Porkuni - üks erilisemaid kohti.

 

 

 

Tänud ühistranspordikorraldajatele, et rongiga tulijad saavad üsna väikeste ooteaegadega Tamsalus istuda ümber paljudele bussidele. Tõsi, arusaamatuks jääb, miks PEÜTK siin saab tagada neid võimalusi, aga mujal oma haldusalas mitte? Või on tapa vald osalisena aktiivsem nõudja ja need "asjatundjad" on sunnitud siinsega tööd tegema?
Plaanisin, kas minna hommikul või lõunal, mõlemal puhul ajad sobisid. Tõsi, nädalavahetusel, kui phkajaid rohkem, on võimalused viletsamad!?

Kellele sobib, siis peab arvestama, et tegu kahe erineva peatusega. Pildil Porkuni Kool, aga lisaks ka peatus Porkuni. Peatus.ee armastab otsingus lisada ka jalakäimise aja, seega - sõiduaeg ikka 10 min ringis, mitte pool tundi. Kuid hea see, et kuna koolipeatus on KOHANIMEGA, siis leiab otsinguga Porkuni mõlemad peatused. Üle-eestiliselt on selliste asjadega sageli probleeme.

 

 

 

Pildid on tehtudki järjekorras Kool peatusest järve äärde minnes, seejärel piki järveäärset teerada mingil punktini ja tagasi juba Valgejõe alguse kaudu Porkuni peatusesse.

 

 

Ilm oli muidugi kum, nii et kuigi tahtnuks sel päeval veel kuhugi minna, siis minu tervise juures võttis see kolmetunnine "matk" tossu välja! Muidugi oli kohti, kus puhus mõnus tuuleke, sai varjus istuda, aga samas ikkagi kuum ja metsa varjus rajal tegelikult tõeline saun! Ometi oli see igas mõttes positiivne laks, eriti peale mitut päeva toas kõõlumist.

 

 

Haisev kurereha ja....

 

 

.... keegi sini- või taevastiibadest.

 

 

Hoolimata põuast, värvikirevust siiski oli ja kaasa aitasid õuealade lilled.

 

 

Loomulikult on siingi enimlevinud taimede hulgas pilliroog.

 

 

Paepiirkonnale omaselt näeb paasi kindlasti.

 

 

Vesiroosid.

 

 

Sinikiil.

 

 

Ujuv penikeel.

 

 

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/73185095/looduskaunis-porkuni-jarv-on-taas-veest-tuhi 

Looduskaunis Porkuni järv on taas kuiv – vetikaid täis kasvanud põhi paistab ja alles on vaid üksikud lombid. Selliseid „tempe“ on järv teinud varemgi – viimati oli see kuiv 2006. aastal, enne seda 2003. ja korra ka 1990ndatel ja 1970ndatel.

Aivar Ojaperv

Porkuni järv on allikatoiteline ja kui allikad jäävad kuivaks, kuvab ka järv. „Eks ka mujal on veetase alanenud, näiteks Võrtsjärves,“ tõdes Tamsalu vallavolikogu esimees Toomas Uudeberg. „Meie kandis on see asi eriti tundlik – asume ju Pandivere piirkonnas ja nii nagu põhjavee tase alaneb, nii ka järv kuivab.“

Seni on järv end ise taastanud. „Viimati, 2006. aastal, võttis järve veega täitumine paar kuud,“ meenutas Uudeberg. „Siis jäi järv kuivaks varakevadel, aga järgnenud suurvee ajal ikkagi täitus. Kardan, et sel korral jääb järv kuivaks terveks talveks.“

„Mingi indikaator on Assamalla luht – kui sinna tekivad ajutised järved, siis tuleb mõne aja pärast vesi tagasi ka Porkuni allikatesse,“ lisas ta.

Hetkel on kuiv Porkuni n-ö ülemine järv. „Kui vesi on pikka aega madal, kuivab ära ka teine, väiksem järv,“ selgitas Uudeberg. „Samuti avaldab Porkuni järvede veetase mõju Valgejõle, mis siit teatavasti algab. Aga jõel on veel omad allikad, päris ära pole selle ülemjooks seni kuivanud.“

Järve kuivamise tõttu hävineb kahjuks ka sealne kalade populatsioon. „Praegu on kalad kogunenud alles jäänud tiikidesse, aga kui nii edasi läheb, siis nad hukkuvad – kas hapnikupuudusesse või siis külmuvad ära, sest nii nagu külma tuleb, külmuvad need tiigikesed põhjani läbi,“ kurvastas Uudeberg. „Poleks kuritegu, kui keegi hakkaks kalu endale pannile püüdma – ikka parem kui lämbumine või külmumine.“

Porkuni järve üheks omapäraks on veel ujuvad saared. Need tekivad, kui turbane kaldapinnas lahti murdub. Nii mõnigi ujuv saar on olnud kümmekonna ruutmeetri suurune, neil on kasvanud ka väiksemaid puid. Suurema tuulega on ujuvate saarte liikumine visuaalselt nähtav. Mõnel korral on ujuvad saared ka „pahandust“ teinud, ummistades väljavoolu suuremast järvest väiksemasse.

See siis üks lugu kaduvast järvest. 

 

 

On ka kollast vesikuppu.

 

 

Kõiki taimi muidugi ei näe ja ei oska ka määrata.

 

 

Metsvits.

 

 

Veepinnal "liugles" nii kohalikke kui puhkajaid. Mõningane laenutus rannas tundud olevat olemas.

 

 

Tõenäoliselt on Porkuni kiiliuurijate paradiis. Ma ei tea muidugi liikide arvu, aga kiilide rohkus selgelt muljetavaldav.

 

 

Kollane võhumõõk. Mõnes kohas ka maaomanikel õnnestunud ilusad puhmad "välja tuua"!

 

 

Porkuni mõisakompleks on suur.

 

 https://www.moisablogi.ee/post/porkuni-mois

 

 

Vaated muidugi iga nurga alt imeilusad. Loodetavasti ei kao ka vesi lähiajal ära.

 

 

Hm, mis kivimiga väravaosa tehtud? 

Selgus, et ikka kohalik, aga Röa kihistiku dolomiit.

 

 

 

 

Harilik konnarohi.

 

 

Kõrkjas.

 

 

Määramata.

 

 

Vesikiil.

 

 

Harilik konnarohi.

 

 

Avalikke joogiveekraane silma ei jäänud. Pildil vist siiski eramaaga tegu.

 

Siinkohal tuleb meelde, kuis kunagi keskkonnaminister Pomerants postitas mingeid propagandapilte Virumaal, sportimisest kergliiklusteedel. Küsisin, kas joogivett sai avalikust joogiveekohast. Sain selle peale bloki. Vaat sellised "rohelised" meil!

Tapa vald:
Meie teada ei ole Tapa vallas avalikke joogiveekraane. Veelgi täpsemalt oskavad öelda Tapa Vesi spetsialistid.

 

 

 

Kauplust vist Porkunis pole, küll aga on suiti mingi kohvik rannas avatud ja hädapäraselt saab süüa ning juua. Kui just kohutav kuumus varusid ei tühjenda täielikult, loodetavasti mitte. Tublid tegijad!

 

 

Minu lemmikkoht sel päeval. Kindlasti peaks vallavalitsus leidma ka võimalusi rohkemate pinkide paigaldamiseks puude vilusse.

 

 

Ja kerge eine tegin, topeltviineritega. Üsna head friikad ja kõhu sain täis. Jäätis muidugi lisaks.

 

 

Näha ka kulle tiirutamas.

 

 

Liidrikke raske eristada, punasilm-liidrikuga veidi lihtsam.

 

 

Rannas ka võrguplats ja midagi lastele.

 

 

Kui polnuks seda kuumust, kulutanuksin vist terve päeva radadel käimisele. Igatahes võimalus on.

 

 

On ka teisi kohti puhkamiseks ja ujumiseks.

 

 

 

 

Vist nõgeseliblikas.

 

 

Maasikate lootust pole, kui just tee jaoks õisi ja lehti ei taha korjata. Neid tibake ehk leiab.

 

 

Loomulikult sobib siinne ka summ-summidele.

 

 

Kurekell.

 

 

 

Lapsuliblikat ei pruugigi nii kergelt märgata.

 

 

Meelespeade aeg möödas, suvi läbi? Tutkit, brat, saate veel kuuma!

 

 

Telkimine siinosas tasuline!

 

 

Võeh, puuk vä?

 

 

Mõnel pool muru polegi, on margareetad.

 

 

 

 

Valgejõe algus. Kivitrepil oli vilus hea istuda.

 

 

Ka Valgejõe alguses pilliroogu ja konnaosja.

 

 

 

 

Mingid mändvetikad vist siin valdav põhjataimestik.

 

 

Hm, näe mis kena ajahamba poolt puretud talu! Sobiks ideaalselt maamajaks?

 

 

Pipsimale ninale ei pruugi muidugi hobuste "hais" meeldida, aga see ongi osa maaelust ja -võlust. Ja ega seda vast iga päev kah ole.

 

 

Aga eks tulla tuleb uuesti, siis kui ka Paemuuseum avatud (vist N-L, muul ajal kokkuleppel). Sest paas ja kivid üldse mulle väga huvipakkuvad.