Kui pealkirjades siiani juba koomiliselt numbreid ridamisi olnud, otsustasin selle pealkirja siin teha veel koomilisemaks. Aga igatahes jäi jutt ja pildijada pooleli seal, kus me olime röötsakil laua taga või ka maas, ootamas bolti või keda iganes, kes süüa tooks. Muidugi ei olnud meist keegi röötsakil, see selline kirjanduslik liialdus või ilustus.
Keegi leidis aga ühe kena suru (ehk liblika) rööviku.
Ja samal ajal saabuvad "toidukullerid"! Kahtlemata tekitas see elevust.
Loomulikult loogiline oli siin vähemalt näha ka veekraani. Ega neid niisugustes kohtades ringi liikudes saagi neid sadades näha, aga selge see, et mida rohkem seda uhkem. Niisuguste kohtade all pean silmas inimtühje kante, kus suuresti ju liikusime, aga iga vähegi külastatavama küla puhul oleks joogiveekraan auasi. Roheline auasi. Vahel aga tunduvad maaomavalitsuste juhid olema veel hullemad laiskvorstid kui linnahärrad ja -daamid!?
Et ma kuhjasin suure hunniku salatit peale, tegin ka teise, piiluva pildi, et näeks, milline paistab orsoto kukeseente ja puravike ning peekoniga. Nagu ma alguses juba kuskil mainisin, et olen kahjuks (mingist lapsepõlvemälestusest?) üsna tõrjuv mulgikapsa ja kruubiputru suhtes ja et viimast ma mingitel juhtudel isegi söön, siis muidugi plaanisingi nautida. Minu jaoks on muidugi asjad lihtsad ka ses mõttes, et kui on kruubipuder, siis nimetatagu seda orsotoks või kuidas tahes. Ja see oligi hea ning maitses minu arust kõigile. Mulle ka, kuigi minu jaoks peab puder olema n.ö. sõre. Mitte rasvane. Siin ei olnud midagi liiast, mina olen pirtsakas! Aga ikkagi saan öelda, et mulle maitses!
Mis võie saia vahele sai, seda täpselt ei teagi, seekord see karulauk igatahes polnud
Ka Altja jõel on piisavalt vaateid, kus selfisid ehk endleid teha! Või teha seda hoopis lummavalt lõhavate angervaksadega?
Nonii, sellest saaks küll väga ilusa elamise!?
Natuke ja jõe/paisjärve vee- ja kaldataimestikust, alates mustast vägiheinast (näed, midagi mulle ka meelde jäänud) ja lõpetades vesikuppude, laialehiste hundinuiade, konnaosja jm.
Praegu pilte vaadates mõtlesin, et mis see palju sinist on, mis pildile jäänud, aga see ju kõige lihtsam asi - elu alus ehk vesi!
Need siis kellegi aiast plagama pannud nelgid ja ema kutsus meil neid ikka vist talinelkideks. Üsna tavapärased aedades, aga igal juhul ääretultb ilusad ja meeldiva lõhnaga. Midagi, mida sobib ikka tüdrukutele kinkida.
Nagu ühes kuulsas anekdoodis, saan ka mina öelda, et tegin "aeglaselt ja kurvalt" asju, millega üle pakkuda ei tohi. See käib nii saunaskäigu kui võrkpalli mängimise kohta. Aga siin ju oligi tegu sõbraliku kollektiiviga nagu ajalehed kirjutavad (tsitaat kultusfilmist) nii et keegi kedagi siniseks ei peksnud ja mõisa peale ei mängitud.
Pärast seda käiski asja juurde samas tempos saun. Kuigi kahetsen isegi, et liiga vara magama läksin, hinges oli selline hea romantiline tunne ja ilm nõnna mõnus...
No on ju romantika seegi, kui pardipere mööda sõuab?
Tsirkuseartiste või teisi esinejaid meil aga kutsuda pole mõtetki, eks ju? Keegi viskas isegi õhku mõtte järgmisel aastal etendust lavastada. Kui ma aga tõesti peaks miski Pantalone osas olema, siis appi-appi....
Köögitoimkonnale aga tohutu vaeva eest kauakestvad ovatsioonid!
Sõit aga viiski meid edasi Kolga mõisa, kus jutuks mitte niivõrd mõis, kui just Lahemaa loodus loomulikult. Sealhulgas tegutsemisest jõgede elurikkuse taastamise nimel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar