Tallinn - Klooga Jaam - Tallinn. Nov 2020.

 

Kolmapäev, 4. november 2020

Tallinn - Klooga rdtj - Tallinn

 

 

Silmapiirile on ilmunud uus lootustandev ühistranspordi uuringut teostav rühm! Uuringu hinnast pole küll räägitud, aga üle 10 euro on see kindlasti, sest kaasatud ka soomlased! Nali naljaks, lootus peab jääma! Ja kui juba majandusminister isiklikult rääkis ÜT seotud põhitõdedest pressikonverentsil (neistsamadest, millest ma rääkinud ammu ja teisedki rääkinud 20+ aasta jooksul), siis äkki on seekord tõsi taga? Kuigi, mida teha siis näiteks ÜTK ja Lääne-Harju valla ametnikega, kes neist asjust aru ei saa? Kas uus uuringu tulemus paneb nad järsku aru saama?

 

 

 

Majandusminister koos Tallinna linnapeaga rääkisid ka dubleerivatest liinidest. Ehk peakski Tallinnas olema linnaliinid, need kõigi peatustega ja ekspressideks maakonnaliinid? Sest Balti jaam algus- ja lõpp-peatusena on ajast ja arust. Ükskõik millisest suunast maakonnaliiniga linna tulla, on Balti Jaamas sõitjaid suhteliselt vähe, sest siia kui sihtkohta tulevad vähesed, valdav enamus reisijaid soovivad kuhugi mujale! Sest Balti jaam on küll oluline erinevate transpordiliikide sõlmpunkt, kuid väga paljud reisijad saavad linnaliinidele ja trammidele-trollidele ümber istuda enne siia saabumist ja vastupidi, peale siit väljumist! Seega peaks maakonnaliinide jaoks olema Balti Jaam vaid VAHEPEATUS! Põhisuundades peaks edasi saama otse sellesama maakonnaliiniga, vähemtätsatesse suundadesse vaid sõidetaks ümberistumisega.

Haabersti suund vajaks ühendust Tallinnaga vähemalt kahel suunal, Balti jaama ja Järvevana tee kaudu. Kas Balti jaama kaudu sõidetakse edasi (pannakse kokku maakonnaliinid Viimsi, Lasnamäe vm suunal on omaette teema.

 

 

Muutusi võiks oodata muidugi varem, enne uuringutulemuste selgumist. Veebruarist hakkab läänesuunda teenindama Hansabuss. PEÜTK pole küll siiani suutnud asju korrastada, nt Nõval ümberistumist tagada, aga Hansabussi ajastust pidid asjad vist muutuma. Ehk muutub ka see totrus, mida sõiduplaane vaadates näeme? Et mitte mingil juhul ei ole väljumisajad tööpäeviti ja puhkepäevadel ühed ja samad? Muidugi ma ei tea, mis selle põhjuseks, sest ega PEÜTK ei vaevu ju matsidele ka selgitama! Aga võib olla on näiteks rongidega suundadel asi seotud sellega, et tööpäeviti istutakse ümber kuskil ühtepidi, puhkepäevadel teistpidi ehk et inimesed puhkepäevadel keelduvad sõitmast sinna, kus nad tööl ja koolis käivad ja põrutavad vastassuunda? Taas, nali naljaks, aga ironiseerimata siinkohal ei saagi!

 

Kui bussi ootasin, polnud tegu muidugi tipptunniga, aga bussid olid väljudes ükskõik mis suunas ikka väga tühjad!

 

 

muide, täna seisavad bussid Balti jaamas bussijuhtide puhkepauside ajal, kuid neil pole ei normaalseid võimalusi tualetis käia ega oma kohvi juua! Selline ongi meil ettevõtete ja ametnike suhtumine bussijuhtidesse. Balti jaamas on küll võimalik hoone olemas, aga seal on Tallinki nännipood ja burksiputka.

 

 

Peatused liinil 127 on vist üpris hästi paigas, ei liiga tihti ega hõredalt!

 

 

See mass polnud selle bussi ootel, lisandus vaid 2 sõitjat.

 

 

Kohati on olemas ka bussirajad.

 

 

Ka Tabasalust maapoole sõitjaid sisuliselt ei lisandunud.

 

 

Eee, mis selle nime tähendus võib olla? Robien Huud on omanik?

 

 

Peale Tabasalut aga avastasin, et siingi tänavu jõutakse teeremonti teha, tublid! Kuidas muuga, aga kaks asja oli ka siin teel raudpolt! Eurokraave püüti kõikjale tekitada ja .... parkimiskohti ei tehtud MITTE ÜHESSEGI BUSSIPEATUSESSE! Mäletate, kõik need 20+ aastat on räägitud olulisest vajadusest - võimalusest jätta auto bussipeatusesse, et edasi sõita bussiga!? Tõsi, Eestis on mõned ükskikud sellised võimalused isegi tekkinud, aga 99,9% protsendil juhtudel ametnikud eelneva olulise idee mõttest aru ei ole saanud! Minu jaoks on see küll sügavalt arusaamatu, kuidas võib "teine korrus" ikka nii tühi olla? Ja parkimiskohti üleüldse ei lisandunud siia tee äärde mitte ühtegi!

 

 

 

Küll aga oli näha tõelisi tippsaavutusi ootetingimuste parandamise suhtes. On ju ootetingimused üks olulisimaid asju, mida reisijad on ÜT teemal küsitlustes välja toonud! Nüüd on siin sellele väga tõsiselt mõeldud ja arvatavasti saab sellistes ootepaleedes olema ka infopunkt, kiosk, tualetid jpm! Ning mõeldud sellelegi, et bussijuht näeks palees ootavaid reisijaid, ühes seinas on selleks suured augud!
Huvitav, üle Eesti ehitatakse nt ka aina uusi vallamaju, kas need on sama tüüpi moodullahendused? August näeks ju ametnik ka oma naabrit?

 

 

Sageli on vaieldud ka teemal, et liikluses peavad aeglasemad laskma kiiremad mööda. Küllap peab seda tegema neis avarates ja pikkades bussitaskutes? Väga tore, et asju tehakse täna mõeldes erinevatele sihtgruppidele!

 

 

Keila-Joa ja muidugi Laulasmaa on aga need kohad, kuhu ulatub Paldiski raudtee mõjuala üpris selgelt. Keila-Joa ühendused Keilagagi on ääretult viletsad, aga eks vahepealse piirkonna asustuse hõreduse tõttu ei pruugi ka tihedam otsebuss väga mõttekas olla. Mõtlemisainet on siin igal juhul.

 

Täna on olulisem PEÜTK käkk ja Lääne-Harju valla suutmatus sellest aru saada!

 

 

Kuidas siis saab Keila-Joalt ja Laulasmaalt Tallinna rongile? Saab küll, see on asja juures ainuke pluss ja selle liinide pikendamise eest peab siiski kergelt kiitust avaldama. Kergelt siiski, sest käki eest rohkem ju kiitma ei pea?

 

Liini pikendamise olulisim mõte oli luua võimalused Nõmme - Saue suunalt tagada võimalused sõita Laulasmaale, Keila-Joale, Türisalu pangale jne. Sõiduplaanid aga esiteks sisuliselt ei sobi ühelgi puhul selle jaoks, v.a. mõni juhuslik kokkulangemine. Teiseks, kõik bussid sõidavad tööp ja nädalavahetusel erinevatel aegadel, seega PEÜTK ei kavatsegi neid võimalusi pakkuda! Ometi on selged ja lihtsad võimalused olemas! Lisan siia, et vaja on veel paari pisiasja - peatuse ümbernimetamist Klooga Jaamaks ja liinikirjeldusse selle lisamist ehk liine Klooga - Klooga Jaam - Keila-Joa - Vääna (Jõesuu) - Tabasalu - Tallinn.

 

Täna tuleb lähtuda kahest variandist. Esiteks, kui Paldiski rongid kohtuvad Keilas on võimalik 

a) Tallinn - Klooga bussid saabuvad Paldiski - Tallinn rongidest 5 min varem peatusesse Klooga Jaam, sõidavad Klooga Poeni ja seisavad sealkandis ca 20 min, seejärel saabuvad Klooga Jaama 5 min peale Tallinn - Paldiski rongi.
b) Tallinn - Klooga bussid saabuvad Klooga Jaama 4-5 min enne Paldiski - Tallinn rongi, seisavad ca 8 min ja suunduvad Kloogale, sealt asuvad tagasiteele, saabuvad Klooga Jaama 4-5 min enne Tallinn - Paldiski rongi ja väljuvad 4-5 min peale seda.

Ca 8 min seisuaega on mingis mõttes muidugi miinus, kuid pluss on see, kui halbade ilmastuikutingimuste puhul saab siiski rongilt Kloogale bussiga, mitte jala minnes. Vahemaad ei ole väga väikesed ja see mõjutab muidugi ka õpilasi.

Teiseks, kui Paldiski rongid kohtuvad Kloogal, saabub Tallinn - Klooga buss Klooga Jaama 5 min enne ronge, suunduvad Kloogale, tagasiteel saabuvad seega Klooga Jaama 5 min peale ronge, seisuaega neil Kloogal ei ole.

Muidugi peab see süsteem kehtima nii TÖÖPÄEVITI KUI KA PUHKEPÄEVADEL!

 

 

Muidugi on igal minutil siin oma hind, sest vald pole suutnud bussipeatust ehitada ülekäigu juurde vaid sellest on perroonile pääs mõnevõrra kaugemal, rolli mängib aga iga meeter. Keila-Joa poolt saabuva busi peatus peaks olema Keilapoolsele ülekäigule lähemal, aga muidugi on probleemiks ruumipuudus. Vastassuunalise bussi peatus aga peaks asuma Paldiski poolse ülekäigu juures.

Kui veebruarist alustab teenindamist Hansabuss, kas selleks ajaks parandab PEÜTK oma vead? Või peab ootama uuringu valmimist ja seda, et alles peale seda saavad amatnikud aru, mis on ÜT? Sest on ju oht, et ei saada aru ei täna ega ka siis mitte?

 

 

Klooga jaamas tundub, et väga suurt hoolt hoonete puhul pole (Eesti Raudtee?) just näidatud!

 

 

Ohoh, kas siingi plaanis asju mõistlikumaks teha? Tõsi, kahe toru vahemaad vist suurendada ei kavatseta?

 

 

Kui omal ajal sai käsile võetud Eesti Raudtee oskamatus surt pilti näha perroonide planeerimisel, oli läänesuuna jaoks juba hilja. Ja täna peavadki aastakümneid kõik rongid sõitma kõrvalteele! Hea, et vähemalt teiste suundade puhul jaole sai ja osades jaamades see lollus ära õnnestus hoida!

 

 

Hetkel paar ongi sõidavad vaid Kloogani. Vahetus toimub aga ikka kas Keilas või Kloogal.

 

 

Eesti Raudtee rajab uued pühakojad ehk jaamahooned oma seadmete jm jaoks.

 

 

Minu jaoks polnud aga kiiret kuhugi, seega tulin Keilas rongilt maha ja jalutasin lõunale.

 

 

Linnavalitsuses vist ühistranspordiga väga tööle ei tulda?

 

 

Paremal paistab bistroo "Gnoom".

 

 

Kena koht! Sööjaid üksjagu, seegi näitab taset!
Böstrooganov oli vägagi maitsev ja üpriski hea hinnaga! Tore oli, et sai joogiks ka morssi (mida ikka püüan jälgida), aga see oli siiski keemiakontsentraadist ja ülikallis! 6 senti klaasikese eest võiks ehk Rõngu mahlakotsentraadi vm puhul küsida!?

 

 

Hea aga näha, et Keilas palju korda tehtud maju, olgu siis tegu eramajade või millegi suuremaga!

 

 

Keila linna peab eeskujuks tooma selle eest, et linnas hakati rajama joogiveekraane. Tõsi, miks seda ilusasse parki pole tehtud, nende käest teada ei saa. Aga küllap nende poolt mainitud "kuldaväärt idee" on kuldaväärt vaid teatud ajahetkedel ja kohtades.

 

 

Paralleelseid liine on palju mitte inult Tallinnas vaid ka maakonnas! Ja mõtteainet on muugi koha pealt. Kui rongiliiklus on tasuline, võiks liinivõrgu korral mõelda ka sellele, et Paldiski - Keila - Harku - Tallinn bussiliin võiks olla kommertsliin? Seda just siis, kui saadakse aru, et avalikud liinid peaks ka Harjumaal olema eeltasutud. Kui osa oleks kommertsliinid, oleks ka riigipoolne rahaline koormus väiksem. Samas on selge, et kui peab pileti eest maksma, mõjutab see ka reisijate arvu ehk auto eelistamist.

 

 

Park on ilus!

 

 

Olen siin juba pildistanud ja on ääretult tore, et sellised õppetahvlid üleval. Küll aga on lindude jm värvid täiesti valed!

 

 

Kas vana jaamahoone läheb tulevikus lammutamisele? Või saab siin olema rongipersonali ja bussijuhtide puhkeruumid?

 

 

Hange tehtud, ekraan p.... ja polegi oluline? Või ei hakata enam remontimagi, sest uued tellimisel ja paigaldatakse sinna kuhu vaja, mitte perroonile?

 

 

Igapäevane vaade raudteele peaks Eesti Raudteele kasuks tulema? Näis, ehk hakataksegi raudteetemaatikat paremini mõistma! Vähemalt tööle on neil ühistranspordiga selles asukohas ikka väga hea tulla ja tore seegi!