Laupäev, 27. aprill 2019
Jõgevalt Mustveesse.
Minu jaoks alati üks ilusamaid vaateid! Taamal paistab Laiuse mägi.
Tööpäevadel on bussiliiklus üpris talutav Jõgevamaal. Tõsi, rongilt tulles pidi bussi väljumist endiselt üpris pikalt ootama. Aga reisiraamatukogu olemas, bensukast saab kohvi vm, nii et pole viga! Igapäevasõitjate või üldse sagedamate sõitjate jaoks see siiski normaalne ei ole.
Oleks aga käigus olnud need bussiliinid, mille jaoks ma ammu sõiduplaanid tegin, oleks alustanud sõitu teisiti. Seekord siis aga Jõgeva - Pala - Mustvee. Ringiga. Pikk sõit ja üliaeglane sõiduplaan. Sõitjaid polnud palju, aga eks päevad ole erinevad. Kui me aga ei püüagi pakkuda reisijatele (sh külalistele) stabiilseid ja populaarsust koguvaid võimalusi, ei ole ka paranemist loota. Reisijate arvu osas.
Ja pildilt on hästi näha seegi, et ikka pole Jõgeva Aleviku Tee bussipeatust. Kas pandi sisse arengukavasse, selle asemel, et tööd teha? Võib olla peaks Jõgeva vallavalitsus ja ÜTK tegema väljas vallavolikogu istungi? Näiteks Jõgeva alevikus, Pedja jõe ääres, kuhu tee pealt ca paar km ja tingimusel, et sinna tullakse bussiga ning lähimast peatusest?
Kuremaa tuulik. Selliste vaadete puhul tajud, kui olulised on detailid, sh alleed. Eks oma võlu oleks ka sellel pildil ilma puudeta, aga kujutage ette, kumb tundub ilusam?
Meeldib mulle teel olles näha ka vaateid ja seda läbi aja, suvest talveni ja kevadest sügiseni.
Väga nauditavad ja väga erinevad vaated! Ja siia puhkekülla plaanin küll kord jõuda.
Taas Palamuse.
Kuigi Jõgeval pole suudetud vajalikke bussiliine käivitada, siis kas tahetakse öelda, et sõitjaid ei oleks? Seda isegi juhul kui ka tööpäevadel siia tullakse? Autoga muidugi....
Küllap on põhjuseks ikkagi ükskõiksus, sest raha puudumisele ei ole küll põhjust viidata. Pole ma näinud siiani ühegi Jõgevamaa poliitiku poolt elavat huvi, ei mingit ühendusevõtmist, ei mingit soovi arutada, mõelda, vaagida! Lihtsam on minna turismiseminaridele, natuke juttu puhuda, natuke esineda ja näidata kõigile, kui väga hoolitakse (kodukandi) arengust!? Sageli , just peale haldusreformi, polegi iga tegelane üldse kohalik!
Alati pole peatuses seisjad need, kes bussile tulevad. Küll aga seal, kus ootekoda, saab vahel ka halva ilmaga tsillida. Samas, seal, kus peatus asulast eemal ja kus matkajad tahaks "tsillida" pole sageli midagi. Siiani, kuigi aastaid ideid andnud, ei näe ma ühtegi kanti, kes võtaks käsile asja kaasajastamise just praktilisusega arvestades. Võib olla olen naiivne kui arvan, et iga tegu või tegemata jätmine jätab meist mingi mulje?
Küll aga on pingid Jõgevamaal vahvad! Ja Kudinal peaks olema ka mingi kodumajutus, mõisahoones?
Põnevaid kohti tundub siin aga väga palju olema! Küll aga torkab silma, et meil õpetatakse kohaletulekut autodega....
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/1203
Ja Saare mõis!
Siutsukala müük isegi siin, kaugel järvest! Tore! Aga miks ei näe siin muu talukauba müüjaid? Või miks nad ei too oma kaupa kalamüüjate juurde? Miks peab head kaupa otsima mööda ilma? Mis siis ikkagi on takistuseks parema kaubavaliku juures?
Siin Kaiu järvestik, pildil Jõemõisa järv. Mitme puhkekohaga.
Kasu on ju isegi sellisest parklast!?
Tee ääres aga näeb juba metsast rohkem raiesmikke ja erinevas vanuses puistuid, mille METSAKS saamiseni läheb aastakümneid. Igal juhul kauem, kui allesjäänud tukkade mahavõtmiseks....
Mõni puukene peatuse juurde varju jätma? Kui muidugi lugeda metsaärikate lugusid, siis on selge, et see ei saagi pähe tulla! Isegi riigifirma RMK puhul vist, eraomanikest rääkimata.
Ajakirjas "Eesti Mets" oli intervjuu metsatööstur Jaak Niguliga. Paar korda mokaotsast mainitud "looduse tähtsusest" ei peta vähegi mõistvat inimest. Peamine on ainult raha, ei miskit muud. Kahju kui sama mentaliteet ka RMK-s! Võetavast palgist ei jätku lauajuppigi ootekoja ega sageli isegi mitte istepingi jaoks! Muidugi, oleks tore, kui igal pool puitoodete firmagi teeks mingi ootekoja koos enda reklaamiga!?
Super! Isegi suvitaks sellises. Kas kuskil majutuses selliseid ka pakutakse külalisele välja? Ootekojaks on sellist raske lota, aga mõnes RMK puhkekohas võiks küll olla? Kui palju meie turismi "arendajad" selliseid ära kasutavad? Jutumärgid võtan siis maha kui saan teada, et neid ongi turismi heaks riigi või KOV-ide poolt ära kasutatud!
Jõgevamaa otsib visiooni?
Peipsiveerel on vaja kasutada iga maatükki, tagamaks ligipääsu, head vaated, puhkamisvõimalused, kohvi ja kalasupi pakkumisvõimalused külalistele? Mis kasu on vaadetest, kus suvine pilliroog selle varjab?
Äge putka! Kas matkajate peatumise jaoks on siin puhtus majas?
Mõned poekesed siiski hingitsevad ka Peipsiveerel.
Piirivalve tornide jaoks raha leitud ja see oluline. Aga puhkajad?
Kuidas arendatakse KOV-i poolt Tänavateküla?
Krunt või avalik ala? Kui palju on ja kas piisavalt juurdepääse järve äärde möödasõitjatele?
Aga võrratu tee! On palju kordatehtud maju, aga kahjuks on ka kurvemaid pilte. Igal juhul jalutuskäik on siin nauditav! Ehk isegi pimedal ajal, aga sellise tänavavalgustuse asemel oleks vaja midagi hoopis erilist, samas kümmekond korda odavamat!? Siinkohalgi oleks võimalus leida mingeid väga erilisi lahendusi! Ma ei kahtlekski, et erilise puhkamiskohana Mustvee puhul nauditaks ka pikki jalutuskäike siin!
Omal ajal siinkandis nõuti ühelt vallavalitsuselt kalleid valgustuslahendusi. Aga jalutage ringi ja vaadake, kui palju on neid kohalikke, kes vaevunud ühegi lambikese oma maja külge riputama? Pean vist ühe hilisöise jalutuskäigu tegema...
Ehk siis ollakse valmis ise elama pimedas, peaasi, et teised maksaks ja kallilt? No aga tõsiselt, vaadake pilte ja öelge, kui palju te näete teistele mõtlemist? Naabritele, sõpradele? Mina seda tõesti ei mõista, sest kuigi panin säästulambid ka ümber maja (ilus, tore), siis panin ka külatänavale. Ja peangi seda loomulikuks, sest kulule paaniliselt mõelda saab vaid ihnur ja hoolimatu inimene!
Aga plaan oli mitte päris Mustveeni sõita, vaid varem maha minna ja ringi vaadata.
Aga tööpäev on ju? Kus on tee-ehitajad? Mis toimub? Kas peremehetunne päris kadunud? Loobume riiklikust tee-ehitusest ja tellime kõik hangetega nii et töömehed puhkavad ja firmaomanikud puhkavad ka ... saartel?
Vabandan niisuguste piltide eest, kuid eks see ole siiski detail kohalikust elust ja kultuurist ning ilusad vaibad tõmbavad tähelepanu.
Jube traatide rägastik....
Väga ägedad punasest tellisest majad.
Nohjah. Kas just kõige ilusam taaskasutus, kuid teisest küljest siiski andekas töö!
Mõnegi maja puhul tunned, et on tahtmine, aga pole piisavalt vahendeid. Aga tahtmine ongi peamine, vaimusilmas võib näha, kui ilusaks siin kõik tulevikus võib muutuda!
Mis siin on? Ja mis saab olema?
Imeline! Hetkel veeseis vist madal, aga ilu on tajutav!
Meeldiv oli aga näha, et kohati võsa võetud avatud ka vaade järvele. Väga oluline.
Võib olla ersats, aga äge?
Busse vuras aga üksjagu! Tõsi, liinivõrk on ise ajast ja arust! Ja siis pole ka ime, kui vahel on bussid ikkagi tühjad!
Paar teemat hiljem kirjutan juba sellest, kuidas loobusin Alatskivile jm Sibulateel sõitmast. Kui tegu kalakohvikute päevaga, ei saa ühegi bussiga laupäeva hommikul Alatskivile. Ainult .... läbi Tartu!!! Varnjast ja Kolkjast rääkimata. Ja kui siis hiljem tahta sealtkandist taas Tallinna suunduda, siis loomulikult .... jälle läbi Tartu! Kas Jõgevamaa visionäärid peavad seda normaalseks?
Pühapäeval olid kalandusega seotud üritus ka Mustvees, aga sinnagi ei saa ümberkaudsetest kantidest pea keegi ühistranspordiga! Täiesti müstiline! Ikka meenub see, kuidas Jõgevamaa otsivat oma visiooni, aga inimestele liiklemisvõimalusi pakkuma ei vaevuta! Rääkimata keskkonnahoiust!
Tartust on enam-vähem talutav bussiühendus Alatskivi, Varnja ja Kallaste suundadel. MIKS AGA BUSSID EI SÕIDA EDASI MUSTVEE KAUDU NII JÕGEVALE KUI EHK KA JÕHVI VÕI RAKVERESSE? MILLE JÄRGI OTSUSTATAKSE, ET KADUNUD BUSSILIINIDE ASEMELE JA ÜLEÜLDSE POLEKS VAJA ROHKEM LIINE KALLASTE - RAKVERE JAAM? ALATSKIVI - JÕGEVA JAAM?
Seda lõike mitte ainult seepärast, et ka asulate-linnade lähedalt (Mustveest Kalmaküla poole vm) soovitakse kuhugi sõita vaid ka seepärast, et nii kaoks ära paljude ümberistumiste probleem - see, et ei suudeta ja polegi võimalik kõikide liinide puhul ümberistumise aegu sobitada!
Ning üle tuleb vaadata ka peatustevõrk. Näiteks Raja I ja Raja II vahelist maad ilma peatusteta peavad kohalikud liiga pikaks. Ning üksjagu on ka kohalikke liine nagu Mustvee - Omedu - Mustvee, aga kuidas need toimivad? Ja kindel, et neid vaja vaid tööpäeviti? Õpilaste jaoks siis? Peipsiääre nii sisukas piirkond, et selgelt on liinivõrk ajale jalgu jäänud.
Kindlasti on vaja liine juurdegi ja mitte ainult läbi Mustvee vaid ka Tartu - Varnja - Kallaste - Kääpa (sarnaseid liine ongi) ja edasi Kaarepere (või Tabivere) Jaama. Ning kui läbi Mustvee, siis Jõgevale edasi siiski kiiremini, ilma Sadalasse ja Laiusele sisse pööramata. Mõtteka ühistranspordi jaoks on ka siin sõiduaeg oluline, nii et osade liinide puhul tulebki sellega arvestada. Oluline siin seegi, et kommertsliine on kadunud ja inimesed vajavad ühendusi mitte ainult maakonnapiirideni, vaid ka kaugemale, Tallinnani välja!
Hea oli aga näha, et päris palju on Mustvee kandis ära tehtud. Teeremondist lihtsalt ilusate asjadeni. Kergliiklus- või kõnniteid pole siin kohati lihtne teha.
Mis busse siin nii palju vurab?
Siin kõrval võiks küll üks eriti äge vaatetorn olla, kuhu isegi söögid liftiga kohale tuuakse?
Vau!
Pole ei autosid, ega inimesi? Autode puudumise pärast ei muretse, aga inimesed tooks elu!?
Talvepuhkus?
Kohakala ja soodsat morssi kõrvale ma siiski sain!
Laupäev, 27. aprill 2019
Mustvee - Kallaste - Mustvee
Siingi torkab silma, et kohalike liidegi puhul on vahel väga aeglane sõiduplaan ja ajad ei ole kõige paremini paika pandud. Loogiline oleks pigem, et algul on sõit ehk kiirem, reisijate olemasolul jääb ehk buss ka paar minutit hiljaks ja just saabumise ees peaks ajad n.ö. iseenesest korrigeeruma? Mitte vastupidi, kus enne sihtpunkti hiljaks vahel jäädakse? Tore oli aga siiski näha, et on kohati bussiliine sobitatud ümberistumisteks.
Aga kas oleme lõplikult võõrdunud võimalusest ringi kolada bussidega?
Muidugi bussipeatused on meil sellised, kus ükski lisaruumeeter asfalti on lubamatu ja ei mingeid peatumisi, sõitkem ainult MÖÖDA....?
Muidugi on siin sõites näha ühte suurt murekohta. Piirkonnas on väga palju koduväravas toodete müümist ja see ka mõistetav, sest on ju nii aega ostjate vahel oma asjadega tegeleda, oma pitseri paneb ka vajadus asju külmikus hoida, kaupade vedu kuhugi kaugemale oleks liigne kulu jne jne.
Aga on veel üks nüanss - ohutus! Mõneski kohas ollakse oma müügiputkaga vm kohas, kus peatumine on keeruline, ohtlik ja samas ka mõttetu! Kas tõesti sellistes kohtades peatutakse piisavalt, et teenistus oleks hea?
Õnneks oli mitmeski kohas näha parklaid jm võimalusi paremaks ja tulusamaks kauplemiseks. Eriti kui käes aeg, et kaubavalik suurem ja nii on ühes kohas rohkem müüjaid ja erinevaid kaupu!? Igal juhul on tore näha muutusi.
Peipsiääre spaa?
Kui samovaride muuseumis pakutaks veel meie parimaid teesid? Pärnaõie, ivantshai, köömne-, nurmenukuteed?
Aga huvitav, kui otsisin sobivaid bussiliine, siis neid ei olnud!?
Tee peal nägin aga mingeid kraave....
... ja isegi metsasid!
Isegi midagi Noa laeva moodi oli! Kas selle künaga peamegi lahkuma?
Taastatav veski? Uhkeim kui....
.... pilbasaed?
Tee ääres näha, et uusi ehitisi tuleb aina juurde.
Mida aga ei ole, on kergliiklusteed. Suure tee ääres. Kas vallaametnikud sõidavad AINULT autoga?
Ümberistumisvõimalused olemas ja neid ka kasutatakse.
Olgu see kõnnitee või mis iganes nime all, kitsastes oludes on seegi piisav.
Mustvees torkas siiski silma, et osaliselt puudub tänavavalgustus.
Toidud tellitud, on aega mõned pildid teha.
Väga lahe ja populaarne mänguplats.
Kohvikul pole viga! Tõsi, väga ja väga ootaks kalatooteid! Mitte sellist kalaburksi, nagu tee ääres ühes kohas saab, aga midagi paremat ja kindlasti seljanka asemel kalasuppi!
Mustvees olemas juba ka jupike promenaadi, ja nui neljaks, seda on vaja pikendada! Lihtne see siin pole, aga see on oluline, eriti kui soovitakse pikemaajaliselt puhkavaid turiste. Lisaks muidugi vaatetornid on need, mida oleks vaja.
Kui siinne kraan sobib ka joogivee saamiseks, peaks see olema ka tähistatud ja eemaltki viitadega!
Ja nüüd Ankru hotelli. Oleks tore, kui poleks vaid toa hind, vaid ka üksinda tulles saaks soodsama majutuse. Kuigi selleks sobib tõenäoliselt ka Mustveel asuv Kalameestemaja!?
Võib olla oleks ka Kallastel ööbinud, aga seal kunagi nähtud kämpingumajad lähevad töösse alles juunis. Kahjuks.
Laupäev, 19. september 2020
Jõgevamaa bussiliikluses muutusteta
Jõgeva bussiliikluses ning rohkemaski ei ole kahjuks suurt mitte midagi rõõmustavat! Eestis ollakse selgelt viimaste hulgas kui mitte kõige viimane.
Küll oli hea näha, et siingi üksjagu P&S parklas autosid. Naljaga pooleks võiks parafraseerida, et "hea auto on teel mittesõitev auto"! Äsja muide oli uudis, mille järgi me 4-realiste maanteede jaoks euroraha enam ei saa ja see on teatud mõttes hea uudis! Sest eks "võõra" raha eest on ikka lihtsam asju teha, eelnevalt põhjalikult mõtlemata. Tegelikult kaine mõistuse iga rakk ütleb, et peaksime keskenduma kõiges mis võimalik autode arvu vähendamisele teedel. Ja seda mitte ainult selleks, et autode arv ei kasvaks numbrini, mis nõuaks neljarealist, vaid kogu keskkonnale mõeldes üldse.
Selles majas hakkaks küll toimetama!
Ei saa öelda just, et busse Jõgevamaal ülivähe liiguks, neid ikka on, vähemalt tööpäeviti. Ma pole numbreid küll võrrelnud, aga Jõgevamaa tundub sellise maakonnana, kus just puhkepäevade bussiliiklus on eriti hõre! See tähendab, et ongi väga hõre, mitte ainult ei tundu. Kuigi suuresti peaks siin just vastupidi olema, just põhisuundadel peaks sõitma vähemalt 4 x päevas. Näiteks Mustveest tuleb P esimene buss Jõgevale alles õhtul., Põltsamaalt ka vähe ning enamasti need ei võimalda ka Põltsamaalt teiste bussidega edasi sõita, kuna asjad üldse ei klapi!
Alustuseks on endiselt Jõgeva ÜTK koduleht selline, kus ikka ei näe infot eesolevate muudatuste kohta! Miks see ei huvita ei KOV-e ega MNT, ei oska öelda. Ükskõiksusena see igatahes paistab.
Alustuseks on endiselt Jõgeva ÜTK koduleht selline, kus ikka ei näe infot eesolevate muudatuste kohta! Miks see ei huvita ei KOV-e ega MNT, ei oska öelda. Ükskõiksusena see igatahes paistab.
Aga murekohti on rohkemgi ja suuremaid. Mainin vaid mõningaid:
* Põltsamaale läänesuunalt saabuvad bussid ei sõida Puhu Ristini. Siin on muidugi ohtusid tulevikus vast lisandumaski, sest riigil on plaan sealne ristumine ehitada kahetasandiliseks ja viia kaugemale. Seega muutub Põltsamaalt bussidele saamine veelgi ebamugavamaks ja mis peamine, võib eeldada, et tegu saab olema Mäo 2 variandiga, kus kaovad needki peatuvad kaugbussid, mis seni Puhu Ristis peatuvad.
* Põltsamaale läänesuunalt saabuvad bussid ei sõida Puhu Ristini. Siin on muidugi ohtusid tulevikus vast lisandumaski, sest riigil on plaan sealne ristumine ehitada kahetasandiliseks ja viia kaugemale. Seega muutub Põltsamaalt bussidele saamine veelgi ebamugavamaks ja mis peamine, võib eeldada, et tegu saab olema Mäo 2 variandiga, kus kaovad needki peatuvad kaugbussid, mis seni Puhu Ristis peatuvad.
* Jõgeval peaks maakonnaliinid läbima linna. Ma ei teagi, miks praegu bussid sõidavad Kooli ja Uku peatuste kaudu ehk Puiestee ja Suure tänavaid pidi? On ju teada, et suur osa reisijatest on kooliõpilased, oleks loogilisem ju Aia tänav? Seda enam, et see tooks bussid lähemale ka põhikoolile ja Spordihoonele ning ka linna servas Tähe jt tänavate piirkonnale, kus on kortermajad? Kui puudub tõsine põhjus praegusele kulgemisele, tuleks see liiklus ümber teha?
Igal juhul peaks ka Palamuse, Mustvee jt bussid kas a) sõitma linna ehk bussijaama ringiga või b) hoopis lõpetama liini Aia tänava lõpus?
Igal juhul peaks ka Palamuse, Mustvee jt bussid kas a) sõitma linna ehk bussijaama ringiga või b) hoopis lõpetama liini Aia tänava lõpus?
* Bussiliinidest tuleks paljud võimalusel siduda ja pikendada. Tartu - Kallaste bussid Mustveeni, Avinurmest liinid Jõgevani, Suure-Jaanist Jõgevani, Siimusti suunalt Mustveeni jpt.
Ei ole loomulik kui suuremate kohtade vahel, kus vahemaad väikesed, kulub sõiduks tunde, sest kohale saab (kui saab) suure ringiga). Ja põhisuundadel peaks ühendustihedus olema vähemalt 4 x päevas, eriti, kui esimene buss hommikul vara. Näiteks Jõgeva - Paide - Türi on täiesti normaalne ja vajalik ühendus, eriti kui olemas lähedalt, Järva-Jaani piirkonnast bussid ja liinide pikendamine on väike. Muidugi, ristümberistumisega võimalusel Vägeva Jaam peatuses, see annab liini kujundamisel paindlikke võimalusi, sest mõned rongid seal peatuvad.
Ei ole loomulik kui suuremate kohtade vahel, kus vahemaad väikesed, kulub sõiduks tunde, sest kohale saab (kui saab) suure ringiga). Ja põhisuundadel peaks ühendustihedus olema vähemalt 4 x päevas, eriti, kui esimene buss hommikul vara. Näiteks Jõgeva - Paide - Türi on täiesti normaalne ja vajalik ühendus, eriti kui olemas lähedalt, Järva-Jaani piirkonnast bussid ja liinide pikendamine on väike. Muidugi, ristümberistumisega võimalusel Vägeva Jaam peatuses, see annab liini kujundamisel paindlikke võimalusi, sest mõned rongid seal peatuvad.
Paide - Jõgeva suuna bussid saabuks Vägeva Jaama enne Tallinna - Tartu rongi ja väljuks peale seda, vastassuunal siis Tartu - Tallinn rongidega seotult. Sellised lahenduse on ka üks põhjusi, miks peaks tegelema ühtse riigifirma loomisega, mitte ei pea kasutama kalleid ja halvendavaid piirkondlikke hankeid.
* Siduda bussid Jõgeval rongidega ja see peaks olema ülimalt oluline liiniaegade paikapanekul ehk nr 1! Sellega on lood aga äärmiselt kurvad, sest siiani pole see suurt kedagi huvitanud. Raudtee remondiaegsed sõiduplaani muutused muidugi probleemiks, aga see on siiski ajutine. Ometi jääb vahel mulje, et vihuti jäetakse asju tegemata!
* Siiani pole kiiremat liini vähemalt 4x päevas Jõgeva Jaam - Kuremaa - Palamuse - Tabivere Jaam suunal ning ka ronge pole Tabiveres rohkem peatuma pandud.
* Rongidele oleks vaja lisapeatust Tooma tee otsas või siis tuleb tagada bussidega sinnakanti sidumine mõlema suuna rongide puhul Jõgeval ja Vägeval. Võimalusel muidugi Paide - Järva-Jaani bussiliinide pikendamise abil Jõgevani.
NB! Kooliõpilaste puhul ei mõtle ma siin seda, et nad ennast liigutada ei võiks ja kõmbiks bussijaama vaid pigem sellele, et ilmaasjata ei pea lapsi liiklusesse saatma.
Kõikidest neist asjadest rääkinud juba aastaid, aga ei ÜTK, Jõgeva vald, MNT ega keegi teine suuda kuidagigi oma laiskust põhjendada, jäärapäiselt jätkatakse vanas vaimus või hullemini veel! Ja ega targemat räägita ka järgmiste valimiste eel? Kuigi rääkimine on juba mõttetu, vaja on vaid tegusid.
Bussijaam sai kunagi palju kiidusõnu, aga tundub, et ametnike hool ja huvi piirdub vaid lindi läbilõikamisega?
Hoone puitdetailid igatahes värvi pole ammu näinud.
Hea on, et päevas päris mitu kordas kaugliinid siin liiguvad.
Jõgeval valmis saanud nüüd ka uus Grossi pood.
Elroni asendusbusside peatus siin ja eks siin peaks vahel peatuma nii mõnigi saabuv liin, et reisijad rongile jõuaks. Ei võetud ju perroonide planeerimisel kuulda juttu, et iga "vähemmeeter" perroonide ja bussijaama vahel on oluline!
Sookured lähevad....
Kuni bussid siitkaudu sõidavad, peaks bussipeatus olema ka siin, nii et kortermajadest oleks võimalikult lihtne ja otse bussile saada. Üldse on Jõgevamaal probleeme arusaamisega, mismoodi bussiliiklus toimib. Pole vahet, kes tegusatest poliitikutest seal kähmlemiste tagajärjel võidule saab ja ka sellest, kas elu juhib peaministri (kes väga ja väga palju räägib ÜT ja oma erakonna ning valitsuse poliitikute tegususest) partei vm.
Alumisel pildil näha vaade, kus ka peaks olema Jõgeva Aleviku sissesõidutee juures bussipeatus, aga ka seda ei ole. Ei ole ka tehtud peatust Aidu Järv? Ühesõnaga, mitte essugi pole tehtud? Oleks siis julgustki vastu vaielda, et pole vaja jm, aga lihtsalt vaikitakse. Kisa ja rusikaga rinnale tagumine on muudel puhkudel ikkagi tavapärane, sest kuidas sa muidu valijale muljet jätad??
Muidugi on autoroolist raske mõista, et alevikust bussijaama marssimine on raske ja aeganõudev, küll aga võiks proovida mõista, et kui nii öeldakse, siis ka nii on!? Ja kui korduvalt öeldakse, siis peaks mõtlema, kas su koht on ikka ametniku laua taga või kohaliku poliitikuna ringitatsumine?
Alumisel pildil näha vaade, kus ka peaks olema Jõgeva Aleviku sissesõidutee juures bussipeatus, aga ka seda ei ole. Ei ole ka tehtud peatust Aidu Järv? Ühesõnaga, mitte essugi pole tehtud? Oleks siis julgustki vastu vaielda, et pole vaja jm, aga lihtsalt vaikitakse. Kisa ja rusikaga rinnale tagumine on muudel puhkudel ikkagi tavapärane, sest kuidas sa muidu valijale muljet jätad??
Muidugi on autoroolist raske mõista, et alevikust bussijaama marssimine on raske ja aeganõudev, küll aga võiks proovida mõista, et kui nii öeldakse, siis ka nii on!? Ja kui korduvalt öeldakse, siis peaks mõtlema, kas su koht on ikka ametniku laua taga või kohaliku poliitikuna ringitatsumine?
Aga mis siis ikka. Bussis sõitjaid küll, kui see Palamusele jõuab. Muide, eks üks murekohti maabusside puhul ole seegi, et hommikuti "korjele" minnes bussid algpeatusest tühjad ja õhtul tagasi saabudes samuti. Siin on raske lahendust välja pakkuda. Hea on, kui mõned bussijuhid elavad keskusest väljas ja busse ei pea ööseks keskusesse tooma. Vahel aitab ka see, et hommikused ja õhtused bussiliinid tuleks ümber teha, aga see sõltub väga tugevalt piirkonnast. Sadukülasse sõitvat liini ju ei pikenda naljalt kuhugi kaugemale suuremasse keskusesse, sest sõiduaeg kahe koha vahel muutuks ülemäära pikaks. Õnneks on ka asulaid, mille puhul muresid vähem, näiteks Torma saab kaetud enamasti kahe keskusevahelise liinidega.
Muide, õhtul sõidab üks buss näiteks Palale. Miks mitte Alatskivile? Kui ka juht elab Palal, siis tagasitulek Alatskivilt on ju vaid sutsakas? Muidugi peaks üldse vaatama Tartu - Alatskivi suuna busside pikendamisvõimalusi Tabivereni vm, aga siin muude takistuste kõrval probleemiks ka erinevate maakondade bussihanked? Eks nii on päris paljude liinidega.
Üks olulisemaid asju oleks ka bussiliinide käivitamine nii, et rongilt tulles saaks olulistesse kohtadesse 10-20 min ümberistumisajaga. Näiteks Palamusele. Nadi ju kui kulutatakse raha muuseumitele jm, aga kohale saab vaid autoga kaugemalt tulles. Palamuse koos muude kohtadega ja minu poolt ammu välja pakutud lahendusega saaks head võimalused, külastajad aga võimaluse ühe päevaga mitu kohta läbi käia.
Nonii, kus see mõisapoiste parv siis on?
Luts oma raamatutega ja nende järgi tehtud filmidega muudavad Palamuse ehtsaks Pauvereks, kui siin kohal olla. Ja kui tänapäeva koolipoisid ning -tüdrukud siin justkui koolimajast tulevad, siis on tuttav tunne eriti ehe!
Palamuse muuseumi hooned on heas korras, mitmed muud hooned asulas aga mitte. Loodetavasti jõuame kunagi selleni, kus Paunvere keskus tervikuna on restaureeritud ja pilt veel rõõmsam.
Ja siiski on ju raske ette kujutada, kuidas siin õpiti ja päriselt ka elati. Põnev igatahes mõtiskleda ja püüda sellesse sisse elada.
Koolimaja teisel korrusel väike näitus Peipsiveere samovaridest ja "kaladetailidest" nagu luud, soomused jm tehtud piltidest.
Muuseumil siis ka uus külastusmaja.
Ning tore, et kohvikuga. Kuigi, supp oli hea, aga lihapirukas minu jaoks kuidagi kuiv. Jätsin kahjuks küsimata, kelle toodang. Oleks aga väga tore, kui pirukad oleks ehtne ja hea kodune ning kohalik toodang!
Rosinasuppi ei olnud.... Nali naljaks, ehk peakski Tõnissoni söögitoas olema korraliku lihaga käntsakas leiba? Hea keedu- või suitsuliha on ikka väga tasemel asi, kuigi noorte jaoks on täna hoopis teised toidud, ka tõnissonidele!
Väga hea muidugi, et filmijupikeste puhul kolmes keeles võimalused. Huvitav, kas ka mitme keelse tõlkega DVD-sid müügil? Kodulehelt näha, et "Kevade" küll, aga ei rohkemat? Ja subtiitritega?
Etenduse jaoks on hoonestus täiendust saanud!
Lible on nüüd aga alati kohal!
Punsli eli oli aga apteegist seekord vist otsa saanud. Ei tea kas tänapäeval mõnes kaasaegses tervisekeskuses võiks ka punsli eli pakkuda?
Jõgevale tagasi sõitis sel ajal väike buss ja sõitjaid jagus.
Järgmise bussiga sõitsin Sadukülla.
Sõitjaid oli ka ses bussis, aga enamus muidugi vaid Siimustini, kaugemale sõidetakse loomulikult vähem. Siimusti ise jättis kuidagi kurva mulje, aga ega mul polnud ka aega ringi vaadata. Hea oli aga näha, et külapood siin toimib.
Vanu kivihooneid on siin aga veel alles.
Tagasiteel olingi osa teed ainuke sõitja ja teel paar inimest lisandus.
Nii palju kui läbi aegade olen juhtunud siitpoolt sõitma, siis Uku ja Kooli peatustes on reisijaid olnud, aga kui on, siis vaid üksikud.
Siin saab olema hotell? Hm, külastajaid siinkandis muidugi on, aga mis põhjused on siia rohkem tulla?
Huvitav lahendus!
Turul natuke tegevust on, aga kioskeid vist ei kasutatagi.
Kiriku ehitus. Pidi tulema ka vaateplatvorm!
«Meie linna pannakse üks suur valge noku püsti.» Katuseraha abil ehitatava Jõgeva kiriku jumalavallatu väljanägemine nörritab kohalikke
Nüüd, mil vabariigi valitsus on otsustanud niinimetatud katuserahast Jõgevale kiriku ehituseks eraldada 400 000 eurot, on ammu oodatud pühakoja püstitamisega seonduvad teemad külmalinna piirkonnas taas aktuaalseks muutunud. Peale küsimuse, kas kiriku ehitamiseks peaks ikka just riik raha eraldama, pakub kohalikele ohtralt kõneainet tulevase hoone väljanägemine. Nii mõnigi leiab, et mõne nurga alt vaadatuna hakkab see meenutama mehe suguelundit.
Meeldiv oli aga , et Puiestee saab ka uusi puid juurde.
Aeg bussijaamas on seisma jäänud....
Laupäevasel ajal oli ka sellele bussile reisijaid. Muidugi on see puhtalt Mustveesse sõitmiseks liiga suurt ringi tegev, kuid eks on vaja liine ka läbi külade.
Plaanisin hiljem sõita Tallinna Puhu Risti kaudu, aga Põltsamaa buss oli nii tilluke, et jätsin siiski peale minemata....
Reisiraamatukogu oli aga tühi, sain jätta sinna juurde vaid ühe ajakirja.
See pole muidugi valla probleem, aga kallid ja mõttetud infoekraanid tähendavad siis teisel küljel vettinud sõiduplaane, paberinfot muudel seintel jms? Ei kuulatud perroonide tegemise aegu, kuidas vaja teha, ei tehtagi midagi korda? Räpakas suhtumine!
Muide, bussijaamas rongide sõiduplaani pole siiani üldse!
Kas iga inimene teab,. kus on Puiestee tänav?
Busse polnud näha ei Tamsalus ega Tapal. Muidugi, nagu mainitud, praegu ka remondiaegne plaan.
Reede, 11. detsember 2020
Jõgeva Alevikutee bussipeatus.
Puust ja punaseks. Kuigi olen korduvalt põhjendanud uute bussipeatuste vajadust, siis tundub, et leidub inimesi, kelle jaoks on tegu tuumafüüsikaga. Jõgeval ja Jõgevamaal on neid kohti muidugi rohkemgi! Mainiks enne Aleviku peatuse juurde jõudmist ära ka selle, et Aidu järve teeotsa on vaja bussipeatust Aidu Järv, kui just keegi ei lükka mu väidet ümber. Argumenteerides, miks pole vaja bussipeatust populaarse puhkekoha juurde?
Muidugi on vaja ka Mäealuse bussipeatus teise kohta tõsta. Praegune asukoht võib kaasa tuua ränkraskeid õnnetusi. Peatus kurve taga kohas, kus peatusest väljuvale bussile võib palgiveokoorem vm selga sõita (oht eriti talvel) ei tohiks olla kunagi võimalik. Aga näe, Jõgevamaal on! Vait on KOV ja vait on MNT!
Teele asusin muidugi Tallinnast. Selleks, et veel kord näidata probleemseid kohti, aga teisalt muidugi ka seda, mis paremaks muutunud. Sest Jõgevamaa on iseenesest väga äge kant!
Muide, valla FB lehel üleskutse aidata kaasa Aasta Teo väljaselgitamisele. Kuid pole üleskutset, uurimaks Aasta Tegemata Tegu?
Muide, valla FB lehel üleskutse aidata kaasa Aasta Teo väljaselgitamisele. Kuid pole üleskutset, uurimaks Aasta Tegemata Tegu?
Peatuseid juurde on vaja ka raudteel. Äntul ja ka siin Toomal. Endla raba on väga popp kant. Muidugi võiks ehk tagada ka bussidega siiapääsu, näit Vägevalt, kuid seal peatuvaid ronge on vähe ja ebasobival ajal. Ja et seal asi paremaks läheks, on raske loota, sest Elroni asi ju regionaalpoliitika pole!? Tublid, et väga olulisel ajal uuest sõiduplaanist 13. dets üks Tartu rong lisandub, aga paraku on see jälle ekspress ja tundidepikkune paus väiksemates peatustes endiselt alles. Kuigi just lisanduva rongi ajad sobiks kõikides peatustes peatumiseks ideaalselt! Millega Elronis mõeldaks, on muidugi raske öelda.
Muidugi pole ka uues plaanis ühelgi kiirrongil peatust Tabiveres lisatud, seegi näitab teatud kärbumist...
Muidugi pole ka uues plaanis ühelgi kiirrongil peatust Tabiveres lisatud, seegi näitab teatud kärbumist...
Muidugi oleks ka praegu peatuvate rongide sidumine bussidega Vägeval abiks. Ja seda poleks keeruline teha, kui ÜTK-d suudaks Elronist erinevalt mõelda! Piisaks vaid Jõgeva ja Paide (Järva-Jaani) suuna bussiliinide ühendamisest. See tähendaks ju häid võimalusi mõlema suuna inimestele! Või on üheks põhjuseks ikkagi tahtlik torpedeerimine? Nagu üks Isamaa poliitik ütles: "Bussiliiklust hakkame arendama siis, kui see jama ehk tasuta bussiliiklus lõpeb!" Isamaa puhul on see muidugi normaalsus, sest nende suhtumine ühistransporti on üle Eesti vaenulik! Aga teised? Majandusministri portfell ju Keskerakonnal? Ja küllap Olgo jt kesikud ka uutel valimistel uhkelt Jõgevamaal kandideerimas ja lubamas?
Jõgevale jõudes võib aga sageli näha, kuidas siinkandis ÜTK tööd teeb. Õigemini ei tee! Piisab kui olla jaamas rongide ajal ja jälgida.
Jaamas asub ka maja, kus sündis Betti Alver. Tegu peaks olema siis tänase seisuga ka Jõgeva vanima hoonega, sest enne siia jaama tekkimist oli tegu lagedate talumaadega. Raudtee on selle linna sisuliselt "sünnitanud", nii nagu vahel raudtee puhul juhtubki. Jõgeva on aga tänu sellele täna hea rongiliiklusega linn. Õigemini, üpris hea, Tartu linnalähiliikluse tekkimisega saaks olla veel parem. Sama peaks kehtima ka Jõgevamaa kohta üldiselt, aga tänu laiskusele ja ükskõiksusele see nii ei ole.
Ka ei ole kahjuks Pargi & Sõida siinkandis väga popp. Eks seda mõjutab kaugus Tallinnast, kui ka Tartu-suunalise rongiliikluse suhteline hõredus. Praegu muidugi ka koroona.
Koroona ajal kiputakse aga sageli imepisikesi busse mitmetele liinidele panema. Väga ei riskigi praegu ringi sõita. Seda enam, kui sõitjaid üksjagu selles kilukarbis.
Mitte midagi ei taheta aga Jõgeva vallaski kuulda bussiliikluse edendamisest. Eks üheks põhjuseks ole ka see, et enamus ametnikest ei mõista ÜT peensuste tähtsust. Volikogus parteitute kõrval ruulivad Isamaa, RE ja KE, aga ju nende tase ei võimaldagi asju käsile võtta!? Ja pole targemat oodata ka mitteparteilastest?
Pommiaugu ehk Jõgeva Militaarmuuseumi reklaam tuletas mulle taas meelde seda, et Jõgevamaa ÜT üks olulisemaid eesmärke peaks olema bussiliinide kokkupanemine. Kõik Mustvee-Kuremaa suunalised bussid peaks alustama teiselt poolt Jõgevat. Kas siis Uku peatusest, Siimustist, Vaimastverest vm. Selleks, et teha peatused ka linnas sees. Veelgi parem, plaanides sõitu selliselt, et peatusesse Jõgeva Jaam (siiani pole nime muudetud) saabuda 3-4 minutit enne rongi ja väljuda peale rongi.
Pommiaugu ehk Jõgeva Militaarmuuseumi reklaam tuletas mulle taas meelde seda, et Jõgevamaa ÜT üks olulisemaid eesmärke peaks olema bussiliinide kokkupanemine. Kõik Mustvee-Kuremaa suunalised bussid peaks alustama teiselt poolt Jõgevat. Kas siis Uku peatusest, Siimustist, Vaimastverest vm. Selleks, et teha peatused ka linnas sees. Veelgi parem, plaanides sõitu selliselt, et peatusesse Jõgeva Jaam (siiani pole nime muudetud) saabuda 3-4 minutit enne rongi ja väljuda peale rongi.
Omaette küsimus on seegi, kas osa busse ei peaks linna läbi ka Aia tänavat pidi?
Selliste läbivate liinide nagu Siimusti - Mustvee, Vaimastvere - Palamuse jm jaoks sobib bussijaamas ehk peatuses Jõgeva Jaam peatumine posti nr 3 all. Selle, mida täna pole. Ja mis peaks asuma siin, sest ülioluline on lühim vahemaa perroonini ja ka bussijuhi visuaalne kontakt rongidega. Muidugi tuleb see peatuskoht planeerida nii, et peatuda siin saaks mitu bussi korraga. Et seda pole siiani tehtud, on järjekordne näide asjatundmatusest. Kui perroone ei õnnestunud bussijaamale lähemale teha, siis peab buss tulema lähemale. Loogiline ja lihtne ju?
Selliste läbivate liinide nagu Siimusti - Mustvee, Vaimastvere - Palamuse jm jaoks sobib bussijaamas ehk peatuses Jõgeva Jaam peatumine posti nr 3 all. Selle, mida täna pole. Ja mis peaks asuma siin, sest ülioluline on lühim vahemaa perroonini ja ka bussijuhi visuaalne kontakt rongidega. Muidugi tuleb see peatuskoht planeerida nii, et peatuda siin saaks mitu bussi korraga. Et seda pole siiani tehtud, on järjekordne näide asjatundmatusest. Kui perroone ei õnnestunud bussijaamale lähemale teha, siis peab buss tulema lähemale. Loogiline ja lihtne ju?
Muidu Jõgevale oodatakse külalisi küll. Ja kõik tehtudki selleks, et raudteepeatus paremini ühendada teiste liikumisviisidega. On ikka või? Põltsamaa buss pani vehkat 3 min enne rongi. Ja nii palju kordi päevas ning mitte ainult Põltsamaa bussidega seoses. Elistvere Loomaparki ei saa külaline siit bussiga üldse, kuigi juba aastaid tagasi pakkusin sõiduplaani välja. Selgete ja konkreetsete põhjendustega.
Vallaasjalised sõidavad muidugi ainult autodega?
Vallaasjalised sõidavad muidugi ainult autodega?
Pildistasin aga üksjagu ka maju. Isegi lihtne puumaja on oma olemuselt armas ja Jõgeval võib lisaks näha ka eriilmelisi, aga ilusaid maju ja detaile.
Jõgeva üks miinus ja murekoht on haki- ja vareseparved. Ega siin muud ei aitakski, kui haljastust vahetada. Vaja istutada puid, mis neile pesapuudeks võimalikult vähe sobiks. Enamasti vallutavad nad vast mände ja kaski ning veel mõningaid lehtpuid? Kas aga kõiki?
Ja haljastust ongi erinevat. Muidugi, ikka ootaks elupuude jt kõrval ka suuri puid.
Ilus!
Jupike uhket aeda!
Eesti Raudtee teeb siin midagi?
Siin aga Eesti Raudtee pole küll ära teinud väga olulist asja, ülekäiku! Ikka veel. Raudteel käimine keelatud? Miks siis tee siin sissegi tallatud? Sest ei ole kuidagi normaalne, et siinkandis liikudes peaks raudtee ületamiseks trampima jaamani välja! Oleks siis veel viaduktil trepid kahel pool raudteed, aga kus sa sellega! Muidugi oleks need ka ebamugavad vanuritele, lapsevankriga liikujatele jt.
Bussipeatust on vaja ka teisele poole raudteed, garaazhide juurde, et tagada lühim ligipääs Tähe tänava korruselamutele. Ka sellest on Jõgeva vallavalitsus teadlik.
Mis nimeks panna, ei oska ma öelda. Hea oleks muidugi kui võimalikult paljude peatuste nimed põhineks ikka kohanimdel, sest see oluline kasvõi peatus.ee kasutajatele. Kuid ei pane ju nimeks Jõgeva Garaazhid? Jõgeva Tee?
Mis nimeks panna, ei oska ma öelda. Hea oleks muidugi kui võimalikult paljude peatuste nimed põhineks ikka kohanimdel, sest see oluline kasvõi peatus.ee kasutajatele. Kuid ei pane ju nimeks Jõgeva Garaazhid? Jõgeva Tee?
Kus selline veel asub?
Jalakäijate liikumisteedega on siingi muidugi mured. Aleviku poole kõnnitee olemas, aga Pedja jõe suunal mitte.
Reede, 11. detsember 2020
Jõgevamaal visioonid ja teod kokku ei lähe!
Visioonikonverents läks edasi, esinema asus Mustvee vallavanem Jüri Morozov – tema kõne oli hoopis teisest killast. Austus inimeste vastu, piirkondade omapära arvestamine ja piirkondade omanäolisuse tugevdamine – need olid põhiideed Mustvee vallavanema kõnes. Mustvee valla visioon on seotud piirkonna edumeelsete inimestega ja Peipsi järve ning kogu piirkonna omanäolisuse rõhutamisega. Oluliseks pidas Mustvee vallavanem valdade õigust ja võimalust ise oma arengut kavandada ja soovis, et riik administratiivsete vahenditega ei halvendaks neid võimalusi. Kõne oli sobiv ja kooskõlas konverentsi ideega - visiooniga.
No ja viimase ettekande esitas konverentsil Raul Rebane. Mina panin igatahes kõrvataha palju uut ja huvitavat. Raul Rebane toonitas, et lood piirkondadest on need, mida müüakse ja mis toovad turisti maakonda ja valda. Lood piirkonnast, need on üliolulised, kui soovitakse oma piirkonda müüa. Palamuse ja Luts - oli, on ja jääb veel pikaks ajaks oma lugu jutustama Eestimaal ja Jõgeva vallas. See on tugevus, mille peaksime ära kasutama - oli mõte, mille Raul Rebane välja käis. Oma ettekandes rääkis ta sütitavalt kartulist. „Kui küsida eestlaselt, mis talle seostub Jõgevaga, siis vastuseks on ikka kartulisort „Jõgeva kollane““, rääkis Raul Rebane. Miks meie Jõgeva maakonnas ei oska seda teavet kasutada ja Jõgevamaa hüvanguks tööle panna? Ei tea, ju siis on vaja, et kaugemalt tulija seda meile meelde tuletaks! Monument kartulile – oli Raul Rebaselt „hull idee“, mis visioonikonverentsil kohapeal sündis! Äkki oleks tark kogu tema jutt kõrva taha panna?
Nii on siis kirjutanud praegune abivallavanem Terje Rudissaar. Visioon ongi oluline ja selge, et Vooremaa on ses kontekstis ka väga oluline turismi sihtkoht. Aga ühistransport pole oluline ju vaid nende jaoks, igapäevaselt on see veel olulisem kohalikele inimestele. Ja kui Olgol tõesti ehk visioonid nõrgad, siis ehk on Jõgevamaal keegi, kelle jaoks valdkond arusaadavam?
Hea on Jõgeval muidugi see, et on olemas kohad ratastele ja P&S parkla. Küll aga sai juba perroonide planeerimisel räägitud sellest, et infoekraanid, infotahvlid jm peaks asuma ülekäikude juures ja tagama info (eesolevate muudatuste jm) ka möödakäijatele. Eesti Raudtee tase ei võimaldanud aga rohkemat kui lajatada need keset perrooni ja eks ka koostööd KOV-ide jt ei sallitud ju silmaotsaski. Sest normaalse koostöö puhul oleks kasvõi hiljemgi aru saadud, et infoekraane on vaja ühesuguseid, Jõgeval siis vähemalt 3 - mõlemale ülekäigule ja bussijaama.
Uusi perroone ei õnnestunud nihutada aga vana jaamahoone ette, sealt olnuks pääs bussijaama ooteruumi ja bussidele oluliselt lähem ja mugavam. Taas oli tegu Eesti Raudtee jäärapäisusega.
Hea on Jõgeval muidugi see, et on olemas kohad ratastele ja P&S parkla. Küll aga sai juba perroonide planeerimisel räägitud sellest, et infoekraanid, infotahvlid jm peaks asuma ülekäikude juures ja tagama info (eesolevate muudatuste jm) ka möödakäijatele. Eesti Raudtee tase ei võimaldanud aga rohkemat kui lajatada need keset perrooni ja eks ka koostööd KOV-ide jt ei sallitud ju silmaotsaski. Sest normaalse koostöö puhul oleks kasvõi hiljemgi aru saadud, et infoekraane on vaja ühesuguseid, Jõgeval siis vähemalt 3 - mõlemale ülekäigule ja bussijaama.
Uusi perroone ei õnnestunud nihutada aga vana jaamahoone ette, sealt olnuks pääs bussijaama ooteruumi ja bussidele oluliselt lähem ja mugavam. Taas oli tegu Eesti Raudtee jäärapäisusega.
Täna on aga lood sellised, et mingit tegevust ÜTK poolt ei ole näha ja puudub isegi kodulehel info muudatuste kohta. Või siis leiab hoopis aegunud infotki, nagu näiteks Jõgeva - Mustvee ammu aegunud sõiduplaan.. Kuid mure veel suurem, valda ei huvita teema absoluutselt ja tahet ei paista ka naabervaldade poolt. Mille eest siis palka kasseeritakse ja mitte väikest? Samas on raha raisatud arengukavadele jm, mille sõnastust vast isegi valdades ei teata. See on ju vaid teesklemine, nagu soovitaks midagi muuta. Aga ehk ongi hea, kui ÜTK-s on töötaja, kes ei tüüta?
Lk 46 algab väga huvitav jutt. Oleme ju arengukavade riik, neid aina vorbitakse.
Laisholmi pubis mul siiani käimata. Jõgeva jaamahoone aga meeldib mulle, sellises võiks palju asju ära teha....
Ehitusi Jõgeval on. Vaatamata jäi küll uus vaatetorn/kirikutorn aga tore, et see tehtud! Majutuskohti on Jõgeval ka, sh spordihoone Virtus hostel. Mis saab sellest majast? Katusetööd käisid.
Uus Grossi pood, kuid teisest küljest on Jõgeval marketeid puntis liigagi palju! Vähem marketeid tähendaks muuhulgas ka paremaid palkasid ning madalamaid hindu. Vähemalt teoorias.
Siit pildiltki näha, et rongide peatumine samas kus bussid, olnuks iga kell parim lahendus! Tollasest Eesti Raudtee "ränkraskest tegutsemisest" muutuste vastu võitlemisel oli kindlasti väga vaevarikas ja küllap saadi preemiaidki!
Õnneks õnnestus tollal paljudes kohtades asju muuta, aga kripeldama jääbki, et kõikjal see ei õnnestunud. Tabiveres, Pedjal ja Kaareperes õnnestus muuhulgas tagada see, et perroone ei ehitatud kõrvaltee äärde vaid ikka teedevahelisena ja see oluline eelkõige peatuvate rongide vahetuse huvides. Mis omakorda tähendab paremaid sõiduplaane.
Õnneks õnnestus tollal paljudes kohtades asju muuta, aga kripeldama jääbki, et kõikjal see ei õnnestunud. Tabiveres, Pedjal ja Kaareperes õnnestus muuhulgas tagada see, et perroone ei ehitatud kõrvaltee äärde vaid ikka teedevahelisena ja see oluline eelkõige peatuvate rongide vahetuse huvides. Mis omakorda tähendab paremaid sõiduplaane.
Turg Jõgeval eriti ei toimi.
Aeg aga sööma minna.
Käsitööpelmeenid tõesti väga head, kuigi ports veidi väikesevõitu. Morssi aga siin (Rõngu mahlast, a la 40 senti või ammugi mitte väiketootjate siirupitest) ei pakuta, tuleb leppida oluliselt kallimate mahlajookidega.
Ja vähemalt sel päeval polnud midagi ahvatlevat ka kalasaalis. Valik vägagi väike, kuigi Peipsi lained Jõgevamaa kaldaid puudutavad. Kas on jõgevalaste maksevõime väike, sest kala pole alati ju odav lõbu, just filee jm poolvalmistoodetena?
Autosid on kesklinnas muidugi palju.
Keskväljakut ootavad ees aga suured muutused. Ja õnneks vist siinkohal mõeldakse rohkem ka haljastuse peale kui mujal linnades seni.
Pooled ilutulestikud tasuta?
Siin ma vist jätaks küll sõitmata....
Tallinna rong saabub ja väljumisaeg 13. 55. Kas on näha mitmeid saabuvaid busse enne rongi? Ei, siiski mitte. Mis sest, et arengukava näeb ÜT tähtsa liikuvusosana. Muidugi, üleüldse on naljakas seda lugeda, eriti kui vaadata liiklussagedust, arengukavas aga öeldud, et eelistatuks peetakse bussiliiklust, sh Mustveega. See on tõesti naljakas, eriti kui mõelda, et nt pühapäeviti tuleb Mustveest esimene buss alles õhtul!
Rong sõidab ära 13.55, paar minutit hiljem näeb aga viaduktil saabuvat bussi Mustveest. Saabumine Jõgevale 14.00.
Põltsamaalt saabub buss 14. 05....
Ühesõnaga, tegu on tõepoolest tahtliku käkikeeramisega. Kui Isamaa või mõne teise erakonna poliitikud teevad seda vihast KE poolt käivitatud eeltasutud bussiliikluse tõttu, siis tegelikult kannatavad ju elanikud, külalised ja keskkond. Ja loomulikult ei vaevuta Jõgeva vallavalitsusest küsimustele mitte kunagi vastama!
Küll aga õnnestus mul seekord ära käia Betti Alveri muuseumis.
Tõusiklikkusest, pugemisest ja silmakirjalikkusest Alveri luules räägib Siim Kallas? Mida veel?? Tegu asjatundjaga neis asjus?
Muuseumis ka maalinäitus.
Poolikuid kive saab ka nii ära kasutada!
Ja hea, et Jõgeval on pinke üksjagu ning neid ka lisandub.
Ja hea, et Jõgeval on pinke üksjagu ning neid ka lisandub.
14. 33 saabumas rong Tallinnast, Põltsamaa, Kuremaa ja Siimusti bussid sõidavad ära mõned minutid varem!
Peale rongi on aga ca pool tundi vaikust, busse ei välju....
Ma ei usuks kui ise ei näeks!
Jõgeval on kortermaju vägagi palju. Aga ka nende puhul ei ole mõeldud bussiliiklusele. Siin peatust ei ole! ja linna läbivad liinid kortermajade maksimaalsel kaugusel. Seda teed pidi sõidavad aga Mustvee ja Palamuse suuna bussid, peatumata.
Bussijaamas puudub ka rongide sõiduplaan, ekraanil ei kajastu ka nende väljumised. Küll aga saab mingeid uudiseid lugeda, nagu see oleks reisijale kõige olulisem.
Perroonil aga näeb mõttetu rahakulutamise vilja - ekraani. Samal ajal pole isegi info jaoks stendi. Maanteeamet kuuldavasti neid muretsenud, kas õnnestus mõned Eesti Raudteele maha parseldada?
Olukord on kreisi, aga mitte kuskilt pole loota ka abi. Või peaks vähemalt vallavalitsuses lootma, et mõistus koju jõuab? ÜTK on ju loodud valdade poolt, mingi vastutus peaks ka selles suhtes olema?
Siia, enne silda, peaks aga bussipeatuse kiiresti tegema. Tänaseks venitatud sellega aastaid, seega peaks selle tegemagi ülimalt kiiremas korras. Esialgu kasvõi ainult bussipeatuse sildi üles pannes.
Mutso peatus ju ülikaugel ja ei saa kuidagi normaalseks pidada, et aleviku elanikud peaks bussidele minemiseks kõmpima paar kilomeetrit bussijaama, et siis oma kodust mööda sõita!? See peaks olema täiesti elementaarne, aga Jõgeva vald vist teeb statistikat. Vaatab siin kohapeal, et pole ju kunagi ühtegi inimest ootamas bussi? Busse, mis ei saa peatudagi? Ometi on ju teada, et siin palutakse bussijuhtidelt peatumist! Või ei taha vallavalitsus midagi sellist kuuldagi, kattes oma kõrvad kinni?
Ahjaa, Põltsamaa jm sellesuunalised bussid peaks ju ka alustama pigem alevikust (vähemalt osa busse), eraldi bussiliinid Jõgeva - Alevik - Jõgeva on kuidagi imelikud? Seda enam, et käiakse ju ehk ka väljastpoolt Jõgevat Instituuti tööle? Jõeäärsest puhkealast rääkimata.
Ahjaa, Põltsamaa jm sellesuunalised bussid peaks ju ka alustama pigem alevikust (vähemalt osa busse), eraldi bussiliinid Jõgeva - Alevik - Jõgeva on kuidagi imelikud? Seda enam, et käiakse ju ehk ka väljastpoolt Jõgevat Instituuti tööle? Jõeäärsest puhkealast rääkimata.
Pedja jõgi, vaade allavoolu.
Ja ülesvoolu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar