Haapsalu & Läänemaa grupis kirjutas
Mind see teema ärgitas eraldi postitust tegema. Ühe kommenteerija sõnul pidi see olema paratamatus - madal vesi, hapnikupuudus, palavus ja puuduvad vahendid. Ei, see on ükskõiksus. Keskkonnaamet teab ka seda olukorda ja see ei juhtu Eestimaal esimest korda. Selle asemel, et aga midagi TEHA, avaldatakse lootust, et "küll tuul pöördub ja viib minema"!?
Eestis lisaks süvendatakse ka aina rohkem tiike ja paisjärvesid ehk et eemaldatakse setteid. Ei ole selget ülevaadet, mis sellistel puhkudel tehakse, näit Põlvas jm on pakutud seda kaldale laotamiseks, saarte tekitamiseks ja ma ei tea milleks veel. Aga ehk veaks põldudele või vähemalt komposteerimisväljakutele? Koos haljastusjäätmete jm võiks tekkida väga hea põlluramm või ka materjal, millega rekultiveerida karjääre+ pargijäätmete hulgas on ka seemneid, tõrusid jm, nii et ehk võib sellistel puhkudel tekkida ka jõudaslt kasvav mets sellistele jäätmaadele?
Turbas süvendati ka vanu tiike ja vallavanema sõnul veeti osa mudast ka põldudele. Kui palju ning kuidas see tulemusi annab, seda jällegi ei tea.
Pealkiri pole mul ehk väga täpne, sest vahel siiski teeme midagi. Aga kui hästi tegelikult?
RMK metsakasvatustalitus on 2021. aastal rajanud metsa kokku 355 hektarit aladel, kus seda enne ei olnud. 2022. aastal on kavas metsastada ligemale 500 hektarit väheväärtuslikke rohu- ja põllumaid, põõsastikke, karjääre.
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees
Tekst ja fotod: Susanna Kuusik
Kui näiteks ammendatud põlevkivikarjääre ning teisi mittemetsamaid on RMK metsastanud juba aastaid väiksemas mahus, siis süsteemsemalt hakati enda valduses oleva mittemetsamaa metsastamisega tegelema mõni aasta tagasi. 2021. aasta saldost ehk 355 hektarist maast, kuhu mets kasvama pandi, moodustasid 283 hektarit rohumaad, 54 hektarit põõsastikud ja 8 hektarit karjäärid. Metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät on välja toonud, et metsa rajamine 400 hektaril, kus seda enne ei olnud, seob 70 aastaga tagasi sellise hulga süsinikku, mida paiskavad õhku 50 000 sõiduautot ühe aastaga.
RMK Edela piirkonna metsakasvatusjuht Priit Kõresaar ja metsakasvataja Peeter Lorents näitasid Metsamehele, kuidas heinamaade metsastamine Pärnumaal on õnnestunud.
Tekst ja fotod: Susanna Kuusik
Kui näiteks ammendatud põlevkivikarjääre ning teisi mittemetsamaid on RMK metsastanud juba aastaid väiksemas mahus, siis süsteemsemalt hakati enda valduses oleva mittemetsamaa metsastamisega tegelema mõni aasta tagasi. 2021. aasta saldost ehk 355 hektarist maast, kuhu mets kasvama pandi, moodustasid 283 hektarit rohumaad, 54 hektarit põõsastikud ja 8 hektarit karjäärid. Metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät on välja toonud, et metsa rajamine 400 hektaril, kus seda enne ei olnud, seob 70 aastaga tagasi sellise hulga süsinikku, mida paiskavad õhku 50 000 sõiduautot ühe aastaga.
RMK Edela piirkonna metsakasvatusjuht Priit Kõresaar ja metsakasvataja Peeter Lorents näitasid Metsamehele, kuidas heinamaade metsastamine Pärnumaal on õnnestunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar