Laulasmaale, spaasse minemata. Juuli 2021.

 

Laupäev, 24. juuli 2021

Laulasmaal, spaasse minemata.

 

 

 

 

 

Laulasmaa asub Lääne-Harju vallas. Vallas, mis täna pürib rohevallaks ja püüab vallavalitsuses endas kasutada kraanivett. Küll ei saa valda kuidagi roheliseks pidada, kui ei taibata, et kraanid peavad olema ka avalikuks joogivee kättesaadavuseks olemas. Või õigemini, vallavalitsejad küll räägivad, aga pole võimelised ise mõistma? Üle Eesti on siiski hakatud tasapisi sellest aru saama, kuigi enamasti mõne kraani "avamine" tundub olema nagu pokazuhha. Keegi teeb, sellest räägitakse, kui väga olulisest ja vajadusest neid veel teha, aga aastate jooksul ei tehta sealsamas enam ühtegi? Tallinnaski neid vaid kümmekond.

 

 

Ka bussiliikluse koha pealt armastavad valitsejad rääkida, kuid kui tegusid pole, on asi rohelusest samuti kaugel. Vajadus pikendada liine Kloogani, millest ammu rääkisin, on küll tehtud ja see rõõmustav, kuid polnud kahtlustki, et rongidega seotust ei tagata. Mis sest, et jällegi ISE RÄÄGITI selle olulisusest. Nüüd tehakse siiani nägu, nagu ei saa aru, et midagi valesti oleks!
Mis segab arusaamist sellest, millest räägid?

Ma sõidaks igal juhul sagedamini Kloogaranda (hetkel tänu rongide lisamisele see hästi võimalik õnneks), Laulasmaale, Keila-Joale ja mujalegi. Ka Paldiskisse tahaks, kuid majaka poole minemiseks vahemaa mu jaoks liiga kauge ja bussid sinna ei liigu. Ometi seal mere ääres kolada ja kivistisi otsida superäge. Ja sõidaks ma hea meelega ka Balti jaamast sageli hoopis Klooga kaudu rongiga...

 

 

Tore on kui erinevaid poppulaarseid kaupu müüma tullakse, kuigi sageli on tegu üpris kõrgete hindadega. Pole ju aga tegijate kuludki väikesed. Päris turgu siia ju ei tehta, nii käiaksegi vahel harva siin-seal vast müümas midagi. Igal juhul hea võimalus midagi head osta.

 

 

Hea on, et söögikohti kohati jätkub. Kvaliteet neis loomulikult erinev, üldjuhul aga iseloomustab neid kohti üpris kõrge hinnatase.  Loota tahaks, et maksimaalselt püütakse kasutada värsket ja kohalikku toorainet. Näiteks tomateid ja kurke on südasuvel saadaolevana selliseid, millel on maitse olemas ja kui siis kasutada maitsetuid, on see kurjast. Praad ei tähenda ka, et taldrikule lihtsalt visatakse neli olulist komponenti, nt kartul, liha (kala), salat ja kaste. Nendest saadavad maitseelamused on olulised. 

Kõrvuti siinsamas kaks söögikohta, mõlemad tunduvad populaarsed, sest kliente nii ühes kui teises.

 

 

Ühe sõõgikoha ette on päikesepoolsele küljele istutatud puid, teisele mitte. Oluline? Kindlasti. Tänane suvi näitab eriti hästi kätte, et varjulisust hinnatakse. Seda enam, et ruumis sees selliste ilmadega ka suurt keegi istuda ei taha ja eks see mõistetav.

 

 

Uusi kauplusi lisandub ka siin-seal. Üldiselt ongi kohati parem, kui lisandub mitu väiksemat ühe suure asemel. Küll aga enamasti ikka nii, et parklates vaid asfalt, ei haljastust ega varju.

 

 

Ka spaasse viival teel pole kõnniteed ega ka mitte midagi istutatud. Pinkidest rääkimata.

 

 

Siia-sinna lisandub ka turismiinfot ehk kaarte, kuid need on suvalistesse kohtadesse laiali paigutatud ja mõneski olulises kohas pole ühtegi. Rääkimata sellest, et mitu infostendi koos oleks. Mõnes kohas seda rõõmustavat koosolemist siiski näeb.

 

 

Parkimine on kõikjal probleemiks, ühest küljest inimesele, sest pole kohti, teisest küljest aga loodusele, sest kõikvõimalikud kohad pargitakse täis. Miks aga vallas ühistransport ikkagi nii vilets? Ei pane need probleemid mõtlema lahendustele, mis midagigi võiks leevendada?

Vallavalitsus paneb telke üles ja kutsub propagandat kuulama, oma FB lehel samas ei vastata? Kuidagi naljakas. Poropagandaks kulutatakse küll, raha ja kütust jm, aga julgust vigu tunnistada pole?

 

 

Hea et olemas tualetid ja ka vesi ranna lähedal, aga kas rannas igaüks teab neid kohti? Viidad olemas? Ma ei näinud, aga ei hakanud ka spetsiaalselt otsima, loodetavasti need olemas.

 

 

Männimets pole see, mis hästi varju pakuks, aga siiski piisavalt. Teisalt ju tegu hea lõhnaga ning vaheldusrikaste vaadetega, merelt tuleb sageli ju ka tuuleõhku. Oma roll siin naudingu tekkimiseks mändidel ongi ja mitte väike. 

Ja jalutada oli igal juhul mõnus, kuigi pikalt seda ei teinud. Rannamändide alla ootakse ehk veidi rohkem pinke küll, et saaks ka lihtsalt istuda ja nautida vaadet merele. Pluss on see kõik ka spaasse tulijatele küll.

Ja oi kuidas oleks vihma vaja! Oleme saanud suveilmu nautida nii et tapab, loodus saab aga kõva paugu!

 

 

Siin vist alati ka jahutavat tuult, sest paistab palju ventilaatoreid olema?

 

 

Tuul oli vist paras ka algajatele surfaritele, neid paistis olema.

 

 

Vaade Lohusalu poole. Sinna olen seni sattunud vaid korra bussiga läbisõidul, aga ehk peaks mineku plaani võtma. Hea oleks muidugi ühe päeva sees mitmed kohad läbi käia, tööpäevade sõiduplaan ehk seda ka võimaldaks, puhkepäevadel kindlasti mitte.

Silme ees meri ja "kibuvitsameri". Äge! Ja isegi mõni mänd püüab siin kasvama hakata.

 

 

Aga kas siiski kohati kibuvits võtab siin liialt võimust? Selle vastu midagi ette võtta üpris keerukas.

 

 

Inimesi oli suhteliselt vähe, ehk ei ole siinne rand nii populaarne ja võib olla mängib rolli ka raskused autode parkimisel. Ei tea, aga selline mulje tundus. Kui mina tuleks spaasse, siis oleks inimeste vähesus pigem rõõmustav minu jaoks.

 

 

Rannariba kitsas, kuid jalutada saab vist kauguses paistva Kloogarannani välja. Kuskil sealpool olid küll eramud, vundamendiga peaaegu vees, aga ehk pääseb läbi.

 

 

Näkineiud ei sõltu enam kividest, nüüd igal neist oma surfilaud?

 

 

Jäi küll vaatamata, mida head rannabaaris pakutakse. Väga oluline aga, et selline olemas. Ka omapärase kujundusega puitkattega prügikaste paistis üksjagu. Väga ilusad igatahes.

 

 

Kivis vist kulda või hõbedat...

 

 

Kurdlehine kibuvits vm on siin laialt levinud ja peab veidi isegi ettevaatlik olema, et mõne juure taha komistades ninali ei käiks. Ometi on see ju ka võrratu ilu!

 

 

Kuumus teeb kõigele liiga, aga isegi siin suudab mõni äiatar vm õitseda.

 

 

Isegi male paistab lastele rõõmu pakkuvat, olgu siis või niisama nuppe liigutades.

 

 

Olemas ka puidust tee randa minekuks. Ja mis veel parem, veekraanid. Eeldatavalt on vesi ka joogikõlbulik?

 

 

Kui palju üldiselt lastele atraktsioone, ei tea. Hea, et midagigi on.

 

 

Pole siiani Laulasmaal spaas käinud ega ööbinud. Ehk peaks? Kui ilmadega veab võib ju siin ka pikalt jalutada?

 

 

Võimalusel rõdudel istuda on ka muidugi super!

 

 

Osa puid vist kuivavadki inimmõju tõttu, eriti teid tehes? Muidugi tasuks poolkõrgeid puid istutada ka rohkem sõüidutee ja kõnnitee vahele.  Roheline vald ju?

 

 

Aga aeg ka süüa. Bussini parajalt aega.

 

 

Toitu oodates võib ka ringi jalutada. Äge kuur!

 

 

Bussi ootamiseks korralikku ootekoda muidugi pole.

 

 

Praele hindeks 3, pitsale 4 ja koogile 5.

 

 

 

Kuid nagu öeldud, bussiliiklus siin nadi...

 

Laupäev, 24. juuli 2021

Bussiga Laulasmaale ja Kloogale rongile.

 

 

Plaan oli tuulutada ja eesmärgiks Laulasmaa. Kusjuures plaani paika pannes intrigeeris võimalus Kloogal normaalse ooteajaga rongile tagasisõiduks ümber istuda. Kuna tavaliselt (täna remondisõiduplaan ehk muudatused) pole see kuidagi mõttekas, sest PEÜTK tuntud tasemel asjatundjad suutsid ikka liini 127 ümberistumised sättida täpselt kahe rongi vahele või hoopis rongiga ühele ajale. Nüüd aga nende õuduseks tekib nii mõnelgi puhul võimalus ümber istuda. Seda tahaks isegi kogeda.

 

 

 

Balti jaamas sekeldamist palju, on ju taas raudtee remondi nädalavahetus. Nii on hea, kui vagunisaatjad kohal ja ei lase reisijatel valedele bussidele istuda.

 

 

Porganditele vahelduseks reisijatele ka rohelisi kurke?

 

 

Sõidu ajal loomulikult pildistasin (kuigi, vabandan, on piltidel peegeldusi ja mõnigi tasakaalust väljas), otsisin kinnitust oma järeldustele või hoopis vigu neis.

Balti jaam on sõlmpunkt, aga ei tohiks olla sellises mahus nagu täna. Sain taas kord kinnitust, et osa busse peaks nt selsamal läänesuunal sõitma küll läbi kesklinna, aga alustama Lasnamäelt, vm. Balti jaama sissesõit ei ole kõigil tingimata vajalik, palju olulisem on reisijatel kiirema maakonnaliiniga saada kesklinnast otse ka "teisele poole", sest mass reisijaid tuleb ikka mujalt.

Ütlen ette ära, et ka mitu teist seisukohta said kinnitust. Ei ole vaja siin tasulist bussiliiklust, lihtsam ongi kui lisaks riigile panustavad ühistransporti ka omavalitsused ja maakonnaliinid on kõigile eeltasutud. Ei kulu aega, bussijuhtidel pole vaja sehkendada rahadega jms. Loomulikult tähendaks see ka reisijate arvu kasvu, erinevalt majandusministri meeskonna plaanidest, kel soov kehtestada ülikulukas ühtne piletisüsteem. Saadud raha selle ülalpidamiseks kulukski ja muuks üle ei jääks.

Lisaks, ütlen kohe ette ära, et ÜTK poolt täna toimima pandud süsteem, kus töö- ja puhkepäevadel on erinevad sõiduplaanid ning erinev sõiduaeg liinil, on jamade jama! Nad kontoris arvuti taga sügavad kukalt, eeldavad, et puhkepäevadel liiklus hõredam ja seetõttu saavad bussid kiiremini sõita. Aga kui päike paistab ja ÜTK istub rannas, ei näe nad, et ka sõitjaid on palju ning pidevad peatumised, piletimüük jm jätavad bussid hiljaks. Talvel on mõjutajaks aga libedus jm. Seega, ei ole mitte mingit põhjust tekitada segadust inimestes - sõiduplaan peab olema igal päeval ja igal ajal ühesugune! Ja täpsus on olulisem kui näiline mõneminutiline ajavõit, seda ka võimalike ümberistumiste puhul. Varu sõiduplaanis on oluline! Parem seista kuskil minuti, kui hilineda. Muide, kui suunale tuli uus operaator, muutusid osa sõiduplaane isegi kiiremaks.

Mida tähendab aga see, kui puhke- ja tööpäevadel on väljumisajad erinevad? Segadust reisijatele eelkõige ja täiesti arusaamatu on, miks nii on? Busside ringlust või bussijuhtide töötuure saaks ka muul moel kombineerida? Hulleim aga see, kui tööpäevadel saad nt Klooga jaamas ümber istuda rongile, puhkepäevadel aga ei saa! See kõik näitab täielikku segadust ÜTK-s ja hoopis jätkuvat asjatundmatust!

Aeg on tõsiselt RB rahadest 2/3 ära tõmmata ja alustada vajalike asjade tegemist. RB asemel siis Keila - Pärnu - Riia raudtee vene laiusel, siin aga tõsiselt kaaluda Kloogaranna - Laulasmaa - Vääna-Jõesuu - Muraste - Tabasalu - Tallinn raudteeühendust. Trassile ruumi leida on keeruline, aga lihtsam kui tulevikus ja sellest me ei pääse! Suunal on nii palju sõitjaid, et tegu saab olema praeguse läänesuuna-sarnase raudteega.

 

Klooga jaamas pole siiani ka bussipeatust õigesse kohta üle viidud! Loomulikult seda ei juhtugi.

Küll oli aga rõõmustav see, et Elron suutis ootamatult järsku käivitada rongiliikluse Kloogaranda! Mis sest, et ümberistumisega, aga olemas!

 

 

Hipodroomi koht pole loomulikult linnas ja nagu kuulda, siis Saue vallas on olud paremad kõigile, nii hobustele kui inimestele.

 

 

Autod, autod, autod...
Haabersti suunal on samal ajal üpris hea bussiliiklus, kuid teades, kui täis bussid on (nagu tänagi), siis arenguruumi on küllaga. Ja tundub, et maakonnaliinid Tallinnast Tamsaluni, just sellised pikad liinid nagu 127, võiks peatuda isegi mõnevõrra vähemates peatustes. just linnast välja jõudes on näha, et mõnes peatuses reisijaid vähe. Selliste peatuste arvuga võiks sõita Tallinn - Keila-Joa jm lühemad liinid

 

 

Inimesed soovivad aga ikka vahel istuda.

 

 

Haljastust on hea näha. et ikka istutatakse kohati uusi puid. Tõsi, nagu aina rohkem ilmneb, siis kuskil mittesobivaid, mis varjugi ei anna. Seda pidavat küll asjatundjad otsustama, aga linnade keskväljakuid jm vaadates tekib mulje, et nad on õppinud ÜTK spetsialistidega koos? Vaated on küll olulised, aga puud peavad ühe ülesandena andma ka varju.

 

 

Väga äge oli näha, et puid istutatud isegi otse hoonete kõrvale!

 

 

Uuselamurajoonid on kõvasti laienenud ja muidugi annavad need oma panuse liikluse tihenemisse.

 

 

Tabasalu piirile ehitatakse uut Prismat. Eks kindlasti piirkond vajab oma suuremat kaubanduskeskust, kuigi Tabasalust siia kostma tullakse enamasti ikka autoga. Kuid osa neist autodest ei sõida siis vähemalt kaugemale nagu praegu. Muidugi, tänase marketite rohkuse juures ootaks, et uue ehitamisel kuskil mujal liigne kinni pannakse. Tahaks ju ikka madalamaid hindu ja kõrgemaid palku, praeguse lähenemise juures see unistus vaid kaugeneb.

 

 

Kergteed aga kõikjal olulised.

 

 

Peatuste nimede juures on olulisem vähendada selliseid korduvate nimedega peatusi ja võimalusel tagada ikkagi kohanimele viitavaid. Tabasalu kool, Tabasalu turg vms. Aga seda vist palju loota, sest vallad ja linnad ei suuda isegi kõige olulisemaid nimetusi ümber teha.

 

 

Ikka veel linnas!

 

 

Kõnniteid aga isegi kahel pool teed. Tore!

 

 

Ootekojad aga siingi nagu häbiplekid. Millal Eestis esimene tasemel tüüpvariant välja ilmub?

 

 

Lõpuks maale, linnast välja! Siinkandis suurel alal ei tohiks küll enam uusi elurajiooone ehitada. Vähemalt mitte enne kui lahendatud on transpordiprobleemid. Ning ega linn ei peagi läbimõtlematult laienema. Kui siin kulgeks raudtee, oleks teine asi, kortermajad peatuse ümber täiesti mõeldavad.

 

 

Ruumi on vaja peale inimese ka põldudele, loodusela ja inimesele neis.

 

 

Paha ei oleks ka see, kui teed oleks laiemad ning sõidusuunad eraldatud. Ei saa loota kõikide liiklejate mõistusele, sest kust seda alati võtta?

 

 

Ca 40 km kaherajalist raudteed?

 

 

Omapärane ootekoda, aga kuna vale nurga all, siis on arusaamatu, kuidas bussijuht ootajat peaks märkama?

 

 

ka Keila-Joal, ilusas kandis, on ootekoda nagu häbiplekk. Omavalitsuste ja Transpordiameti taseme mõõdupuu?

 

 

Ohjah....

 

 

Rattatee varjus on tore.

 

 

Mitu avalikku joogiveekraani Laulasmaale lisandus? Ma ei leidnud ühtegi.

 

 

 

 

Sõita saab aga ka mootorrattaga.

 

 

Bussiliiklus nädalavahetusel Laulasmaal on aga nadimast nadim! Nii 110, 127 kui 128 puhul. Ja seda puhkepiirkonnas!!!??? 

 

 

Ka siin on vaja peatuste nimesid muuta. Laulasmaa Puhkekodu, Laulasmaa Pansionaat vt ja siin Laulasmaa Spa? Konkreetsust on vaja! Muidugi on ka Kloogaranna Jaam siiani unistus nagu ka Klooga Jaam. Vallaametnikud tõepoolest ei saa aru? Äkki peaks neid sunniviisiliselt panema ühistransporti ja peatus.ee kasutama? Kus on selles portaalis Klooga Jaam peatus? Kuidas reisijad peaks selliseid otsima?

 

 

Iga autoga aga poe parklasse ei mahu...

 

 

Ratturitele on aga kogu piirkonnas vaja rohkem rattateid.

 

 

Ja buss tulebki.

 

 

Kurvaks teevad aga reisijaid, kes liikluseeskirju ei tunne ja oma eludest ei hooli!

 

 

Kogu siinne kant on ilus. Randa minekul on aga sageli probleemiks parkimisruumi puudumine, bussidega, aga nagu näha sõiduplaanidest, tulek pole just meelakkumine.

 

 

Jalakäijatel ja ratturitel siin aga väga ohutu ei ole.

 

 

Kloogarannast rong juba saabuski ja kuigi bussijuht tegi head sõitu, siiski hilinesime mõned minutid, kuid rongi väljumiseni jäi siiski piisav 5 minutit.

 

 

Ammu peaks oelma juba ka uus rongipeatus, n.ö. Saue 2, sest asula on väga pikaks veninud. Muidugi, kui tulevikus ka kiirrongid sõidavad, siis kõik siin ei peatuks, aga enamus ikka.

 

 

Uus maanteegi valmis, haljastust selle ääres veel pole nagu ka vist rattateid?

 

 

Padulastki saab varsti oluline peatus?

 

 

Jaamas aga tööd käivadki, kuigi Eesti raudtee muudkui paisub, lisandub kümneid uusi palgalisi, aga tööga hakkama ei saada. Ei ole näha ühegi pöörangu lisamist siit Lilleküla poole, ammugi sinna perroonide ehitamist!