Blogiarhiiv

esmaspäev, 1. detsember 2025

2018 Ühispeatused ja bussipeatuste nimed.

 

 

Pühapäev, 26. august 2018

Ühispeatuste nimed vajavad muutmist, MNT ja KOV-id ei huvitu....



Tere!
KOV-idele edastamiseks.
Muuhulgas peaks see kehtima ka linnade puhul, kus bussijaam on raudteejaamaga koos. Nii on ka Norras bussipeatuste nimede juures kirjas JAAM. Näiteks Ski linn, bussipeatuse nimi Ski Stasjon. Üksiti palun KOV-idele ka edastada, et juhul kui selle süsteemi puhul on vastuargumente, siis palun need ka teada anda ja edastada! Kui vastuargumente pole, siis pole ka põhjust asjaga viivitada.
Koidula Jaam - korrektne näide!

Viljandimaal on bussipeatus Sürgavere Raudteejaam, kui jaama ega peatust seal ei ole. Nimi on aga muutmata.
Raplas on peatus Rapla Jaam, mis tegelikult asub jaama tee otsas, seega peaks selle nimi olema Rapla Jaamatee. Peatus, millel nimeks Rapla Raudteejaam, peaks aga olema Rapla Jaam.

Vana-Kuustes on bussipeatus nimega Vana- Kuuste. See peatus asub vales kohas, puudub ühispeatus nimega Vana-Kuuste Jaam. Peatuse nime saaks aga õigeks muuta juba enne peatuse nihutamist?

Tsirguliina bussipeatus on vaja muuta peatuseks Tsirguliina Jaam. Sealhulgas tuleb tegutseda ka selles suunas, et Sangaste jaam saaks uue nime. Mitte raudteetaristu objektina vaid ainult peatusena - Tsirguliina! (Sageli eksivad ka välisturistid)

Mägiste bussipeatus vajab nime Mägiste Jaam.

Puka bussipeatus - Puka Jaam.

Elva vajab nime Elva Jaam. (Siinkohal mainin, et bussipeatused Norra raudteejaamades just nii nimetatud ongi).

Rõssa bussipeatus vajab nime Orava Jaam.

Ilumetsa bp - Ilumetsa Jaam

Veriora Raudteejaam - Veriora Jaam.

Võiardi Tee - Ruusa Jaam

Põlva Raudteejaam - Põlva Jaam

Taevaskoja - Taevaskoja Jaam

Kiidjärve Raudteejaam - Kiidjärve Jaam

Valgemetsa - Valgemetsa Jaam

Vastse-Kuuste - Vastse-Kuuste Jaam
Raudteejaam - Reola Jaam

Männi - Ülenurme Jaam?

Jõgeva - Jõgeva Jaam

Pedja - Pedja Jaam

Vägeva - Vägeva Jaam

Rakke - Rakke Jaam

Kiltsi - Kiltsi Jaam

Tamsalu - Tamsalu Jaam

Tapa - Tapa Jaam

(Jäneda Jaam juba olemas, korrektne).

Nelijärve - Nelijärve Jaam

Aegviidu - Aegviidu Jaam

Rapla Raudteejaam - Rapla Jaam

Rapla Jaam - Rapla Jaamatee.

Kehra - Kehra Jaam
Raudteejaam - Rakvere Jaam
Viru-Kabala Raudteejaam - Kabala Jaam
Planeeringus olev peatus Kohtla-Nõmme Jaam (lähitulevikus valmiv)

Raudteejaam - Tartu Jaam
Raudteejaam - Viljandi Jaam
Raudteejaam /Paldiski III - Paldiski Jaam
Raudteejaama - Kiviõli Jaam (koos peatuse ehitamisega ülesõidu kõrvale)
Raudteejaam - Nõo Jaam
Kolu Raudteejaam - ?
Saku Raudteejaam - Saku Jaam
Kiisa Raudteejaam - ei asu jaama juures.
Saue Raudteejaam - Saue Jaam
Laane Raudteejaam - puudub rongipeatus.
Klooga Raudteejaam - Klooga Jaam
Kloogaranna Rongijaam - Kloogaranna Jaam
Keila Raudteejaam - Keila Jaam
(olematu) Vasalemma peatus - Vasalemma Jaam
Laitse Raudteejaam - peatus ei asu jaama juures.
Ridala Raudteejaam - puudub raudtee
Hagudi Raudteejaam - ei asu jaama juures.
Tootsi Raudteejaam - rongiliiklus lõpeb
Eidapere Raudteejaam -. rongiliiklus lõpeb.
Ellamaa Raudteejaam - raudtee puudub
Soldina Raudteejaam - rongipeatus puudub.
Olustvere Raudteejaam - Olustvere Jaam
Riisipere Raudteejaam - Riisipere Jaam
Türi - Türi Jaam
Ollepa - Ollepa Jaam
Lelle - Lelle Jaam
Keava - Keava Jaam
Kohila Raudteejaam - Kohila Jaam

Loodan, et mõni peatus vahele ei jäänud.
Lugupidamisega ....

************************
NB!
Saue vald tänaseks (2019) nimed korrastanud! Sügav kummardus!


**********************

Tere!

Tänud!

Ühesõnaga, kogu portaal on ajale jalgu jäänud?

Tänud, nüüd tean, kuidas peatuste kuvamine käib.

Aga ehk peaks siiski nimede muutmisega keegi tegelema?
Ning jutuks ei ole rongipeatused, vaid nende juures asuvad bussipeatused. Kõik peatuste nimed peaks olema ühes stiilis, nt .... Jaam. Et tagada ühene arusaam kõigile nii reaalsuses, portaalides otsinguid tehes, bussiliinide kirjelduses (mis annab siis reisijatele aimu, et tegu on ümberistumisvõimalustega ja rongipeatuse vahetus läheduses oleva bussipeatusega) nii infos kui ka bussidel olevatel tabloodel jne jne. Kui asja olulisus jääb mõistetamatuks, et nt, mu kirjaviis pole kõige selgem, siis andke teada. Asi on ääretult oluline ja sellega ei saa viivitada ning igal juhul jään selle kohta meeldetuletusi saatma, kuni asjad muutunud.
Kes siis peaks tegelema selliste bussipeatuste ümbernimetamisega? Maanteeamet koos KOV-idega?
Äärmuslik näide. Sürgavere peatuse juures puudub üldse bussipeatus, tänase päevani!? Aga on olemas bussipeatus Sürgavere Raudteejaam peatuse vanas asukohas, kus pole peatust juba aastaid!  Rakvere jaama peatust ei anna peatus.ee ei reisiplaneerijas ega teises ega maakonnaliinide otsingus. ja mille alla kuulub portaalis nüüd ja tulevikus maakonnapiire ületavad avalikud bussiliinid?, selle leiab vaid Raudteejaam alt, aga mitte Rakvere alt. Kuidas peaks reisija teadma? Jne jne. Kuidas sellised asjad juhtuda üldse saavad?

Sinna alla kuulub ka portaalis Viljandi jaama peatuse leidmine (Nr 2 oli minu vea tõttu samale reale jäänud, ehk et tegu oli 2. punktiga ja selle juurde kuuluva tekstiga).
Ka Kiidjärve jt puhul, kui otsing annab ainult nime, siis peaks leitu kajastama ju nii busse kui ronge? Aga oleks kajastuses siis vähemalt Kiidjärve Jaam, oleks ju ka lihtsam?

Loodetavasti uue portaali tegemine ei võta kaua aega ja selle puhul ka kõikide puudustega arvestatakse.

Kuidas aga seni, kuni asja uuendatakse, saaks ühest kohast leida infot kõikide muudatuste ja uute liinide kohta?
Parimat!

*********************

Vastus:



Tere

Nagu mainisin, siis peatustele määravad nime kohalikud omavalitsused (KOV). Kuna maakondades koordineerivad ühistranspordi ühistranspordikeskused (ÜTK), siis leian, et just ÜTK ja KOV peaksidki koos hea seisma selle eest, et kogu ühistranspordisüsteem toimiks sh peatuste võrgustik. Kui KOV on peatusele nime määranud siis peab alati õigusakti, millega nimi kinnitati, saatma ka kohanimede registrile, kes kontrollib, et peatuse nimi vastaks kohanimeseaduses sätestatud kohanimede nõuetele.

Minu meelest on ebatäpsetest peatuste nimest veel olulisem, et peatuses, kus buss peatub, oleks peatuse silt ja et peatuse sildi otsas olev nimi läheks kokku ühistranspordiregistris (ÜTRIS) ning sõiduplaanis olevate peatuste nimedega. ÜTRIS-est kuvatakse ka kõik nimed peatus.ee lehele. Ka see peaks olema ÜTK-de ja KOV-ide ülesanne. Kui meieni jõuavad konkreetsed tähelepanekud ebatäpsete peatuste osas, siis saadame selle info alati ÜTK-dele ja/või KOV-idele edasi.

Uue reisiplaneerija tulemisega ei muutu peatuste nimed, uus reisiplaneerija lubab lihtsalt ühistranspordi infot paremini otsida ja kuvada. Kindlasti peab peatuste info parandamisega tegelema ja oleme mitmel korral ka ÜTK-de tähelepanu selle juhtinud.

******************************************

Lisaksin mõne näite mujaltki, raudteest eemal. Äksi peatus ei asu Äksis, seal on hoopis peatus nimega Keskus! Seda, et segaduse vältimiseks vaja need nimed muuta, on ammu ja korduvalt teada antud. Kuid mitte kedagi ei huvita! Mis sest, et asi seotud Jääaja Keskusega, kuhu väga paljud ehk ka bussiga läheks. Aga seda segadust....
 
*************
 
04.06.
 
Veidi täiendust. Tänud neile, kes ÄKSIS asjad korda seadsid!
Nüüd on selgelt eristatavad Äksi Keskus ja Äksi Kirik.

Täiendavalt aga tuleb tegeleda ka selliste peatuste nagu Kesklinna, Haigla, Gümnaasium, Turg jm ümbernimetamistega, lisades ette ka kohanime!

***********************


24.11.2021

Mõned soovitused peatustele kohanimede määramiseks Eelkõige soovitame lähtuda ühistranspordi toimise loogikast. Liini heaks toimimiseks on mõistlik tagada, et sama liini ulatuses ei ole korduvaid nimesid. Veelgi parem, kui ühes maakonnas ei ole korduvaid nimesid. Mõned näited: • Enamlevinud peatusenimede juures soovitame eristamiseks kasutada asukohale viitavat kohanime. Näiteks Bussijaam, Kalmistu või Kooli asemel määrata näiteks Tallinna bussijaam, Kurista kalmistu või Puka kool. • Asula n-ö kõige olulisema peatuse nimi võiks seda väljendada. Näiteks Saku keskus. • Kui bussipeatus ja rongipeatus asuvad lähestikku, siis kasutada bussipeatuse nimes liigisõna „jaam“ või „rongijaam“, rongipeatuse nimes jaama liigisõna ei kasutata. Näiteks rongipeatus Viljandi ja bussipeatus Viljandi jaam. • Üldreeglina on peatuste nimed omastavas käändes, näiteks Marja, Turu, Hiiu. Peatusenime vormistamisel võib järgida reeglit, et kui nimi viitab mingile objektile (jaam, mõis, veski, mägi jne), siis jääb seda objekti tähistav liigisõna nimestikus ja sildil nimetavasse käändesse, nt Rõngu jaam, Arula veski, Lasnamägi (viide mäele endale), Keava mõis. Kui peatuse nime kasutada tekstis koos sõnaga „peatus“, siis muidugi läheb ka objekti märkiv sõna omastavasse, nt Rõngu jaama peatus. On väljakujunenud tava, et kui peatus on nimetatud tänava järgi, siis peatuse nimes sõna „tänav“ ei kasutata, nt Tamme, Vilja (nimetatud Tamme tänava ja Vilja tänava järgi), ent kui liikluspinnal on mingi muu liigisõna (puiestee, väljak jne), siis see esineb ka peatusenimes, nt Tamme puiestee, Vilja tee.



Nüüd ehk omavalitsustel ei ole põhjust viivitada ega väita, et näiteks jaama juures peatus ....JAAM ja eemal asuv peatus ... Jaamatee ajaks reisijaid segadusse?

Vajaks veel rõhutamist seegi, et Kool, Vallamaja, Haigla, Turg jm sageliesinevad asutuste nimedega bussipeatused vajavad ette KOHANIME!

**********************************************

3 kommentaari:

  1. tsirguliina ja olemas veel üks "Sangaste" Antsla. Kahjuks teiste nimid peale neid Tsirguliina ja Antsla ei saa panna. Vaata Sangaste ajalugu miks on just Sangaste, aga mitte Tsirguliina. Antsla ja Tsirguliina siis.

    Vasta
  2. Tänud, Rubin!

    Ajalugu on üks asi, kuid selge on, et Sangaste rongipeatus vajab sama nime, mis on asulal ehk siis Tsirguliina. Ja bussipeatus siis perrooni juurde ning nimeks Tsirguliina Jaam.

    Vasta
  3. Üle aasta on möödas, meil olemas aga vaid (väljaspool Tallinna) 17 peatust nimega ... JAAM. Neist kolm - Rapla, Kohtla ja Toila Jaam on eksitavad nimed ning Kohtla-Nõmme Jaam kannab küll nime, aga reaalselt pole ka 7 aasta jooksul valminud! Lisaks on eksitavad Sürgavere, Kolu, Laane, Auvere, Ridala, Tootsi, Soldina, Eidapere, Viluvere ja Viru-Kabala Raudteejaam peatused, samuti Tabivere, mida pole.
    Ainuke KOV, kes suutnud oma nimed korrastada täielikult ses suunas, on Saue vald (suurim tänu, Andres Laisk!). Teised pole suutnud mitte midagi ära teha! Tõsi, olemas ka Jõhvi Vaksal.

     

    Esmaspäev, 8. oktoober 2018

    Bussipeatuste ümbernimetamine - Saue vald tegi tee lahti!


    Tubli tegu! 
    Nüüd jääb vaid oodata, millal jaama läbivate busside liininimetusse tuleb ka kiri Riisipere Jaam!
    http://www.peatus.ee/#route_search;4883;A14259


    Ja ka Laitse ümbernimetamine õige. Nagu soovitasingi. Sest sealset bussipeatust ei saa kvalifitseerida ühispeatusena omavahelise kauguse tõttu.


     
     

    Teisipäev, 1. jaanuar 2019

    Mida ühispeatustes vaja ümber teha?


    On aeg ära teha asjad, mida aastate jooksul pole vaevutud tegema. Põhipunktid:
    1. Iga ühispeatuse puhul on vajalik vastavalt asukohale jm tagada ootetingimused - lihtsam või moodulootekoda, võimalusel tualett ja joogivesi. Vajadusel lahendada ootekodade eskiislahendused kompleksselt, lisades juurde rattahoiukohad, müügiletid, kioskite rajamise võimalused jm.
    2. Infoekraanide ja -stendide paigaldusel lähtuda maksimaalselt täpselt täpsest ja sobivast asukohast, ekraanide kahepoolsest vaadatavusest, nende (rongide sõiduplaanid ja info) nähtavusest parkijatele, möödakäijatele, bussijuhtidele jt.
    3. Kõik bussipeatused perroonide vahetus läheduses nimetada ümber standartselt - peatuse NIMI + JAAM, nt Jõgeva Jaam, Palupera Jaam jne.
    4. Maksimaalselt planeerida võimalusel kohviautomaate vm.
    5. Väiksemates peatustes tagada ootekodades laiad pingid (matkajatele hädaoluordadeks), pingid-lauad välitingimustes katusealustena jne.


    ÜLEMISTE - * Tagada maksimaalses läheduses maakonna- ja ka kaugliinide bussipeatus.
     * Lõik trammipeatusest kuni tunnelini ehitada kinniseks ja köetavaks, küttega ootepinnaks. Võimalusel ka kiosk, kohviautomaat vm. Võib olla praegusest maapinnast ka kõrgemal, tagades läbi klaasseinte nähtavuse perroonidele ja lähenevatele rongidele.

    LAGEDI - * Planeerida peatusesse bussipeatus, ülekäigu maksimaalses läheduses. Kõne alla võib tulla ka variant ehitada lisapeatus Vesse ja Lagedi peatuste vahel, tagamaks pääsu sealasuvatele töökohtadele ning vahetusse lähedusse ka bussipeatus. (Mahapööre maanteelt tagada, kui vajalik). Bussidele ümberistumine vajalik ka Jüri suunas sõiduks.

    KULLI - * ülesõidu lähedale, praeguse parkla piirkonnas rajada bussipeatus KULLI JAAM. Tagada visuaalne nähtavus raudtee mõlemas suunas.
    * Suurendada parklat.

    ARUKÜLA - * Ülesõidu kõrvale rajada bussipeatus ARUKÜLA JAAM. Ümberpööramisvõimalusega. Parima võimaliku visuaalse nähtavusega raudtee mõlemas suunas bussist.
    Märkus - Arukülas bussipeatus Raasiku Vallamaja on eksitav. Seda eelkõige maakonnaliinide puhul, kus sõitjaid ka mujalt.

    RAASIKU - * Bussipeatuse Raasiku Side asemel rajada peatus perroonide maksimaalsesse lähedusse, tagades nähtavuse raudteele. Ümberpööramisvõimalusega.

    AEGVIIDU - * Praeguse bussipeatuse asemel rajada uus peatus teisele poole maanteed, praeguse parkla kohale, maksimaalselt ülekäigu lähedale ja tagades parima nähtavuse. Ümberpööramisvõimalusega.

    LEHTSE - * Rajada bussipeatus LEHTSE JAAM perroonide ja ülekäigu maksimaalsesse lähedusse. Ümberpööramisvõimalusega.

    KILTSI - * Ootekoda rajada parema planeeringuga ja maksimaalselt raudtee lähedale, tagades võimalikult ulatusliku nähtavuse.
     * Tagada ülekäik ka teisele poole raudteed

    ÄNTU - * Rajada rongipeatus ÄNTU praeguse Nõmmeveski ülesõidu vahetusse lähedusse.

    Märkus - See poleks võib olla vajalik, kui oleks rongidega seotud bussiliiklus Äntu järvede piirkonnas ehk siis Rakke ja Kiltsi vajel. Kahjuks aga puudub seal peaaegu igasugune asutus, seega puudub bussiliiklusel suuremad perspektiivid (seotuna kõikide rongidega) ja teiseks, päevasel ajal rongid kummaski peatuses ei peatu.

    RAKKE - * Suurendada peatust RAKKE JAAM, tagades paremad ümberpööramistingimused.
    * Rajada perrooni juurest ülekäik praeguse peatuse RAKKE poole ja peatus planeerida ülekäigule lähemale.
    Märkus. Rajatiste omapära tõttu kaaluda erinevaid võimalusi, tagamaks ÜHISE peatuse rajamise võimalust. Arvestada siiski võimalusega, et kaubarongid võivad ülekäigu sulgeda. Parim oleks peatuse asukoht praeguse RAKKE JAAM poolses küljes.

    VÄGEVA - * Bussipeatus nimetada ümber VÄGEVA JAAM. Rajada parema planeeringuga ootekoda.

    TOOMA - * Kaaluda võimalust TOOMA rongipeatuse rajamiseks.

    KASSINURME - * Rajada Kassinurme rongipeatus.
     * Kalevi bussipeatus nimetada ümber peatuseks KASSINURME JAAM

    Märkus. Mõlema nimi võiks olla ka Kalevi, kuid Kassinurme mägede tuntus paneb eelistama Kassinurme nime.

    KAAREPERE - * Rajada Kaarepere jaamast (raudteest) Palamuse poolsel küljel bussipeatus Kaarepere Jaam. Ümberpööramisvõimalusega.

    Märkus: Vajalik nii eribussidele kui tulevikus bussiliikluse tekitamiseks Kaarepere Jaamast Palausele jm..

    TABIVERE - * Rajada ülekäigu juurde (vahetusse lähedusse) bussipeatus TABIVERE JAAM. Ümberpööramisvõimalusega.
     * Tagada ülekäik ka teisele poole raudteed.

    KÄRKNA - * Rajada rongipeatuse parklasse bussipeatus KÄRKNA JAAM. Ümberpööramisvõimalusega.

    VORBUSE - * Rajada rongipeatus.
     * Rajada bussipeatus võimalusel ülesõidu vahetusse lähedusse.

    TÄHTVERE - * Rajada ülesõidu juurde rongipeatus TÄHTVERE. Võimalikult suure parklaga.
     * Rajada bussipeatus TÄHTVERE JAAM.

    Märkus - Arvestada nende rajatistega planeerides kahetasandilist ülesõitu (üle raudtee).

    TARTU - * Rajada jaama perroonide mõlemasse otsa ülekäigud teisele perroonile.
     * Rajada lõunapoolse ülekäigu maksimaalsesse lähedusse maakonnaliinide bussipeatus TARTU JAAM.

    Märkus - planeeringutes arvestada tulevikus võimalusega bussijaama rajamiseks teisele poole reisirongi teid, kaubateede asemele.

    AARDLA/KIRSI - kaaluda linnaliinide ja vajadusel ka maakonnaliine (tulevikus) silmaspidades maksimaalselt perroonide lähedusse bussipeatuste ehitamist.

    NB! Arvestades võimalikku vajadust tulevikus Tartu-lähedase rongide lähiliikluse tekkimisel peatuste tihendamiseks, vaadata üle kohu regioon. Kindlasti võib olla vajadus peatuse järele Ülenurme ülekäigu vahetus läheduses ja ka rohkematki, Kirsi ja Ülenurme vahel. Arvestades ka ümberistumis võimalusi rongidelt bussidele võimalikult lühikese vahemaaga.

    VANA-KUUSTE - * Rajada Vana-Kuuste ülekäigu kõrvale praeguse bussipeatuse asemel uus, VANA-KUUSTE JAAM.  Tagada nähtavus raudteele.
     * Koos peatusega rajada ka suurem parkla, k.a. rekade jaoks.

    VASTSE-KUUSTE - * Rajada uus perroon praeguse bussipeatuse vahetusse lähedusse.
     * Rajada bussipeatus VASTSE-KUUSTE JAAM raudteele lähemale, vahetult perrooni kõrvale. Ümberpööramisvõimalusega.

    Märkus - uue perrooni valmimisel saab vana materjali ära kasutada mõne uue rongipeatuse rajamiseks. Bussipeatuse ületoomine perrooni juurde ei ole võimalik. Seda saab teha vaid juhul, kui rajatakse ülekäik üle raudtee, mis on nagunii vaja rajada, ja vaid juhul kui seal on ümberpööramisvõimalusega bussipeatuse jaoks ruumi. Kuid igal juhul on tegemist halvema lahendusega.
    Soovi korral saaks rajatisega koos teha ka uue turuplatsi.

    TAEVASKOJA - * Võimalusel rajada bussipeatus praeguse rongipeatuse ootekoja kõrvale. Ümberpööramisvõimalusega.

    KIIDJÄRVE. - * Tuua bussipeatus Kiidjärve Raudteejaam üle perrooni kõrvale, ümberpööramisvõimalusega, maksimaalsesse lähedusse.
     * Nimetada bussipeatus ümber peatuseks KIIDJÄRVE JAAM.

    PÕLVA - * Nimetada peatuseks PÕLVA JAAM.

    RUUSA - * Peatuse Võiardi Tee asemel tuua peatus üle perrooni kõrvale ja nimetada ümber peatuseks RUUSA JAAM. 
     * Rajada perrooni juurde ülekäik koos kergliiklusteega Ruusa suunas.

    VERIORA - * Leida võimalus bussipeatuste Veriora Raudteejaam ja Veriora ühildamiseks perrooni maksimaalses läheduses. Ümberpööramisvõimalusega.
     * Peatuse nimeks VERIORA JAAM.
    Märkus: kuna kahe peatuse vahekaugus üpris suur, tuleks enne kaaluda ja analüüsida, ning küsida kindlasti kogukonna arvamust.

    ILUMETSA - * Rajada perrooni maksimaalsesse lähedusse bussipeatus ILUMETSA JAAM Ümberpööramisvõimalusega.
    * Rajada parkla.

    ORAVA - * Bussipeatuste Rõssa ja Orava Raudteejaam asemele luua ühtne bussipeatus ORAVA JAAM perrooni maksimaalsesse lähedusse. Ümberpööramisvõimalusega või ringteena.
     * Rajada parkla.

    PALUPERA - * Rajada perrooni vahetusse lähedusse, ülesõidu poole, bussipeatus PALUPERA JAAM. Ümberpööramisvõimalusega.
     * Rajada parkla.
     * Rajada ülekäik perrooni teise otsa, tagamaks lühimat vahemaad bussipeatuseni.

    Märkus - Arvestades kohalikke vajadusi, arvestada planeerides vajadust müügikioski, teeäärse müügikoha vm tekitamiseks.

    PUKA - bussipeatuse nimeks PUKA JAAM.

    MÄGISTE - * bussipeatus üle tuua perrooni kõrvale, tagades maanteelt hea juurdepääsu ja tagasipöörde.
     * Peatuse nimi muuta MÄGISTE JAAM.

    KEENI - * bussipeatust halva asukohaga (kaugel maanteest ning kõrvaltee ääres) perrooni juurde toomisel puudub mõte.
     * Kui üldse, siis ehitada uus perroon ülesõidu lähedale (a la Kärkna) koos bussipeatuse rajamisega.

    SANGASTE /TSIRGULIINA - * Bussipeatus rajada maksimaalsesse lähedusse perrooni/ülekäiguga, koos ümberpööramisvõimalusega.
     * Bussipeatuse nimeks TSIRGULIINA JAAM
     * NB! Sangaste rongipeatuse ümbernimetamine äärmiselt vajalik! Kas TSIRGULIINA või TSIRGULIINA-SANGASTE.

    KADRINA - * bussipeatuse toomine perrooni juurde ei ole otstarbekas ja ümberistumised pole tagatud.
    RAKVERE - * vajalik korrastada bussipeatuse jaamahoone taga, suurendada peatuvate busside jaoks ruum.
    Märkus: asi jäi KIK-i rahastuse ebaotstarbeka  jagamise ja tahtmatuse taha.

    SÕMERU - * Rajada rongipeatus.
     * Kaaluda võimalust rajada peatuse juurde ka bussipeatus.

    KABALA - * Bussipeatus nihutada perrooni juurde.
     * Rajada ülekäik ka üle kõikide jaamateede.

    SONDA - * Bussipeatus tuua üle perrooni maksimaalsesse lähedusse.

    KIVIÕLI - * Bussipeatus tuua üle perrooni kõrvale (Maidla poolsele küljele) loos suuremahulise parkla rajamisega.
     Märkus: Planeering tehti, KIK-i ebapiisava rahastuse ja halbade otsuste tõttu rajamata.

    PÜSSI - * Rajada bussipeatus perrooni maksimaalsesse lähedusse.

    KOHTLA - NÕMME - * Rajada perrooni maksimaalsesse lähedusse bussipeatus koos parklag. Tagada ümberpööramisvõimalus ja maksimaalne nähtavus bussipeatusest.
    Märkus - Asi ei edene, teema õhus juba aastaid. Ükskõiksus ja tahtmatus asja nimi.

    JÕHVI - * Perrooni halva asukoha tõttu ümberistumised pole võimalikud ja bussijaama ületoomine jaama juurde pole otstarbekas.
     * Vajalik rajada uus perroon teisele poole viadukti, bussijaama maksimaalsesse lähedusse.
     Märkus - praeguse perrooni materjali saab ära kasutada teiste peatuste rajamiseks.

    ORU - * Rajada bussipeatus perrooni juurde.

    VAIVARA - * Rajada bussipeatus perrooni maksimaalsesse lähedusse, küsimuseks vaid see, kummal pool raudtee mõttekam
     

     

     

     

     

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar