ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

pühapäev, 22. juuli 2012

Quo Vadis, Eestimaa? 2

Kui Kadi oli väike, siis sõidutasin kord teda jalgrattal. Eks emme valvas ja kui hoog kippus suureks minema, hakkas ta kõrval jooksma. Kadi hoidus kinni, vaatas imestunult ja küsis: Emme, kuhu jooseme?

Vahel on tunne, et sellelt kiirelt elurattalt peaks maha tulema ja küsima: Eestimaa, kuhu jooseme....

Pealtnäha sile ja ilus asi võib lähemale minnes osutuda pragunenuks ja lagunevaks. Eesti edulugu on paljudele teada, selle kuvandi loomise eest on poliitikud kaua ja usinasti hea seisnud. Kui aga süveneda asjadesse, on pilt hoopiski kurvem...
Üks asi on see, et paljude jaoks hea töö või tegevus tähendab millegi suure tegemist. Olgu see siis ERM, millele kulutatav raha täna ja tulevikus saab olema kaine mõistuse jaoks liiga suur, EKA, mis kellegi arvates peab olema midagi üüratut mürarikkas kesklinnas, Tallinn-Tartu maantee, kuhu kulub muude teede jaoks vajalik aastane materjal, RB, mis poolitab kogu elu maal, nii inimestel kui looduses, Vabaduse ausammas, mis osutus tohutuks rahakulutuseks...

Saaremaa sild. Või tunnel. Miks on sellest niipalju räägitud? Kas see on vajalik? Mida ta meile annab, sellise hinna eest? Mis tegelikult võib olla mitte piisav, nagu paljud muudki on osutunud!  Kes sellest võidab?
Niisugune vaatepilt avaneks vedurijuhile kabiini aknast peale saabumist lõppjaama Rohukülla.



Väga paljude asjade puhul saaks kulutatud või plaanitav rahakulutus aidata ära teha palju ja palju rohkem. Ja võidaksid sellest pika aja jooksul palju rohkem inimesi. Üks võimalus võib-olla tiiburiühendus. Miks pole seda siis ikkagi isegi arutatud? Ja kas saarteühendust on üldse vaja parandada? Otsustades ajalehe "Saarte Hääl" reageeringu järgi, pole saartele pääsemisega mingeid muresid, kõik on parimas korras! Sest kui NII OLULISE teema puhul on nende reageeringuks ühe ametniku üldse mitte täielikult eitava vastuskirja paarirealine tsiteerimine ja pealkirjaks otsus: Pole võimalik, siis kuhu me jõuame? Ei mingit arvamuse küsimist merendus- ja laevandusspetsialistidelt, keskkonnakaitsega tegelejatelt jt? Või on "Saarte Hääl" hoopiski parvlaevaomanike hääl? Mil moel seletada muidu sellist ükskõiksust? Väikse palgaga? Madala tasemega? Või otsib külaleht vaid oma vändra avelit?

Siiani pole ikka tulnud vastust maavalitsustelt. Aega muidugi on, kuid... Võib-olla olen ma valesti aru saanud, et maavalitsuste ülesanne peaks olema piirkonna arendamine. Sealhulgas turism. 

Kelle poole peaks üldse pöörduma? Kas EL-i transporivolinik vastaks rohkem kui paari reaga? Palk ju kõrgem mõnevõrra! Ja sealt peaks nägema kaugemale ja laiemalt...
Sillaehituse rahade eest saaks edendada väiksemahulist laevaliiklust aastakümneid. Rääkimata isegi võimalusest dotatsiooni kokku hoida parvlaevaliikluse arvelt. See muidugi keeruline teema, sest väga paljude asjade puhul riigikontroll märkinud ära asjade läbipaistmatust ja kahtlaselt suuri kulutusi, kuid enamasti jätkub asi ikka samal kombel kui mitte isegi suuremas ulatuses!


Nii liini- kui tellimusbusside puhul ei ole sugugi vajalik neid alati praamiga üle mere vedada. Vägagi õige oleks, et kohapeal ootab transport. Sest muuhulgas aitaks see kaasa kohalike busside paremale täituvusele, seega, saarte bussiliikluse parandamisele. Ja bussijuht ei peaks olema reisija, vaid saaks alustada mandril kiiremini tagasiteed.

Hr Otsa vastust lugedes peaks ka ajakirjanik süvenedes tajuma väikest ebakõla. Minu poolt pakutavad laevad on tiiburid, vastuskirjas räägitakse rohkem kiirlaevadest. Rääkimata sellest, et tiiburite kütusekulu on väiksem, nagu ka teenindav personal (rannikumeres ei peaks isegi kahte meest kaptenisillal olema!) on tiibur ikka ja ainult reisijate veoks. Seega parima pinna kasutamisega saavutatakse optimaalne kulude-tulude suhe.

 Autovedudeks on ja jäävad vaid praamid. Kusjuures ma ei usu, et kiirlaevad Läänemerelt kaovad, mõistliku konkurentsi tingimustes on ja jääb neile tõenäoliselt teatud roll. Aga tiiburite rolliks jääb eelkõige
*reisijate kiire ülevedu
*matkajatele sobiv transport
* saartevahelise liiklemise võimaldamine sobiva tihedusega
* ühildamine rongi- ja bussitranspordiga
* "ühildamine "Pargi ja Sõida" süsteemiga
jne.

Ning ka lühikestel liinidel on olemas oluline ajavõit, seda nii kiirema reisijate peale- ja mahatuleku, manööverduse, kiirenduse jne tõttu! Seda kogesin väga selgelt ka Kroonlinnas. Praamide puhul on tavaliselt suurem ajavaru, mis venitab ka järgmise väljumise aega.

516 000 autot ja 1, 3 miljonit reisijat Saaremaa liinil. Otse loomulikult, nagu hr Ots ütles, eeldab selline autode hulk traditsiooniliste parvlevade liiklust. Kuid kas neid autosid oleks nii palju kui oleks laitmatult toimiv eri transpordiliikide ühildamine? Vaevalt. Väheneksid järjekorrad ja koormus maanteedele, õhusaaste ja palju muud. Loomulikult on osa autode liiklusest veoautode (kaubad, tooraine jm) näol vajalik ja igavene.
 Jäävad ka paljud sõiduautod. Kuid tiiburite kasutamine annab võimaluse lihtsamini liikvele pääseda, seega peaks reisijate (autota) arv tugevalt kasvama. Just kahe erineva variandi ühine kasutamine tagab saartevahelise liikluse tõeliselt hea kvaliteedi.

Küdema sadamast saanud turismimagnet?


Sadam jääb ka pärast seda külalisi ootama. “Tuleks vaid keegi!” soovis Palu.

Aga tundub, et tullakse hoopiski vähe...

Kas Küdema sadamasse võiks Meteor sisse põigata? Kindlasti võiks. Võimalusi erinevate liinide jaoks on ju küllaga!


http://uudised.err.ee/index.php?06255719


http://www.epl.ee/news/majandus/saaremaa-sadamas-on-tanavu-peatunud-vaid-uks-reisilaev.d?id=64684822

Samuti ei käi sadamasse ühtegi regulaarliini, mida Ninasel samuti oodati.

Oodati? No mida sa ootad kui pole sobivat liini! Väike tiibur oleks sobivaim variant, millega soovi korral Saaremaale ring peale teha.



Arvasin, et äkki ma siiski kahemõtteliselt kirjutanud. Ei, siiski saab ka keegi teine aru nii nagu ma mõtlesin.


Volli

21.07.12, 13:36
Kui kirjutises on kõik õigesti kajastatud, siis tuleb välja järjekordselt Saare Maavalitsuse "suutlikus ja pädevus".

Ühistranspordihuviline Neeme Sihv tegi Saare maavalitsusele ettepaneku kaaluda saarte ning mandri vahel ühenduse pidamiseks kiirlaevaliikluse võimalust ja Saare maavilitsuse transpordinõunik Taavi Kurisoo saatis Neeme Sihvi kirja vastamiseks edasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustab, kas Saare Maavalitsus võib kaaluda?! Tere hommikust!!!

Kui Sihv arvas: "“Väikesed tiiburid ei mõjuta oluliselt randade ega laidude seisundit. Neid on lihtne ja majanduslikult otstarbekas ühendada bussi, rongi või muu transpordivahendiga. Tiiburite kasutamine vähendab kulutusi sadamate ehitusele ja käigushoidmisele ning võimaldab parandada saarte bussiliiklust, tagades selle jaoks suurema reisijate arvu.”

Siis MKMi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Otsa seisukoht: "Kiirlaevaga ei saa talvel sõita. Sel juhul peaksid vedajal olema nii tavalised laevad kui ka kiirlaevad. Lisaks on autode arv katamaraanidel piiratud” on üsna imelik - ühistranspordihuviline räägib tiiburite integreerimisest bussi- ja rongivõrku, ministeeriumiametnik autode arvust katamaraanidel. MKM miniter Juhan Parts räägib vedajatele üldse riigi poolt aluste andmisest (nagu nüüd tehti Runö laevaga - alus on riigi oma, operaator on konkursi korras), ministeeriumi ametnik aga et vedajal peaks sel juhul olema nii tavalised laevad kui ka kiirlaevad.
Tegelikult pean ma Vollit lausa tänama. Ta oskas väga täpselt vastuolud välja tuua!

Kui aga kellegi tase on ikka nii madal?


Anonüümne
äääääää?

Loodetavasti pole sellised Eestimaal enamuses ja otsustajad?  Siis ei jää tõesti muud üle kui "Quo Vadis..."

 On aeglasemaid ja kiiremaid laevu. 

Kas lahe meretuul paneks ametnikud asju arutama?

Ehk peaks tegema mõned proovisõidud? "Jaanika" selleks küll vist liiga suur, aga kui otsida, leiaks ka midagi sobivamat.

Tiiburid konkurentsis
Konkurentide hinnangul satub tihenenud konkurentsis kõige rängemasse seisu just tiiburitega opereeriv Lindaliini AS, kes autosid ja kaupa vedada ei saa. «Ma ei saa hästi aru, kuidas nad (Lindaliini AS - toim) suudavad kasumis olla,» arutles Järvelill. «Tõenäoliselt on tegemist järjekordse pettuse või partnerite tüssamisega.»
Kahe Ennu vastuolu ehk Enn Pandi juhitud Hansatee ning Enn Rohula juhitud Inreko Laevade vastolu lõi lõkkele üheksakümnendate keskel, kui nad ajasid ühiselt äri suure praamlaevaga Vana Tallinn, need vastuolud kahe grupi vahel pole lahtunud tänini.
Kiirlaevad neljal firmal
Rohula pareeris konkurentide hinnangud väitega, et tii-buritel on olnud kogu aeg teiste firmade ees eelised, ning need trumbid jäävad ka tänavu suvel alles. «Me oleme Tallinna kesklinnast Helsingi kesklinna jõudmisel kõige kiiremad, kõige odavamad ning tänu sellele, et meie laev on kõige väiksem, ei teki tollis pikki järjekordi.»
Rohula väitel kuuluvad tii-burid Laura ja Jaanika maailma suurimate tiiburite hulka ning võivad sõita isegi ookeanil. Samal ajal on kulutused tiiburitele ligi viis korda madalamad kui katamaraanidel. «Tänu titaantiivale liugleb laev piltlikult öeldes mööda vett.»

Ei tea kohe jah....

 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kiirlaevad-tekitavad-ohtlikku-lainetust.d?id=2289743

Kindlasti on Rohuküla sadamal rohkem potentsiaali, isegi suurema arvu reisijate ja laevade korral.


Kuidas ja kes üldse Rohukülla tulevad? On maantee, pole raudteed.
Kogu süsteem on üldjuhul suunatud autostumisele. Muidugi saab tulla ka bussiga, vähemalt paar korda päevas lisaks praamile minevatele bussidele pööravad paar bussi ka tagasi.
Hiiumaal ei paista bussiliiklusega just parimad lood olevat, Emmastesse saab Heltermaalt igapäevaselt vaid ühe bussiga.

See selleks. Kas saartele sõidaks rohkem rattamatkajaid? Kindlasti! Tunduvalt! On üks oluline  puudus - ligipääs! Ratturite päevateekonnad on erinevad. Üldjuhul võib öelda, et kui rattaga saab sõita vaeva nägemata vaid Riisipereni või Raplani, rongis vedeledes, siis üldjuhul kestab edasine teekond Rohukülani terve päeva. Nii et Hiiumaale jõuad sama päeva õhtul. "Kaotada" matkal  kokku kaks päeva? Kui palju jääb siis aega kohaliku elu-oluga tutvumiseks? Rongi ja soovitavalt tiiburi olemasolul saaks Hiiumaale (Vormsile) Tallinnast isegi nädalavahetuseks sõita ja jõuaks ka midagi näha. Hiiumaa haaramiseks kuluks praegu aga mõni päev + kaks päeva! Alati pole selleks võimalust. Ja see üks põhjus, miks pole ma veel saartele rattaga jõudnud. Ega ma Kirsipuu pole...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar