Türil.

 

 

 

 

 

Türile on Tallinnast kõige parem sõita rongiga, muu Järvamaa puhul on aga ÜT siiani probleemne. Pole ju Paidelgi häid bussiühendusi ja hoolimata lahenduste pakkumisest imetleb ÜTK vaid läbikukkunud Mäo terminali. Kasuks ei tule seegi, et Järvamaal on eraldi ÜT piirkonnad ja nsee ka üks põhjus (rumaluse, ükskõiksuse ja laiskuse kõrval) miks ükskõik kuhu sõitymiseks peab esmalt saama Paidest Türile või vastupidi. Aga seekord oli eesmärk vaid Türil paar asja ajada ja natuke ringi vaadata.
Muidugi on vaja ka tihedamat rongiliiklust ja ehk Elron selle natukenegi eesmärgiks võtab, kui diiselronge vabaks jääb peale Tartu suuna elektrifitseerimist. Praegune rongiliikluse tihedus on nadi. Raplas ja Lelles käivad küll tööd, aga Hagudi ja saku jaama taastamist pole siiani alustatud.

 

 

Imekombel on siin suudetud ekraanil tagada nii rongi-kui bussiajad! Tõsi, Rapla vald ei ole ikka veel bussijaama siia üle kolinud ja ümberistumised on küll paremaks saanud, aga ikka nadid.  Nii peab sageli hoopis kasutama autosid, et edasi saada.

 

 

Ruumi bussidele siin napib, aga saab lihtsalt juurde.

 

 

Bussipeatuste nimed on ikka ümber muutmata, paneb imestama, miks ikka vallavalitsusse nii paaniliselt trügitakse, kui endil võimekust ja mõtlemisvõimet pole? Siin EI OLE Rapla jaam, siin on jaama teeots.

 

 

Siiski on siin ka midagi head ehk korralik rattatee, kohati varjuline, kuigi puid võiks veelgi juurde istutada. Isegi mõningaid pinke leidub, aga mitte ühtegi pumpkaevu.

 

 

Mahajäetud raudtee.

 

 

Imelikul kombel pole siin isegi tõkkepuid! Pole siis ime, et õnnetusi juhtub, kuigi tõkkepuu praeguse lahendusena ehk pilbastena, pole ka mingi tõke.

 

 

Türi vist ei ole eriti atraktiivne elukohana, teatud lagunemise ja mahajäetuse muljet on siin paljud kogenud. Kuigi asukoht on ju nagu Paidelgi üsna hea! Usun siiski, et aja jooksul võib siia hoopis rohkem elanikke kolida, aga selleks tuleb väga palju veel ära teha. Pealinnas armastatakse uhkeid büroo- ja kortermaju ehitada ehk võiks seda rohkem hoopis siin juhtuda? Kaasaegsed ja ka välimuselt maksimaalselt atraktiivsed hooned võiks linnapilti kõvasti muuta?

 

 

Rohelust ja üldse värve siin on aga (veel) üksjagu. Ja tegu ju ikkagi kevapealinnaga, veelgi rohkem, lillelaada linnaga! Paljud aiadki on lillesid täis, ometi olen kuulnud, et Türit peetakse teatud määral kõledaks elukeskkonnaks. Miks? Kas majadel puudu omapära? On öeldud, et ka eramajade piirkonnad võiks olla rohkem aedlinnade moodi. Või on vähe puumaju ja rohkem tellistest? Raske öelda. Minu jaoks hilisem jalutuskäik oli siiski pigem positiivne.

 

 

Tänagi oli ilm üsna palav (ise loll olin veel pikkade pükstega) ja ilm tegi roiuks, nii oli igasugune rohelisus ja varjulisus eriti positiivne.

 

 

 

 

Oranzh värv on mulle majade puhul alati meeldinud, eriti kooskõlas halliga. Ehk peakski siin rohkem nägema erksamaid värve? 

Ja oli lilli ning muudki, aga vähemalt mind ei kutsunud nii pildistama igasuguseid vaateid nagu paljudes aedlinnades ja eramajade piirkondades mujal. Miski nagu oli siin sellist, mis, ei tea. Kas majad veidi ilmetud ja isikupäratud? Täiesti huvitav oleks teistsuguse ilma ja valgusega siia sattuda, seda enam, et see palavus tõepoolest mõjus rusuvalt ja ehk polnudki seda õiget tuju?

 

 

 

 

Türi paisjärve tahtsin aga küll näha. Järved on lihtsalt mu nõrkus. Järveäärne puhkeala igatahes oli üsna kobe, kahju oli vaid näha, et kohvikud ei toimi. Järelikult ei ole Türi piisavalt atraktiivne koht, kuhu suuremat tungi mujalt oleks? Järv ja ka Pärnu jõgi on aga igatahes atraktiivsed ja looduslikud. Väga palju on kiidetud ka kirsialleed, muidugi eelkõige õitsemise ajal.

 

 

Taimestikku paistab järves igatahes palju olevat, pakuksin, et liike siin kindlasti üle 20. Kahtlemata mõjub see hästi ka igasugusele loomastikule/linnustikule. 

 

 

Türi tehisjärv asub Türi linna idaservas, Türi linna ja Pärnu jõe vahelisel alal. Tehisjärve rajamise eesmärgiks oli linnalähedase maastiku ilmestamine ja linna elanikkonnale puhkevõimaluste loomine liivarannaga ujumiskoha näol.

Tehisjärv on rajatud aastatel 1989 - 1992 Kirna kolhoosi veehoidla nime all Türi linna idaservale, Pärnu jõe sängi ja lammialale, kusjuures jõgi on juhitud kanaliga ida poolt mööda. Tehisjärv toitub allikavetest, Pärnu jõest eraldab tehisjärve massiivne piirdetamm laiusega 9 m ja pikkusega 840 m. Veelaskme ehitiseks rajati järvele truupregulaator koos kaskaadülevooluga. Regulaator tagab vajaliku paisutustaseme järves põuaperioodiks ja ülevoolu järve normaaltäitumise korral.

Tehisjärve vee peegelpind normaalpaisutuse juures on 5,5 ha ning keskmise sügavuse 3,2 m juures on järve maht 176 000 m³.Järve keskel on tehissaar.

Türi Tehisjärv avati pidulikult 4. juulil 1992. aastal.

Käesoleval ajal on tehisjärv Türi linna puhketsooni üks osa, olles nii linna kui ka lähiümbruse elanikele ainuke arvestatav avalik supluspiirkond. /---/

2005. aastal käivitati Türi linna laululava-ranna teenindushoone ning ranna puhkeala rekonstrueerimise projekt. Projekti eesmärgiks oli muuta tehisjärve ümbrus atraktiivseks linna elanikele, külastajatele, turistidele ning Pärnu jõel matkajatele. Projekti käigus rekonstrueeriti laululava-ranna teenindushoone, rajati maabumissild kanuu- ning paadimatkajatele, samuti telkimis- ja lõkkeplatsid, paigaldati turvakaamerad, piknikulauad, riietuskabiinid, prügikastid ning lastele erinevad atraktsioonid, ehitati korvpalliväljak, paadisild ja ujuvsild, laiendati liivaranda. 

28. aprillil 2006. aastal istutati järve äärde talgute korras 155 kirsipuud. /---/ Sahhalini lühiharjalise kirsipuu (Prunus subhirtella) hübriidil `Accolade` on roosad pooltäidisõied, mis ripuvad kevadel kobarates laiuvatel okstel. Nende taimede ehteks pole mitte ainult õiterohkus vaid ka kaunid lehed, mis on eriliseks aktsendiks sügisel. Viljad on küll söödavad, ent maitseelamuse ja kõhutäite saavad neist vaid linnud. /www.tyri.ee/

Viimastel aastatel kalastusvõimaluste paranemise seisukohalt märkimisväärse tõusu läbi teinud veekogu, ka mitmete kohalike võistluste toimumispaik. Särg, ahven, haug, linask. Järve on asustatud ka koha, ent andmed tema tabamise kohta puuduvad. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Kopeeritud Kalapeediast.

 

 

Kaldavööndi taimestik mitmeastmeline, on konnaosja, tarnasid, pilliroogu, kõrkjat, konnarohtu jm. Muidugi ka valget vesiroosi. Hea näide, kuidas ka väike väga aktiivselt kasutatav veekogu saab olla suures osas üsna looduslik.

 

 

Harilik metsvits (Lysimachia vulgaris)

 

 

Paistab ka suurt tulikat olema.

 

 

 

 

Pärnu jõgi asub aga järvekalda vahetus läheduses.

 

 

Pinke võiks siin kindlasti rohkem olla, seda enam, et mõnusa ilmaga võiks siin vaadet nautima jäädagi.

 

 

Seaohakas jm pakuvad võimalusi ka erinevatele kimalastele ja mesilastele.

 

 

 

Hallpõsk-püti paaril on pojad, kes ahnelt süüa lunivad.

 

 

Mõnevõrra on ka ubalehte.

 

 

 

 

 

 

Mõningaid huvitavaid majade detailielemente siiski torkas silma. Väga ilus ja harmoneeruv.

 

 

 

Aga eg oli ka lõunat süüa. Hilist küll, aga seda paremini vast peale läheb! Dracula Pubi ei kutsunud, liiga sageli olen kuulnud sealse toidu nõrgast tasemest, kiidetud on aga Luise kohvikut. Ja ega ma ei kahetse, teeninduski väga meeldiv.

 

 

 

Jaama lähedal on aga ka suuremaid kivimaju ja kõik ikka üsna kena.

 

 

 

 

Nüüd sain ka vana auruvedurit lähemalt pildistada üle oika aja.

 

 

 

 

Türi on ka terviseradade pealinn? Väga ammu sai korduvalt räägitud, et jaama juures peaks olema koondatud infostendid ühtekokku, mitte ei pea inimene ümber jaama matkarajale. Imelikul kombel lubati sellega arvestada, aga loomulikult on kõik vanaviisi. Ja siinne purskkaev ei ole siiani taastatud, samal ajal teisal vist pannakse 100 000  valla rahaasjade raskel ajal mingisse purskkaevu? Iseenesest on ka purskkaevud väga olulised elukeskkonnas. Muide, ühtegi joogiveekraani Türil vist ka ei ole nagu enamasti Eestis ikka?

 

 

Jaama läheduses on aga kõik korras ja stiilne!

 Huh, see palavus aga väsitas ära küll!