Kui bussijuht peatub hooletult, on selline olukord halva liikumisvõimega inimesele katastroofiline. Nooremad seda ehk ei mõista, aga asi on naljast väga kaugel!
Kalaranna piirkond on väga erineva olemusega, kõrvuti üsna vanad majad ja tänapäevased ning väga erinevad. Ometi see eriti ei häiri, pigem on kohati põnev. Sest pole ju tegu päris miljööväärtusliku alaga. Ning kahtlemata erinevad ajastud kõrvuti on ka turistile omamoodi huvitavad.
Tänavapilti rikastavad ja isegi inimlikustavad kõikvõimalikud vanad ajaloolised esemed, mootoritest korstendeni.
Sama on ka külastuskohtades - mida enam ajalugu, seda huvitavama.
Suveniiripood siin ka üsna mitmekesine. Küll aga tahaks, et rohkem oleks naturaalsust, vahvad mütsid 100% akrüülist ongi kenad, aga... pole päris need. Ehk tõesti villast ei õnnestu teha nii värvikirevaid ja muidugi ka odavaid. Aga on siis mõttekam ehe asi või keemia?
Mõnus lamp.
Proto on igatahes kirev ja äge koht! Ainuke asi, mis ei istu, on tavapärane hinnastamine - perepilet on kallis. Ehk võiks igapäevaselt küsida täiskasvanutelt 20 eurot, pensionäridelt 12 ja teha perepilet 50% tavapileti maksumusest? Maksimaalselt siis 2 täiskasvanut + 2 last ehk 40 euro asemel ca 25 euro ringis? Ehk pakuks ärimees rohkem võimalusi lastega kaäia erinevates kohtades?
Igati äge koht, pildid näitavad ise juba paljutki ja tasub tulla küll. Ka söögikoht siin väga mõnus. Kalasupp oli väga hea ja portsu kohta väga hea hinnaga! Kuid ahjukartuliga hakklihakaste maitsetu salatiga ei ole minu maitsemeele järgi kohe mitte kuidagi! Ehk ei peaks vana head hakklihakastet (saaks valida keedukartuli, praekartuli ja makaronide vahel?), guljashi, biifsteeki munaga vm rikkuma? Eeskuju saaks võtta Sõõrikukohvikust, mis on Tallinnas parim näide kodusest toidust!
Aeg läks nagu lennates!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar