Üks, mida meil kuidagi avalikustada ei taheta, on kaubanduspind elanike arvu kohta. Otsisin.
2001 sellised numbrid.
Eesti kaupluste keskmine müügipind on 100 ruutmeetrit, mis on 14 ruutmeetrit rohkem kui Lätis ja 10 ruutmeetrit enam kui Leedus. Keskmiselt on iga Eesti elaniku kohta 0,55 ruutmeetrit kaubanduspinda.
Profindexi juhatuse liikme Margit Raidi sõnul on Läti ka kogu Baltikumis kaubanduse arengu poolest kõige mahajäänum, kuid tema kinnitusel areneb see valdkond kõigis kolmes riigis kõige kiiremini.
Eestis on kaubandus kõige enam arenenud Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mis Raidi kinnitusel on tingitud sellest, et nendes linnades liigub kõige enam raha. Tallinnas on ühe elaniku kohta keskmiselt 0,76 ruutmeetrit kaubanduspinda.
Samas jääb Eesti Raidi sõnul Euroopale veel kõvasti alla, sest seal on elaniku kohta keskmiselt kaks ruutmeetrit poepinda.
Kuidas täna on? Elaniku kohta on kaubanduspinda 5x rohkem? 10? Kas see tähendab ka suuremaid kulusid, eriti kui täna kasvavad elektri, kütuse, seadmete jm hinnad? Ah et Euroopas on kaubanduspinda veel rohkem? On see ikka tõde?Aastast 2000 veel:
Kaupluste müügipind kokku moodustas 1999. aastal 667.500 ruutmeetrit, aastane müügipinna kasv on alates 1995. aastast olnud keskmiselt 9,4 protsenti.
Tallinnas on kaupluste müügipinda lisandunud keskmiselt 6,7 protsendi võrra aastas, moodustades 1999. aastal kokku 255.800 ruutmeetrit.
Tuhande elaniku kohta on Eestis keskmiselt 4,6 poodi, Tallinnas 4,7 poodi. Toidupoode on 1000 elaniku kohta Eestis keskmiselt 1,6 ja Tallinnas 1,2.
Raid märkis, et toidupoodide arv elaniku kohta on Eestis keskmiselt ja eriti Tallinnas viimastel aastatel kahanenud ning selle põhjuseks on hüper- ja supermarketite tekkimine, mis sunnib lõpetama ümberkaudseid väikepoode.
Uuringu andmetel jäi müügisaali pindala ligi 40 protsendil Eesti poodidest vahemikku 20-50 ruutmeetrit. Kuni 100-ruutmeetriseid poode on 28 protsenti, kuni 200-ruutmeetriseid 14,4 protsenti, kuni 400-ruutmeetriseid 5,7 protsenti, kuni 1000-ruutmeetriseid kolm protsenti ning üle 1000-ruutmeetriseid üks protsent.
Kuni 50.000-kroonisest keskmisest kuukäibest teatas uuringu andmetel 26,4 protsenti poodidest. 24,1 protsendil oli kuukäive kuni 100.000, 22,2 protsendil kuni 200.000, 22,7 protsendil kuni üks miljon, 4,2 protsendil kuni viis miljonit ning 0,3 protsendil üle viie miljoni krooni.
Kettidesse on ühinenud 11 protsenti kauplustest.
Kassaaparaadiga oli varustatud 85 protsenti kauplustest, pangakaardi terminaliga 13 protsenti kauplustest.
Skanneriga kassasüsteem oli 634 kauplusel, nende arv kasvas möödunud aasta jooksul 77 protsenti.
Internetiühendusega kauplusi oli Eestis Profindexi andmetel ligi 500 ehk kaks korda rohkem kui aasta varem.
Profindex koostab kaupluste registrit alates 1993. aastast, kaasates nii linna- kui maakauplused, apteegid ja bensiinijaamade kauplused. Kaupluste register ei hõlma kioskeid ja avatud turgusid.
2007:
Hiiumaa Selveris on 1650m² müügipinda, uues kaupluses saab tööd 50 inimest.
„Meil on siiralt hea meel, et Selver Hiiumaale ehitatakse,“ lausus Hiiu maavanem Hannes Maasel. „Selveri kaupluse tulekuga laieneb oluliselt saarel pakutavate kaupade ja teenuste valik, kuna lisaks Selverile asuvad uues hoones ka apteek, lillepood, kohvik, pesumaja, mobiilipood ja käsitööpood. Väga oluline on ka, et Selveri rajamisega tekib Kärdla ja Kärdla ümbruse inimeste jaoks Selveris 50 uut töökohta, lisaks samas majas asuvate teenusepakkujate poolt loodavad töökohad.”
„Hiiumaa Selveri kogu keskuse netopind on 3140m², millest lisaks Selveri 1650m² müügipinnaga kauplusele on ca 480m² teiste teenusepakkujate kasutuses. Minu hinnangul on see Hiiumaa 10 000 elaniku kohta täiesti piisav,” lausus Betoneks Ehitus OÜ tegevjuht Rain Airik
2012:
“1000 elaniku kohta on Eestis tublisti üle 300 ruutmeetri müügipinda, selle näitajaga edestame enamikku Euroopa Liidu riike.
Paljud nimetaks seda arenguks ja eks osaliselt teatud PIIRINI see nii ka on. Kümmekond aastat tagasi jäime Euroopale alla, nüüdseks oleme ette jõudnud. Viie esimese seas? Ja taas (täna just lugesin jälle hala Prisma sulgemise ümber ja KaKa süüst - jah, on küll süüdi, aga just selles, et müügipind nii ebanormaalselt kasvanud) küsimus . KUI KÜTUS, ELEKTER JM AINA KASVAVAD HINNAS, SIIS KAS MITU KORDA SUUREM MÜÜGIPIND VERSUS MITU KORDA VÄHEM KLIENTE KASVATAB mitu korda kulusid. Kes maksab need kinni? Keti omanik? Või ikka ostja läbi hinnatõusu?
Siin natuke uuemat infot 2016:
Kauplusi ja kioskeid oli 2016. aastal kokku 8123 (vt joonis 3). Kauplemiskohtade arv kokku on viimase
kümne aasta jooksul kasvanud 14% . Peamiselt on kasv seotud kaupluste arvu suurenemisega, neid on
viimasel kümnendil lisandund üle 900 (ehk 15%). Kioskite arv kasvas samuti, kuid oluliselt
tagasihoidlikumas ulatuses (27 võrra ehk 3%).
Kaupluste müügipind kokku moodustas 2016. aastal 1 991 000 m2
(vt joonis 4). Kaubanduspinna
ruutmeetrite arvult elaniku kohta paistab Eesti võrdluses teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega silma
keskmisest kõrgema näitajaga (vt kaart lisas 9).
Alates 2006. aastast on lisandunud üle 750 000 m2
müügipinda, keskmiselt (kokku 61% võrreldes
baasaastaga). Kasv oli kõige kiirem ajavahemikul 2010–2014, mil lisandus u 490 000 m2
. Samal ajal on
jõuliselt kasvanud ka kaubanduspinna ruutmeetrite arv teenindaja kohta. Kui 2006. aastal oli vastav
näitaja 42 m2
, siis 2016. aastaks küündis see juba 80 m2
ehk pea kahekordseks. Paralleelselt
kaubanduspinna märkimisväärse kasvuga (üle 60%) viimasel kümnendil näeme teenindajate arvu
kahanemist kauplustes ligi viiendiku võrra79
Kaubanduspinna tootlikkus ehk müügitulu kaupluse m2
kohta kasvas ajavahemikul 2002–2008 umbes
samas tempos kaupluste müügipinna lisandumisega (vt joonis 5). Alates 2008. aastast aga on
müügitulu m2
kohta pöördunud langusesse (2008 vs 2016 kahanemine 14%), samas kui pinda on
lisandunud 43%. Veiderpass80 (2017) on Tallinna kaubanduskinnisvara näitel järeldanud, et lisanduva
kaubanduspinna suurenev pakkumine ei ole põhjustatud kasvanud nõudlusest, vaid pigem
kinnisvaraettevõtete soovist investeerida. Lisaks leiab ta, et antud suundumusega kohanemisel võivad
raskused tekkida eelkõige väiksematel kaubakeskustel ja muudel kaubanduspindadel, mis jäävad
otseselt suurte keskuste mõjualasse.
Põhjalikumalt kaubanduse kohta
Veel:
**************
Netist:
Õhtulehest loen:
Eurostati äsja avaldatud andmeil kõiguvad miinimumpalgad neis 21 riigis, kus need on seadusega kehtestatud, Bulgaaria 332 ja Luksemburgi 2257 euro vahel. Väiksemate miinimumpalkadega, mis ei küüni 1000 euroni, rühmas on kõik kolm Balti riiki. Parimana Eesti, kus selle suurus on 604 eurot. Suurimate miinimumpalkadega rühmas on Prantsusmaa (1603), Saksamaa (1621), Belgia (1658), Holland (1725), Iirimaa (1775) ja Luksemburg 2257 euroga.
Eesti pensionid on väiksemad, kui miinimum palk.
Ega
siin polegi midagi kommenteerida! Oleme isegi 1000-eurose miinimumpalga
kehtestamisega hiljaks jäänud ja ei ole see kellegi muu kui valitsuste
süü!
Aferistide kamp, kel inimestest tõsiselt pohh!
**********************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar