Loomakaitsjad? Püüavad suhtlusmeedias sind õnge võtta ja seejärel pressida raha välja ükskõik millise loomakaitseorganisatsiooni vm arvele. Inimesed? Ei kurjategijad, kelle koht ei ole siin maakeral!
Ja selliseid aina sigineb. Huvitaval kombel ka igati soodustatakse. Isegi FB on hakanud vabalt suvalisi tegelasi gruppidesse laskma, filter, mis nõuab liikme heakskiitmist, ei toimi. Kuidas nii saab olla? Ja sadades ning tuhandetes spämmkontode seas on selliseid, kus n.ö. ametiks nimetatud DIGITAALSISU AUTOR! Hoidke neist nii kaugele kui saate, pea 100% värsked kontod, poolpaljad tibid (kusjuures profiilifotosid vahetatud oma paarkümmend tükki, kõigil erinevad tibinad. Kuidas see võimalik?) jne. Ning veel üks huvitav tähelepanek - need väljapressijad, kes üsna kohe oma "kiisusid" pakkuma hakkavad, on pea alati oma jutu järgi apteekrid!
Kui saate googlega tõlgitud sõnumeid, mis kõik alati ühte laadi, teatage kontost kindlasti FB-le.
Valelikkust ja kahepalgelisust on aga paraku kõikjal. Mõnda aega tagasi oli meedias üks tegelasi Kai Realol, Circle K juht. Nagu aru saada võis, siis töötajad talle küll korda ei läinud. Nüüd on Realo Tööandjate eestkõneleja, loogiline jätk. Poe ja kaabi, saad alati sooja koha. Või eksin, asjalik ja toimekas?
Kokkulepetest me siiski ei pääse. Ühelt poolt surub takka see, et Euroopa Liidu liikmena pole meil võimalust enam kauem venitada ja eesmärkide elluviimiseks tuleb hakata teistmoodi käituma. Seetõttu tuleb paari aastaga ära teha asjad, mida teised riigid on saanud rahulikult kümmekond aastat teha.
Muudatuste elluviimise juures on oht teha viga ja rääkida, et peaksime nii tegema Euroopa nõudmisel. See ei ole aga tõde. Me peame end kokku võtma, sest rohepööre on Eestile paratamatus. Meil lihtsalt pole loodusressursse ega inimesi, kellega siin ressursimahukat ettevõtlust edasi teha. Edasine suund peab olema tootlikum, taaskasutamisele orienteeritud ja keskkonnale sõbralikum tegutsemine.
Minu võtab tummaks! Miks siis Kai Realo toetas rumalat tegutsemist (turu solkimist) endisel kohal? Ja mis mõttes on teistel olnud aega 10 aastat? Kas need aastad, mil Circle K tegutses vastupidi, kasvatades aina loodusressursside raiskamist? Eestile piisav tanklate arv on ammu kätte jõudnud, mingist hetkest mindi juba üle piiri ja hakati tegutsema, solkides turgu ja konkurentsi ning sellega kaasnev kulude ehk HINDADE tõus lihtsalt võimendus nüüd, Ukraina sõja ajal. Koos muude energiakandjate hinnatõusuga muidugi. Aga see TÕUS olnuks hoopis väiksem, kui tanklaketid poleks läinud üle piiri! Nii et üks süüdlane on siin otse teie ees.a) kütuse kohaleveoks tuleb tunduvalt rohkem km läbida
b) Iga tankla kohta väheneb klientide arv 2x ehk väheneb ju ka käive?
Parim, mida teha saame, on leida oma riigile sobiv rohepöörde elluviimise plaan. Seda meile keegi ette kirjutama ei tule. Selleks peame maha pidama teaduspõhise arutelu, huvirühmasid ja üldsust kaasates. Avalikkus peaks saama täieliku informatsiooni ja oma hirmud välja elada.
Samuti peab kliimaseadusega kaasnema selge kommunikatsioon, selgitus põhjustest, eesmärkidest ja mõjudest. Praegu langeb lõviosa kohustustest ettevõtjaile, kuid tegelikult peab ühiskond tervikuna olema nõus rohepöördeks pingutama.
Pealkirjas püstitatud küsimus osutus õigeks - nagu igal aastal, toob puhkus kaasa kuumuse. Ega siis jäägi muud üle kui telest krimkad ja raamatud. Vaatasin esimest korda sarja Dalgliesh. Üsna hea, kuigi kohati ehk veidi karm. Aga hea lavastus, keerulised süzheed ja üsna ootamatud lõpud. Näitlejatepaargi sümpaatne.
Näiteks juba 2010-ndate alguses ei tundnud Eesti Raudtee mingit vastutust uute perroonide planeerimisel, ei nende mõjust reisijate arvule ehk rongide optimaalsele kasutamisele ega ka mitte maainimeste tuleviku ees! Rohelisest mõtlemisest rääkimata!
Või hoopis teise nurga alt - 90% raudteeliikluse fooridest ei vastanud nõuetele - EVR keeldus seda tunnistamast ja midagi muutmast. Nii nagu pikka aega ei tegeletud ka ülesõitude fooride jm. Nüüdseks tegeleb, aga vastutustundetult.
Aastakümneid on mureks olnud eesti keele oskus ja tänaseni on sellega probleeme, eriti teejaoskonnas. Vastutundlik oleks suhtumine, kus ettevõtte töökeeleks on 100% eesti keel, aga kaugel sellest. Hullem veel, on üksusi, kus valitsevaks veel ka VENE MEEL ehk et kiidetakse Putjat...
Seda loetelu võiks väga pikalt jätkata. Aga (põhjuseta) ennast kiitmast ma ei väsi, enne väsib parem käsi..
Eesti raudtee vanasõna? Meil on kaks Eestit, üks, mis toimib ja toimetab reaalsuses, teine, kes teeb oma "eliidile" pidusid, edastab auhindu omavahel.
Ma ei vaata enamasti asju otse, vaid ajamasinast. sest kui kaotatakse, oleks see minu jaoks ikka dramaatiliselt üle võlli. Võrgus täna aga tüdrukud mängisid fantastilise mängu, eriti 4. geimi lõpuosa! Nende rõõm oli minu rõõm!
Ahjaa, korduvalt olen püüdnud uurida kultuuriministrilt või teistelt, miks on Terevisioon ja Kohv+ eraldi, ETV saadetes enamasti vaid eestlased (needki tuntud liberaalid ehk "oma punt"), ETV+ vastupidi. Ei näidata meil ka Läti ega Leedu filma, saateid, laulupidu isegi mitte! Kui miski või keegi on, siis on see vaid integratsiooni pokazuhha! Nii rämpsuks on ERR muutunud ja poliitikud mängivad kaasa. Häbi! Häbi põhimõttelagedate inimeste üle!
Olematud talved ja tänavune põud on ilmselged ohusignaalid, et ajad pole enam endised. Sellises olukorras välja tulla aegunud mitšurinliku looduse ümberkujundamise plaaniga, mille kahju või kasu ökosüsteemile on teadmata, näib pehmelt öeldes ebakompetentse lahmimisena, kirjutab Mart Erik.
Tsiteerin kõigepealt Uut Testamenti, millest võib leida ka viite ühele paljude rahvaste mälusse sööbinud vanasõnale "teise silmas näeb pindu, aga oma silmas palki ei näe".
Matteuse evangeeliumi 7. peatükis ütleb Jeesus: "Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Või kuidas sa võid oma vennale öelda: "Lase, ma tõmban pinnu sinu silmast välja!", ja ennäe, sul endal on silmas palk? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa seletad pindu oma venna silmast välja tõmmata!"1
Nüüd siis tagasi pinnu ja palgi juurde.
Antud lugu pole ainukordne. Kahjuks on nii, et häälekad "looduse hoidjad ja kaitsjad" on suunanud kogu oma jõu RMK, metsameeste ja nende tegevuse vaenamiseks ja pinnu otsimiseks, ent samal ajal ei märgata palki oma silmas, olgu selleks siis Tihu Looduskaitsealal kogu iganenud projekti tõttu tekkinud ja tekkiv mõõtmatu kahju loodusele või üleskutsed tegevusetusele jõudsasti kasvavate üraskikahjustuste likvideerimisel rahvusparkides ja kaitsealadel. Kaua võib?
Loodusteadlasi on vaäga vaja nagu ka neid, kes seisaks aferistide plaanide vastu Eestimaa hävitada!
Milline on erinevus põldude ja puupõldude vahel? Üht haritakse, et rohutaimi tõrjuda, teist, et hävitada? Janica Sepp kirjutab (autori foto)
Kuna ei Aira Toss ega RMK soovinud vastata, siis õnneks kommenteeris Tõnu Ploompuu:
Esmane on siiski puupõllu toime. Latimetsa eaks on metsaalune tühi nagu herbitsiidiga lastult. "Valmivas" metsas hakkab mändide all alustaimestik tasapisi taastuma, kuusepõllul algab taimestiku taastumine 70-90 a peale istutamist. Männipõllul hakkab metsa alla marju olema 50-60-70 aastaselt. Arvestatavad marjasaagid saabuvad 70-100 aastasesse metsa.
Mustikas eelistab metsakõdu, mineraalne liivapind talle niivõrd ei istu.
Tänases lehes on lausa uskumatuna tunduv lugu sellest, kuidas regionaalminister Madis Kallas (SDE) andis ilma mingi konkursita Eesti Erametsaliidule 140 000 eurot toetust loodussäästliku metsakasutuse edendamiseks, seda juba ajal, mil ta oli veel keskkonnaminister. Raha eraldas ta vaikselt ja ilma hanketa, lihtsalt küsimise peale.
Juhtumi üksikasjad on sellised, mille peale võiks asjaomased organid uurimist alustada, sest raske on uskuda, et minister teeb sellise otsuse puhtast rumalusest, ilma vähimatki tänuvõlga või soosingut lootmata. Isegi kui sellise otsuse langetamine vormiliselt kuulubki tema ainupädevusse.
.....Sisuliselt on see samaväärne, kui näiteks haridus- ja teadusminister annaks MTÜle «Vene kool Eestis» raha selleks, et nad teeks teavitust ja koolitusi eestikeelsele haridusele üleminekuks. Teades suurepäraselt, et need on eestikeelsele õppele üleminekust huvitatud sama palju kui metsamajandajad looduskaitsest.
Kogu loo muudab eriti kurioosseks asjaolu, et tõeliselt looduskaitsega tegelevad organisatsioonid said toetust kokku vähem kui Erametsaliit.
Ahjaa, üks pluss on Sõõrikukohvikul veel - kallite Aura vt mahlade asemel saab joogiks võtta ka morssi. paljude jaoks võib see tähendada kümneid eurosid kokkuhoidu kuus.
Ja tulla võib ka kastirattaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar