Meie hulgas on ka neid, kes selliseid pilte postitavad. Siiski, panin selle pildi siia teemasse, sest ei ole kindel, kas tegu meditsiinilise või kuritegevuse teemaga. Igal juhul puudutab loodust, elu ja meid.
******************************
METS.
Mati Sepp (õnneks on looduskaitses inimesi, kes tõsiselt vaeva näevad) tõi mõned numbrid välja.
RMK halduses on majandatavat metsamaad kokku 563 538 hektarit. Sellest on RMK andmetel vanametsa 144 576 ha (suur osa sellest on puhkemetsad, asula äärsed metsad jne). RMK teeb aastal 2025 uuendusraieid 9175 ha, millele lisanduvad raadamised ja MKE raied ning mida kõike veel. Ütleme siis lihtsustatult: 10 000 ha metsa lagedaks aastas. Igaüks, kes metsast vähegi midagi jagab, saab aru, et kui sul on portfellis 144 576 hektarit, millest väga mõjukas ja suur osa on inimestele veel oluline mets, ja raiud maha umbes 10 000 hektarit aastas, siis ei ole lõpuks ilma sõjata enam võimalik midagi raiuda.
Siinkohal tasubki teha lihtne korrutustehe, sest nii näeb, kas metsa jätkub lageraieks.
50 x 10 000 = 500 000. Niisiis, kui nii jätkata, jätkubki metsa igal aastal? Paraku, tegu pole metsa vaid sisuliselt võsaga 50 aasta pärast, kuna erinev pinnas mõjutab ka puude kasvu. Ammugi pole kõikjal majandusmetsas maastik vm selline, mis lubaks vabalt toimetada jms faktorid, aga siin räägin vaid matemaatikast. Kuskil võib napi 60 aastaga ehk kasvada mets, mis kõlbab raiumiseks, aga pmst sellest puidust ei saa mitte midagi TEHA! Peale paberimassi ehk ning ahju ajamise. See siis ongi see heaperemehelik majandamine, millest metsaärikad räägivad?
Ja veel, kuna iseseisvus on kestnud 24 aastat ja järgi on veel 14 aasta varu, siis... aastal 2040 lõpeb igasugune raie ja hakkame puhkama neil puhkealadel, mis meenutavadki võsa parimal juhul?
****************
19.02.22
Netist:
(kompensatsioon metsaomanikele looduskaitseliste piirangute eest)
Eks natuke piinlik peaks ka olema, sest Eestis makstakse kompensatsiooni vaid 110 eurot hektari kohta, näiteks Lätis on see summa 250 eurot.
*******************************
VESI.
4.12.24
Kuigi andmed on avalikult saadaval, siis põhjavee närusest olukorrast millegipärast eriti ei räägita: aastal 2008 kulus 85% kasutusele võetud põhjaveevarudest kaevanduskäikudes ja karjäärides, kus puhas põhjavesi "rikastus" ja pumbati keskkonda tagasi. 2023, 15 aastat hiljem, oli kaevanduskäikudest minema jutitud põhjabvee osakaal 79% kasutusele võetud põhjaveest, sealhulgas Ida-Virumaal 97%. Kuigi aastaga on põlevkivikaevanduste kaudu pumpamine vähenenud, oli see 2023. aastal siiski suurem (425 845 m3/d) kui kogu Eesti peale kehtestatud põhjaveevaru kokku (316 726 m3/d). Allikas: Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Põhjaveebilansi%20aruanne%202023.pdf

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar