Neljapäev, 18. aprill 2019
Lääne-Harjumaa absurditeatri piletid otsakorral...
Otsides materjali Harjumaa bussiliikluse kohta, sattusin ühe enam kui 10 aasta taguse raadiosaate peale. Nagu ikka, on paljud tolleaegsetest tegelejatest ka täna siin-seal üle Eesti tüüri juures. Kas see tähendab head või halba? Kogemused on väga kasulikud, aga kas ja kui palju neist täna, muutunud oludes ja ajas, kasu on?
Mida me siis saates kuuleme? Oli aasta varemgi põhjalik saade, midagi paremaks ei ole aga läinud. Küll aga halvemaks. Kas tänaseks midagi on siis parem? Bussiliiklus hõre, aegadest ei peeta kinni, bussid vanad...https://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-reporteritund-harjumaa-bussiliiklus
Kindlasti on paljugi tänaseks paremaks muutunud. Bussid on paremad, kohati ka liiklus tihedam. Kuigi ATKO sõitis ka siis ja sõidab tänagi. Võttis ka siis miljoneid dotatsioone, võtab ka täna. Kui aga tollalgi puudus võimalus kommertsvedajaid korrale kutsuda, siis miks me ikka veel oleme selle dotatsioonisüsteemi juures ega ole läinud ka bussiliikluses seda teed, et luua rongiliiklusele sarnaselt riigifirma? Pange tähele, juba tollal olid murekohad tuttavad, näiteks hanke võitja ei saa kohe busse ja töötajaid? Ja kuhu paneb teine firma oma bussid? Kandib ümber mujale? Kas suuri rahasid oli õiglane läbimõtlemata laiali jagada? Nagu ütles tollal Ago Kokser, ei ole tegemist väikeste rahadega. Hakati hanketingimusi karmimaks muutma, õige kah. Ja karm, nagu ta taas tõdes, ongi see eelkõige nende jaoks, kes ei taha head tööd teha. Kas aga täna tehakse paremini? Kas on vana süsteem üks suuremaid kurja juuri? Kindlasti!
Omamoodi huvitav on muidugi kuulata, kuidas kommertsvedajate puhul kolmandik reisijaid ei saanud pilete4idki! Tänaseks, kui see paljudes kohtades eeltasutud süsteemi tõttu muutunud, teamegi, et paljuski peeti seda "haihtumist" loomulikuks "palgalisaks". Mida siis vahepeal tehti? Osteti kaameraid, kalleid süsteeme, suurendati kulusid? Nii oli. Mida tehakse täna, kus eeltasutud süsteem? Kaamerad endiselt üleval omatakse (nõutakse) kalleid piletiaparaate, kuigi piletiraha enam ei maksta? Milleks? Aga see on täna siin teemas siiski teine teema.
Muide, teemaks oli ka linnaliinide pikendamine. Ometi, ei pea ju mõned ametnikud vajalikuks isegi Laagri Maksimarketi juurde liine pikendada? Ja tänagi teada, et Tallinna linn ei suuda maakonnaga koostööd teha! On ju näiteks linnaliin 14 ja pideva jagelemise "ohver" liin 191 Sauele, mis sisuliselt dubleerivad teineteist. Ja nagu öeldakse sel teemal - pole lootustki! Ometi võiks Liin pikeneda läbi Tutermaa Keilani ja muutuda maakonnaliiniks, mis kulgeb kaks korda tunnis!? On ju Keilal bussiühendus vaid Haabersti kaudu, rong aga teeb vähem peatusi, kui buss. Kaoks ehk ka probleem, et 191 on tühjavõitu nagu ka liin 14 sageli Vana-Pääskülla jõudes.
Peamine on täna aga see, et kestab täielik absurditeater! See oleks kohati nagu päris teater, kus tuled etendusele ja mitte midagi ei näe! Ei ole, lihtsalt ei ole, aga piletiraha (dotatsiooniraha) siiski sinu kui maksumaksja, kui teatrivaataja, taskust võetakse!
Keilas sõidavad osa ronge aeg-ajalt tupikusse, sest ehitati vaid üks perroon. Mõnes mõttes on see hea, ümberistumiseks ei ole vaja teisele perroonile joosta, nagu vahel meil juhtub. Ja juhtuks siin ka Haapsalu (Rohuküla) raudtee valmimisel, kui aeglane rong peaks ümberistumise järel selle sabas sõitma või vastupidi. Kuigi siis on aega liikumiseks rohkem. Äkki ollakse targemaks saanud ja ehitatakse uus perroon?
Tegu on siin suure ja korraliku parklaga jalgratastele. Võrdluseks pilt Balti jaama rattaparklast...
Jaama ümbrus aga korras, alles isegi haljastust ja istutatud ka uusi puid.
Aga ikka tekib küsimusi. Kas kellegi "järellohisemine" oli nii raske, et infoekraaniga jõudis ainult bussiootekoja taha? Ning tema (nende) arvates loomulik, et rongide sõiduplaani vaatamiseks, peaks jooksma perroonile?
Olen AASTATE JOOKSUL JA KORDUVALT VIST KÕIKIDELE TÜÜTUSENI SELGITANUD, KUIDAS TEHA JA MILLEGA ARVESTADA! Milles asi?
Kui aga vahepeal veel ootekoja taha keksida võib ka reklaami näha!
Kui aga vaadata sõiduplaani ootekoja seinal, siis näeb siin vaid vallaliine, liini 177 kohta pole silpigi. Kommertsliin (kellede kvaliteedist loo alguses mainitud saates räägiti ka 2007) muidugi. Tõsi, võib olla polegi vaja seda infi levitada? Sest kui kommertsliini ei huvita Riisipere (Turba) rongide ajad ega nendevahelised ümberistumised, siis neid ju reisijad ei huvitagi? Teistest kommertsliinidest pole vast siinkohal üldse mõtet rääkida? Sest mitte ühegi bussiga pole ühendust Paldiski ja Saue või Nõmme vahel? Heakene küll, kui Paldiski suuna busse sinnakanti tõesti pole mõtet vast saata, siis eelpoolmainitud liinile 14+191 võiks siinkohal ju ikka saada ümber istuda? Ja on ju ka Paldiski ning Keila vahel hulgim bussipeatusi, kuskohast saue suunale ei liigu miski? Millest on tekkinud selline totakas arusaam, et ühest kohast paneme bussid uhama ainult ühte teed pidi? Kas kuskilt kabinetist, kus eeldataksegi tõsimeeli, et Sauelt peaks Laulasmaale või Vääna - Jõesuusse sõitma Tallinna kaudu???
Või kuskohast arusaam, et Vääna-Jõesuust võiks sõita Keilasse Kloogaranna - Paldiski - Keila kaudu???
Ja uskumatu, toksasin otsingusse Keila-Joa - Keila ning mis te arvate, kui palju ühendusi seal on?
| KV7 |
| 9:19 | Keila-Joa | 9:36 | Keila kirik |
|
Mina, lihtne kodaniks, küsiksin, kui elaksin Keila-Joal, Kloogarannas, Laulasmaal vm, ka täna, miks te uut liini käima ei pane? Ago Kokseril see küsimus ju ammusest ajast teada? Või esialgu vähemalt sedagi, miks te ei pikenda liine sinna kuhu vaja? Kui sama küsiti saates 2007, siis tänaseks on möödunud ju üle 10 aasta! Kui ehitati ja alles ka planeeriti uusi perroone, räägiti juba siis sellestki, et perroonid peavad olema bussipeatustele maksimaalselt lähedal. Milleks küll? Kas selleks, et ligi 10 aastat sellest hiljem olekski MÕNED bussipeatused seal, kus peatuvad rongid! Kas aga 2029 küsime, miks seal bussid ei peatu? Ometi, kui neid seoseid paika seati, teati ju, et EESMÄRGIKS ON TAGADA ÜMBERISTUMISVÕIMALUSED! Nii bussidelt rongidel, kui vastupidi ja ka bussidelt bussidele.
Muidugi preobleeme on muidki üleval. Harjumaal vast vähem, aga mujal seegi, et ka täna, ikka veel, ei ole nv bussiliiklus üldse hea! Haejumaal olukord parem, aga mitte kõikjal. Ja miks ikkagi täna, sellel suunal, millest oli ka saates juttu, on valdav enamus tööpäevastest bussiliinides absoluutselt erinevad nädalavahetuse omades, niis liinivõrgu kui ka (väikeste) ajaliste muutuste osas!? Milleks nii keerulised sõiduplaanid?
Ja kogu mainitav teater on etendusi andnud juba aastaid! Kuigi on lisandunud uusi peatusi (teatrisaale), nagu ka pildil olev Keila jaama juures. Ja kui ringi vaadata, siis on mõnevõrra tragikoomiline, et nagu on Keilas või mujal nii palju püütud korda teha, raha kulutades, siis tegijad sageli ei saa aru, mida tähendab ühistransport tänapäeval ja teised, järellohisevad tegijad lohisevadki järgi. Uniste ja uimastena?Ja mis vabandus on tänasel päeval see, et vald ei korralda bussiliiklust vaid seda teeb ÜTK? Vald ju peaks teadma, ehk ÜTK-st pareminigi, mida vaja? Või on hoopiski vastupidi? Vähemalt, valda peaks oma inimesed ju rohkem huvitama?
Ning ometi on ju võimalusi? Kasvõi ümberistumiste kaudu? Kui Laulasmaalt, Keila-Joalt, Vääna-Jõesuust pole ehk põhjust Keilani sõita, siis hulganisti busse sel suunal sõidab ometi Kloogaranna jaamani! Miks mitte KLOOGA JAAMANI? Kummas on rohkem ronge liikvel? Jah, Kloogarand pole enam nii atraktiivne, et sinna palju rahvast sõidaks. Aga miks peaks Nõmme, saue, Keila suunalt sinna just AUTOGA sõitma? Miljoniküsimus - kuidas meelitada inimesi ühistransporti? Kui pole veel nii atraktiivne, siis küsigem miks? kas üheks põhjuseks pole halb kohalesaamise võimalus? Ja kui rahvast on seal vähe, siis ehk on teiseks põhjuseks teenuste puudumine kohapeal? Aga kuidas pakkuda teenuseid, kui .... puhkajaid on vähe?
Muidugi ei piisa siin vaid jaamani sõitmisest, vaja on bussid ka rongidega siduda. Ja enam ei piisa vabandusest, et "Elron muudab aina sõiduplaan"! Ei muuda, kui just remonte pole, on läänesuuna süsteem enam-vähem stabiliseerunud. Ja stabiliseerub veelgi, kui lõpeb kellakeeramine. Ehk vaid Pääsküla depoo kolimine targemasse kohta muudab sõiduplaane, nagu tulevikus ka Haapsalu rongiliiklus!
Kaua see silt aga juba üleval? Ehk aga ongi hea, et peatuse nimegi pole suudetud kirja panna, sest ka siin tuleks hiljem uus tellida, vaja ju siingi nimeks lihtsalt Keila Jaam! Pikem nimi ju ei mahukski ära.
Huvitav, aga mida need autod siin seisavad? Tulid turule?
Aga müügi katusealustes polnud ühtegi müüjat ega sibulakribalat! Siis on mingi muu põhjus?
Rõõmustav oli aga näha kui palju hooneid on korda tehtud.
Nagu oli ka rõõmustav, et istutatud puid ja üllatus küll, isegi parklasse! Kuigi varjulisuse mõttes võinuks neid veelgi olla, aga tubli tegu seegi!
Jaamatagune plats küll nii palju varju ei pakkunud. Ei paku ka vihma eest, sest ootetingimusi ei ole.
Mis siis ikka, söögipaus! Ja peab ütlema, et selle üpris soodsa hinna eest olid need "kodused" kotletid üpris koduse maitsega! Nagu ka kaste. Usina pirukakuhjadest jäi siiski valik tegemata.
Otsustasin igaks juhuks ka vaadata, kas Kloogaranna rong ikka sõidab või on kogemata mingi operatiivne info muudatuste vm kohta. Kas ja kuidas oli, vaadake ise! Kallis, mõttetult vales kohas olev ekraan ei kõlba aga enam kassi p.....gi!
Aga ohoo, kas juba ehitataksegi uut perrooni?
See tükike vist aga küll uut perrooni ei tähenda? Arvasin esiti, et ehk hakatakse segavat, hiljuti paigaldatud uut posti teisaldama? Aga kahtlane....
(Mõtlemisvõime on tegijatel ikka tõesti niru? Või ei olegi plaanitud oma vigu parandada ehk et uut perrooni teha?)
Küll aga on Elroni tegijad ära väsinud!? 3 aastat võttis aega, et hommikuselt Riisiperest tulevalt rongilt saaks Paldiski omale ümber istuda! Nüüdseks on aga nõder pea taas ära unustanud, mis ja kuidas? Sest Paldiski rong läheb JÄLLE ära 1 minut enne teise rongi saabumist? Mis juhtuks aga siis, kui sealt suunalt tahaks sõita Kloogaranda? Juhtub sama lugu, et vajalik rong sõidab ära napilt kuid kindlalt enne teise rongi seismajäämist!
Ausõna, kõik millest siin räägin, on sulatõsi ja ma ei valeta!
Aga kui olete teatrisse taas tulnud, saate vabaõhuetenduse piletiraha eest ikka teatrit täie rauaga!
Niitvälja hobused...
...ja golf!
Klooga jaamas aga teede remont. Isegi tugitoolid tundusid olema VIP-kohtadeks välja pandud!
Kui Kloogarannast parasiteerivad bussid sõidaks õigel ajal Klooga Jaamani, oleks saanud siin ümber istuda. Antud juhul isegi mõlematpidi, kui .... buss kohe tagasi sõitnuks! Enamusel puhkudel tuleb sidumise puhul küll arvestada, et buss peab seisma ca 20-30 minutit, aga eks bussijuhid vajavad ju ka puhkust! Nagunii seisavad Kloogarannas! Küll aga saaks Klooga jaamast (läbi Kloogarannagi) Laulasmaale ca 15, Keila-Joale 20 ja Vääna-Jõesuusse 30 minutiga! Igapäevaseks töölekäimiseks võib bussi- + rongisõit tunduda pikk, aga töökohad ei ole ju ainult Haaberstis?
Ja kuidas aegu sobitada? Väga lihtsalt! Kohati on Tabasalu suunal ka praegu bussid täis, seega tuleb neid nii lisada, vastavalt vajadusele, kui ka muuta praeguseid aegu. Kannatada ei tohiks sellest suurt keegi! Nii et buss saabub Keila-Joa suunalt (ka Lohusalust mõningatel aegadel?) Klooga Jaama 5 min enne Tallinna rongi ja väljub sealt 5 min peale Tallinna rongi saabumist! Jättes sõiduplaani ka mõned minutid varuaega.
Tõsi, Paldiski kandi inimeste jaoks see midagi ei anna, aga sealtpoolt pole ka väga palju kedagi oodata ja kui keegi soovibki, siis paarkümmend minutit ooteaega Kloogal kannatab ta ära kah?
Kas leiate ka pildilt bussipeatuse? Bussijuht vast saab võsa vahel isegi päikesevarjus põõnutada?
Klooga kant võib aga muutuda vägagi atraktiivseks. Igal juhul saaks siin rohkem ilu tagada kui Tiskres vm.
Siin, Paldiski maantee ülesõidu juures, rongipeatust muidugi pole. Ehk pole ka vajalik, aga kuidas saada rongilt Laulasmaa spaasse? Ehk on KOV suutnud midagi ses osas kohapeal ära teha? Mis sest, et ronge päevas vaid 4, (Kloogaranna suunas isegi vaid 3).
Kas Lääne-Harju vald tahab Kloogaranna elluärkamist või loodab rongilõigu liikluse lõppemisele?
Muidugi võib unistada, et raudteegi siit edasi läheks....
Teenuste jaoks vara, inimeste tulekuks vara? Kuigi sellise ilusa ilmaga kasvõi patseeriminegi mõnus! Masse see muidugi ei tähenda.
Siia suubuvad Otu oja ja Treppoja.
Otsisin aga teed ja viitasid, ning läinuks heameelega Laulasmaa spaa juurde välja! Ja kuigi liivarand ilus ning päev ka, siis nägin ära, et on vaid vanad sillad ja puuduvad teed...
Mõned istepingid küll olemas...
Mutiliivahunnikud...
Või läheb tee ehitamiseks?
Et aga bussi väljumiseni oli nii palju aega, et selle ajaga saanuks vist juba Murasteni sõitma, kõmpisin veidi jala.
Aga nagu ise näete, ei ole siin mingit rongidega sidumist. Ja näete sedagi, et tööpäeviti ja nädalavahetuseti EI OLE MITTE ÜHEGI BUSSI AEG SAMA! Absurditeater?
Oma võlu siin vanadel majadel. Selliseid igal pool ei näe.
Aga busse siin liigub.
Nii palju mul aega enam ei olnud, et Treppoja vaatama minna. Kuid heade võimaluste puhul saaks seda siin paljud teha. Näha ühe päevaga mitmeid kohti, sest busse siin natuke ikka liigub. Tõsi, ei ole need nii täis kui Murastes või tabasalus, aga selle peale peaks ju ÜTK mõtlema, et bussis oleks igal lõigul maksimaalselt rohkem reisijaid? Või olen millest valesti aru saanud? Igal juhul nende puhul tundub, et kümne aastaga pole veel samale arvamusele jõutud!
Muide, ka Nõva puhul oleks mõttekas 3 bussi asemel panna käiku 5-6, tagamaks võimaluse sõita nii Haabersti kui Saue suunale. Ja seda siis vajadusel kahte teed pidi. Ja kuigi sedagi teatakse juba aastaid... ei ole ju midagi muutunud!?
Parklaid siin aga paistis olema. Kui piisavalt suve jaoks, ei tea.
Vallas ollakse õnnelikud kui ostetakse krunte ja maju? Kas aga inimesed oleks õnnelikumad, kui vallas neid ikka oodatakse?
Ammu ka räägitud, et Keila-Joal pole bussidel ümberpööramiskohta, aga on mingi imelik bussipeatus. Miks mitte need kujundada nii, et saaks peatuda ikka ühes peatuses, pöörata ümber, pikemalt seista? No täna küll Lääne-Harju vald plaanib päris palju uusi peatusi vallas (tublid!), aga kas ehk võiks ka mõne koomale tõmmata?
Kui kaarti vaadata, on ka selge, miks Keila-Joa ja Keila vahel pole otsebusse, sest vahepealne kant üpris inimtühi ja et seal oleks probleemiks bussiliikluse mõttekusele vastutöötavad - mitmeid busse oleks vaja, et oleks võimalused, aga kui ka oleks, oleks need bussid ehk ikkagi tühjavõitu. Heal juhul Keilas rongidega ühildamine aitaks midagi, kuid Laulasmaa jaoks ei annaks see ikkagi midagi. Nii et midagi pole teha, tuleb teha nagu vaja...
Aga jalutamiseks on siin palju ilusaid kohti!
Pole kõikjal ka jalgrattateid, aga küll oleks äge kui see kulgeks Keilast piki jõge Keila-Joani? Poleks ju isegi asfalteeritud vaja, ehk saaks kasutada juba kasutusel olnud killustikku jne?
Siinkandis aga, kus juba palju elanikke ja aina lisandub, on jalgrattateed muidugi olemas.
Nii arhailine pilt pani küll huvi tundma, millega tegu!
Näedsa! Shaslõkk oli väga hea ja kaste ning sibul kah. Ehk vaid riisi võinuks veidi rohkem olla!
Ja tõesti, siit bussile minnes oli see juba pea pilgeni täis!
Tabasalus tuli veel õpilasi lisaks ja ma ei kujutagi ette, kuhu nad seal seljataga mahtusid!
Haabersti autotühi?
Keeruline ja kallis piletisüsteem? Kas saame lõpuks soodsama ja kõigile Tallinnas tasuta sõidu?
Kas aga uue valitsuse majandusministril on piisavalt teadmisi ja jõudu, et ÜTK-dele midagi selgeks teha? 10 kuud oodata veel ehk võiks kuidagi, aga noh, 10 aasta järel peaks juba kurjemat häält tehtama kui mina teen?
***************************
Eestimaa Blogi 3. osast üle toodud.
Pühapäev, 7. juuli 2019
Saue kui näide ühispeatusest.
Sauel palju tehtud, aga palju veel teha. Saue sündis ja kasvas tänu raudteele? Ehk annaks veidi rohkem nüüd tagasi, veidi?
Hea, et on istepinke ka pargi osas. Kuuma ilmaga siin kindlasti ääretult mõnus!
Hea, et palju prügikaste. Tundus, et puhtust ka hoitakse.
Hea, et kauplus lähedal. Ja muidugi bussipeatus. Kui siia saaks ka bussiliikluse korralikult käima! Tõsi, siis võib ka peatuse kipakaks jääda....
Halb aga, et rattaparkla hoolimata ettepanekutest tehti valesse ja ohtlikku kohta, sundides rattureid tiheda liiklusega teid jalgsi juba rongile minnes ja rongilt tulles ületama. Laagri kandis kaduva ülekäigu puhul räägitakse ohutusest, siin aga vald jt selle unustasid? Osa rattureid küll tuleb ehk Tõkke, aga suurem osa Kuuseheki tänava poolt?
Hea, et palju parkimiskohti.
Hea, et kohvik (tagaplaanil). Ja peab vaid lootma, et see jääb ellu ja aina paremaks muutub!
Hea, et "turg". Kui see on turg?
Ka ju hea!?
Hea, et pakendikonteiner.
Hea, et saab ka õunu!?
Hea, et selline haljastus. Suurelt, mitte vähe.
Kas Saue paisub ka siiapoole raudteed?
Halb, et siia ei tehtud korralikku ootekoda, ei tehtud rattaparklat, ei ole koondatud sõiduplaane jm infot. Nagu järgmisel pildil näha, ei hakka paljud ratturid minema kaugesse ja ohtlikku rattaparklasse.
Või kardetakse vallas, et siia kogunevad siis noored? Nii halvad noored, et peab kartma? Aga kellele kardetakse infot anda, ka kohalike pakkumiste kohta?
Ja kus on joogivee kraan?
Hetkel sõidetakse rohkem Tallinna suunas, aga mida edasi, seda rohkem ka teise suunaga vaja arvestada!
Ja kas linnaliin 14 ning 191 ühendada ning suunata läbi Tutermaa Keilani?Muidugi tahaks loota, et kunagi siitpoolt ka Harku ja Haabersti suunas liiklus käima läheb?
Huvitav aga varsti näha, kui tasemel ühispeatuse vald kujundab Turbasse?
Matkajad ei tundu küll olulised olema valla jaoks, sest korralikku ootekoda ega joogivee võimalust ei planeerita? Aga ehk võiks? Ja isegi vähe kobedamate pinkidega, et juhuslik hilinenud matkaja saaks puhata?
*******************************************************
Pühapäev, 14. juuli 2019
Saku kaudu maale.
Võinuks proovida minna ka 113 bussiga Sakku, aga Vana-Pääsküla remondi tõttu pole ime, kui see hirmsal kombel hilineda võiks. Rongist maha jäädes aga enam maale millegagi sõita ei ole.
Muidugi on üldse uskumatu, kuidas Saku vald selle liiniga toimetab. Õpilaste jaoks ja seetõttu suvel vähem busse, 3 korda tööpäevadel? Mõttetu! Veel mõttetum on see, et buss õhtul jõuab jaama PEALE kõigi peatustega rongi väljumist. Ometi oleks ka sellele rongile minejaid. Aga eks ole ka teatud mõttes tüüpiline, et valladki käituvad sageli kui egoistid. Hoolimata sellestki, et nemadki on meie jaoks RIIK ja nendegi kohus oleks raha efektiivselt kasutada. Mitte sõidutada suuri busse tühjalt! Aga räägitud seda neile juba aastaid, nagu hane selga vesi....
Paraku pole ka ÜTK parem, ometi siililegi selge, et väga oleks vajalik, lausa iga (edelasuuna) rongi puhul lääne- ja edelasuunda ühendavaid busse! Sõiduplaani, veidi tagasihoidlikuma, tegin juba 8 aastat tagasi. Kuid ühtegi selle mõjualasse jäävat valda see ei morjenda, nagu ka ÜTK-d. Tüüpiline muidugi meie suure suuga lubajatele...
Ja ometi, ka sakukad ju väga vajavad ühendusi läänesuunale? Nõmmele, Sauele, Keilasse? Vallavalitsus soovitab autoga sõita?
Ja ometi, ka sakukad ju väga vajavad ühendusi läänesuunale? Nõmmele, Sauele, Keilasse? Vallavalitsus soovitab autoga sõita?
Saku keskus aga puhas ja korras.
Aga vaat midagi sellist oleks vaja enamuses ühispeatustes. Sh kohvivõimekusega... Täiesti loogilina ja mõeldav, ei mingeid muresid, miks need ei võiks toimida.
Koos turulettidega muidugi hea! Saaks ehk ka muuhulgas meie maasikatalud jt ISE oma toodangut müüa, ausalt ja petisteta!
Kuid huvitaval kombel polnud ostjaid peaaegu näha?
Park mõnus, pinke ka on, aga võiks rohkemgi olla.
Kogu piirkonnas on aga alati palju rattaga kulgejaid. On ju ka üpris head rattateed, Männiku ja Kurtna poole. Kuidas Laagriga, sellest pole nende suurte ringteede tõttu siiski aru saanud.
Parki ka uusi puid juurde istutatud. Ehk võinuks aga ka mõne klumbikese niitmata jätta?
Kohapealne "maamärk" - Saku Õlletehas!
Ilus!
Paisutatud Vääna jõgi.
113 Vana-Pääsküla poole minemas.
Bussipeatuse nimi ka täna veel muutmata. Aga mis siingi imestada. Kuigi imekombel on Männikul peatuse nimi korrektne!? Kasemetsas perrooni kõrval ei ole aga ikka peatust. Nii palju siis töötegemisest ca kümmekonna aasta jooksul...
Mingi põrnikas lendas üle...
Plääzh? Ei, siia tehakse koerteväljak.
Hea oli näha, et siinne ülesõit ka signalisatsiooniga
Hea, et perroonil mingigi katusealune on, aga pingid võiks olla ka vasakul põõsaste varjus.
Vaatepilt tuttav rongisõitudest lapsepõlvest saadik. Mõningate väikeste muudatustega põõsaste ja puude osas muidugi.
Et ma aga varasema rongiga tulin, siis sõitsin kaasa Kohila - Hageri - Aespa - Kohila Jaam otsa. Sutlemani on tööpäeviti sel liinil mõte, Aespa ring on aga täiesti tühi. Üpris pidevalt. Kohila valdki peaks sellega kursis olema, aga jätkuvalt samamoodi. Reisijate arvu muidugi keegi ei avalikusta....
Tõenäoliselt oleks mõttekam sõitagi Sutlemani ja otse tagasi. Saaks ka järgmisele liinile veidi varem asuda, nii 5 minutit. Rongilt tulles vähem oodata.
Tore aga, et ka Hageri poole nüüd rattatee olemas. Isegi üks pink hakkas silma. Tõsi, päikese käes. Tore, et ka prügikast olemas.
Ja rattatee jätkub ka Hagerist edasi. Ja selle eest saab vaid kiitust kulbiga jagada!
Kolmapäev, 7. august 2019
PEÜTK ei kasutanud võimalust?
ATKO ajastu mööda saamas, kohati juba uued firmad tulemas. Seda, et ATKO-saaga tõestab ühtse riikliku bussifirma vajadust, ei hakkagi seekord lahkama. Selge niigi.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse pressiteade lepingu sõlmimisest.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus sõlmis riigihanke nr 203132 „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna lääne 2 suuna bussiliinidel" tulemusel parima pakkujaga, AS SEBE, avaliku teenindamise lepingu. Leping jõustub 02.02.2020.
Tulenevalt eelnevast lõpetatakse alates 01.02.2020 järgmiste liinide tellimine Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu 2-8.1/25 (2012) alusel ATKO Liinid OÜ poolt:
• Liin 107 Tallinn - Harku - Keila - Vasalemma - Ämari - Munalaskme
• liin 119 Tallinn - Harutee - Riisipere - Turba - Lehetu
• liin 133 Keila - Harutee - Riisipere - Turba - Ellamaa – Lehetu
• liin 136 Tallinn - Harku - Keila - Ämari - Madise – Paldiski
• liin 145 Tallinn - Harku - Keila – Paldiski
• liin 148 Tallinn - Harku - Keila - Ämari – Rummu
• liin 149 Tallinn - Harku - Keila - Rummu - Audevälja - Harju-Risti
Alates 02.02.2020 alustatakse nimetatud liinide teenindamist Lääne2 suunal, SEBE AS-ga sõlmitud lepingu alusel.
• Liin 107 Tallinn - Harku - Keila - Vasalemma - Ämari - Munalaskme
• liin 119 Tallinn - Harutee - Riisipere - Turba - Lehetu
• liin 133 Keila - Harutee - Riisipere - Turba - Ellamaa – Lehetu
• liin 136 Tallinn - Harku - Keila - Ämari - Madise – Paldiski
• liin 145 Tallinn - Harku - Keila – Paldiski
• liin 148 Tallinn - Harku - Keila - Ämari – Rummu
• liin 149 Tallinn - Harku - Keila - Rummu - Audevälja - Harju-Risti
Alates 02.02.2020 alustatakse nimetatud liinide teenindamist Lääne2 suunal, SEBE AS-ga sõlmitud lepingu alusel.
Kuid PÜETK jättis ikkagi võimaluse kasutamata. Ometi, mida räägib, PEÜTK juht:
Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektori Vello Jõgisoo sõnul Harjumaal napib raha juba tänavu. "Põhja-Eesti ÜTK on algusest peale edastanud maanteeametile info, et 2019 aastaks planeeritud summast bussitranspordi rahastamiseks ei jätku. Meie poolt koostatud taotluste aluseks on nõudluse järsk kasv ning vajadus tagada avaliku teenuse kättesaadavus nii, et sõitjad ei peaks jääma bussidest maha," sõnas Jõgisoo.
Räägib, aga laseb mõisa köiel lohiseda? Ka teised räägivad RAHAST, kuid väga ei ole märgata muutusi? Täna on parim maakonnaliinide arendaja vast Ida-Virumaa ÜTK, teised on kõik teinud midagi, üks rohkem, teine vähem, aga säravat tulemust pole. Nagu Eesti spordiski sageli...
Mida aga vaadata Harjumaa osas? Kõigepealt torkab silma, et enamus Lääne2 liinidest kulgeb läbi Harku. Ehk siis PEÜTK surub piltlikult öeldes päevas lausa sadu busse Tallinna ummikutesse! Ja samas puudub paljudest kohtades mingigi võimalus sõita ka teisele suunale! Ometi on teada, et päeva igal hetkel ei ole kõik bussid täis ja ruumi on. Ei ole ka päevased läänesuuna rongidki täis. Muide, siinsega seostub taas ka üks vana probleem - Elroni rongidepoo vale asukoht, mis jätab Laagri, Urda jm kohad viletsamasse seisu kui võiks! Depoo ümberkolimine võimaldaks Keilani ja kui vaja, ka kaugemale, liiklust tihendada! Ja kui vaja, ka hilisõhtul lisada liinile Keila - Turba ronge, kasvatades sellega reisijate arvu Paldiski või Keila rongides Keilani ning andes samuti võimaluse ehk ka mõni lisarong panna. Samas ei pea sugugi iga rong hilisõhtul sõitma kogu liini.
Ütlen aga kohe ette ära, et mõistan väga hästi - ÜMBERISTUMISED EI OLE KÕIGE MUGAVAMAD ASJAD! Kuid samas, kui need on tasemel kavandatud, ei ole neis ka midagi hullu! Ning läänesuuna ümberistumiste jaoks on mitmeid erinevaid kohti - Vana-Pääsküla, Urda Jaam, Keila Jaam, Vasalemma Jaam, Klooga Jaam, Saue Jaam jm. Ning mitte ainult rongidele, vaid eelkõige Keilas saab ju istuda ka Harku suuna bussidele?.
Keila puhul on siinkohal kaks olulist aspekti. Nimelt tuleb tagada peatuses Keila Jaam võimalused ümberistumisteks nii rongidele kui (Harku kaudu) sõitvatele bussidele. Teiseks, sh osa busse suunata Tallinna Tutermaa ja Saue kaudu Harku suunale. Seda enam, et osa busse (näit Paldiski - Tallinn) sõidaks ju sama teed pidi ja nii saaks mujalt tulevatelt bussidelt otse neile ümber istuda. Sauelt muide, pole mingit ühendust Harku suunaga!
Lisaks saaks liinid 14 ja 191 ühendamisel ning kaks korda tihedama graafikuga likvideerida ka liini lõpposas pooltühjad bussid ja needki annavad võimaluse Keilani sõites (läbi Tutermaa) lisavõimalused peatuses KEILA JAAM ümber istuda.
Esialgu võinuks ümberistumistel keskenduda aegadele väljaspool tipptunde, eriti hilisõhtusel ajal. Aegadel, kus nii bussid kui rongid on suhteliselt tühjad. Oluline on ka see, et bussid ääremaalt Tallinna igal liinil täituks võimalikult vara, mitte ei oleks maakohtadele lähimad otsad tühjad.
Vaatame esimesena vaid üks kord päevas sõitvat LEHETU - Tallinn bussi. Sellises mahus puudub liinil eriline mõte, eelkõige Lehetu piirkonna jaoks. Peaks olema täiesti optimaalne, kui ... jätta liinist alles vaid sisuliselt kümnendik, Riisipere Jaam peatuseni, kohati ka vaid Turbani, sest Turba rongiliiklus peagi käivitub (vajalik maht u 13 rongipaari ööpäevas + 3-4 kiirrongi). Aga jätkuvalt läbi Nissi? Isegi kui ühe bussi asemel panna liin käima 5-6 korda päevas, oleks rahaline võit olemas! Oluline mõtteaine - Riisiperest Urdani sisuliselt ei ole kohti, kuhu Lehetu suunalt sõidetaks? Ja kui sõidetakse, saab sinnasõiduks kasutada ka Riisiperest kommertsbusse?
Teine aspekt - nagunii on vajalik juurdevedu kaugemalt tagada. Rapla - Alu - Varbola - Nurme - Turba Jaam (Nissi ja Riisipereni) peaks liini järgi vajadus täiesti olemas olema (töökohad Varbolas, samalt suunalt ühenduste puudumine Tallinnaga jm). Seega, selle asemel, et suurel arvul liine dubleerida Tallinna lähedal, peaks keskenduma regionaalsetele vajadustele.
Muidugi on nüansse tohutult. Nagu see, et Lehetust Riisperesse on E-R siiski 3 bussi päevas. Ja kunagi ei tea, kui hästi õnnestub liine sobitada, Varbola, Lehetu jt vajavad erinevaid aegu jm. Unustada ei tohi aga sedagi, et ääremaa jaoks ei piisa 1-2 bussist, sest ei ole eesmärk inimestel sõita vaid terveks päevaks Tallinna, soovitakse ka päevaseid võimalusi ja lühemaid sõite. Vallakeskus kaasa arvatud. Seega, siinkohal saab kaaluda, kas 5-6 bussi Lehetust või ühe bussi asemel 3 bussi Varbola suunalt. Ja ärme unusta, osaliselt on liinid juba täna olemas, kilometraazhilt. Nagu Rapla - Varbola jm. Piisab vaid erinevate liinide ühendamisest.
Siin veel üks aspekt, miks maksumaksja raha kokkuhoiul oluline. Mida rohkem tagame reisijaid põhisuundadel, seda rohkem on lootust, et neist huvituvad KOMMERTSFIRMAD? Ehk et maksumaksja koormus langeks veelgi!? Või eksin? Näiteks Paldiski - Tallinn või mõni muu liin peaks neile olema sel juhul atraktiivne?
Liinid 136 ja 145 PALDISKIST arvatavasti võiks olla põhisuuna bussid? Või sobiks selleks hoopiski Rummu ja Harju-Risti suund? Paldiskist on ka rongiühendus, kuid oluline seegi, kui palju sellest LINNAST on sõitasoovijaid just Harku suunale? Nii tundubki, et mõttekam on OSA Rummu, Harju-Risti, Vihterpalu ja Nõva (pikendus Haapsalu - Dirhami - Peraküla) suuna bussidest suunata mitte Tallinnani vaid taas lähemale, peatustesse Vasalemma Jaam, Keila Jaam, Vana-Pääsküla Jaam? Nendelt suundadelt on erinevate alguspunktidega Keilani päeva jooksul käigus ca 20 bussi. Tundub hea? Ei, võiks olla parem. Vaatame kaugemalt. Nõvalt on päevas vaid 3, Vihterpalust 4, Harju-Ristilt 6 bussi.
Kas nüüd tajute, kui heas seisus on lähipiirkond ja kui halvas ääremaa? MIKS SIIS IMESTADA, ET ÄÄREMAASTUMINE ON IGAS NÜANSIS AINA SÜVENEV!? Ei taha ju keegi elada pangaautomaadi vm-ta ja ei taha elada ka viletsa ühistranspordiga!? Lisaks kohad, kus peaaegu midagi ei ole, nagu Audevälja, Variku, Kuijõe jt. Loobuks egoismist ja annaks enda mugavuse arvelt midagi ka neile? Eriti, kui SAAME SEETÕTTU KA ISE SÕITA Nõvale, Perakülla, Dirhamisse jm?
Eelnev siis Harku suunda (V.a. Lehtu bussid) vaadates. Kaks liini aga sõidavad Harutee kaudu. Haruteelt sõidab Tallinna umbkaudu 40 bussi (osa neist kaugbussid ja nende puhul võib küsida, kus on lisapeatused Urdal, väljuval suunal Järvel, Hiiul ja ka Kanamal jm!?)! Kui palju on aga busse Haruteelt (Ääsmäelt) busse Keilasse? E-R kaks, puhkepäevadel, ei ühtegi! Muide, põnev oleks teada, kui paljud pakuvad õigesti, mitu Pärnu - Tallinn bussi päevas Haruteel peatub?
Siia lisandub tegelikult ebaotstarbekate liinide nimistu kaudu veel liin 163, Haiba -Tallinn. Taas, miks kõik ühte teed pidi? Miks Kernu suunalt MITTE ÜKSKI BUSS EI SÕIDA VALLAKESKUSESSE? Tagades seal ümberistumisvõimalused Keila ja Tallinna suunale? KAHELE suunale minimaalselt?
Mõistan, et üliraske on hoomata, millised "päikesekiired" ehk needsamad SEBE kätte lähevad bussiliini ühes suunas uhavad. Aga võtke liinid peatus.ee kaardil järjest lahti ja vaadake!? Üliraske on ka tajuda, kui ebaotstarbekas see on! Ometi, PEÜTK kõrgelthinnatud asjatundjad peaks ju teadma, et lisaks liinivõrgu kujundamisele peaksid nad ka maksumaksja raha otstarbekalt kasutama?
*****************************************************************
Teisipäev, 27. august 2019
MKM-i kutse arutelule - s.o. kriminaalne pullikaka!
Olen teadlikult vältinud viimasel ajal RB teemal kirjutamast. Lihtsalt seepärast, et selline planeeritav raudtee on kuritegu riigi ja rahva vastu! Kuna aga selge, et selle taga jõud, keda huvitab vaid raha, siis oleks kirjutamine lihtsalt asjata energiakulu. Muudel teemadel võib vähemalt muutusi loota, siin paistab aga nüüd asi ikka päris kriminaalseks minevat!
Rail Balticu raudteele plaanitakse Pärnumaal viis peatust
Riik otsib kohalikele peatustele lisamiljoneid
Rail Balticu Eesti raudteekoridori põhiprojekteerimise käigus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel oluline paika saada piirkondliku rongiliikluse peatuste asukoht, rääkida läbi taristu otstarbekus ja alustada arutelu selle rahastuse üle.
Nii ongi värskelt lausa kaks artiklit ilmunud. Esimeses siis kutsutakse üles aruteludele otstarbekuse, peatuste asukoha ja rahastuse üle. Võtame järjest. Trassi planeeringu puhul arutelu oli vaid linnukese pärast, ühtegi olulist viga ei parandatud. Siinkohal täna ei saa arutada rahastuse ega otstarbekuse üle, sest sellisel RB-l ise puudub otstarbekus! Seega ei tohi seda ka rahastada sest sellisel raudteel kohalik rongiliiklus on igasuguse loogika vastane! Seda peaks teadma une pealt igaüks, kes natukenegi valdkonnast jagab!
Miks ma üldse otsustasin seekord kirjutada? Sest üllatun ikka veel, et keegi peab RB otstarbekaks, aga veel üllatavam see, et ikka leidub neidki, kes arvavad, et kohalik liiklus sel mõttekas! Ning ükski viide ei mõika, ükski sõnastus ei pane süvenema!?
Kunagi ammu mindi kitsarööpmeliselt raudteelt üle laiarööpmelisele. See oli suur õppetund, mis näitas, et raudteeta jäänud asulad suuresti kängusid. Üks rohkem, teine vähem. On muidki tegureid, kuid see mõjutas kõiki asulaid, mis raudteest ilma jäid. Ja kui keegi toob põhjenduse RB kohalikule liiklusele, et "asustus, tööstus jm "tuleb uuele asukohale järele", lähemale ja suureneb nende ümber" on minu jaoks uskumatu ...., ma isegi ei tea öelda, mis see on! Kui aga arvata, et Raplast ja Kohilast näiteks kaugel asuvatel peatustel on mõte, siis üks põhireegleid unustatakse ära? Ma ei räägi sellest, et siin raudtee juba ühendamas, kuigi mitte parimal moel, tänu Rapla jaama asukohale. See on piisav! Tõsi, Pärnuga ühendus puudub, aga halvima stsenaariumi puhul saab siiski ka Rapla ja Pärnu vahel ekspressbussiliikluse käivitada. Praegugi Rapla jaama asukoht mõjutab negatiivselt reisijate arvu.
Kui aga mõlemas kohas uued peatused kaugel, siis see mõjutab ju veel rohkem? Ehk et IGA TRASSI PUHUL TULEB VAADATA MITTE VAID PAARI LINNA, vaid ka VAHEPEALSETE PEATUSTEVAHELISE LIIKLEMISE MÕTTEKUST! See puudub RB-l aga praktiliselt üldse. Ja kui ollakse valmis kulutama 2 miljonit per peatus, siis saab selgeks, et absoluutselt mõttetu asja tarvis soovitakse kulutada pea 20 MILJONIT!? Kusjuures, et sellise vahemaa puhul, Ülemistel Iklani oleks kohalikul liiklusel mingigi mõte, peaks peatuste arv olema lausa 15-20. Seega, vähegi OTSTARBEKA kohaliku liikluse jaoks peaksime kulutama 40 miljonit! Lisame siia kulu nende rongide ostuks, hilisemad ekspluateerimiskulud jm, siis SELLEST RAHAST SAAKS EHITADA VALMIS ROHUKÜLA RAUDTEE! Mille OTSTARBEKUS on kordades suurem! Vähe sellest, tõenäoliselt jätkuks raha ka Võru raudteele!? Esimest planeeritakse, taevale tänu, aga Võrust isegi ei räägita!
Õppetunnikd peaks olema ka praeguse Pärnu raudtee saatus! Keegi võib arvata, et RB kiirus nii hea, et hoolimata asulatest kaugele jäämisele, tullakse sõitma, siis see on vaid osaliselt tõde! Sest Pärnu raudtee suletigi seetõttu, et sõitjaid vaid suvel ja mõnevõrra nädalavahetusel. See aga ei toida ja sellest peaks igaüks aru saama. Uue raudtee, Rail Balticu, kohaliku liikluse tulemus saab olema sama. Sest kuigi liiklust plaanitakse tihedamalt, saab sõitjaid rongide arvu ja kulutatud raha suhtes olema vähe! Raudtee on aga toimiv vaid masside puhul ja kui see pole eesmärgiks ega tulemuseks... Halvasti mõjub kindlasti veel kõrge piletihind, seega sõitjate sihtgrupid on sellised, kus igapäevane töölesõit jääb ära valdavalt ja "maale vanaema juurde" lapsi samuti saatma ei hakata!
Järgmisena võiks vaadata kohaliku rongi olukorda sealpool Pärnut.
Häädemeeste vald arvudes
Rahvaarv 4982 (01.01.2018 seisuga), pindala 493,74 km²
, volikogu liikmeid 19.
Ühinesid Häädemeeste vald ja Tahkuranna vald.
Volikogu esimees on Andrus Soopalu, vallavanem on Karel Tölp.
Elanike arv 1 km2
kohta on 10,09.
Kui suur aga Häädemeeste aleviku elanike arv? Ometi soovitakse panna kohalikud rongid sõitma Häädemeesteni? Iseenesest selle piirkonna vaatevinklitest imetore mõte ja MÕISTUSPÄRASEL raudteel peakski nii olema. Peaks olema aga hulganisti rohkem peatusi, nagu Lottemaa (et sellega üldse pole arvestatud, näitab juba niigi otsustajate taseme ära!), Uulu, Tahkuranna, Võiste, Rannametsa, Häädemeeste, Penu, Kabli, Orajõe, Treimani.
Peatustega kaasnevad rongide möödasõiduteed ja perroonid rajatakse Rail Balticu projekti kulu ja kirjadega, kinnitas Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave. „Rail Balticu opereerimiskava ja liiklusgraafik näitasid, et esialgu mahub kavandatud 8 rahvusvahelise reisirongi ja kaubarongide kõrvale iga päev sellele trassile liikuma samuti 8 reigionaalset reieirongi,” lausus Sillave.
Selles Andres Reimeri naiivsevõitu loos siis juttu ka sellest, et iga peatus vajavat kõrvalteed, ehk siis muutub peatus jaamaks. SEE ongi see, mis taas ajab kulud ebamõistlikult suureks. Raudteel kiirusega kuni 160 km/h, saaks aga perroone ka peatee äärde teha, kõrvalteed teivaspeatustes pole vajalikud. Need võivad olla üherajalisel teel vaid pikkade lõikudena möödasõidu hõlbustamiseks vastassuuna rongide puhul. Seega, SAMA RAHA eest saaks ehitada 2-3 korda rohkem peatusi normaalraudteel. See aga loomulikult Reimerit ei huvita.
Kes kutsub üles kuritegelikule rahakulutamisele? Ministeerium! Ja minister aitab kuriteole kaasa? Meedia samuti? Siinkohal on veel teine ülioluline nüanss! Isegi kui eeldada, et asulates kõik hakkab liikuma nagu trifiidid, siis mis on selle HIND? Kõik minevikus tehtud kulutused muutuvad vähem või rohkem EBAOTSTARBEKAKS, sest kui ka tekivad uued elamud, ettevõtted jm uute peatuste juurde, siis mis saab olemasolevatest? Üpris paljud muutuvad kohalikus mõistes osaks ÄÄREMAAST! Ehk et me ääremaastame lisaks kõigele praegusele ääremaale veel midagi! Muudame rohkem või vähem mõttetuks kulutatud rahad ja materjalid jm? Aitame kaasa autostumise kasvule üheltpoolt, kuigi teiselt poolt justkui võitleme selle vastu?
On selge, et RB peaks olema vene laiusel, valdavalt üherajaline ja kuni 160 km/h. Vaid siis on meil olemas OTSTARBEKUS ja me suudame seda ka üleval pidada. Kulud oleks sellisel puhul põhjendatud rohkemal või vähemal määral. Ning kogu raudteelähedane piirkond võiks võita nii kaug- kui lähirongidest. RB puhul ei ole võitjaid, muide! Peale ehitusfirmade! Pärnu suunalise raudtee jaoks on olemas vaid 3 võimalikku trassivarianti..
Riisipere - Märjamaa - Pärnu-Jaagupi - Pärnu - Reiu - Häädemeeste - Kabli - Ikla,
või
osaliselt Risti - Virtsu - Pärnu ...
või
Lelle - Vändra - Sindi - Pärnu ....
Veendun selles aina rohkem, sest tänu "asulate liikumise teooriale" saan veel rohkem aru, et koos VB-ga (millega koos ehitamine veelgi säästvam) kulgemisel võiks Märjamaa, Pärnu-Jaagupi ja veel mõned asulad tõepoolest selle teooria järgi arenema hakata! Elamupiirkonnad ühel, tööstus teisel pool RB+VB trassi! Keskkonnast olen juba varem kirjutanud. Ning sellise valiku puhul on tõesti nii, et ei kannata olemasolev raudtee oma taristuga ja areneb ka uus trass koos juurdekuuluvaga. Eriti tänu sellele, et mainitud kohtadele tekib KAKS HEAD ÜHENDUSVIISI! Ükskõik kes või mis soovib liikumist, siis just sellisel puhul on parimad võimalused!
Kas meil siis õppetunde liiga vähe olnud, et me ei näe ega suuda õppida? Siinkohal ma tooks veel ühe õppetunni välja, kuigi neid kümneid ja lausa sadu!
Mäo!
Me solkisime ära kvaliteetsed ühendused Paide jaoks, sest sinna enam bussid praktiliselt ei sõida. Nüüd teeme sedasama Puhu Ristis Põltsamaa jaoks, kus ka praktiliselt ühendused puuduvad? Märjamaa on samuti muudetud põhimõtteliselt ääremaaks. Ja kuigi Põltsama ja Märjamaa jaoks hakkasid (nagu ka väiksemategi kohtade jaoks) mured maantee kaugelt MÖÖDA viimisega, siis taas lausa kuritegelikult kulutati raha Mäo jaoks! Sest see on neist TIPP! Ning seda kõike on tehtud riigi käsul ja mahitusel! Kellegi huvides muidugi. Nüüd siis RB näol sooritame tõelisel "tipptasemel" kuriteo riigi ehk rahva (maksumaksja) vastu? Me ei võta õppust sellest, et INIMESTEST mööda minnes me sedasama inimest peletamegi maalt minema? Sest halvendame igal võimalikul moel nende elukeskkonda!?
Muide, Puhu risti, Paide jt kohtade puhul ei tee riik tänaseni MITTE MIDAGI, et olukorda parandada (omi vigu), hoolimata sellest, et mingid võimalused on olemas? Üheski kohas pole kiiret juurdevedu. Et ühel pool räägime kiiresti kohalejõudmise olulisusest ja teisal liigume teosammul, solkides kogu mõtte? Kas me hoiame kedagi või midagi? Ei, hoopis tapame rahva ja looduse?
Kui see ei ole kuritegu, siis mis on kuritegu?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar