Blogiarhiiv

Esmaspäev, 7. märts 2022

Sõit Kaevandusmuuseumisse. Aug 2021.

 

Neljapäev, 26. august 2021

Sõit Kaevandusmuuseumisse.

 




Varahommikuse rongiga muuseumisse ei lähe, aga Elron peab oluliseks kiirust. Piisava kõikides peatustes peatuvate rongide jaoks pole piisavalt koosseise, sest päeva lõikes peaks kõikjal peatuma vähemalt 4 rongi. Muidugi on ka ekspressid ülihea variant, aga kui Elron regionaalpoliitikaga ei arvesta, ei peaks juhtkond ka sellist palka saama. Vagunisaatjad ehk teenindajad niigi lahkuvad töölt, ettevõtte suhtumine ja arusaamad on nõrgad. Elroni alguspäevil sai neile korduvalt öeldud, et linnades, kus palju töölesoovijaid, peaks olema ka töötuurid, mis sealsamas algavad. Mitte nii, et Viljandis, Tartus vm peab esmalt paar tundi tööle sõitma (kui rongiajad klapivad)....
Aga see selleks, ekspress Kohtla-Nõmmel ei peatu.



Ülemistel paistab taustal vägev paekivihoone.



Tapal aga juttude järgi peaks jaamahoone saama uue elu, Tapa muuseum ja muugi ehk tulevikus siin.





Valgejõgi



Kiviõli oli esimese päeva sihtpunkt, aga siin ma ei plaaninud väljuda, sest muidu võinuks Kaevandusmuuseumisse jõudmine veelgi keerulisemaks osutuda. Kuigi Ida-Viru bussiliiklus suuresti üks parimaid Eestis, siis ikkagi, miks asju keerulisemaks teha.


Kiviõli ja Püssi vahel võinuks aed olla raudteele lähemal ja selle ning maantee vahel kergtee. Ideaalne võimalus, aga Eesti Raudtee käitub kui riik - ei mingit soosivat tegevust! Miks peavad siin ratturid sõiduteel sõitma?



Ojamaal transporditakse põlevkivi lindil.







Ida-Viru maastikupilti kuuluvad korstnad ja tuhamäed.


Kohtla-Nõmme perroon õnnestus üle viia paremasse kohta, teine peatus pidanuks asuma, siin, ülesõidul Seda Eesti Raudtee muidugi ei teinud.



Jõhvi. 


Eesti Raudtee on üldse imelike arusaamadega. Soovimata peatust paremasse kohta viia, valetati suud-silmad täis. Ka ohutuse koha pealt kulutatakse raha näiliseks tegevuseks ja kühveldatakse seda OLE-le, samal ajal jäeti siin alles ülekäik vahetult tunneli lähedal, mis on üks ohtlikumaid meie raudteedel. Seda siis taamal, viadukti lähedal.



Kohalik võim ka soovis peatust teise kohta, Eesti raudtee aga nagu kõikjal, sõitis sellest üle. Muidugi on peetud ka plaani bussijaam siia üle tuua, aga sellelgi on ka miinuseid. Õnneks on rongide ajal ÜTK siinkandis pannud ka bussiliine jaama läbima, peatus on Jõhvi Vaksal. Nii saab sõita rongilt tulles Vokasse, Toilasse jm. Kuid osade liinide puhul tuleb siiski kõmpida bussijaama.










Mina valisin kõmpimise Postkontori peatusesse. Kusjuures siinkandis on siiani peatuste nimed korrastamata. Igas linnas või asulas peaks maksimaalselt peatuste nimele eelnema kohanimi, eelkõige peatustes kus peatuvad maakonnaliinid. Nii on peatus.ee otsing hoopis sihipärasem, eriti tänu sellele, et seal on sageli tegu mingite koodinumbritega, mitte kohanimedega.




Putka, mis bussipeatuses on, on paras inetus. Ka heakord pole parim. Muidugi torkas silma ka see, et meil enamasti ei püüta asju hooldada, hangetepõhine suhtumine ruulib.






Busse tõesti liigub palju, aga liinivõrk on teatud mõttes siiski ajast ja arust. Bussid alustavad bussijaamast üldjuhul, seega peab ka siin bussile saamiseks suurest osast linnast kasutama linnaliine. Milleks? Miks ei võiks bussid alustada linna teisest servast? Jääb ära liinide sobimatus ja ajakulu, tekib mugavus.





Mõne liini puhul on kirjelduses Jõhvi Vaksal, teisel raudteejaam. Viide on hea, aga peaks olema ühtne.



Ilm polnud hea, ka pildistamiseks. Imelikul viisil kulgeb suur osa liini algusest mööda viadukte keerutades, peatusi oli näha, aga sõitjaid neist vist pole. Suured kulutused tee-ehitusele, aga sõit muutunud ajakulukamaks ja ka kütust kulub rohkem?












Suur osa sõitjatest väljus muidugi Kohtla-Järvel.











Miks aga bussid peaks sõitma linna piirini? Just seepärast, et sageli on "teisel pool" bussijaama peatusi, kus sõitjaid väga palju. Nii peaks ka siin olema kokku pandud liinid ehk Kohtla-Järvest Narvani. Hoopis vähem oleks nii logistikutel kui reisijatel jagelemist ümberistumistega.







Kui kuskil kiputakse kerge käega vanu puid maha võtma ja asemele istutama vaid hõredaid raagusid, siis olen hakanud rohkem ka haljastust pildistama.




Kohtla-Järva Vanalinn oleks peatuse nimena pikk ja lohisev, aga kohanime on vaja. Kuidas nimetada?





Puude istutamine siinkandis paistav igal juhul väga tavapärane olema ja seda hea näha.







Majugi on siinkandis palju, aga paljudes neist vist ei elata.















See nimi vägagi eksitav ja peaks ammu olema muudetud. Ka bussijuht muide polnud kursis, kui küsisin, millises peatuses väljuda, et rongile saada, soovitas seda. Pole ime, kui tänu sellele nii mõnegi inimese sõit hukka läinud.



Mõnes bussipeatuses siingi sobimatud putkad, kuid vähemalt bussipeatuse nimi suuremalt nähtav. Toila vald vist plaanis mingil ajal paremaid ootekodasid teha, aga nagu näha, soov ei olnud tõsine. Masstoodang, mis millekski ei kõlba.













Tänavugi on kastani keerukoi puid kahjustamas, saartel oma surm ja isegi pihlakatel näha varast lehtede pruunistumist.





Muuseumisse piletit ma ei ostnud, pean säästma. Ega ma pole Tralla, kellele mu rahade eest propagandasõidud kinni makstakse. Eesmärk oligi vaadata siiasõitmise võimalusi ning varasemalt olen vähemalt siin ära näinud.











Muuseum aga vägev ja siinkandis saab ka hostelis ööbida.



Küll aga tegin väikese ostu iseteenindusega suveniiripoest.














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar