Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

Rakvere ja Virumaa bussiliiklus ning raha mittevajalikule linnaliinile. Mai 2021.

  Siia nüüd kopeeritud ka Eestimaa Blogi 3. osa (vaatamisi 132 889) postitused, aastast 2020 ja paar postitust Eestimaa Looduse Blogist (vaatamisi 112 021). Blogi külastuste arv tänase päeva seisuga ehk 05.03.2022. Aga kui juba siis juba, kopeerin siia nüüd ka kõik 2021. aasta postitused, et järgmisest kuust nendega teid rohkem ei tüütaks.

Siinse osa külastuste arv, justkui kingitusena juubeliks, on jõudnud järgmise ümmarguse numbrini - 400 083!

Saan teid järjekordselt vaid tänada ja loodan ka, et vahel olen olnud kirjutistega abiks, olgu siis info jagamise poolest, tutvustades meie vaatamisväärsusi ja vahvaid üritusi vms!


Alates oktoobrist 2021 on iga kuu viimane postitus selle kuu pealkirjad linkidena. Klikates lingile, jõuate otse teemani.
Blogis on paremal  pool SILDID. Kui leiate teile huvipakkuva kohanime, teema, valdkonna vm, siis sellele klikates avaneb nendega seotu. Leidmaks kõiki seotuid postitusi, tuleb kerida postitus lõpuni ja klikata VANEMAD POSTITUSED. Kõikide viimaste kuude jooksul, kus olen kopeerinud postitusi 2. ja 3. osast, on kuu viimane postitus just see  - pealkirjad linkidena.

Pühapäev, 23. mai 2021

LÄÄNE-VIRUMAA BUSSILIIKLUS JA RAKVERE LINN.

 

 
Mulle meeldib selline värv!
 
Allpool aga kopeerisin ühe vestluse ja selle lõppedes hüppasin püsti ning tõttasin rongile. Aega oli napilt, aga et ma sel nädalal polegi peaaegu kooserdanud vaid toas lösutanud, siis pidin lihtsalt minema. Et vaadata korraks üle Rakveres selle, mida niigi tean. Lihtsalt kinnituseks ja ka pildimaterjali saamiseks.
 

 
Balti jaamas käib aga jaama poolkaasajastamine. EVR suhtumine umbes samal tasemel nagu kümmekond aastat tagasi.

 
Muide, sotsid arvavad, et Lasnamäe paekaldale uut haiglat ei peaks tegema. Imelik, ma ka seda meelt, sest sealne peaks jääma looduspargiks, omapärase taimestikuga ja hea puhkepiirkond ju. Äkki teeks hoopis Ülemiste ja Lagedi vahele? Siin võsa taga maailmatu suur lage maa-ala, rongipeatuse saab ukse ette teha, maantee siinsamas?


 
Eesti Raudteele, Lääne-Nigula vallale, Haapsalu linnale jt teadmiseks - raudtee kõrval ei pea olema asfalteeritud kergtee, piisab ka korralikust pinnasteest, et endiselt oleks väga tore taastatava raudtee kõrval jalutada, lapsevankriga kõndimiseni välja. See tähendab ka võimalust pääseda loodusele lähemale ilma kallimaid teid ehitamata. Saue vald selle vastu huvi ei ilmutanud.


 
Läksin ekspressiga ja peale Ülemistet selle esimene peatus Tapa. Peaks aga olema Aegviidu. Ja enne Aegviitu jõudmist peaks saama siis ka elektrirongiga vahepeatustest sinna, nii nagu tagasiteel ekspressi järel kohe elektrirong Tallinna stardib. Tulevikus pikeneb see võimalus lihtsalt tapani, aga alustama peab juba täna. Elron siiani seda ei mõista. Samal ekspressil peaks peatus olema ka Kohtla-Nõmmel, sest see parim võimalus kaevandusmuuseumi külastada.

Kadrina peatus aga tollal jäigi siia tegemata, kuigi ka vald oli väga ja väga selle poolt. Eesti Raudtee tase oli lihtsalt selline ja ega tänagi suurt paremaks pole muutunud, nagu pidevalt näeme.


 
FB-s võid ju (poliitikutelt) küsida, aga kas vastust saad ja kui saad, siis mida see ütleb?

Maavalitsuste aegadel oli justkui võimalus küsida suurema pildi haldajatelt, maavanematelt. Tõsi, nagu näha, polnud neil just huvi midagi teha ning ka vastamine ei olnud neile just meele järgi. Mõtlesin, miks nad küll sel teemal midagi rääkida ei taha, aga kui vaadata hetkel jaama väisavaid üksikuid busse, on asi selge! Kuna pole tegusid, pole ka millegagi õigustada.
Et aga maakonnas pole täna ühtegi meest, kes tahaks midagigi teha, see on kurb.
 
Vastus: Neeme mida vahutad,küsi otse ja vastan otse.
 
(Voh, mehe sõna! Lõpuks leidub mees, kes vastab!)
 
 
* Miks siiani ei ole peaaegu ühtegi bussi Tudust, Roelast, Vinnist, Sõmerust, jm suunatud raudteejaamani (Või isegi Põhjakeskuseni) ühelt poolt ja läbi raudteejaama teiselt poolt? Mõni Aseri buss välja arvatud siis.
* Miks peagi käivituval suvisel sõiduplaanil ühtegi Võsu bussi pole rongidega seotud? (Kasvõi Jõhvi suunalt tulijatele, küllap Võsu sealpoolgi popp?)
* Üliviletsate (Tallinnaga) ühendustega Kundas on palju busse Rakveresse, aga üheltki ei saa rongile (võimalik oleks 5x päevas) ja rongidelt bussidele (võimalik 4x päevas)?
* Miks nende asjadega ei tegeletud maavanemaks olemise ajal, kui juba siis oli vajadus ja võimalused teada? Ei tegeleta ka täna?
* Miks bussid ei sõida läbi Rakvere ehk pole pandud liine kokku, nt Vinni - Sõmeru jt? 
* Kus asub Viru-Kabala Raudteejaam bussipeatus? On hea, et peatus.ee leiab selle ka otsides rongipeatuse nime järgi KABALA, aga siiski peaks nimi olema lühem ehk standartselt Kabala JAAM.
* Liin 54 samas peatuses väljub 2 min peale rongi. Kas pääs bussipeatusesse on lühimat teed pidi ehk jõuab?
* Kas see bussipeatus nüüdseks toodud vähimale kaugusele perroonist?
 
Vastus: Kirjamehi on palju, kui oled kõva mees tule ja tee. 
 
 
Olen küll kõva mees, teen teistegi töö ette ära. Lahendused välja pakutud, mõnel pool tehtudki nende järgi, aga tühja jutu mehed ei suuda isegi vastata, kui asjad konkreetseks lähevad.
Saame jaamas kokku?
 

 
Kas julges keegi jaama tulla? Loomulikult mitte! Kui ikka pole mitte sõnagi vastata ja tegematajätmisi julgust tunnistada...

Muide, ekskeskkonnaminister Pomerants, ka siitkandi mees, jättis andmata KIKI-i euroraha nii Rakverele kui Kiviõlile, kuigi mõlemas linnas oli hirmkõva töö ära tehtud ühispeatuse planeerimisel. Ja ega temagi vasta, kekkab niisama. Niisugune oli siis maavanemate tase ja seega ma tõesti ei imesta. Ja kui nüüd ongi mõni neist vallavanema koha peal või kuskil mujal, siis suuga teeks või tuumajaama, käega ei platsipesakestki! Kusjuures tuumajaama soovimine näitab juba ise üht-teist ära.
Üldiselt on see kõik omane ISAMAA erakonna meestele, kuigi ka teistele, mõni hüppabki ühest teisem põhimõtete puudumine ju soodustabki seda. Ehk et erakonnad on meil pehmevõitu kõik, asjad sõltuvad ikka sellest, kas ollakse mehed või....

Hei, hei, hei, tule jaama on siinkohal muidugi piltlik.
Kui mina rongiga Rakveresse jõudsin oli Kunda linna 30. jooks juba alanud.
Ja Kundast juba Rakveresse nii lihtsalt ei jookse ja kui ka bussiga jaama ei saa. Kuid "jaama tulla" julgevadki vähesed! Oli see juba siis nii, kui perroone planeeriti ja kohale tuldi vaid siis, kui minister käsu andis, oli siis tegemist MKM-i, valdade või kellegi teise ametnikega. Siis sai küll ninapidi sisse torgatud, mida, kus ja kuidas teha, aga ei saanud mõni ka siis aru! Halvim on, et tegelikult puudub igasugune huvi asjade muutmiseks!

 
Siit pildilt on aga näha, et üks peasuundi ehk ülesõit ei ole üldse kaugel ja seega saaks hea tahtmise juures väga head lahendused käima tõmmata. Muide, rakverelased ütlevad tänagi (vaata blogis eelnevat teemat), et juba pareguseid LINNAliinegi saaks siia suunata. Tõsi see on, aga ehk on tuleva aasta plaanides suure hulga lisakilomeetrite lisamine mõttes seetõttu, et sõbrad on bussifirmades ja kui juba neile "anda", siis ikka isuga!?

Kunda suunaga on lihtsam, Sõmeruga keerulisem. Sest sinna kimavad bussid n.ö. otseteed pidi ja jaama põikamine teeb jõnksu sisse, lisades sõiduaega. Samas, mida annab sõiduajas ajavõit, kui mõnel liinil on sõiduaeg Sõmerule vaid 7 minutit, aga suuremast osast linnas bussile ei saa, on vaid bussijaam? Kui kellegi jaoks sõit 7 min asemel kestaks 15 min, siis mis sellest on? See-eest saad oma ukse eest ehk bussile ja see võimalus on siis ju palju rohkematel inimestel? Ning kuna enamus busse sõidab täna 12-13 min, poleks erinevus kuigi suur.
Unustada ei tohi ka seda, et busse saab sel suunal rongidega siduda maksimaalselt 5x päevas, seega enamus busse ei peagi jaama põikama, nii et sõiduaeg veidi pikeneks vaid mõne bussi puhul
Muide, viimane Sõmeru buss väljub juba 19.30, 20.46 saabub aga eelviimane rong Tallinnast ja kindlasti oleks ka sel ajal bussi vaja! Sama buss saaks tuua ka Sõmeru suunalt sõitjaid viimasele Tallinna rongile, väljumisega 21.35.

Väga palju olnuks kasu sellestki, kui Parts ja EVR teinuks 2012 valmis ka Sõmeru rongipeatuse, aga seda pole siiani!

Kas Näpist saaks buss suunduda Rakverre ka Näpilt Raudtee tänava kaudu?

Igal juhul on mõeldav järgmine sõiduplaan  (Aseri -) Sõmeru - Rakvere Jaam - Vinni - Pajusti (Avinurme - Mustvee):
(Rakvere Jaamas seisuaeg 6 min vajalik juhul, kui on eeldada reisijaid ka Narva suunalt ja suunale nii Vinnist kui Sõmerult. Vastasel juhul seisuaeg pole vajalik)

Sõmeru 5.59*., 8.17., 8.56., 12.01., 15.29., 18.25., 20.28., 21.17
Rakvere Jaam 6.14., 8.32- 38., 9.11-17., 12.16-22., 15.44-50., 18.40-46., 20.43-49., 21.32-38
Pajusti 6.31., 8.55., 9.34., 12.39., 16.07., 19.03., 21.06., 21.55.
Mustvee 10.25., 14.10., 17.37., 22.35

Mustvee 6.45., 10.29., 13.57., 16.53.
Pajusti 5.57*., 8.15., 8.54., 11.59., 15.27., 18.23., 21.15
 Rakvere Jaam 6.14., 8.32- 38., 9.11-17., 12.16-22., 15.44-50., 18.40-46., 20.43-49., 21.32-38
Sõmeru 6.29., 8.53., 9.32., 12.37., 16.05., 19.01., 21.04., 21.53.


Osa liine tuleks uutena lisada (planeeritava uue linnaliini 4 rahastuse arvelt?), osa aga asendaks olemasolevaid.  

Esimesena mainitud (* tärnikesega) liin, Jaamas kl 6.14, ei pea tingimata sõitma ei Pajusti ega Sõmeruni, oluline on mõlemalt suunalt reisijad 6.17 Tallinna rongile tuua. Ka muud Pajusti ja Sõmeru suuna liinid saab ühendada.
Sinisega on rongide kellaajad, millede puhul bussid sõidava Avinurme - Mustveeni. See liin 4x päevas kõikidel nädalapäevadel tagaks ninimaalse vajaliku ühenduse sel suunal.


Mitmel puhul saab samade bussidega soovi korral ka Rakvere - Tallinn bussidele.

Selline sõiduplaan võimaldab Sõmeru ja Pajusti kandi inimestele Tallinna(st) sõita ajaga ca 1.40, ekspressi puhul 1.30.
 
Muidugi saab liine pikendada vajadusel ka Roela ja Avinurmeni. Muide, ka Mustvee - Avinurme - Rakvere bussid otse loomulikult ei ole seotud ühegi rongiga. Üks õhtune oli, aga see enam ei klapi. Muide, osa praeguseid Mustvee - Rakvere busse on enam-vähem samadel aegadel mõnel nädalapäeval ka olemas, seega UUSI liine pole 100% vajagi, suureneb aga maht praegusega võrreldes.

Õhtune liin 100 tuleb aga praegusest tund varasemaks nihutada, väljumisega Rakvere Jaamast 18.50. Ei tohi unustada sedagi, et hetkel Pajustisse pikk vahe õhtul 18.20 - 21.05. On ka teine võimalus, kui tööaja seadus võimaldab. Nimelt pakutud 16.53 Mustveest sõidaksi vaid Rakvere kesklinnani ehk alustaks kohe läbi Rakvere Jaama ka tagasisõitu, mitte järgmise rongi ajal.
 


 
Isegi uus jaamahoone on üpris uhketes värvides!

 
Rongilt mindi autodesse ja mindi jala, aga mitte bussidesse.


 
Ohoo, soodus hostel? Tõsi küll, ühine suur tuba.

 
Majade puhul on alati oma võlu mitmekesisuses. Olgu punane tellis, paekivi vm, sellised nurgad on huvitavad. Paekivi vast minu jaoks isegi esikohal.
 
Ruumi siin taustal paistval platsil busside peatuskohtadeks on aga küllaga.

 
Veetornid on pilkupüüdev ajalugu. Mõnel pool suudetud neist isegi teha osa elamisest. Lihtne see pole, sest sisemuses suured paagid jm, aga midagi erilist on võimalus tekitada. Tapal ma näiteks ööbiks ülihea meelega rongide vahel sellises majutuses. Nii ka siin.

 
Esiplaanil muru, alumisel pildil tagaplaanil puud. Puud annavad palju juurde, ka sirelid jm.

 
Mingi parkla on ja on ka pingid, kuid mitte kohta, kus vihmavarjus olla või ka lõõskava päikese eest. Kusjuures Rakveres oligi meeldivalt palju pinke, kuigi reegel oli, et ükski neist polnud varju all, mida ma nägin.

 
Korraliku ühispeatuse asemel on siin siis "tänu" Pomerantsile üks sammaldunud kiviplaatidega bussipeatuse kökats. Ja kui vaadata, kui palju on endised maavanemad ja "asjatundjatest" tulvil Põhja-Eesti ÜTK suutnud tänaseks siia busse suunata, siis loomulikult, suuremat bussijaama siia vaja ei olegi! Ning mida rohkem sellist võiks öelda, et teadlikku vastutöötamist oma erakondadega avalikele seisukohtadele (rongide ja busside sidumine) näed, seda rohkem süveneb kahtlus, et mängus on bussifirmade käsi. Karvane käsi, mis poliitikuid oma haardes hoiab. Kuidagi lödid mehed need poliitikud!
Ja too bussipeatus taustal on kaugemal kui eesolev plats. Sellistel puhkudel on iga meeter oluline. Ehk et esiplaanil peaks olemagi lahendus, kus peatuda saavad mitu bussi korraga.

Ja kui keegi neist poliitikutest järjekordsete valimiste eel (nagu ka Simsoni eeltasutud bussiliikluse käivitamise ajal) räägib ühistranspordi optimeerimisest, liinivõrgu parandamisest jm, siis küsige, kus ta siiani oli? Kui tegu pole just täiesti uue ja tundmatu poliitikuga, on tegu petisega, kes lubab, aga ei tee ja teha ei oskagi. Ehk siis ei oska kellestki ega millestki hoolida peale oma ego!
 
 
10 aasta jooksul vähemalt on teada, et busside "kooselu" rongidega ülitähtis ja nii palju on siis suutnud teha siinsed poliitikud? Või on ikkagi mure selles, et need poliitikud ei teagi, mis on bussiga sõitmine? Reaalne elu nii võõras, et ei suuda isegi fantaseerida, mis on mis?

 

 
Ootetingimustega jäeti aga siinkandis ammu hüvasti, sedagi pole oluliseks peetud. Iseenesest võinuks siin isegi Rakvere bussijaam olla, seda muidugi tingimusel, et maakonnaliinid linna läbivad. Tingimus, mis täna ongi kõige olulisem.
Ja kahtlemata mitte üks poliitik siin ei mõtlegi sellele, et kirbuturg siin pole küll parim lahendus?


 
Muide, isegi nende paari Aseri bussi sõiduplaani polnud siin üleval.

Kuid kahtlust ei ole! Täna juba peaks enamus Rakverega seotud maakonnaliine siinset peatust läbima, seda enam, et ka rongiliiklus juba oluliselt tihedam kui aastaid tagasi. Ja mitte ainult siinset vaid ka võimalusel Põhjakeskust. LINNA LÄBIMINE on märksõna, Vinni - Näpi jm sarnased liinid peaks olema kiiremas korras "kokkuklopsitud". Mõnevõrra saab mõttest aimu Alu - Rapla Jaam liinist, kuigi, mida kaugemale ehk pikem liin, seda parem. Olgu siis Aseri - Viru-Nigula - Lepna, Viru-Jaagupi - Haljala - Võsu, Väike-Maarja - Kunda, Mustvee - Pajusi jt. Seda hoolimata isegi sellest, kui uuest aastast kõvad rahad uue linnaliini alla pannakse, sest täna ei ole reisijate ootus teha võimalikult palju ümberistumisi. Keegi "tulevikupoliitik" aga näeb parima võimalusena hiigelpapp panna alla millelegi, mille kohta puudub isegi analüüs! Ümberistumised aga loomulikult sageli pole isegi võimalikud, sest säti kui hästi tahes, ei õnnestu see igakord.

Ja tõsist kahtlust tekitabki vajadus uue linnaliini järgi, sest erinevate liinide rohkuse asemel on vaja hoopis tihedamat liiklust olemasolevatel liinidel? On ju praeguse liinide 2 ja 3 puhul jaama läbimine täiesti võimalik, vaja on vaid teatud ajahetkedel loobuda intervallsõiduplaanist? Isegi 5A liin saaks teha sedasama, mis jätaks võimaluse Põhjakeskusesse sõita nii ühte kui teist teed pidi? Miks aga piltlikult eeldatakse, et parem on kümmekond erinevat liini paar korda päevas?

Või miks üldse on linnaliine sellistena vaja? Neid saakski ju suures osas asendada Vinni - Sõmeru või muud linnalähipiirkonda sõitvad liinid? Nt Pajusti - Vinni - Rägavere Tee - Haljala või Pajusti - Piira - Näpi - Sõmeru? Ehk siis Vinni ja Pajusti suunalt saaks Põhjakeskusesse või Näpi jt peatusteni, Haljalast või Sõmerult aga Palermo või Kivi peatusteni? Kõik teised peatused "teiselt poolt bussijaama" kaasa arvatud ehk siis ilma igasuguse ümberistumiseta!? Töökohtadesse nagu Lihakombinaat jt, otse ehk võimalusel autot siis koju jättes?

Eralditoimivate  linnaliinide aeg Rakveres on ehk möödas ja maakonnaliinid on nagunii rahastatud riigi poolt ehk et tegu oleks ka kokkuhoiuga? Või on rohkem hääli valimistel võimalik saada suuremaid, kasvõi mõttetumaid, plaane demonstreerides?

 
Siia vahele on hea lisada pilt ja tekst Vinni vallavalitsuse lehelt.
 
Eelmisel aastal uuendasime enamasti Luige mnt bussiootepaviljone ning lisasime päikesepatareidega valgustid. Täna kaunistasime.
 

Uuendamise asemel pidanuks ehk püstitama sellised, mis oleks bussiootajatele mõeldud? On selliste käkerdiste püstitamine Eestis käsk kõrgemalt või kohalik hoolimatus, on teadmata. Võib olla hoopis lihtlabane teadmatus, sest kui vaadata, kuhu paistab valgus (mis pole odav asi), siis lihtsalt ei saada aru sellestki, mis vajab valgustamist. Bussijuht peaks nägema eelkõige ootekoja sisse või kuidas?

Igatahes neid käkerdisi nägin tagasiteel bussiaknast küll ja veel, pea kuskil pole midagi asjalikku. Nii nagu vallavalitsused nii ka ootekojad?

 
Mõnusalt võimsad hõberemmelgad.

 
Sellest ma aga mööda minna ei suutnud! Kusjuures, sellise vihmase ilmaga, kus terve linnast läbikõndimine oli parajalt ebamugav, tunned eriti hästi kui oluline on mitte ainult kaasaostmine vaid võimalus ikka kohvikus ISTUDA ja nautida. Paraku päikeseloojanguvalitsus seda ei luba ikka veel, pannes toitlustuskohad veel pikemalt raskesse olukorda.









 
Veidi jaamast küll kaugemal, aga saab küll rongile kohvi kaasa osta. Muust rääkimata. Peab olema vast hea kraam, sest uksest sisse-välja ikka käidi.




 
Rakveres on üpris palju paekivist hooneid või muid rajatisi, arvatavasti tegu Porkuni lademe vm kividega.

 
Ülitore oli näha ka munakivisillutise juppe.

 
Veetornid on alati osa eripärast. Hea, et siingi see alles.

Ja nii mõnusaid ning ilusaid maju/aedu oli ääretult tore näha! Need muuhulgas annavad võimaluse väga erinevate nurkade alt väga erinevaid vaateid näha ja pildistada.



 
Kuid nudism või nudimism või mis iganes tundub siin väga populaarne olevat? Kui juba NII ära nuditakse, siis ehk on mõttekam elanikega läbi rääkida ja otsustada, mis liiki uued puud istutada?




 
Nonii. Jaamast mitte väga kaugel, Võidu tänaval on peatus Võidu, kus sõidavad läbi ka Kunda bussid. Siit saab aimu veel ühest nüansist. Kui bussipeatus Rakvere Jaam on perroonile/ülekäigule maksimaalselt lähedal ja buissid läbivad linna, saab ühe hoobiga 2 kärbest!? Ehk et näitena Sõmeru - Vinni vm buss, saabub 3 min enne ja väljub 3 min peale rongi!? Ehk et saab rongile ja rongilt bussile, mõlemat pidi? Ehk oskavad eksmaavanemad ja vallavanemad siinkohal selgitada, mille poolest see halb on?

 
Siit saab muidugi ka aimu, kui vilets on Kunda bussiliiklus puhkepäevadel! Või hoopis ÜTK käkk ja L, P märkused kirja panemata?  Sest tegelikult ju bussid ikka sõidavad?


 
Nurgas tundub, et aiaposti ülaosa on paest, aga laguneb. Pole ehk sobiva kihistu paas?

 
Aga väga ilusaid pilte saab igal juhul.








 
Mnjah, uute linnaliinibusside puhul püütakse mugavust tõsta ja tegu karmimate nõuetega. Kui aga need bussid sõidaks lähipiirkondadest läbi linna, siis kas muagvus liigne luksus? Või poleks piisavalt täituvust? Kuidas teada saada, kui kohalikud pole kõvad mehed ja ei tee ära, mina aga oleks ja teeks, aga ei saa? Vaid katsetades saabki teada ja eelkõige siis, kui  sõiduplaanid igas mõttes läbi mõeldakse. Ja reisijaid tuleb rohkem siis kui on rohkem peatusi, kuhu sõita!

 
Kas kõnniteekivide vahel kasvav rohi näitab, et koht pole populaarne? Pingid ju on, ikka istutakse? Võõi on mingi puudus, mis ei meeldi inimestele?


 
Tore, taas pingid ja mõnevõrra varjulisem koht.

 
rohelust Rakveres on üksjagu, seda meeldiv näha. Kas aga see läheb ka roheluse alla nagu metsaärikad liigitavad metsa alla ka võsa?



 
Huvitav, kas on ka mingeid uuringuid, mis tõestavad, et kadakasakslasena võõrkeelseid nimesid kasutades on koht popim?


 
Mõnele ütleks küll, et maksumaksja raha raiskamise eest tuleks neil prokuratuuris vastust anda! Kui filmiklassikat meenutada, aga tänapäeval raiskamine pole probleem. Isegi korruptandid liiguvad poliittipus endiselt edasi ju?


 
Mis torka ska silma, oli väga palju korda tehtud hooneid ja sellest sõltub linnailu ikka väga! Üldmulje.


 
Ohoh!

 
Hmm...

 
Ka nõukaaegsetel hoonetel võib punane tellis vm midagi juurde anda, jättes hoonest parema mulje.


 
Oi-oi-oi...




 
Huvitav oleks kunagi proovida, kas sellist asja üldse burgeriks saaks nimetada!?


 
Katuse asemel pesunöörid???


 
Muide, ma nägin, et viit näitab küll bussijaama, kuid mitte raudteejaama!? See ongi siis ikkagi suhtumise küsimus? Ametnikud saavad nii palgalisa? Raudteejaama kandis ma ei näinud ka viita, mis näitaks neid, mida näitab siin?




 
Nagu aga mainisin, väga palju erinevaid vaateid ja on mida vaadata, paeseintest katusteni.


 
Vihma tibutas ja heameelega oleks läinud vahepeal kuhugi kohvi jooma ja sööma, et veidi kuivada. Vihmavari pole ju nii suur kui söögikoha oma... Nali naljaks, aga tundsin puudust küll.



 
Päris palju on siin ka kortermaju, mis värvidega rõõmsamaks tehtud.


 
"Astmelised" vaated.

 
Iga killuke rohelust on nii mõnus!

 
Ka uus pole alati lihtsalt "karp", saab ka teisiti.








 
Ohoo, väga omapärane teekate ja isegi prügikastid on ilusad. Seda näeb harva! Kuid kas peab olema tehtud nii vähese rohelusega? Mõned kirsid vm oleks saanud lisada? Üldiselt aga ilusam kui mõneski muus kohas.



 
Valgustite disain on eriline ja ometi poleks neid vaja. Valgustid majade küljes (kinnistuomanike kulul) oleks siin hoopis kihvtim ja kordi soodsam! See aga nõuab nii seaduste kui mõttemallide muutust. Kusjuures praegu oleks selleks parim võimalus, sest on tehtud etetpanekuid, et KOV koristaks kõnniteid. Selleks on aga raha vaja, seega, sellistes rajoonides tuleb KOV-il valgustus oma kaelast ära sokutada. on ka kompromissvariant ehk KOV maksab majadele-aedadele valgustuse (+ hämaruseandur) paigaldamise kinni, aga edaspidi maksab kõik kinnistuomanik.

 
Siin on aga selgelt näha, et eestlane praegusel ajal kipub olema kiviusku. Kuskil teisal teeb rohealasid ja putukahotelle, kuid on kohad, kus ei tohi vist olla ei rohelust ega ka muid varjealuseid. Miks? Ei saa meil suiti alati kõik istuda ja puhata päikese käes, mis ajuti meil ikka vägagi lõõskav! Muidugi, ametnikud istuvad kabinettides ja neil on katus ning lisaks veel konditsioneer?


 
Vau!


 
Oeh, mina oma vererõhuga....
 
Aga läksin, väga tasu ja targu, kuigi ikkagi võttis hinge kinni. Aga pean ju ükskord ka Rakveres lossivaremete ehk Vallimäe juurde jõudma!

 
Väga lahe, mitme kivi kombo.

 
Ja saab vajadusel ka istuda. Tõsi, pildilt saab veel meie ühest "traditsioonist" aimu. Kui puidust midagi teha, siis hooldust pole vaja. Küll tuleb järgmine hange....


 
Rakverel on omapära! Kui seni olen linna vähem näinud, siis nüüd rohkem nähes sain paremini aimu!






 
Sirelite ilu võiks meie linnades tunduvalt rohkem olla.





 
Rakvere raibe ka täiesti olemas!




 
Jah, on üpris korras linn!

 
Siin aga nägin ära siis ka selle apsaka. nagu kuulda ja kohapeal ka näha, siis jalgradade katte puhul pandi puusse! Kuuldavasti pidi aga viga parandatama.




 
Väga kõva töö on siin ära tehtud!




 
Kuid taas pole ühtegi pinki varjulisemates kohtades või katusealusega.

 
On siin tegu erinevate lademete ja ladestute paekiviga?



 
Väiksemate-tihedamate astmetega trepp, aga lahe.




 
Teeremont pole odav lõbu, aga odav pole ka tänavvalgustus. Nii et saanuks siingi odavamalt, eriti tulevikku silmas pidades.


 
Kivisillutis on aga igati lahe.




 
Nii ägedad on sellised põiktänavad. Aga .... tänavavalgustust polegi? Tol hetkel ei taibanud vaadatagi, majade küljes pildil aga valgusteid ei paista!?







 
Midagi tehes tuleb aga ajutiselt kannatada ka midagi sellist.






 
Ilu igas hetkes!












 
Suured majanumbrid on midagi uuemat, aga kindlasti parem kui nende puudumine.

 
Huvitavad pingid, lilledega.


 
Keskväljakul on, erinevalt mõnest teisest linnast siin aga ka puid!




















 
Tagasisõiduks valisin aga bussi. Närb ilm ja pikk ooteaeg! Ning pole ju bussi ka raudteejaama? Pole ka jaamas ooteruume! Pole asju, mis olulised kui ka loomulikud.




Sõitjaid oli raudselt üle paarikümne.






 
Või on ebavõrdsus tänapäeval tõesti normaalne? Igasugused äärmusfeministid möllavad ringi, aga kus on võrdõiguslased siin? Poolest maakonnast saab maakonnaliinidega Põhjakeskusesse (tööle, ostlema, tshillima) teisest poolest ei saa?




 
Haljala Tee peatuses ja üldse neljarealisel teel saab ka aimu, mida see suurusehullustus tähendab. Solgitud on loodus, solgitud inimeste ligi- ja ülepääs, bussiliiklus, põllumajandusettevõtete tehnika liikumine ja -peatused, seenelepääs jpm. Kõik vaid kiiruseihalejate heaks! Tohutu, meeletu materjal ja raha, mis kulub ja mida me aina rohkem tahame raisata! Ja samas kergteid polnud peaaegu märgatagi!

 
Ja kõikjal need jubedad "peldikud"

 *********************
 
02.06
 
 
Ennetavalt ütlen, et ma ei eeldagi alati nagu saaks ja peaks busse ainult rongide järgi sättima, aga püüdma selleni peaks. Vähegi, kui bussi sõiduplaanil pole mingit väga kindlat põhjust, et olema peab just nii (õpilaste vm tõttu). Aga Rakvere jaamast Tamsalu jaama sõitvad bussid tuleks sobitada (ja pikendada võimalusel Põhjakeskuseni).
 
Liin 51 Tamsalu - Rakvere E-L Tamsalust 7.42 klapib rongidega, Rakveresse jõuab 8.20, jaama ei sõida, rong Tallinna väljub 8.35.
 
Liin 20 Tamsalu - Assamalla - Rakvere L-P võiks võimalusel väljuda varem, Tamsalust 11.20 ja nii jõuaks see Rakveres 12.09 Narva rongi ajaks kohale.
 
Liin 32 - Rakvere - Järva-Jaani on hästi paigas, jõuab Tamsallu enne rongi ja ootab selle ära.
 
Liin 39 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu ei jõua napilt Tartu rongile v15.00, buss saabub 15.02 
 
Liin 32 Järva-Jaani - Rakvere on päeval probleemne, ajaliselt kahe rongi vahel Tamsalus ning Rakveres ei sõida jaama. VÕIMALUSEL peab kaaluma väljumist Järva-Jaanist varem või uue liini lisamist. Tamsalu v. 14.50, saab Rakvere Jaama 15.30 (rongid mõlemas suunas). 
 
Liin 20 Rakverest L-P on hästi paigas, jõuab Tamsalus rongile.
 
Liin 32 Rakverest 16.00, Tamsalus ei jõua rongile, veerand tundi jääb puudu.
 
Liin 52 16.50 Rakverest E-R ei välju jaamast, aga peaks (rongid 15.37).

Küsimused:
 
1. Kas eelnevalt toodud ettepanekuid on võimalik rakendada?

2. Kas eelnevad variandid oleks võimalikud nii, et raudteejaamast edasi, nt Näpi-Sõmeru suunale või Põhjakeskusesse saaks samade liinidega ja nii, et need ka rongilt reisijad võtaks, ehk tekiks ristümberistumise võimalus?

3. Plaanitav linnaliinide tihendamine hõlmab väga palju kilomeetreid, seega tähendab suurt maksumust. Milline analüüs või uuring näitab, et linnaliinidega (maakonnaliinidega - minu viga!) linna sees sõitmine (nagu Võrus) on kulukam või ebamugavam?
 
4. Miks seni pole tehtud koostööd ümbritsevate valdadega, suunamaks maakonnaliine linna läbima, sh rongide ajal ka raudteejaama?
 
5. Miks maakonnaliinid on puhke-ja tööpäeviti erinevatel kellaaegadel? Näitena, liin 15 jõuab tööpäeviti Rakverre 7.28, puhkepäevadel 7.26, 
 
6. Kunda - Rakvere liinid ei ole rongidega seotud. Miks?
 
7. M iks maakonnaliinid alustavad ja lõpetavad bussijaamas ehk miks reisijad on sunnitud ümber istuma PÕHIsuundadel? Näiteks Kunda - Rakvere buss võiks ju sõita Piirani või kaugemale, nt Pajustini?
 
8. Kas uue, raudteejaama liini puhul peaks eeldama, et selle üks eesmärke on maakonnaliinidelt ümberistumiste võimaldamine neile, et nii jõuda rongile? Milline uuring või analüüs toetab lisaümberistumiste mõttekust ja kuidas te plaanite tagada, et mõneminutilisi puudusi ei tekiks? Kui nt Tapa - Rakvere buss 16 jõuab Rakverre 12.14 ja rong Narva väljub 12.19, siis kuidas uus linnaliin aitab kaasa rongile jõudmisele, või teeks seda bussi suunamine otse ja läbi raudteejaama?
 
9. Miks lühiliinid nagu Lepna - Rakvere  ja Rakvere - Sõmeru on eraldi, mitte pole kokku pandud? 
 
10. Miks on kulukas piletisüsteem mõttekam kui eeltasutud bussiliiklus?
 
11. Millal nimetatakse Raudteejaama peatus ümber Rakvere Jaam peatuseks?
 
Lugupidamisega
 
Rakvere linn:
 

Oleme Teie kirja edasi saatnud ka Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusesse, kelle ülesandeks on Lääne-Viru maakonna maakonnaliinide korraldus.

Rakvere linna ei ole Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse liige.

Anname omapoolsed vastused nendele küsimustele , mis puudutavad konkreetsemalt Rakvere linnaliinide toimimist.

Küsimus nr 3 Plaanitav linnaliinide tihendamine hõlmab väga palju kilomeetreid, seega tähendab suurt maksumust. Milline analüüs või uuring näitab, et linnaliinidega linna sees sõitmine (nagu Võrus) on kulukam või ebamugavam?

Kõigepealt täpsustame, et Te mõtlete maakonnaliinide linna sees sõitmist nagu Võrus? Tänased  Rakvere linnaliinid olid kuni aastani 2016 maakonnaliinide koosseisus Lääne-Viru maavalitsuse korraldada. Riik andis need liinid kohalikule omavalitsusele üle, nii on tänane Rakvere linnaliinide korraldus  ning rahastamine Rakvere linna kohustus. Hetkel ei ole riik  ( transpordiameti näol) huvitatud riigieelarvest doteeritava liinikilomeetrite mahu kasvust, teisalt  olemasolevate maakonnaliinidega Rakvere linnasisese ühistranspordiga liiklemise vajadusi katta ei ole võimalik.

Võru linna teenindavate liinide puhul riik samalaadset käitumist (linnaliinide iseloomuga liinide üleandmist) ei rakendanud nagu Rakvere linna puhul!

Küsimus nr 8. Kas uue, raudteejaama liini puhul peaks eeldama, et selle üks eesmärke on maakonnaliinidelt ümberistumiste võimaldamine neile, et nii jõuda rongile? Milline uuring või analüüs toetab lisaümberistumiste mõttekust ja kuidas te plaanite tagada, et mõneminutilisi puudusi ei tekiks? Kui nt Tapa - Rakvere buss 16 jõuab Rakverre 12.14 ja rong Narva väljub 12.19, siis kuidas uus linnaliin aitab kaasa rongile jõudmisele, või teeks seda bussi suunamine otse ja läbi raudteejaama?

Uus, Rakvere nn raudteejaama liin püüab arvestada selle kättesaadavust erinevatele Rakvere linna piirkondadele ja seda, et buss tagaks teenuse mõistliku ajavaruga reisirongiga edasi sõitjatele kui ka sealt saabujatele ( kes soovivad edasi sõita Rakvere linna piires) 

Küsimus nr 11. Millal nimetatakse Raudteejaama peatus ümber Rakvere Jaam peatuseks?

Hetkel Rakvere linnal ei ole Raudteejaama  peatuse ümber nimetamise kavatsust. 

Lugupidamisega
 
Mati Jõgi

linnavaraspetsialist

Rakvere Linnavalitsus

 
 
Tänan!

Jah, minu apsakas.

Eesmärk ei peagi olema KÕIKIDE linnasiseste liikumiste vajadust katta, vaid jutt on enne uue linnaliini käivitamist maakonnaliinide ühendamisest ehk siis võimaluste pakkumisest. Sh raudteejaama sõitmisest, aga ka bussijaamast sõltumata paljudesse peatustesse jõudmine, sh maakonnaliinidega võimalusest teha seda ka linnaelanikel!

Küsimus 8 jäi vastuseta.

Linnaliini eesmärk ei saa olla ainult linnaelanike teenindamine vaid ka maakonnaliinidelt rongidele ja vastupidi võimaluste pakkumine?

Mil moel on peatus.ee jm peatuse Raudteejaam raskendatud leidmine õigem kui Rakvere Jaam peatuse nime muutmine? 

Tervitades
 
 
*******************

 

Esmaspäev, 17. mai 2021

Rõõmustav uudis - Rakveres lisanduvad linnaliinid.

 
Valimised on lähenemas ja nüüd on õige aeg valijatele teada anda, kui palju panustatakse nende hüvanguks. Kogu uudist lugeda ei saa, aga...
 
 
Olen varasemalt rakveret mitme nurga alt puudutanud, kuid mitte põhjalikult.
 

Kopeerin siisi ka eelneva teksti, et omavalitsused saaksid uurida võimalikke variante ja vastata, miks sed pole tehtud või see ei sobi.

Ennetavalt ütlen, et ma ei eeldagi alati nagu saaks ja peaks busse ainult rongide järgi sättima, aga püüdma selleni peaks. Vähegi kui bussi sõiduplaanil pole mingit väga kindlat põhjust, et olema peab just nii (õpilaste vm tõttu). Aga Rakvere jaamast Tamsalu jaama sõitvad bussid tuleks sobitada (ja pikendada võimalusel Põhjakeskuseni).
 
Liin 51 Tamsalu - Rakvere E-L Tamsalust 7.42 klapib rongidega, Rakveresse jõuab 8.20, jaama ei sõida, rong Tallinna väljub 8.35.

Liin 20 Tamsalu - Assamalla - Rakvere L-P võiks võimalusel väljuda varem, Tamsalust 11.20 ja nii jõuaks see Rakveres 12.09 Narva rongi ajaks kohale.

Liin 32 - Rakvere - Järva-Jaani on hästi paigas, jõuab Tamsallu enne rongi ja ootab selle ära.

Liin 39 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu ei jõua napilt Tartu rongile v15.00, buss saabub 15.02 
 
Liin 32 Järva-Jaani - Rakvere on päeval probleemne, ajaliselt kahe rongi vahel Tamsalus ning Rakveres ei sõida jaama. VÕIMALUSEL peab kaaluma väljumist Järva-Jaanist varem või uue liini lisamist. Tamsalu v. 14.50, saab Rakvere Jaama 15.30 (rongid mõlemas suunas). 

Liin 20 Rakverest L-P on hästi paigas, jõuab Tamsalus rongile.
 
Liin 32 Rakverest 16.00, Tamsalus ei jõua rongile, veerand tundi jääb puudu.

Liin 52 16.50 Rakverest E-R ei välju jaamast, aga peaks (rongid 15.37).

Küsimused omavalitsustele:

1. Kas eelnevalt toodud ettepanekuid on võimalik rakendada?

2. Kas eelnevad variandid oleks võimalikud nii, et raudteejaamast edasi, nt Näpi-Sõmeru suunale või Põhjakeskusesse saaks samade liinidega ja nii, et need ka rongilt reisijad võtaks, ehk tekiks ristümberistumise võimalus?

3. Plaanitav linnaliinide tihendamine hõlmab väga palju kilomeetreid, seega tähendab suurt maksumust. Milline analüüs või uuring näitab, et linnaliinidega linna sees sõitmine (nagu Võrus) on kulukam või ebamugavam?

4. Miks seni pole tehtud koostööd ümbritsevate valdadega, suunamaks maakonnaliine linna läbima, sh rongide ajal ka raudteejaama?

5. Miks maakonnaliinid on puhke-ja tööpäeviti erinevatel kellaaegadel? Näitena, liin 15 jõuab tööpäeviti Rakverre 7.28, puhkepäevadel 7.26, 

6. Kunda - Rakvere liinid ei ole rongidega seotud. Miks?

7. Miks maakonnaliinid alustavad ja lõpetavad bussijaamas ehk miks reisijad on sunnitud ümber istuma PÕHIsuundadel? Näiteks Kunda - Rakvere buss võiks ju sõita Piirani või kaugemale, nt Pajustini?

8. Kas uue, raudteejaama liini puhul peaks eeldama, et selle üks eesmärke on maakonnaliinidelt ümberistumiste võimaldamine neile, et nii jõuda rongile? Milline uuring või analüüs toetab lisaümberistumiste mõttekust ja kuidas te plaanite tagada, et mõneminutilisi puudusi ei tekiks? Kui nt Tapa - Rakvere buss 16 jõuab Rakverre 12.14 ja rong Narva väljub 12.19, siis kuidas uus linnaliin aitab kaasa rongile jõudmisele, või teeks seda bussi suunamine otse ja läbi raudteejaama?

9. Miks lühiliinid nagu Lepna - Rakvere  ja Rakvere - Sõmeru on eraldi, mitte pole kokku pandud? 

10. Miks on kulukas piletisüsteem mõttekam kui eeltasutud bussiliiklus?

11. Millal nimetatakse Raudteejaama peatus ümber Rakvere Jaam peatuseks?

*******************

Eks näis, millised vastused saab...

Sellest, et on vaja maakonnaliine rongidega ühendada, on sadu kordi räägitud ja seda rohkem kui 10 aasta jooksul. Lääne-Virumaal on aga kohalikud "ässad" alates omaaegsetest maavanematest ja lõpetades praegust omavalitsustegelastega töötegemise asemel lihtsalt molutanud ja kuritahtlikult olnud arengute vastu. Või nagu üks kohalik tipp ütles: "Ei kavatse enne bussiliiklust arendama hakata kui see tasuta transport on kaotatud"!

Bussid Rakvere Jaam peatuses 2021. aastal:

 
Võiks ju eeldada, et see lehekülg on sadu nimetusi pikk? 21.sajand ikkagi ja meil on aega olnud (oma) vigadest õppida? Miks me siis ei suuda seda?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar