Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

LV nõdrameelsus viib raha Lasnamäe raudteele ja Stroomi - Kopli jalutuskäik Märts 2021.

 

Kolmapäev, 17. märts 2021

Tallinna linnavalitsus teeb tööd täiskuu ajal?

 

 
Ma muidugi ei tea, kas süüdi täiskuu või on keegi lihtsalt põrutada saanud?
 

Muidugi, loos ei mainita eriti kellegi nimesid, sest tellitud eskiisi mõte on raha raiskamine ja häälte püüdmine! Mõelge kui kaua on püütud hääli Lasnamäe trammi teemal? Kristiine - Lasnamäe rong on aga vist hoopis võimsam purakas! Tegelikkuses peaks selle eskiisi tellinu saatma ravile...
55 miljonit Kristiine uhke terminali eest? Kas peetakse silma praegust koerte mänguväljaku ala?

Miks on see artikkel populismi tipp? Täna just sõitsin Lilleküla kaudu ja mõtlesin, et miks küll seda terminali juba ei ehitata? Nii, mõne miljoni eest!
 
 
Hiljuti tahtsin Eesti Raudteelt teada, kas nad plaanivad oma vead parandada. Nimelt Kitseküla peatus ehitati valele poole Pärnu maantee viadukti. Ehk et pidanuks ehitama loos nimetatud  Zelluloosi peatusena. Põrutada on saanud muidugi ka eskiisi koostajad, aga kui üldse tahta, et Lasnamäe suunal sõidetaks, ei saa teha peatusi nagu trammile. Eesti Raudtee aga EI NÄE VAJADUST Lillekülas edela- ja idasuunale täna ehitada isegi mitte perroone! Ehk et hetkel, kui saaks teha juba täna ja kordi odavamalt perroonid, mis oleksid selle tulevikuprojekti jaoks ka olemas? Mis ümberistumisterminalist selles loos jutt, kui ise ei suuda täna parandada pea 10-aasta vanust viga? Teha lollakaid eskiise selleks, et jätta samal ajal vajalik töö tegemata?
 
Eskiisi autorid soovitavad rongide intervalliks 10 min. See on utoopia ning ei arvesta üldse raudtee spetsiifikaga selles piirkonnas. Nagu ka Kopli - Kristiine liin. Et üldse tahta midagi muuta, peab kohe meenutama plaani lähiajal ehitada Balti jaama juurde teid ja perroone. Kas ja kuidas seda tehakse? Kas nii nagu üks kooliõpilane soovitas, et praegused perroonid ja teed ehitatakse ümber, et tekiks SUUREM arv uusi teid või lihtsalt ehitatakse Balti jaama paar piimapukki ehk perroonijupatsit? Või siis teeme täna jupatsid ja homme viskame 55 miljonit letti ja lõhume kõik?

Tallinna linn on tän üks rakend majandusministriga, ühe erakonna poisid. Nii et kõigepealt, et natukenegi mõistust näidata, ehitage Lillekülla vajalikud lisaperroonid, lohistage Kitseküla Zelluloosiks ja kasutage Balti jaamas iga ruutmeetrit maad. Koos lisapöörangute tegemisega Lillekülla. Michal tuleb kraavi lükata, seda enam, et perroonid Lillekülla olid RE ja Isamaa valitsemisprogrammis sees, kuid teadagi....

Vaatame täpsemalt. 
 
1. Lillekülla uhke terminal mis maksaks 55 miljonit? Ma loodan, et see on viga ja selle sees peaks olema ka mainitud 40 miljonit raudtee kaasajastamiseks? Või Michal-Tatikas näeb unes mingeid katapultidega ümberistumisi, mis reisija kohe rongist väljudes uude rongi või trolli ukse kaudu sisse viskab?

2. Kristiine, Kitseküla, Zelluloosi, Ülemiste, Vesse ja Lasnamäe.
Selliseid peatusi pakutakse eskiisis. Tundub, et planeerijatel puudub arusaam, kuidas reisijad rongidesse tulevad? Loomulikult saab kõige selle jaoks kasutada praegust raudteed, mille ümberehistamise alla kuuluks ainult kaks asja - perroonid ja pöörangud. Kristiine ehk Lilleküla vajab kahte uut perrooni. peatustest tuleb Kitseküla praegune perroon "lohistada" teisele poole viadukti ehk Espak-Depo juurde, võimalikult lähedale Veerennile. Nii saab Ülemistele lahendusega, mille maksumus on ehk 1,5, mitte 55 (+40?) miljonit eurot! Hinna sisse kuuluvad ka Lillekülla rajatavad uued pöörangud, mis võimaldavad Balti jaama läbilaskevõimet oluliselt rohkem parandada kui ainuüksi täna rajatav neljas sissesõidurada.

Ning kui Kristiine peatus jääks tänasesse asukohta alles, puudub vajadus Zelluloosi peatuse järele. ÜKS peatus ses piirkonnas ongi vajalik, aga see on ka kõik, sest mõlemast peatusest rongi reisijate arv on pea sama, msi ühest peatusest. Järvevana metsast ehk ühelt poolt raudteed pole suurt kedagi tulemas peale Luite asumi elanike ja ehituspoodide klientide-töötajate. Teise raudteepoolse külje inimeste sõiduvõimaluste tagamiseks piisabki ühest peatusest, nimega VEERENNI.

3. Antud lahendus tagab juba täna ümberistumisvõimaluste suurenemise Lillekülas. Ning ehk peaks rajama Lilleküllaühe tupiktee, kuhu saab ka maasuunalt tulevaid ronge vajadusel lühiajaliselt seisma panna ehk et tulevikus võivadki olla mõned rongid, mis alustavad ja lõpetavad Balti jaama asemel Lillekülas.
Kas tupiktee mahuks Tehnika tn kõrvale või hoopis läänesuuna paarisraja kõrvale ehk n.ö. praeguse koerteväljaku vastu ehk läänesuuna jaoks?

4. Rong Lasnamäele on mõttetu, kui see ei sõida sellest ühest peatusest kuhugi kaugemale.

5. Vesse peatuse mõttekus on väike. Siin võib vaid kaaluda võimalust, kus see peatus oleks teel Smuuli viaduktini ehk et selle viadukti juurdeehitusel võiks olla bussipeatuse taskud nii, et saab liftiga raudteepeatusest otse bussipeatusesse viaduktil. Kas sedagi vaja on, on juba mõtlemise küsimus.

6. Mis saaks sellise lahenduse puhul ideest plaanida ronge ümbersõiduraudteele ehk siis Liiva - Saue vm suunale?

7. Milline põhjendus on siinmainitud Kristiine - Pääsküla rongide järele? Ehk et tulevikule mõtlevate variantide asemel tekkis kellelgi idee planeerida ronge, mille mõttekus on täiesti olematu? Seda siis ajal, kui Pääsküla peatus alg- ja lõpp-peatusena peaks üldse kaduma?

8. Sinna jookseksid kokku kõik tuleviku linnarongiliinid: Kristiine-Lasnamäe, Kristiine-Kopli, Kristiine-Balti jaam ning Kristiine-Pääsküla - Kuna Kristiine - Lasnamäe sel moel on mõttetu (kui peaks olemagi olemas Kopli suund ja sellele tuleb Kristiines ümber istuda), Pääsküla - Kristiine rongide jaoks pole läbilaskevõimet ja liini järgi vajadust, puudubki vajadus kogu selle suurprojekti järele.
Üldse, kas eskiisi tegijad ei suudaks natuke loogikat kasutada? Kuidas saab üldse selliste rongiLIINIDE nimetusi kasutada? Balti Jaam - Kristiine rongiLIIN? Higistan juba teist päeva ja no ei saa aru!

9. Ekspressrong Ülemiste - Kristiine? Veel üks absoluutne idiootsus! Eelpoolmainitud perroonid ja pöörangud Lillekülas tähendaks, et saab ka olemasolevate rongidega sama ajaga Ülemistele ja lisada ronge saab. Kui palju, on iseküsimus. Kui tippajal oleks rongide vahe sel suunal 25-30 min, oleks see piisav.

Kusjuures siin tuleb vaadelda ka ümberistumisi nt läänesuunalt idasuunale. See, et Keilast Tartusse sõitmiseks oleks selle kalli projekti järgi vaja kahte ümberistumist odavama laheduse ühe vastu  ....

10. Intervall 10 min, sh müütilise Kristiine - Pääsküla liini jaoks on ebareaalne ja välistab igasuguse Rohuküla - Tallinn ja Paldiski - Tallinn kiirrongide tekke. Ehk et projekt oleks puhtalt Tallinna keskne.

11. kui keegi eeldab, et Lasnamäe kogu 40-000 elanikuga piirkonnast oleks LOOGILINE sõita Koplisse sõiduks rongile, siis ... uhuu-projekteerijad tuleks ikka maksumaksja rahadega tegutsevatest asutustest ellimineerida!

12. raudtee viimine maa alla pole mitte kellegi muu kui kaevanuds- ja ehitusfirmade huvides.

13. Idee panna käima Kopli - Lasnamäe liin pole mõistlik? Vastupidi, ümbersitumised Lillekülas pole sellisel puhul mõistlikud!

**********************************

EESTI PIKIM TUNNEL 🚦Tallinna väikese ringtee rajamise raames on lennuvälja alla kavas ehitada kilomeetri pikkune tunnel, mis vähendaks kesklinna ja Tartu maantee liikluskoormust.
Kaalumisel on kaks tunnelivarianti lennuradade alt ning sellise lahendusega on nõus
Tallinna linn
,
Rae vald
ja
Tallinn Airport / Tallinna Lennujaam
. See tähendab, et lennuradade lõpus asuks 2+2 teega tunnel, mis läheks hinnanguliselt maksma 100 miljonit eurot.
Praeguseks on valminud Tallinna väikese ringtee keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis kinnitatakse ilmselt suve jooksul. Eelprojekt valmib 2022. aasta alguseks. Ringsõidust ümber lennujaama on loobutud, sest see ei tasuks end sotsiaalmajanduslikult ära.
Tunnustan 👍 projekti eestvedajaid! Julgeid algatusi võiks rohkem olla.
 

 
 
  • Milline on sellele ehitusele kuluva metallide, killustiku ja tsemendi kogus tonnides? Võrdluseks palun ka samaväärse 4-realise maanteelõigu kulu.

  • Most Relevant is selected, so some replies may have been filtered out.

    Autor
    Neeme Sihv
    Maapeal maksab nelja realise tee ehitus ja 4-5 milj €/km.
    Maa peal ehitamise eelduseks on muidugi maa olemasolu 😉


    Mitte rahas. Mind huvitab materjalikulu.


  • Erki Savisaar
    Sellest ei räägita?



  • Neeme Sihv
    materjali kulu on kindlasti välja arvutatud, kuid ei tasu unustada ka nn materjali tulu.
    Kõnealust tunnelit kaevates saab kindlasti paraja koguse paekivi ja muid materjale, mida teistel projektidel sh RB-l kasutada 🤗


    Kui on välja arvutatud, tuleb need ka välja öelda. Ja tsementi ega rauamaaki sealt ei saa!?
    kuidas te aga saate kiita projekti, kui ise ei tea kulusidki?


  • Autor
    Neeme Sihv
    Kulud on ju teada. Aga palju kulub üht, teist või kolmandat materjali ... kas see on antud juhul kõige olulisem küsimus? Kõigi materjalide ja tööde kulu sisaldub ju hinnas 🤗
    Pigem on küsimus, palju aega võidavad inimesed sõiduajas, palju väheneb süsiniku heide jne


  • Erki Savisaar
    ma ei tea kulusid, kellele on teada?
    Aga vaat nüüd sain lõpuks teada, miks poliitikud suurprojekte planeerivad, mõtlemata! Loodusvarade kulu ei ole oluline! Tänan!

    M.O.T.T.

    Raha ja materjalikulu ei loe!!!

    • Neeme Sihv
      mul on hea meel, et midagi uut teada said 🤗
      Kui nüüd rääkida sellest ressursitootlikkuse graafikust siis nõustun, tootlikkust on vaja suurendada. Kiiremad ühendused ja parem taristu on selle saavutamisel äärmiselt oluline!

      • Vasta
      • 1m

    • Kahjuks suur miinus Keskerakonnale! Rohelisusest kaugel ehk puhas Eesti (looduse) hävitamine.
       
       

      Pühapäev, 28. märts 2021

      Stroomi - Kopli.

       

       
       
      Et järgmised pildid veel kevadisemad tunduks, panen ühe mõne päeva taguse võtte algatuseks. Ilus ju?


       

       
      Näh, ei töötagi!

       
      Rohelust muidugi veel pole ja seetõttu jättis ümbrus kuidagi eriliselt lageda või ruumika mulje. Rahvast muidugi üksjagu palju, tuulekest ka, aga väga see ei häirinud. Usun, et igaüks sai sest päevast oma vitamiinilaksu ja jõudu!


       
      Lindude poolest on siinne kant muidugi vaesem, ehk vaid vaatlustoruga võiks midagi huvitavamat leida. Aga eks nagunii tuleb ka Paljassaare peagi ette võtta.







       
      Vana ja uus.


       
      Ei saa mina aru, miks tuulekastita katused paremad? Ilu igatahes ei näinud. Võib olla ka seepärast, et katuski musta tooni. Aknad ju iseenesest ägedalt erinevad.

       
      Muidugi peab eemale hoidma, et tulelohega vastu pead ei saa. Lusti tegijatel igatahes jätkus.




       
      Nii hea tunne on näha, kui vanu maju renoveeritakse. Näha, et katuski lääpas, aga majast saab asja ja ägedad korstnad kirsiks tordil. Üllatus muidugi, et katusesarikad nii ära vajunud.

       
      Miks need majad otsavaates nii kipakad tundusid? Värvilahendusest tundub aga ka mulje paljuski sõltuvat.


       
      Igal juhul nauditakse juba maja otsas pinkideltki päikest.

       
      Nii lahe, et kõige muu vahel näeb isegi kivikatuseid.




       
       Siin tunnetad vahet, kui palju erilisemad on osal liinil olevat vanade postilahenduste koopiad! Sirged torud on "kuivad ja maitsetud", Balti jaama pool hoopis teine tera.




       
      Korraks ka Maximasse, vaatama, mis erilist. Leidsin vaid mingi tuunisteikide konservi, eks näis. Muus mõttes puhast muljet ei jäta ja ei tunnetanud midagi erilist, et kipuks tulema....



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar