Laupäev, 16. oktoober 2021
Linn 2. Pärnamäe ja Pirita.
Täna
oli pildistamise ilm. Soojalt riidesse ja varred alla! Mis sest, et osa
pilte tegin bussist, hing ihkas pildistamist, vaateid ja detaile. Bussi
aknast on teada, ei aega suumi muutmiseks ega vaatamiseks, tuleb
lihtsalt PÜÜDA hetke! Aknapeegeldused, postid jm segavad, osa pilte
läheb igal juhul prügikasti. Seda huvitavam on pärast näha, mis välja
kukkus. Linnal on oma võlu, mitte siin elamiseks minu jaoks, aga
pildistamiseks ja jalutamiseks vahel küll. Ja mere ääres oli tuul, merel
lained. Imeilus!
Linnal
on tuhat nägu. Või miljon? Või lausa miljard? Usun pigem viimast ja
igal ajahetkel muutub see nägu. Olgugi, et majad justkui paigal ja kaua
muutumatud, siis ometi muutuvad pidevalt. ja muutub ka taust, taevas
sealhulgas.
Plaan minna Pärnamäele.
Muidugi
vaatan ikka ja jälle ka negatiivsemat külge. Linnas praegu plakateid
vist rohkem kui poste, ikka ja jälle segavad pildistamist. Aga oleks
neist plakatitest siis kasu, nt Tallinna linnas saaks kõik TASUTA sõita,
nagu Keskerakond on lubanud. Selle asemel ähvardab valijaid hoopis taas
ÜT tasuliseks muutumine, kuskil ja kellegi jaoks. Ühtne piletisüsteem
on kulukas, aga ega seda maksa lubaja Aas. Vaid meie.
Nõuka
ajal öeldi, et vahe linna ja maa vahel kaob ära. On peatusi, kus võiks
olla ka üks majakenegi, kus nii kiosk, kohviautomaat ja ootetingimused.
Poleks ju palju palutud, aga enamasti pole. Viru terminalis see-eest
automaate jalaga segada. Hea muidugi seegi. R-kioskist saab ka
korduvaksutatava kohvitopsi, tõsi, automaati see ei huvita, see sülitab
ikka ühekordse välja.
Info on. Kui töötab ja enamasti vist töötab.
WC on aga ikka tasuline.
Terminal
üldiselt on kompaktne, kuid liiga palju on sellele keskendutud. Paljud
liinid võivad alustada ja lõpetada siin, kuid hoopis rohkem oleks vaja
pikemaid, linnas kaugemale ja isegi läbi linna liine. Transpordiametiski
on vist hakatud uba aimama, Tallinna linna ametnikud, aga imestavad
ikka veel omaette vaiksel moel. Luues ehk mõne ekspressliini, aga
loomulikult, rohepöörde jaoks on nende arvates vaja kindlasti pappi
küsida. Ratas küsis, kas Kõlvart võiks linnapeana jätkata. Eks tal
plusse ole, aga siiski ÜT koha pealt laisk ja vähe tulevikku nägev.
Muidugi hoidku taevas linna Michali või teiste temasuguste eest!
Kui rohelised oleks meil rohelised, oleks nad võimul! Praegu nad (õnneks) võimul ei ole ea saa kah!
Kahepoolne tabloo, neljast kellaajast kolm olid ühesugused, ühel kellal oli rutt! Kas see on kiirustajate jaoks?
Liin 8 liigub tihedalt, kuid see üks linnaliine, mis peaks alustama Balti jaamast või veelgi kaugemalt.
Keskerakond
ainult lubab. Muudeti ÜT (osaliselt) tasuta süsteemiks, järgnema pidi
arendamine. Ei ole järgnenud, kui üksikud sähvatused kõrvale jätta. Ja
Tomati-Talvod ning teised ajavad küll naerma, küll masendusse.
Muide,
Isamaa lubas siin-seal, et "bussiliiklus korraldatakse inimeste
tegelike vajduste järgi". Millised on vajadused ja mis on efektiivsus,
seda nad ise ei tea. Parimal juhul kallid piletisüsteemid ja hästi palju
sõite maa all. Ülikulukas, aga nad ei mõista ka seda.
Linnas on aga ka loodust ja kui palju seda on, sõltub ajutegevusest. Tormist ka, see murrab mõnegi puu, aga ajutegevuse lahjenemisel raiutakse rohkem. Praegu Tallinnas veel on. Rohelust. Ja kohati istutatakse juurde päris lahke käega!
Puude puhul on lisaks rohelusele ja varjule veel ilu roll ja seda ei näita meile ainult ilupuud, iga puu võib olla eriline.
On ilusamad kui tavalised plekk-käkerdised, aga ei ole funktsionaalsed. Ja kribud, nagu oleks igal pool hirmkitsas.
Luiged lähevad aga oma teed.
Kalmistud
on rahu ja vaikuse kohad, pärnamäel on kena ja ma ei imesta, et
Voldemar Kuslap neis jalutamas ning ajalugugi jäädvustamas käib.
Ega
sellises kohas möirapulle saakski olla. Ja siin, kus puhkavad tuhanded
inimesed ehk tuhanded saatused, on mille üle mõtiskleda. Meie elu siin
maal pole justkui pikk, aga kalmistul olles saad aru, et on ikka küll.
Hauakividel näeb erinevaid pilte, isegi rõngasriste.
Ja graniidi kõrval sageli ka paekivi.
Kes
linnaosas arvab aga, et see on elavate inimeste jaoks inimlik, eksib
sügavalt. Ootekoda peab olema võimalikult ilmastikukindel ning ka ilus.
Vahel
ma aga ei kustuta isegi postidega pilte või peegeldustega vm ehk mitte
kõige õnnestunumaid. Sest pildid nii detailirikkad, et neis on rohkem
kui üks-kaks vahvat nüanssi.
Ei kukkunud ju seegi pilt mingi erilisena välja, samas paremal on puuokste värvid nii armsad.
Sellisel päeval ringi liikudes tuleb pidevalt ka selja taha vaadata, sest imelisi vaateid on sealgi.
Hea, et ka selle ilmaga mõne kalamehe pildile saab.
Ilus ju!?
Bussiliiklus on siin väga tihe, aga väga kulukas ja ebaefektiivne. Ühesõnaga, vajab kõvasti muutmist.
Merel mastide meri.
Milliseid imelisi maju puidufassaadiga ikka on.
Ning värve annavad puud veel ka siis kui suurem osa rüüst maha heidetud.
Näed ühte ja teist ja mitmendat maja, üks ilusam kui teine ja siis ilmub KARP! Tõeline häbiplekk!
Tegelikult ma polegi vist kunagi siin lähemalt vaatamas käinud.
Ja meri on lähedal. Sellest juba teises teemas.
Laupäev, 16. oktoober 2021
Linn 3. Meri ja bussi-trammiaknavaated.
Tagasiteel ahvatles meri pildistama. Kõik tingimused naudinguks ju olemas! Ja tegelikult võinuks pildistama jäädagi, teha või sadu ja sadu pilte! Muidugi, lõpuks suure osa kustutasin, ekraani jälgides ei näe vahel isegi täpselt, mis pildile jääb ja kuidas.
Aeg-ajalt tuli meelde siiski ka selja taha vaadata. Tuul oli üpris kõva, aga mitte kõlekülm ja jope oli hea!
Vahepeal küll segasid pildistamist valimisplakatid. Neile kulutatud vist rohkem kui kunagi varem. Kahju, et see raha sinna ei läinud, kus raha tegelikult vajalik.
Kassasaad...
Pühapäev, 17. oktoober 2021
Linn 4. Kivi.
Täna on valimiste päev, seega, peale pikki kõhklusi, otsustasin ka ise minna. Kuigi valida pole suurt kellegi vahel. Paljud (erakonand) on ennast piisavalt selgelt väljendanud, enamjaolt tõukejõuks karjerism. On ka erandeid, aga ole sa nimekirjas tagapool nii aktiivne kui tahes, ikka kiputakse valima vanu olijaid ehk tuntud nimesid. Eks valija küll mõtleb, aga vähe. Tegelikult ei saa valida neid, kes kõiges näitavad olevat ennast valijatest peajagu üle! Ma otsustasin nooruse kasuks, mitte et see mulle noorust tagasi tooks. Vähemalt noor, kes püüdis, saab hääli ja ehk annab see meelekindlust. Rohkem ellu sukelduda.
Kindlasti aga ei valiks ju sellist meistrimees, kes ülemisel pildil meie valitud rahvuskiviseina niimoodi remondib. UNESCO pärandit.
Muidugi pole kõik pildid siin vaid kividest. On ka "peidetud kivi" nagu siin, puu taga, on muid ehitusmaterjale. Ja on lihtsalt ilu. On emotsioonid igas pildis, sest kui inimene midagi vaatab, siis ikka on mingi emotsioon. Paas aga on mu lemmikkivi.
Ja paratamatult on siin ka valimistest ja kriitikat. Ma ei saa käia ja mitte märgata puudusi. Virisemist ei ole.
Ehk on ka muul ilul seos kividega? Kiviktaimla näiteks?
Täna ehituses kasutatakse paasi vähe, õnneks aga küllaga puitu kohati. Eks sellegi võiks üheks teemaks võtta.
Üks enim mulle meeldivaid pildistusobjekte - see, kus on igasugu nüansse hästi palju. Naudi puid, varje, värve, mida iganes.
Katsetatakse "uut" linnaruumi. Muidugi ei tohiks autojuhtide, ka bussijuhtide elu LIIGA raamidesse suruda ja vahel vajavad teatud sõidukid rohkem ruumi. Kõnnitee õnneks pole siis takistuseks, saab vajadusel ka ühe-kahe rattaga sellele sõita hetkeks. Küll aga peak kasduma postid. Siin tänaval on tänavavalgustus küll tee kohal trosside otsas, aga ka need peavad kaduma.
Mul jäi selle parempoolse maja külg pildistamata, seal asusid väga lahedad valgustid. Need peaks asuma ka maja esiküljel. Kordades säästlikum, postid ei segaks vaadet ega lumekoristust ega liiklust kõnniteedel. Millal meil ilmuvad linnavalitsusse sellised inimesed, kes sellest aru saavad?
Võrratud vaated. Muide, väga palju maju on ju paekivi vundamendil.
Keegi aga liigub linnas, ilma pastakate-voldikuteta ja vaatab hoopis keskkonda!
Väga popp oli kiruda neid nn jalgrattateid ja punasest värvist (või punasest asfaldist) ei pidavat mingitki kasu olema. Tegelikult, on küll kasu! Allpool veidi rohkem pilte. Kui punane rada kõnniteel, siis on see igal juhul parem, eraldamaks visuaalselt, kus rattad liiguvad, seega jalakäija saab ennast paremini kõrvale hoida kui vähemmärgatava tähistusega alal, eks?
Siin oleks kindlasti palju rohkem pildistada.
Ringi kolades jõudsin Ülemistele. Porgandidki toimetavad sümbioosis kividega, teeballast oli varem paekillustik, nüüdseks peateedel graniitkillustik.
Paene serv T1 Mall juures. Näha on kahte erineva värvusega paekihti.
Ei olnud täna jalad nii head kui eile, ka ilm polnud nii hea kui eile. Mitte halb, aga... otsustasin teise kohta suunduda. Pildistamiseks aga ilusat värvi tramm küll ju.
Vahelduseks paar pilt millestki, mida nimetatakse vist ootepaviljoniks. Nojah, seni valitud ju sellise kiviaegse arusaamaga. Muide, seinaruumi küllaga, aga sõiduplaan on ikka posti küljes. Muidugi peaks sellised käkerdised ka linnapildist kaduma.
Ahjaa, peatuse nimeks Ülemiste Jaam. Seesama, kus puuduvad ootetingimused, samas keegi tahab "väikese" mõttetu errbeeraudtee jaoks siia suure monstrumi ehitada. Piisaks (klaas)galeriist, raudtee tunnelist siia, teisele poole teed. Kohvikioski ja tualetiga ning istepinkidega. Oleks rongilt tulles kenasti ka ilmastiku eest kaitstud.
Vägev! Majanduse edulugu nagu paljud poliitikud räägivad. Tegelikult mõttetu monstrum seal, kus kaks populaarset ja toimivat kaubanduskeskust. Mahavisatud raha, õnneks kive on siia vähe raisatud.
Paas päikesesäras,
Ja naturaalne, arhailine puitmaja.
Paas on Tallinnas varasema aja loomulik ehitusmaterjal, alati me ehk ei oskagi selle ilu märgata. Kindlasti aga õigesti valitud paekivi kestab sajandeid.
Tänane kesklinn aga keskendub rohkem klaasile ja terasele ning värvikirevusele. Miks mitte, peaasi, et poleks igavaid betoonkaste.
Kivi võib aga ka klaasil märgata.
Kivi märkab ka kesklinna autovingus ja siin ongi jupikesed rattateed.
Rattateed on igal juhul inimeste heaks! Iseasi, kui palju meie mittemõtlev inimene neid kulutusi väärib? Üks rattur on taas tõuksi keset teed jätnud, selge puudulikkus teisel korrusel. Teised otsustavad, et punane sobib ka nende talla alla, miski peas ei tekita mõtet, et see on ju siiski vähe kiiremate jaoks ja sellel kakerdades näitate, et te ei oska mõelda teistele!? Kas ruumi on vähe?
Kas teadsite, et Tallinnas on mõned avalikud joogiveekraanid? ja et see hoiab keskkonda, aga enamus seda ei mõista? Sest kui küsida siin või mujal Eestis, miks juurde ei tehtud või mõnel keskväljakul vms, siis vahitakse nagu vasikas uut aiaväravat.
Mõnel pool aga arvatakse, et haljastuses võib valida ükskõik milel või kelle. Ilupuud on kuskil vägagi ilusad ja ka mõttekad, aga mitte 100% - selline mõtteviis on äärmus! Äärmuslasi aga ei tasu ju valida? Seega, kel kombeks kergekäeliselt kirvest vm vibutada, peaks võimult kõrvale jääma. Puud on looduses sümbioosis küll eelkõige seentega, aga teatud mõttes saavad seda olla ka kiviga ja linnaga. Üks tasakaalustab teist.
Seinad, karniisid, kaared, tornid jpm.
Ehk turistidki, seistes munakivisillutisel, märkavad kive?
Muidugi pole möödaminejal aimugi, kui palju kivi vanalinnas ikkagi on, sest ülipalju hooneid on üle krohvitud ja siis ka värvitud. See muudab pilti muidugi rõõmsamaks, samas peidame me oma rahvuskivi.
Ometi, vaata kuhu tahad, kivi näed ikka, ehedas paljasuses.
Kurb on muidugi see, et ilusas vanalinnas on mingeid hiinaliina vm sugemeid. Milleks? Mujal pole ruumi? Hiinlastest turistid muud ei söö? See on nende probleem, nagunii on neil sageli omad toidud kaasas ja mugivad neid hotellitoas või laeval. Vanalinn olgu ikka rahvuspärane, nii palju kui võimalik.
Huvitav, mis lademe paest on need seinaplaadid?
Tänavakatet siin-seal ümber tehtud, veidi võõras on kõnnitee osa minu jaoks siiani. Kuid muidugi siledam kõndida.
Muidugi on paekivist Raekoda ja palju rohkemgi, vahel saab sellest aimu majanurkadel paljanduvast paekivist.
Mis kivist, mis segust, selle üle otsustamiseks pole mina asjatundja. Ilus igatahes.
Paekivist on ka Eduard Vilde ausammas. See on pärit Mustjala karjäärist ja autoriteks arhitekt Allan Murdmaa, skulptor Albert Eskli.
Vene kirikus vist paekivi seintes pole üldse?
Ülal paremas nurgas vist Lasnamäe lademe alaosast püriidirikas paekivi?
Tore!
Paljude, vast lausa enamuse majade vundamendid paekivist.
Kivikatused vanalinnale loomupärased.
Seinad taas aga siingi, ka linnamüüris, ikka paest.
Toompea ise aga paiknebki paenõlval.
Kuidas üks või teine paekivi ilmastikule vastu peab, on asjatundjate pärusmaa.
Vahel arvab siiski mõni väärakas, et tema labane signatuur on olulisem ja ilusam kui paekivi. Kahjuks meil risustamist oluliseks kahjuks ei peeta.
Paekivi on looduslik ja seda tõestavad ka samblad.
Raudteejaama hoone üüratu omapära on aga kadunud, kunagisest hiilgusest on järel vaid riismed.
Tore on aga, et turu renoveerimisel suur osa paeseintest alles jäi. Sügav kummardus!
Kivi võiks linnas pildistama jäädagi.
Pühapäev, 17. oktoober 2021
Linn 4. Kivi.
Täna on valimiste päev, seega, peale pikki kõhklusi, otsustasin ka ise minna. Kuigi valida pole suurt kellegi vahel. Paljud (erakonand) on ennast piisavalt selgelt väljendanud, enamjaolt tõukejõuks karjerism. On ka erandeid, aga ole sa nimekirjas tagapool nii aktiivne kui tahes, ikka kiputakse valima vanu olijaid ehk tuntud nimesid. Eks valija küll mõtleb, aga vähe. Tegelikult ei saa valida neid, kes kõiges näitavad olevat ennast valijatest peajagu üle! Ma otsustasin nooruse kasuks, mitte et see mulle noorust tagasi tooks. Vähemalt noor, kes püüdis, saab hääli ja ehk annab see meelekindlust. Rohkem ellu sukelduda.
Kindlasti aga ei valiks ju sellist meistrimees, kes ülemisel pildil meie valitud rahvuskiviseina niimoodi remondib. UNESCO pärandit.
Muidugi pole kõik pildid siin vaid kividest. On ka "peidetud kivi" nagu siin, puu taga, on muid ehitusmaterjale. Ja on lihtsalt ilu. On emotsioonid igas pildis, sest kui inimene midagi vaatab, siis ikka on mingi emotsioon. Paas aga on mu lemmikkivi.
Ja paratamatult on siin ka valimistest ja kriitikat. Ma ei saa käia ja mitte märgata puudusi. Virisemist ei ole.
Ehk on ka muul ilul seos kividega? Kiviktaimla näiteks?
Täna ehituses kasutatakse paasi vähe, õnneks aga küllaga puitu kohati. Eks sellegi võiks üheks teemaks võtta.
Üks enim mulle meeldivaid pildistusobjekte - see, kus on igasugu nüansse hästi palju. Naudi puid, varje, värve, mida iganes.
Katsetatakse "uut" linnaruumi. Muidugi ei tohiks autojuhtide, ka bussijuhtide elu LIIGA raamidesse suruda ja vahel vajavad teatud sõidukid rohkem ruumi. Kõnnitee õnneks pole siis takistuseks, saab vajadusel ka ühe-kahe rattaga sellele sõita hetkeks. Küll aga peak kasduma postid. Siin tänaval on tänavavalgustus küll tee kohal trosside otsas, aga ka need peavad kaduma.
Mul jäi selle parempoolse maja külg pildistamata, seal asusid väga lahedad valgustid. Need peaks asuma ka maja esiküljel. Kordades säästlikum, postid ei segaks vaadet ega lumekoristust ega liiklust kõnniteedel. Millal meil ilmuvad linnavalitsusse sellised inimesed, kes sellest aru saavad? Võrratud vaated. Muide, väga palju maju on ju paekivi vundamendil.
Keegi aga liigub linnas, ilma pastakate-voldikuteta ja vaatab hoopis keskkonda!
Väga popp oli kiruda neid nn jalgrattateid ja punasest värvist (või punasest asfaldist) ei pidavat mingitki kasu olema. Tegelikult, on küll kasu! Allpool veidi rohkem pilte. Kui punane rada kõnniteel, siis on see igal juhul parem, eraldamaks visuaalselt, kus rattad liiguvad, seega jalakäija saab ennast paremini kõrvale hoida kui vähemmärgatava tähistusega alal, eks?
Siin oleks kindlasti palju rohkem pildistada.
Ringi kolades jõudsin Ülemistele. Porgandidki toimetavad sümbioosis kividega, teeballast oli varem paekillustik, nüüdseks peateedel graniitkillustik.
Paene serv T1 Mall juures. Näha on kahte erineva värvusega paekihti.
Ei olnud täna jalad nii head kui eile, ka ilm polnud nii hea kui eile. Mitte halb, aga... otsustasin teise kohta suunduda. Pildistamiseks aga ilusat värvi tramm küll ju.
Vahelduseks paar pilt millestki, mida nimetatakse vist ootepaviljoniks. Nojah, seni valitud ju sellise kiviaegse arusaamaga. Muide, seinaruumi küllaga, aga sõiduplaan on ikka posti küljes. Muidugi peaks sellised käkerdised ka linnapildist kaduma.
Ahjaa, peatuse nimeks Ülemiste Jaam. Seesama, kus puuduvad ootetingimused, samas keegi tahab "väikese" mõttetu errbeeraudtee jaoks siia suure monstrumi ehitada. Piisaks (klaas)galeriist, raudtee tunnelist siia, teisele poole teed. Kohvikioski ja tualetiga ning istepinkidega. Oleks rongilt tulles kenasti ka ilmastiku eest kaitstud.
Vägev! Majanduse edulugu nagu paljud poliitikud räägivad. Tegelikult mõttetu monstrum seal, kus kaks populaarset ja toimivat kaubanduskeskust. Mahavisatud raha, õnneks kive on siia vähe raisatud.
Paas päikesesäras,
Ja naturaalne, arhailine puitmaja.
Paas on Tallinnas varasema aja loomulik ehitusmaterjal, alati me ehk ei oskagi selle ilu märgata. Kindlasti aga õigesti valitud paekivi kestab sajandeid.
Tänane kesklinn aga keskendub rohkem klaasile ja terasele ning värvikirevusele. Miks mitte, peaasi, et poleks igavaid betoonkaste.
Kivi võib aga ka klaasil märgata.
Kivi märkab ka kesklinna autovingus ja siin ongi jupikesed rattateed.
Rattateed on igal juhul inimeste heaks! Iseasi, kui palju meie mittemõtlev inimene neid kulutusi väärib? Üks rattur on taas tõuksi keset teed jätnud, selge puudulikkus teisel korrusel. Teised otsustavad, et punane sobib ka nende talla alla, miski peas ei tekita mõtet, et see on ju siiski vähe kiiremate jaoks ja sellel kakerdades näitate, et te ei oska mõelda teistele!? Kas ruumi on vähe?
Kas teadsite, et Tallinnas on mõned avalikud joogiveekraanid? ja et see hoiab keskkonda, aga enamus seda ei mõista? Sest kui küsida siin või mujal Eestis, miks juurde ei tehtud või mõnel keskväljakul vms, siis vahitakse nagu vasikas uut aiaväravat.
Mõnel pool aga arvatakse, et haljastuses võib valida ükskõik milel või kelle. Ilupuud on kuskil vägagi ilusad ja ka mõttekad, aga mitte 100% - selline mõtteviis on äärmus! Äärmuslasi aga ei tasu ju valida? Seega, kel kombeks kergekäeliselt kirvest vm vibutada, peaks võimult kõrvale jääma. Puud on looduses sümbioosis küll eelkõige seentega, aga teatud mõttes saavad seda olla ka kiviga ja linnaga. Üks tasakaalustab teist.
Seinad, karniisid, kaared, tornid jpm.
Ehk turistidki, seistes munakivisillutisel, märkavad kive?
Muidugi pole möödaminejal aimugi, kui palju kivi vanalinnas ikkagi on, sest ülipalju hooneid on üle krohvitud ja siis ka värvitud. See muudab pilti muidugi rõõmsamaks, samas peidame me oma rahvuskivi.
Ometi, vaata kuhu tahad, kivi näed ikka, ehedas paljasuses.
Kurb on muidugi see, et ilusas vanalinnas on mingeid hiinaliina vm sugemeid. Milleks? Mujal pole ruumi? Hiinlastest turistid muud ei söö? See on nende probleem, nagunii on neil sageli omad toidud kaasas ja mugivad neid hotellitoas või laeval. Vanalinn olgu ikka rahvuspärane, nii palju kui võimalik.
Huvitav, mis lademe paest on need seinaplaadid?
Tänavakatet siin-seal ümber tehtud, veidi võõras on kõnnitee osa minu jaoks siiani. Kuid muidugi siledam kõndida.
Muidugi on paekivist Raekoda ja palju rohkemgi, vahel saab sellest aimu majanurkadel paljanduvast paekivist.
Mis kivist, mis segust, selle üle otsustamiseks pole mina asjatundja. Ilus igatahes.
Paekivist on ka Eduard Vilde ausammas. See on pärit Mustjala karjäärist ja autoriteks arhitekt Allan Murdmaa, skulptor Albert Eskli.
Vene kirikus vist paekivi seintes pole üldse?
Ülal paremas nurgas vist Lasnamäe lademe alaosast püriidirikas paekivi?
Tore!
Paljude, vast lausa enamuse majade vundamendid paekivist.
Kivikatused vanalinnale loomupärased.
Seinad taas aga siingi, ka linnamüüris, ikka paest.
Toompea ise aga paiknebki paenõlval.
Kuidas üks või teine paekivi ilmastikule vastu peab, on asjatundjate pärusmaa.
Vahel arvab siiski mõni väärakas, et tema labane signatuur on olulisem ja ilusam kui paekivi. Kahjuks meil risustamist oluliseks kahjuks ei peeta.
Paekivi on looduslik ja seda tõestavad ka samblad.
Raudteejaama hoone üüratu omapära on aga kadunud, kunagisest hiilgusest on järel vaid riismed.
Tore on aga, et turu renoveerimisel suur osa paeseintest alles jäi. Sügav kummardus!
Kivi võiks linnas pildista
Neljapäev, 21. oktoober 2021
Linn 7. Transport.
Transpordis on alati fanaatikuid. kes pildistab busse, kes ronge, tramme, trolle vm. On tõesti huvitav pildistada, kuigi kahjuks on meil mindud liigselt standardi teed värvilahenduste osas.
Bolt. Ees ja taga. Ei tea kuidas taksojuhtidega, aga tõuksiga sõitjate hulgas paistab levivat komme jätta see vedelema keset teed. Ja muidugi, ei mingit liikluseeskirjadest kinnipidamist. kas keegi onkohanud tõuksisõitjat, kes jalakäijatest möödumisel sõidaks jalakäija kiirusega?
ÜT peatus peale foori ja/või ülekäiku tähendab sageli topeltpeatumist. Üks suuremaid sõiduaja mõjutajaid, rääkimata kütusekulust ja heitegaasidest. Mis segab ikkagi peatusi valdavalt ENNE foori või ülekäiku tegemast?
Ametnike lemmikväljend: "mugavad ja kiired ümbseristumised". Reaalsus on teine. Enam-vähem sellesse kategooriasse kuuluvadkivaid ümberistumised samas peatuses ehk ekspressidelt (maakonnaliinid) linnaliinidele ja vastupidi. Aegu klappima muidugi ei saa, seega see ebamugavus jääb ikka. Vaja on OTSELIINE!
Tõuksiga tuldi tööle?
Transpordi teemas oluline ka tankimine. Küll aga on lausa traagiline vaadata poliitikuid, kes kelgivad, kui kuskil avatud uus kaubanduskeskus või tankla. See muutvat elu paremaks, valikuid samuti. Tegelikkuses on neid linnades tugevalt ülearu ja hoopis tõstavad hindu. Muuhulgas üks olulisi mõjureid, mis kergitab ka elektrienergia hinda. Kulude kasv aina vähenevate kliendinumbrite juures. Millal Kalev tuleb, eestlastele tarkust tooma?
333. Nagu Pärnu rongi asendusliini number. Aga mõnus pilt, kulgemisest.
Lapsevanker ja ühistransport - alati oluline seos. Seda ei tohi unustada ka maakonnaliinide lisandumisel, kus palju linnaliine saaks ehk hõrendadagi. Paraku maakonnaliinide bussid ei ole lapsevankrisõbralikud.
Mustamäe teed pidi uhavad bussid viu ja vops. Maakonnaliine aga vähe näha.
Maakonnaliinide puhul on ka oluliseks mugavus. Väga odavaid busse ei tohiks kasutada, väga kalleid aga ei jõua.
Osa peatusi on populaarsemad kordades, osa vähemkasutatavad. Mida populaarsem, seda olulisem maakonnaliini puhul.
Peatuste puhul, just ekspressidel ja maakonnaliinidel on oluline arvestada marketitega. Tõsi, marketeid on liiga palju.
Sama kujundus, aga rohkem värvilahendusi?
Tallinnas sm RAHA muidugi tahab kõik kohad, mis võimalik, maju ja autosid täis suruda, et iial ei lõpeks ehitustööd!
Sõita ÜT kolemajade rajooni? Hea elukeskkond või tumedad ja sünged majad liiklusmüras?
Kui palju autosõitjaid mahub bussi? Eriti Eestis, kus autos enamasti vaid 1 inimene?
Ajaloolis-arhitektuuriliselt ägedad depoohooned.
Võeh! Keset tööpäeva. Kõik elanikud autod koju jätnud?
Neljapäev, 21. oktoober 2021
Linn 8. Kaubandus.
Kaubandus on suurim murelaps!
Mitte ainult toidukauplused (marketid) ja apteegid pole plahavatuslikult paljunenud, liiga palju on ka mööbli- jm kauplusi. Kaupluse, põrandapinna ja täna ka ELEKTRIHINNA ehk erinevate kulude kohta jääb kliente igal kaubanduspinnal aina vähemakks. Ja uskumatu, aga meil on inimesi, kes lausa rõõmustavad selle üle. Kus nad hariduse on saanud, sh isegi omavalitsusjuhid ja tipp-poliitikud, kui arvavad, et see on POSITIIVNE? Majanduse ja elukeskkonna areng?
Hea, et kaubanduses on ka neid kohti, kus taaskasutus au sees. Enamus ärikaid marketites jm soosivad ainult pakendikasutamist ja üksikud muudatused on täna vaid mikroskoopilise mõjuga.
Selver sai endale Comarketi poed. Ausalt öeldes pidanuks ta seejärel enamuse neist likvideerima. Nt Marja poest võinuks saada hoopis korralik siseturg, kodumaise väiketootjate täisvalikuga. Aga ei, Selveri omanikud arvavad, et nüüd on nad teistel konkurentsis eest ära läinud! On ikka naiivused.
Ka söögikohti on liiga palju. Täna muidugi paneb neile põntsu veel ka Kaja Kallase valitsus, jättes olulise osa klientidest ehk "rahakottidest" kohapeal söömisvõimalustest ilma. Isegi väliterassil. Peab ikka põrunud olema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar