Blogiarhiiv

Neljapäev, 31. mai 2012

Peremehetunne

Peremehetunne nagu maaelgi, on kadumas. Hiljuti kirjutas Äripäev, kuidas teefirmad ei taha hooldada sildu jm, pigem loodetakse järgmise suurtellimuse peale, kust tuleks rohke pappi. On sellist lähenemist meil palju?


Ratta hooldus läinud maksma rohkem kui ratta hind. Aga sõidab ja pole ju vaja vahetada aina uute vastu nagu mõni teeb mobiiliga, autoga jne.
Küll aga on muret puittoodetega. Väga palju jääb silma matkaradu, vaatetorne, pinke-laudu-katusealuseid ja isegi mõni rongiplatvorm, mis pole hilisemat hooldust näinud. Eelkõige just uuesti immutamist. Usun, et ettenähtud immutamine küll maksaks kuid see-eest peaks asi ka kauem vastu.

Ka raud vananeb ja eriti siis kui värvimisega mökutada. Pärnu mnt viadukti vaated. Kus on Etsi silmad?


Juppide kadumine pole sugugi väheohtlik, kuid Lilleküla jt platvormide pilte, eriti piirdeaedadest, eu hakka ma siin üles panema. Muidu võib mõni kogemata siia sattuv välismaalane arvata, et tegu sõjatandriga või arenemata maaga...




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar