Elron - 2019 ja hiljem.

 Kas tänaseks, 2026, on Elron arenenud? Tehniliselt mõnevõrra küll, suhtumiselt aga mitte.

Kolmapäev, 10. aprill 2019

Seni parim intervjuu Elroni juhiga.

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/elroni-juht-tegelikult-on-piinlik-et-inimesed-peavad-rongis-pusti-seisma-see-on-ebanormaalne?id=85813467

Päris huvitav oli seda lugu lugeda, sest võrreldes eelmistega (juhtidega) oli seekordne lugu emotsionaalsem ja informatiivsem. Vähe sellest, andis üpris hästi aimu, kui eluvõõrastena ollakse ametis ministeeriumis ja üldse ametnikena. Ning kui eluvõõrus ümbritseb töötajate (antud juhul logistikavaldkonnas) poolelt ettevõtte juhti, siis paremat arusaama lisandub väga visalt!

Vaade läbi vihmase rongiakna ummikutele.

Endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks nendib, et isegi kui uus valitsus leiab uute rongide jaoks raha, ei näe me neid enne 2022. aastat. Olete Elronit juhtinud kolm kuud. Kuidas on see aeg möödunud? Väga äge on. See on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga võrreldes palju konkreetsem maailm. Kantsler tegeleb kõikide probleemidega, näiteks äriühingute või ametitega seotud teemadega. Enamik asju, mida tuleb lahendada, on n-ö majast väljas ja otseselt sinu kontrolli alt väljas. Kontrast on suur. Siin on kõik palju konkreetsem. See on heas mõttes nagu jäneseurg, kuhu oled sisse läinud ega tea, kui sügav see on. Mulle meeldib see iga päevaga üha rohkem.

Ja kui sügavale tundub jäneseurg minevat? (Naerab.) Et millal põhi paistab? See sõltub väga palju ressursist. Meil on rongidega ikka tõsine häda. Kui me neid juurde ei saa, siis mis on perspektiiv? Me paneme ühe Narva väljumise veel juurde, aga siis on ka kõik. Rohkem lihtsalt pole võimalik. Ja ka hooldusgraafikutega oleme hädas. Aga sõitjate arv kogu aeg kasvab. Tekib küsimus: mis siis saab?

Miks siis ikkagi kantslerina või muude ametnikena ei suudeta tajuda ümbritsevat? Sest puudub soov ellu sekkuda? Kabinetis on lihtsam?

Ometi, ka mitme kuu möödudes, ümbritsetuna nõunikest, logistikutest ja ei tea, kellest veel, ei suuda ka Merike Saks näha nähtavat? Tõsi, suurt võimalust midagi muuta ei ole, kuid mõnevõrra siiski. Nii tasub meenutada, et Raplas jm seisavad rongid vahepeal isegi tunde. Jah, kui pannagi need veel tihedamalt, siis läbisõit suureneb veelgi, hooldusperioodid tulevad kätte veelgi kiiremini jne. Nii et nokk kinni, saba lahti. Midagi õnnestuks muuta, kuid see pole selgelt piisav.

Ja muidugi on olemas väga suur potentsiaal. Kui me maha ei maga. Aga point ongi selles, et maha magati asjad juba eelmise valitsuse ajal ja ka Simsoni ministriks olles viivitati otsustamisega. Nii et maha maganud oleme juba ammu! Mitte täna!

Nii et Elroni suurim probleem on praegu rongide puudus? Jah, praegu on selgelt rongide puudus. Tegelikult on piinlik, et inimesed peavad rongis püsti seisma. See on ebanormaalne. Riik on kaua tahtnud viia inimesed ühistranspordi juurde ja kui näeme sõitjate arvu kasvu, siis seda momenti ei tohi maha magada. Me isegi ei tea, kui suur meie potentsiaal on. Eriti kui kiiruse saaks ka veel suuremaks. Näiteks Tartu suunal on meil bussi ees selge eelis. Eesti Raudtee investeerib praegu infrastruktuuri. Ma näen siin väga suurt potentsiaali. Riigi eesmärk on tuua inimesed autodest ühissõidukitesse ja praegu on suurepärane võimalus. ” Kui palju ronge oleks ideaalis juurde vaja?

See küsimus on rohkem riigile kui meile. Oleneb, mida meie käest tellitakse. Me võime sõita igale poole ja palju, aga me ei sõida praegu ühtegi liini kasumlikult. Mida rohkem peatusi, seda aeglasem liin ja seda rohkem see maksab. Me näeme nõudlust pikematel liinidel. Aga küsimus on, mida riik näeb. Kas tahetakse mingeid bussiliine asendada rongidega? See oleks ka võimalus. Praegu sõidame Paldiski suunal tasuta ühissõidukitega võidu.

Tuleb välja, et Eestis polegi inimesi, kes suudavad midagigi ette näha Miks siis vähemalt ei võeta kuulda neid, kes näevad? Uute rongide tellimise ajal ütlesin juba siis korduvalt, et minimaalselt on vaja 23-24 rongikoosseisu diislite osas. Telliti 18. Kuidas ma seda ette nägin? Väga lihtsalt, arvestasin lihtsalt elementaarse sõiduplaani tihedusega ja rohkemat polnudki vaja. Muidugi, ma pidasin silmas SAMA SUURI KOOSSEISE nagu meil oli, kuni 600-kohalisi! Nii et kui sellega võrrelda, mis telliti, pidanuks olema arv kindlalt üle 30 koosseisu. Oleks võetud kuulda, poleks täna mingeid probleeme, millest loos juttu! Aga mida siin imestada. Elroni algusaegadel, kui arvestati sedagi, kui palju on vaja vedurijuhte, siis .... mõned kuud hiljem avastati, et unustati arvestamata vedurijuhtide puhkused!!! Ja hakati inimesi veelgi tööle juurde võtma! Kui nii lihtsaid asju ka ei nähta, siis kuidas üldse kommenteerida?

Saks mainib ka seda, et mida rohkem on peatusi, seda aeglasem liin ja seda kallim! Mingis mõttes tõepoolest! Kuid riigiettevõte ei saagi alati rahast lähtuda. Ossipi ajal ei mõistetud regionaalpoliitikat, täna peaks juba mõistma? Muidugi ei mõisteta ka täna, aga veidi on mingeid arusaamu siiski tekkinud. Kuigi jah, on ka juhuseid, kus arvatakse, et mitmed väiksemad peatused pidanukski ehitamata jätma. Nagu jäetigi osa vajalikke tegemata.

Saksa arvates peaks küsimuse, kui palju ronge vaja, esitama riigile.Tõepoolest, riik peaks ju analüüsima statistikat jne. Ometi peaks ka Elronil olema mingigi visioon? Mitte pelgalt lähtuma sellest, kui palju ronge mingil liinil riik tellib Laias laastus võin ka täna ära öelda, kui palju rongipaare mingil liinil peaks sõitma, et potentsiaali ära kasutada. Aga kuulda ju nagunii ei võeta, mis sest, et olen harva milleski eksinud. Nagu ka Balti jaama puhul, kui sai öeldud aastaid tagasi, perroonide ehitusel, et juurde oleks vaja vähemalt 2-3 teed. Vastati: "meie arvutuste kohaselt piisab"....

Samala ajal mainib Saks, et riik peaks ära määrama, mida tahetakse. Näiteks mingil liinil busside  asemel elanike rongidega teenindamine. Kuidas seda teenindada, kui rongipeatusi juurde ei taheta? Veel üllatavam on aga Saksa arusaam bussidest. Loos hiljem on küll juttu sellest, kuidas ta rongides pileteid müüs. Aga ehk peaks ta ka ühe päeva Paldiski bussidega sõitma? Pidanuks juba kantslerina? Igal juhul siis ta AVASTAKS, et Paldiski liinil ei olegi tasuta busse, millega Elroni porgandid "võidu sõidaks"! Kas tõepoolest ekskantsler ei tea, mis ümberringi toimub??? Võib seega eeldada, et ta ei (Elron üldse) tee siis ka mingitki koostööd ÜTK-dega?

Ja jätkuvalt räägib ta sellest, kuidas jälle mitte keegi ei osanud ette näha, et läbisõitu on nii palju ja hooldused ning sellega seonduvad kulud tulevad kätte kiiremini kui osati arvata. Huvitav, mina teadsin küll, umbkaudselt, kui tihe peaks olema rongiliiklus ja seega ka läbisõit!

Nüüd siis räägib ta lisaks sellest, et me ei tea, kas ja millal Haapsalu (Rohukülani, kas ta seda ikka teab? raudtee valmib. Siit aga koorub ridade vahelt veel midagi. Kuna enne keegi midagi ei osanud ette näha, siis kas nüüd oskavad? Kui saadakse aru, et Narva jt suundadel on vaja OLULISELT tihedamat rongiliiklust, siis KES Elronis või ka MKM-is "näeb", et Haapsalu liinile piisab 6 rongist päevas? Miks siis taas ei suudeta ette näha, kui palju sinna tegelikult ronge vaja on? Ütlen siis jälle ette, minimaalselt on Haapsallu vaja 12 rongipaari ööpäevas! Optimaalne oleks väikese perspektiiviga 16. Kui aga Saks ootab valitsuselt kiirest 3 (diisel) rongi, siis kas elektrirongidest piisab? Kas seda suudetakse välja arvestada? Kas osatakse näha, et olenemata liiklustihedusest Haapsalu raudteel tähendab olukord sel raudteel seda, et elektrirongide arvu planeerimisel on mitu aspekti. Esiteks, Elroni depoo tuleb üle tuua Koplisse (või äärmisel juhul Keila piirkonda), sest siis jäävad ära sisuliselt ligi 500 km tühisõite päevas, mida praegu teevad Pääsküla - Tallinn rongid!? See toob kaasa koosseisude optimaalsema kasutamise. Teiseks, praegu teenindatakse läänesuunal osa liine topeltkoosesisudega. Keilani raudtee kaheteeliseks ehitamine, Pääsküla rongide kadumine, Keila - Tallinn liikluse tihenemine ja Haapsalu kiirrongide lisandumine tähendavad, et osa praegusi reisijaid saavad sõita Haapsalu rongidega ja tihenemise tõttu hajutatakse tipptunnil reisijaid ka rohkem.

Lisaks väga oluline mõlema rongitüübi jaoks oleks lähiaastail kas Aegviidu - Tapa raudtee elektrifitseerimine ja/või kahesüsteemsete rongide planeerimine. Elektrironge on vaja juba täna samuti juurde tellida, aga just nimelt mõeldes kahesüsteemsetele rongidele. Need võimaldaks sõita nii tapani kui vajadusel ka pikemaid liine. Seega, kolm diiselrongi juurde on ilmselgelt vähe, vaja on koheselt tellida 5-6 koosseisu. Sel juhul saab vajadusel ka ajuti mingeid ronge elektrirongide asemel vajadusel teenindada ja jätkuks ehk ka Valga - Koidula teenindamiseks (4 tava ja 3 kiirrongi päevas).

Kuid LISAKS on vaja veel koosseise Riiga ja ehk ka Vilniuseni sõitmiseks. Siin peaks asjad toimuma muidugi kolme riigi koostöös, kuid, et ei oleks üllatusi, siis oleks vaja sellele liinile vähemalt 4, parem, kui 6 rongipaari päevas! Muidugi, osaliselt pakuvad need leevendust ka Tartu - Tallinn lõigu jaoks.

Kas nüüd on lihtsam arvutusi teha? Lisagem siis ka päevas arvestuslikult Narva suunal 8 rongipaari + 2-3 kaugrongi Peterburi. Samamoodi muidugi paar rongipaari päevas ka Tartu kaudu Moskvasse. Praeguse Koidula liini minimaalse vajaduse tagab olemasolev koosseis, sõites erinevatel lõikudel (kuni Võru raudtee remondini) 5 korda päevas.

Aga nõudlus näitab selget vajadust uute rongide järele? Meil on suurem läbisõit, kui keegi oleks osanud arvata. See tähendab, et kõik hooldusgraafikud ja -kulud tulevad meile enne peale, kui oskasime arvestada. Peame ronge hooldama mõistuspäraselt, et saaksime hoida ühte koosseisu varus, et meil ei oleks kõik koosseisud korraga väljas — kui midagi juhtub, siis on asendus olemas. Pluss, Tartu ja Narva suunal on vaja lahendada see, et inimesed ei peaks püsti seisma, ja selleks oleks vaja vähemalt kolme rongi. Aga edasi me ei tea ju näiteks, kas Haapsalu raudtee valmib. Pikemast vaatest oleneb, mida meil vaja on. Probleem on pikk rongi tellimise aeg. Kui oleks kohe aasta alguses tellinud, siis oleks saanud võib-olla kahe aastaga, aga muidu on ooteaeg kolm aastat.

Saksa sõnul on täna kindel, et enne 2022 meile uusi ronge ei tule. Ja Elron teeb kõik selleks, et olla selleks valmis. Kas depoos, kus ruumi ei jätku? Või on lõpuks aru saadud, et on vaja uut depood? Vähemalt diiselrongide põhiseisukohana?

Aga see, et tagantjärele on kõik targad, on asi, millega ei saa nõustuda. Isegi tagantjärele ei saada ju enamasti asjadest aru! Ning toona ei tehtud prognoose mitte parima teadmise vaid pigem mitteteadmise pealt! Ja aega aeu saada nende aastate jooksul oli palju, sellest ka räägiti-kirjutati, aga ... suuga suur linn, käega ....

Seega isegi kui uus valitsus paneb kolm rongi eelarvesse, siis enne 2022. aastat uusi ronge ei tule? Jah, 2022 oleks kõige varem. Me teeme omalt poolt kõik selleks, et olla valmis. Tagantjärele tarkusega võib öelda, et kümme aastat tagasi ei osatud ette näha nii suurt rongiga sõitjate arvu. Jah, tagantjärele on kõik targad. Aga ega mina ei julgeks ka prognoosida 2030. aastat. Arvan, et toona tehti prognoos parima teadmise pealt ja hange tehti optsiooniga, et sai ronge juurde soetada ja see tegi elu lihtsamaks.

Kas kiirema lahendusena oleks võimalik ronge rentida? Rongid ehitatakse nagu parvlaevad ehk konkreetsetele liinidele konkreetse tellimuse alusel. See oleks erandlik, kui kuskil… Ma isegi ei tea, mis riigist saaks rongi tuua. ” "Rongid ehitatakse nagu parvlaevad ehk konkreetsetele liinidele konkreetse tellimuse alusel."

Mõned variandid oleksid vist Läti või Valgevene.

Lätlased on oma hankega hädas ega suuda ronge kuskilt hankida. Ja meie inimesed poleks võib-olla ka nõus Läti rongidega sõitma. Ei saa tuua rongi ja lihtsalt panna seda rööbastele. Seal on katsetamine, testid, sertifikaadid, rongijuhtide väljakoolitamine. Rongijuht sõidab konkreetset tüüpi rongiga. Seega see pole kahjuks võimalik.

Milliseid meetmeid olete võtnud, et suure nõudlusega toime tulla? Kõiki trikke kasutame. Maksimaalselt optimeerime graafikuid, logistika on võtmeküsimus. Nii selles mõttes, kuidas rongid sõidavad, kui ka selles mõttes, kuidas neid hooldatakse. See on väga peen mehaanika. 1. aprillist töötab hooldusbrigaad sisuliselt kolmes vahetuses, et kasutada ära ka nädalavahetusi, kui väljas on vähem ronge.

Aga kas siis kantslerina töötades ja ka täna ei tea, et vanu koosseise ajutiselt saaks tegelikkuses siiski rentida või ka juurde osta? Kas üleüldse keegi on seda uurinud? Või hoopiski võimalust osta vanu "ungarlasi" ehk kapsausse!? Poolakad ostsid nii meilt kui mujalt vanu kaubavedureid ja renoveerisid need täielikult. Olen üpris kindel, et ka kapsausse saaks kapitaalselt renoveerida, nii nagu Tallinnas renoveeriti ka üpris vanu tramme!

Ka Edelaraudteelt saanuks osta või rentida Peterburi liinil sõitnud "krokodille", võttes eesmärgiks needki kapitaalselt kaasajastada. Kuigi nende veermik on halvem kui kapsaussidel. Kõigele lisaks võimaldanuks need ka erirongidena sõitma panna, vagunite arvu muuta jne. Sõitnuks vähemalt nädalavahetustelgi!?

Aga mida rohkem loed, seda rohkem tundub, et Saks ikka ei tea rongidest suurt midagi. Ainuüksi jutt sellest, et vaja oleks rongijuhte välja koolitada! Elronis alustasid Edelaraudtee vedurihid sisuliselt ilma igasuguse väljaõppeta! Ning nende hulgas on küll neid, kes suutnuks mõne vana tüüpi diiselrongiga sõita! Tänapäeval on ju üldse tegemist veeremijuhtide, mitte erinevate kategooriate üksuste juhtidega!?

Ka maksimaalse optimeerimise jutt ei päde. Nii Pääsküla rongide jätkuvalt sõitmise valguses kui ka seetõttu, et Raplas jm seisavad rongid pikka aega! Isegi elektrirongide puhul on mõningaid võimalusi vähendada läbisõitu. Nii võiks õhtuti Riisperre sõitev 587 või isegi 583 jääda pendeldama Keila ja Riisipere vahele,  sõites hiljem viimase Paldiski rongi asemel Tallinna vm moel ning seega tagades Tallinna ja Keila vahel rongides mõlema suuna reisijate olemasolu. Nii saaks ka hilisõhtuse vajaliku rongi (tulevikus Turbasse) peale kl 22 sõitmise.

Kui palju te sõitjatelt tagasisidet saate? Väga palju.

Milline on see olnud? 99% positiivne. Sõitjad pahandavad siis, kui rong hilineb või kui tuleb püsti seista. Alguses oli ka piletimasin võõras. Kuulame tagasisidet ja muudame juhendeid, et need oleksid arusaadavamad. Aga valdavalt on tagasiside olnud positiivne. Meie rongid on puhtad ja töökindlad ning meie klienditeenindajad on sõbralikud ja viisakad. Kui hilinemised tekivad, siis on olnud infrastruktuuri probleem. Aga on juhtunud ka nii, et probleem on olnud rongiga.

Üldiselt on aga rongid üpriski töökindlad, pigem on tõepoolest murekohaks taristu rohkem. Suurim murekoht on aga operatiivse info edastussüsteemide mannetus. Suuresti Elroni tegemata töö. Ka selle koha pealt olen nii neid kui teisi asjaosalisi pidevalt ja korduvalt teavitanud, kuidas midagi on vaja teha, aga tulu on sellest olnus kahjuks minimaalne.

Loo lõpupoole juttu ka sellest, kuidas Saks müüs ühe päeva rongides pileteid. Muuhulgas pidi ka tema selgitama reisijatele elementaarseid tõdesid:

Reaktsioonid olid väga kihvtid. Paljusid asju sai ka selgitada. Vaidlesime sõitjatega piletimasinate juures. Nad küsisid, miks peab valideerima, kui tal on tasuta sõit. Ütlesime, et kui me ei tea, kus inimesed peale tulevad ja kus maha lähevad, siis ühel ilusal päeval rong äkki enam ei tule sellesse peatusesse, sest meie andmete järgi keegi sealt peale ei tule ega maha ei lähe. Me ei kiusa inimesi, aga meil on seda infot vaja, et graafikut planeerida.

Tore oleks kui KÕIK kabinetitöötajad kord kuus või vähemalt kord kvartalis ühe sõidu täies ulatuses tööd teeks ja ka puhkeruumides ööbiks!

Kui kiiresti võiksid Elroni rongid tulevikus sõita? Meie soov oleks, et mida kiiremini, seda parem. Aga see ei olene meist. Meie rongid võivad sõita kuni 160 kilomeetrit tunnis. Aga infrastruktuur ei võimalda nii kiirelt. Tartu liinil on soov, et selle vahemaa läbiks tunni ja 40 minutiga. 135–140 kilomeetrit tunnis oleks hea kiirus. Aga 200 kilomeetrit tunnis sõitvaid ronge me vist ei näe? Rail Baltic sõidaks nii kiiresti. Aga et meie rongid seda teha saaksid, tuleks infrastruktuur sirgeks tõmmata ja ehitada mitmetasandilised ristmikud. Nii kaugele ei julge mõelda.

Selle peale pidanuks MKM ja kantslerid mõtlema ammuaegu varem. Näiteks teeremonti tehes KOHESELT planeerima mingitegi lõikude õgvendamised! Nagu ka Türi - Viljandi lõigu puhul ja mujalgi, Tartu ja alles eesoleva Narva raudteest rääkimata.

Mida ootate uuelt valitsuselt? Kolme rongi! See on peamine ootus.
Millised kulud katab Elron piletirahaga? Meie avaliku teenindamise leping, mis on riigiga sõlmitud, ütleb, et meie mõistlik kasum on 1% piletitulust. Meie kasum on sisuliselt olematu. Kõik, mida teenime, ja kõik, mis riik annab… Oleme nagu MTÜ, et paneme selle tagasi oma tegevusse. Meie dotatsioon pole aastaid kasvanud. Tegelikult kõik uued väljumised on uus kulu. Me suudame seda katta, kuna on rohkem sõitjaid ja seega rohkem tulu. Millal plaanite piletihinda tõsta? Ei oska öelda. See ei sõltu meist. Selleks on meil vaja ministri luba. Hinda oleks aga vaja tõsta, kui vaatame diislikütuse-, elektri- ja palgakulusid. Kõige suurem kulu on infrastruktuuri tasu. Sisuliselt 40% oma eelarvest maksame Edelaraudteele ja Eesti Raudteele.

Dotatsioon pole vast kasvanud, küll aga kasvas infratasu? Ning Edealaraudteele makstav infratasu peaks ju nüüd, peale Pärnu liikluse sulgemist, ca kolmandiku võrra vähenema? Kulud aga kasvavad muuhulgas tänu mõttetutele otsustele. Nagu ka uus piletisüsteem, sest töötajate arv ju ei vähene, kulud hoopis kasvavad ja mitte vähe!

Rail Balticu ärajäämisest oleks kahju Merike Saksa sõnutsi oleks väga valus, kui Rail Balticut ei tuleks. Eriti arvestades seda raha, mis on sinna pandud, ja raha, millest jääksime ilma. „Ma arvan, et see on Eesti riigi jaoks unikaalne võimalus. Kui Rail Balticuga kraavi keerata, siis sellist võimalust meile väga pika aja jooksul rohkem ei anta.” Rail Balticu mõju Elronile oleks väike. Rail Balticu kiirrongid kindlasti mõju ei avaldaks. „Küsimus on, kas seal hakkavad sõitma ka aeglasemad rongid, mis oleks mõistlik, sest see infrastruktuur poleks muidu optimaalselt kasutatud. Me oleme proovinud ministeeriumit ärgitada mõtlema sellel teemal, et keda seal nähakse,” ütles Saks. Rööpmelaius rolli ei mängiks. „Nagunii tuleks selleks soetada uus veerem. Meil poleks võimalik praegusi ronge sinna sõitma panna, sest tegutseme võimete piiril. Rattapaari laius on tegelikult pisiasi. Tuleb lihtsalt tellida teistsugused. Aga mind huvitab ka, mis riigil plaanis on,” rõhutas Saks veel kord.

Ei usugi, et Saks kantslerina töötas? Ta peaks ju teadma, et ka siin pidanuks trassi planeerides kohalikule liiklusele mõtlema? Või siis ikkagi ei suudeta MKM-is asjadest aru saada? 

Praeguse planeeringu puhul on kohalik liiklus sisuliselt mõttetu ja ebaproportsionaalselt kallis. Seega on praegune "ärgitamine" väga vildakas, sest mõistuspärase RB puhul peaks:
* vähendama kiiruse 160-le km tunnis
* kasutama osaliselt olemasolevaid trasse (kolm varianti)
* viima trassi asulatele lähemale

* kasutama vene laiust
* kaheteelisi lõike kasutama vaid osaliselt, vähemalt Tallinna ja Riia vahel, kaugemal juba teine lugu.

* arvestama suuresti turismiga

* mitte keskenduma niivõrd ajalisele faktorile kuivõrd maksimaalselt erinevatele sihtgruppidele.

Aga värskelt otsa uus lugu:

https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/foto-miks-teenindab-tallinn-tartu-liini-vaid-nelja-vaguniga-rong-inimesed-seisavad-kahetunnisel-reisil-kui-silgud-putis?id=85867191

Muide, lisaks paneb veel RB projekti koordinaator Kaunissaare kõvasti "kaunist". Lugeda ei saa, aga ei tahagi. Sest juba esimestest sõnadest saab aru, et peale demagoogia ja lausnõmeduse ei tule siit küll midagi! Ah et raha vähe uute rongide ostuks?

https://epl.delfi.ee/news/arvamus/kristjan-kaunissaare-rikkis-grammofon-ketrab-raudteevastast-lugulaulu?id=85873271

Lugege parem uuesti, millest kirjutasin. Kuigi selge siililegi, et Kaunisaare ongi ise see grammofon....

1 kommentaar:

Neeme Sihv11. aprill 2019 10:11

Kommentaare loo juurest:

ahf
Sobimatu
09.04.2019 09:09:58
See bossproovis ära klienditeenindaja ameti, mis on igati kiiduväärne. Nüüd järgmiseks võiks ta proovida, kuidas on elu raudtee ääres väljaspool Tallinnat kui viimane rong Balti Jaamast väljub natuke peale üheksat. Siis saaks ta kohe aru, et ühte veel tund aega hilisemat rongi oleks vaja.

kes ?
Sobimatu
09.04.2019 15:56:20
rongide tehing tehti ikkagi minister Partsi poolt ja selles osales MKM poolt kantslerina Merike Saks.

Kuuuurija
Sobimatu
09.04.2019 08:20:39
Rongid tuleks osta ikka piletiraha eest. Maksumaksja raha eo pea nii ohtralt kulutama 5000 rongilembi transpordimurede lahendamiseks, samas kui ülejäänud miljon ja 300 tuhat peavad vaatama kuidas ise hakkama saavad.
(Minu märkus: Välja on ilmunud taas kuulus kommentaator, kes pole saanud isegi 10 aasta jooksul targemaks, üks ja sama jutt! Vist kopeerib oma 4 kommentaari igal pool?)

irrah
Sobimatu
09.04.2019 08:49:17
Nojah, Elronile peale maksmise osas saab vastu vaielda. Esiteks maksab Elron aastas vist mingi 15 mln eurot teemaksu - see kulu bussitranspordis näiteks täiesti puudub. Ja ikka on Eesti Raudtee kahjumis - vähe sellest, nende aruandes seisab kulu nimega "rahvusvahelise reisijate transpordi teenindamine" vms. Kas see tähendab, et aastas maksame sellele 100000-le Venest tulevale reisijale 2 mln eurot peale? Kolmandik sellest 15-st miljonist makstakse eraomanduses Edelaraudteele - ja teed suudavad nad ikka remontida ainult EL raha eest. Probleemid, mis puudutavad rataste enneaegset kulumist saavad ilmselt just seal alguse. Samuti peaks vaatama, kas kaubarongide infratasu on ikka õiglane - raskem rong kulutab teed ikka kordades rohkem, kui reisirong. Kindlasti on üks suur kuluallikas Elronile ka diiselkütuse aktsiis - aastas kindlasti miljonid eurod. Samas maanteedel, mille rahastamiseks aktsiis ju suuresti on mõeldud, rong ju ei sõida. Seega peaks Elron saama raudteel sõidetud makstud diiselkütuse aktsiisi eest - miks veel erladi infratasu? Või siis vastupidi - maksab infratasu, aga ei maksa aktsiisi diiselkütuselt. Tallinn-Tartu vaheline liiklus tuleks kindlasti suuresti asendada rongiliiklusega - hetkel väljub buss iga poole tunni tagant, mis mõte sel on? Lisaks puudub ka konkurents - Tallinn-Tartu ekspressliinil on aiunult üks vedaja. See on aastatepikkuse monopoli soosimise vili - mäletame, kuidas Superbus välja söödi - mingist vabast konkurentsist pole bussinduses mõtet rääkida. Kui nüüd kõik aspektid arvesse võtta, siis pole bussitranspordil suurte linnade vahel mingit perspektiivi - terves Eruoopas veetakse reisijaid rongidega. Buss katab ikka kohaliku transpordi vajadusi - veab inimesi rongipeatusest näiteks laiali. Rahaliselt on Elron ka kliendi jaoks reisi maksumust tõstnud - viimase viie aastaga ca 20% võrra. On mõnevõrra uskumatu, et Elroni reisijate arv ikka kasvab - vaatamata Eesti Raudtee igikestvale raudtee remondile, mida ilmselt meelega pikendatakse ja tehakse äärmiselt ebaefektiivselt - huvitav, millal Eesti Raudtee oma tallinna sadama case´i saab.... Aga Elronile jõudu.