Olen Neeme Sihv.
Teemad ühistranspordist looduseni ja talukaupadeni, probleemidest rõõmudeni. Olemas OTSINGULAHTER ja SILDID.
Oktoober 2021 teemade hulgas ka mujalonud postitused aastatest 2012-2016, nov alates toon aastatest 2017-2021. VABANDAN SEGADUSE PÄRAST!
Reili Rand kirjutas Rohuküla raudteest Riina Sikkuti ajajoonele.
Sain vist viimasel hetkel küüned taha! SDE on üsna mitmel puhul suutnud rääkida päris asjalikest ideedest, aga tegudeni ei jõuta pea kunagi. Lobisejad?
Muide, Reili Rand on postituse pildiks pannud väga andeka joonistuse lapse sulest!
ROHUKÜLA RAUDTEE ON SUUR VÕIMALUS HIIUMAA TRANSPORDILAHENDUSTE ÜMBERMÕTESTAMISEKS
Tallinn-Haapsalu raudtee taastamisest ja selle pikendamisest Rohukülani on räägitud juba nii kaua, et küllap on kõigil selle mõjualas elavatel inimestel oma seisukoht välja kujunenud. Hiidlaste ja läänlaste südamed põksuvad selle teema kerkides kindlasti tugevamalt, sest raudteeühenduse lisandumine tooks meie piirkonna vereringesse rohkem hapnikku ning aitaks tasakaalustada elu koondumist pealinna. Hiidlasena pean tunnistama, et otsus loobuda Turba-Risti raudteelõigu taastamise rahastamisest tuli üsna kurvakstegeva üllatusena.
Regionaalne raudteeühendus ei saa lähtuda ainult investeeringu tasuvusest ja otstarbekusest. Raudteeloogika kohaselt ei tohiks Eestis üldse olla rongiliiklust, sest isegi suuremate linnade vaheliste raudteeühenduste jaoks ei ole meil piisavalt suurt rahvaarvu ega asustustihedust, kui lähtuda puhtalt majanduslikest kalkulatsioonidest. Eesti oli üldse Euroopas üks viimaseid piirkondi, mis sai raudteesüsteemi alles aastaks 1870. Samas näitavad Elroni reisijanumbrid, et rongiliiklust vajatakse ning see on muutunud tõsiseltvõetavaks alternatiiviks maanteetranspordile.
Mõistagi ei ole Eesti-suuruses riigis võimalik rääkida isetasuvast transpordist, kõik taandub riiklikule dotatsioonile. Miks on siis läänesuunalise raudteeliikluse puhul tasuvus olulisem küsimus, kui Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva suunal? Elroni enda andmetel oli mullu enim rongireisijaid just Tallinn-Riisipere-Turba liinil, kus reisijate arv on tänavu kasvanud keskmiselt 32 protsenti. Suurte taristuprojektide puhul peabki lisaks andmetele tuginemisele lähtuma ka veendumusest, et kui luuakse võimalus, siis tulevad ka tarbijad.
Rong muudaks Hiiumaa transpordidünaamikat oluliselt
Väidan, et just rongivõimaluse lisandumine võiks Hiiumaa elanike ja külaliste liikumisdünaamikat mõjutada kõige rohkem. Suurem lennuk Tallinn-Kärdla liinile - jah, miks mitte. Kuid kardinaalset muutust see endaga kaasa ei tooks. Kolmas laev? Jah, selle lisandumine on meie kõigi huvides. Samas ei lahendaks see üht suurt probleemi, mis eeldab laiemat käsitlust. Nimelt on häirivalt suur üksi autos reisivate inimeste osakaal, mis on igati keskkonnavaenulik nähtus. Kui igal praamil on 20 sõidukit, kus sees vaid üks inimene, siis õhku paisatav CO2 kogus ning kütusekulu inimese kohta on ebamõistlikult suur. Kui nendest juba pooled oleksid valmis Tallinnasse reisima keskkonnasõbraliku rööbastranspordiga, oleks keskkonnasääst tulemuslik. Aga mõistagi oleksid tegelikult ootused reisijanumbritele ja kasutatavusele suuremad, see siin oli vaid ilmestav näide.
Praami ja rongi ühendamine üheks teekonnaks annab kõigile osapooltele põhjust läheneda reisijateekonnale täiesti uuest vaatepunktist. Siin peaksid pead kokku panema nii Eesti Raudtee, Elron, Tallinna Sadam/TS Laevad, Saarte Liinid kui ka Hiiumaa ja Vormsi vallad. Kuidas lahendada reisija liikumine praamilt rongile võimalikult mugavalt? Kuidas leida optimaalne tasakaal täituvuse ja regulaarsuse vahel? Veidi unistades võiks just Rohuküla-Tallinn marsruut olla selline, kus tasuks katsetada ammuräägitud rööbasbusside lahendust. Me ei pea eeldama, et igal praamil on Elroni “porgand” vastas, aga et linnaskäimiseks olulistel kellaaegadel oleks rohelisem ja säästlikum alternatiiv sõiduautodele.
Rohesaarele sobivad transpordilahendused
Suvine kõrghooaeg tuletab igal aastal hiidlastele ja Hiiumaa külalistele meelde, et tänasel üleveo võimekusel on piirid ning saar vajab hädasti kolmandat laeva. Üleveo võimekuse probleemidega seisavad silmitsi ka meie head naabrid Vormsil. Sealse vallavolikogu esimees Jaak Kaabel on muide ka tunnustatud merendusekspert, mistõttu jäime hiljuti nendel teemade pikemalt mõtteid vahetama. Kaabel näeks ühe võimalusena just reisijateveoks sobiva kiirema laevatüübi lisamist mandri ja Hiiumaa vahele. Selline lahendus koos Rohuküla raudteeprojektiga aitaks leevendada tipptunnikoormust nii kohalike kui turistide jaoks. Sealt edasi oleks väljakutse arendada ka saaresiseseid paindlikke liikumisvõimalusi, alates sõidukirendist kuni sõidujagamiseni. Kõik need lahendused sobiksid Hiiumaale kui rohesaarele ideaalselt.
Seepärast pean oluliseks, et Rohuküla raudteeprojekti rahastamine jätkuks. Unistuse edasilükkamine ei muuda probleemi olematuks. Vaevalt muutub ehitustööde maksumus aja jooksul kuigivõrd odavamaks, kuid narr oleks ka juba tehtud investeeringuid korstnasse kirjutada. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on korduvalt väljendanud toetust Rohuküla raudtee rajamisele ning on lubanud selle teema viia riigieelarvestrateegia läbirääkimistelaua taha. Jääb vaid loota koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Isamaa, suutlikkusele näha ka kaugemat perspektiivi Läänemaa, Vormsi ja Hiiumaa transpordimurede lahendamisel.
33 kommentaari
Mul oli väga hea meel avastada, et keegi SDE-st on viimase 10 aasta jooksul Rohuküla raudteest kirjutanud üle paari rea! Seni oli "pildil" vaid Neeme Suur aeg-ajalt, teised erakonna liikmed olid pigem vait. Reili Rand, endine Hiiumaa vallavanem ja nüüd suvest Riigikogu liige, kirjutas kirja Riina Sikkuti kontole. Avalik konto ja .... tore, et saab kommenteerida ning veidi "peenemat" infot ministrile jagada. Nõunike puudumine on ju ammu teada. Enamasti SDE poliitikud ei talu aga mingitki kriitikat ega ka mitte ideid ja ettepanekuid. Ka siis kui nende ideid kiidad, saad mingil hetkel ikka bloki.
Vaatasin ka täna seda postitust, sest FB alati ei teavita vastukommentaaridest. Oligi veidi midagi uut. Vastamine on alati elementaarne tegevus ja seda ka tegin. Viimasena küsisin, kus võiks leida Riina Sikkuti kõne ettevõtluspäeval Haapsalus, septembri lõpus. Sellele järgnes aga midagi arusaamatut. Ma ei näe enam seda postitust! Blokeeritud justkui ei ole, sest muud näen, kustutatud postitust ka justkui ei ole, sest teiselt kontolt nänäen ju!? Õnneks jõudsin kommentaarid kopeerida (avalik konto ju) ja nii saab aimu, kuidas sotsid raudtee teemat näevad. Vähemalt mõni neist. Ajaloo huvides ongi hea kõik talletada ja eks ka hea tagasi siia vaadata kevadel, enne valimisi. Ma siiski loodan, et see FB viga, sest ennegi selliseid asju juhtunud ja kõik ilmub taas nähtavale... Ja mainima peab sedagi, et Riina Sikkut justkui plaanis tõstatada ehituse katkestamise küsimuse eelarve arutelul? Vist ei jaksanud tõsta, sest ehitus ikka seisab!? Aga vaatame, mida siis siit järeldada saab.
Reili Rand iseenesest kirjutab pea kõigest õigesti. Paar nüanssi on - esiteks (need lõigud kirjast rasvasena) ei tule rööbasbuss kõne allagi. Need sobiks Võru raudteele, mille omal ajal sotsist majandusminister Urve Palo hoopis kraavi lasi, keeldudes seda kategooriliselt toetamast! Ei toetanud ta muide ka Rohuküla raudteed. Kuna päris selgust ei saa, miks selline mõte, siis see meenutab tavapärast arusaama Eestimaa rongiliiklusest, kus Paldiski, Viljandi vm kohalik võim on alati vaadanud ronge vaid enda mätta otsast. Umbes nii, et hiidlastele oleks omad rongid, mis kuskil ei peatuks? Ei, läänesuund on selline, kus mõte on ainult suurtel rongidel, väga suure erandina võiks rööbasbuss sõita ehk vaid hiöösel või enne kukke ja koitu!
Teiseks, sõidujagamine ja sõidukirent on toredad küll, aga rohesaar peaks ette nägema ka parema bussiliikluse ja seda mitte ainult rongiliiklusega seoses külalistele vaid kogu saare elanikkonnale! Aga just sellega Reili Rand vallavanemana midagi ära ei teinud! Nagu ka keegi teine, olgu siis Tasuja, Viidik või kes iganes! Bussiliiklust Hiiumaal ei saa vaadata ainult kitsa segnmendi vaatenurgast vaid ikka tervikpildina.
Tiiu VahtraKorduvalt küsinud, aga paraku ta väldib raudtee teemat nagu katku.
Kuid tegelikkuses haaraks Rohuküla raudtee enda külge kogu Hiiumaa. Busside sõiduplaangi valmis, ringliin 4 x päevas tagab põhilised ühendusvõimalused + 6 parvelt siis saaks Rohukülas kiir- või ekspressrongile istuda.
Ulvi K-jEks see Emmaste seal ongi omamoodi vimka, aga juhid õigele vajadusele tähelepanu - saaresisene transpordikorraldus vajab edasiarendust nii paindlikuma nõudepõhise ühistranspordi näol kui ka sõidujagamise jm arendamise läbi. Tänase valitsusekoalitsioonileppes on Saaremaal edukalt piloteeritud nõudepõhise transpordi edasiarendamine ja laiendamine.
Reili Randenne nõudepõhisust tuleb stabiilne põhiühendus paika panna. Miks küll Hiiumaal selliseid sõiduplaane ei rakendata? Kui tihti te ise seal bussidega sõidate?
Siinkohal
ma eraldi lisakski juurde, sest taas on tegu kitsa arusaamaga.
Nõudetransport omab kahte väga tähtsat aspekti - see pole üldsegi odav
ja seda saab rakendada ainult peateedest kõrvale jäävates piirkondades.
Enamasti räägivad sellest need, kes tööd ei viitsi teha ja näevad vaid
teenimisvõimalust maksumaksja arvel. Nagu mainitud Saaremaa puhul Tanel Talve. Kiita üksikute lahenduste eest, mille puhul võib selleks raha peagi otsa saada? Ei, rohkem peab vaeva nägema!
Kui saaks ratta Balti jaamas rongi panna ja Rohukülas praamile minna, oleks see oluline muutus ka Vormsi turismile. Autode kaasalohistamine muutuks üha mõttetumaks.
Tehke Tallinna ühistransport juhiloa omanikele tasuta, siis võib-olla läpakamehed kaaluksid rongi/bussi. Ma küll praegu ei näe mõtet osta erinevaid bussipileteid ja oma aega ühistranspordis kolistades raisata.
See oleks väga tore kui vähendada üksi autos sõitjaid, aga kuidas ilma autota sadamast edasi ja kuidas Hiiumaal asju ajada saab? Meie maanteel käib buss 1 kord nädalas, neljapäeviti
Ei saa siiski mööda vaadata faktist et ainuüksi raudtee ehitamise maksumuse eest saaksid tasuta bussid sõita aastakümneid, kusjuures rongipilet on täna kallim kui bussipilet, millele riik veel kaks korda samapalju lisab.
Kui siia lisada laevaliiklusegamitte väga hästi ühilduv rongigraafik ja rahvakeeles " kiirbussi" kadumine ja pikenev sõiduaeg, siis efekt vaid vaataja silmades.
Kuigi mõned sellest tõsimeeli räägivad, siis ekspressrong Rohukülla, eriti veel täpselt laeva väljumise ajaks ei ole reaalne ning kui rongil oleks peatused vaid tähtsamates peatustes, oleks sõiduaeg bussiga juba võrdne.
Rongi energiakulu kilomeetri kohta on tohutu ja keskkonnasäästlikkus tekibki vaid lihtsustatud pildi korral, kus autos on üks inimene, rong on alati täis ja teekond täpselt sama. Reaalne elu nii mustvalge ei ole
Tõnis Paljasma, raudteel on ühiskonnas, sotsiaalmajanduslikus keskkonnas ja regionaalarengus läbi ajaloo ja ka tänapäeval teine tähtsus kui bussiliiklusel. Isegi kui kiirrong Rohukülast või Haapsalust Tallinna teeb peatused suuremas kohas, on rong kiirem
bussist. Rongi projektkiirused antud trassil 120...160 km/h, Tallinna
piires 70 km/h. Raudteed on arendatud nii, et suuremas peatustes
väljuvad rongid jõuaksid Haapsalust Tallinna tunniga, see sisuliselt
muudaks Haapsalu Tallinna eeslinnaks ja laiendaks läänlaste töökohtade
valikuvõimalusi. Küsimus rong vs buss olukorra kohta ka Turbast: miks
eelistatakse sõita rongiga, (kusjuures sinna sõidab iga posti juures
peatuv rong), kui see sõidab kiirbussist kauem? Reaalsus on selline, et
bussis ei ole seisukohti, sinna alati ei pääse. Raudtee valmimisega
(2019.a) Turbasse kerkisid kinnisvarahinnad peaaegu kohe kolmekordseks,
nüüd avati uus lasteaiarühm, koolis laste arv on pöördunud kasvule.
Üks
asi millest on Haapsalu raudtee puhul vähe räägitud, on Ääsmäe-Haapsalu
mnt tipptundide totaalne ülekoormus ja ebaturvalisus. Valikute küsimus,
kas ehitada vähemalt Ristini nt 2+1 mnt või enam-vähem sama raha eest
raudtee Haapsalu suunas. Raudtee ehitus on konkreetseim ja kõige vähem
abstraktsem võimalus elavdada loodepoolse Eesti sotsiaalmajanduslikku
keskkonda ja vähendada Haapsalu mnt liikluskoormust.
Ühiskonna
jaoks märkamatu, aga paikkonnas märgatav ning teatud ringkondades
ülioluline teema - Haapsalu rehabilitatsioonikeskus väga ootab
rongiühendust.
Kindlasti ei maksa hr Paljasma kommentaare tõsiselt võtta, ta pole saanud omal ajal Hiiumaa bussiliikluse korraldamisegagi hakkama ja arvutamine pole just tugevaim külg!
Rohuküla raudtee on loomulik, kui mõelda Haapsalu raudtee ülisuurele potentsiaalile!
Miks Hiiumaa on bussiliikluse arendamises nii maha jäänud, on suuresti just senise väga viletsa taseme viga. Ja Tõnis Paljasma (EKRE) esindab täna just seda, mis ongi see põhjus - tööga hakkama ei saa, numbreid ei tunne ja seega sobib ideaalselt ka EKRE-sse. Paraku, nii kahju kui sellest ka pole. EKRE-s ei ole ühtegi ÜT asjatundjat ja nad ei soovigi neid, sest ÜT puhul ollakse tasuta bussiliikluse vastu ning raiskava, 100% uute maanteede ehitamise pooldaja.. Vaid Rohuküla raudteele on avaldatud korduvalt toetust, aga ilma tasuta bussiliikluseta jääb oluline positiivne lüke lisandumata!
Raudtee valmimine võtab veel veidi aega, aga kindlasti tuleb täna intensiivselt tegeleda autoveovaba kiire laevaliini käivitamisega. 22 kilomeetrit mereteed ja 75 minutit on liiast. Võiks sihtida 20/25 minutit. Ei ole vaja kauplusi, restorane egapäikeseterrasse, mugavast istumisest piisab. Küll suureneks ka bussiga reisijate arv ning nende pendelrändajate arv, kes autot vaid ühel pool veeteed kasutaks. Saare ühistransport on veel eraldi arendusteema.
Taavi Liivandi Tsitaat" Sealt edasi oleks väljakutse arendada ka saaresiseseid paindlikke liikumisvõimalusi, alates sõidukirendist kuni sõidujagamiseni. Kõik need lahendused sobiksid Hiiumaale kui rohesaarele ideaalselt. " Mitte sealt edasi, vaid sellest peakski alustama.
Auto Rohukülla ja Heltermaalt erinevad mugavad lahendused (suurim
probleem on suvel: rendi rattad/e-rattad, Bolt jne) edasi saarel
liikumiseks. Niikaua kui Heltermaa on lõpp peatus, ei ole mõtet siia
seiklema tulla.
Ei saa
ausõna aru, kelle probleemi ja mismoodi see rong parandaks. Ajalist
võitu ei ole, rahalist nii otseselt kui kaudselt samuti mitte. Elroni
rattasõbralikkus on ka ajas muutunud pigem mittesoosivaks.
Lennuk
(võiks suurem loomulikult olla) käib headel aegadel väga kiiresti
Tallinna kesklinna ja hind on OK. Kiirbussid käivad suhteliselt kiiresti
ja hind/tingimused väga head.
Rong
on super liiklusvahend Tallinna lähiümbruses ja Tartusse näiteks
sõidul, kus saad mugavalt ja kiiresti sihtkohta, ei pea liikluses
närvitsema ja saab ka tööd vajadusel teha või raamatut lugeda. Tänased
bussid pakuvad ju kõike seda. Võib ju rääkida GO/LUX-iga, et pangu
suvehooajal mingi rattakast taha ja saavad ka ratturid saarele mugavalt.
(kunagi olid CargoBus-i haagised isegi Tartu bussidel taga) Tänaste EL
rahade juures on raudtee valmisehitamine kõige lihtsam, kes ja mille
eest seda tulevikus opereerima hakkab on minu jaoks müstika. Üksi autoga
sõita on muidugi keskkonnavaenulik, aga kahjuks enamustel juhtudel see
ei ole inimese valik vaid ainuke väljapääs liikuma saada. Rahaliselt on
täna odavam ka kahekesi lennuki/bussiga Tallinnas käia, kui autoga.
Mina: kui kaua sõidab planeeritaval raudteel rong Rohukülast Tallinna?
Milline on kiirbusside kuupileti hind? Mitu kiirbussi Rohukülast Tallinna sõidab?
Kui on müstika mingi asi, peaks ehk süvenema? Näiteks, milline oleks reisijate arv, kui palju kilomeetreid tänasele liinile lisandub, milline on dotatsiooni osakaal?
Neeme Sihvsüvenemine on oluline, fantaseerimine natuke teine teema. Paluks realistlikke numbreid siis siia juurde. Paar küsimust vastu ka. Dotatsioon tekib õhust? Kui mitu TLN- Käina/Kärdla bussiliini väljumist rong vähemaks võtab?
Taavi LiivandiAlustan tagantpoolt - Tallinn - Hiiumaa bussiliine ju praktiliselt polegi olemas! Need paar bussi on irvitamine sõiduvajaduste üle (ja inimesed suvel ei mahu bussigi)! Seega polegi nagu midagi vähemaks võtta.
Aga lood on siiski hoopis vastupidi. Kui rongide sõiduplaan hästi koostada, siis kahe bussi asemel saab olema 6 bussi päevas. Heltermaani ja parvelt juba rongile. Nii et asjad muutuvad paremaks.
Halvim on see, kui aga keegi väidab, et ajalist võitu pole, see näitab, et pole vaevunud isegi lihtsamaid teadmisi omandama. Kiirrong (mis tagab otseühenduse 14-15 peatusega ja ümberistumisel raudteel ka KÕIGI ülejäänud peatustega, sõidaks Rohukülast Tallinna 1.40 parimal juhul, ekspress 1.10. Ajavõitu ei ole?
Kui kaua võtab täna Hiiumaa bussidega sõit Sauele, Keilasse, Nõmmele? Buss peatub neis ja teistes peatustes? Nii et enne kui süvenemisest räägid, alusta selle mõiste endale selgeks tegemisest!
Autodest, mis maanteel vähemaks jääb, ma ei räägigi!
Ning dotatsioon on siin köömes, sest piletitulu katab kuludest vähemalt 2/3.
Ma tegelikult lootsin, et tunned ka seda märki - ?, aga nagu näha, siis vastamise asemel püüd tarka panna edasi tekitab vastupidise efekti lihtsalt. Nüüd vastasin ise ja lükkasin su valeväited ümber.
Neeme Sihvtoo palun välja minu valeväited? Mina ei pea nendele küsimustele vastama. Mina lihtsalt esitasin küsimusi idee välja käinud poliitikule. Vastupidiselt sinule, ei ole mul julgust umbe numbreid siia vahutada. Kontrolli oma fakte: Elronpiletitulu katab 48%, mitte 66%. 1.10 - kust see number tuleb? Ülejäänud väidetest rääkimata.
Taavi Liivandinumbrid tulevad analüüsidest. Mitu km on vahemaa Rohukülast Tallinna ja millised kiirused raudteel on ja planeeritakse? Ei pea vastama? Siis ei maksa ka esitada väiteid nagu ajavõitu pole jms. Ehk et on soov saada vastuseid, aga neist mitte aru saada?
Muide, mugavus on suhteline. Bussides võib ju olla vähe mugavam iste ja/või filmiekraan, aga ei saa ringi liikuda, pole nii head valgustust ega võimalust valida istmeid üksteise taga või vastakuti. Ka sõit on rongil sujuvam ning eriti meeldib see lastele. Nii et pole rong sugugi ebamugavam.
Peatused, kuhu sõita, pole ka olulised? Buss sõidab enamasti Ristilt peaaegu läbisõiduga Vana-Pääskülani, mitu peatust on nende vahel raudteel? Ümberistumine Keilas aeglasemale saab olema vaid loetud minutid, kui on soovi väiksematesse peatustesse jõuda, busse Keilast samadesse kohtadesse sisuliselt polegi.
Minu numbritest ei ole mitte kunagi ükski umbes välja toodud. Uuri, kui palju kulub planeeritult rongiliikluse ülalpidamiseks, lisa eeldatav reisijate arv + need, keda ei osatud tasuvusanalüüsis ette näha jne. Oot-oot, oled tasuvusanalüüsi lugenud? Piletitulu on igal suunal erineva osakaaluga, ühe numbri teadmine ei näita veel, et midagigi asjast jagad. Muide, raudtee pikenemine kasvatab kordades ka täituvust võrreldes praeguste rongidega, sh eelkõige Keila - Turba lõigul.
Olulisimad numbrid leiab siin loos toodud artiklitest. Olulisimad numbrid leiab siin loos toodud artiklitest. Kaks linki, mida jagasin, annab põhilise arusaama kogu liinist. Oleksid süvenenud, oleks saanud ka oma valeväitest aru?
Neeme Sihv ok, nüüd ma saan aru. Selle analüüsi põhjal tekkis kohe kindlus, et peagi on rongi täite kaupa rõõmsaid inimesi Sauelt ja Nõmmelt Rohukülas, kus nad praamiga kenasti Heltermaale saabuvad ja siis kõik 100-200-300-400kesi mida edasi teevad? Kui sa oleks süvenenud, siis minu esimene märkus oli just selle kohta, et Heltermaa on tupik. Sa võid Rohukülla ja sealt praamile inimesi kuhjata, aga mis edasi? Ehk uuesti mis probleemi see rong täna lahendab ja kas see on kõige suurem probleem? Ootan põnevusega sama põhjalikku analüüsi Hiiumaa ringraudtee vaates.
Taavi Liivandi Hiiuumaa ringliinid bussiliikluse on paigas, loe. Mängida tola ja rääkida ringraudtest näitab siiski ära, et haritus ei hakka ise külge ja mingusugusegi tõsiseltvõetavuse asemel hakataksegi ironiseerima. Võta sõna siis, kui midagi juba aru saad.
Neeme Sihv suured tänud sisuka arutelu eest. Vabandust, et oma aega ja närve pead minusuguste harimatute valgustamiseks kulutama. Loodan et tänu sinu sisukatele vastustele ja põhjlaikule analüüsile on kõikidel lollidel nüüd vastused käes ja päris probleemid antud ühenduse juures saavad lahendatud
Neeme Sihv soovitus veel tuleviku aruteludeks. Ründa argumenti, mitte isikut. Muidu läheb kiirelt fookus ärapanemisele. Seda enam, et sa ei tunnegi sageli inimesi, kellega siin arutad. Kui ei suudeta argumenteerida ja püütakse solvamisega arutelu tappa näitab see sageli, et küsimused on ebamugavad, argumendid on nõrgad või siis tegemist on kibestunud idioodiga. Jõudu
Taavi Liivandi nõus. Vasta küsimustele, mis uuesti esitasin.
Aga kus ma su argumente näeks?
Vaevalt, et vastust järgneb (sest pika loba sees vastuseid ju polegi!), aga kuna tegu meditsiinprohvessoriga, kes laoyab vaid diagnoose, siis muidugi logistika jääb mõistetamatuks. Kusjuures isegi diagnoose paneb ta enda järgi, nii et tõetera on ta jutus sees.
Teeme ikka kõigepealt Rail Balticu valmis (st vaatame, kus reaalselt on suured reisijate- ja kaupadevood) ja siis räägime edasi väiksematest arendustest....
Kadri Kõusaarte hõige on tõeline koomika! Vaatame, siis kui üüratu raiskav objekt on valmis? See, millelt Eesti riik ei tohigi kasumit teenida, vaid on kohustatud igavesti peale maksma? See, mille projekt on igas punktis valesti koostatud jalogistiline häbiplekk Eestimaale?
Kas te olete ainus, kes usub, et peale RB valmimist jääbki riigil ükski sent üle väiksemate asjade jaoks?
Kadri KõusaarVaadake, asjatundlik lähenemine logistikale on hoopis keerulisem! Ei ole nii, et "lihtsalt piisab"! Kui auto asemel ilmub valikusse rong ja seda tiheda sõiduplaaniga, siis ilmuvad tuhanded reisijad, kes seni üldse sel teel ei sõida ja kohale ei tule!
Ja kui veidi keerulisemalt vaadata, siis tasub alustada analüüsi Haapsalust!? Ehk et seal on rohkem autosid vist kui Rohukülast? Või eksin? Ja kui ei eksi, siis jätta rong Haapsallu, selle asemel, et veel kümmekond km sõita?
Huvitav on see, et sotside puhul saab väga sageli nende kirjapandud mõtetega nõustuda. Aga kui midagi ka tehakse, siis mitte nii nagu sõnades väljendatakse, vaid vastupidi!? Miks?
Võib meenutada 4-päevast töönädalat kui ülivajaliku ja seda just kaHiiumaa jaoks.
Või hooldekodu kohta pensioni eest! Ehk siis mitte veel juurde makstes, aga ikka pensioni eest. Kui oma elamispinnal peab sellega ära elama, siis hooldekodus saaks ju ammugi?
Aga see selleks. Riina Sikkut pigem ei tea rongi- ja bussiliiklusest mitte midagi? Kas seepärast, et nõunikuks on keegi MKM-st?
SDE väidetavalt seisab perede eest? Vaatame siis, kuidas on lood (Haapsalu) rongipileti hindadega? ÖELGE KEEGI PALUN, KAS VALESTI SAAN MINA ARU?
Olen ammu rääkinud vajadusest rongides kehtestada 50% SOODUSTUSEGA PEREPILET! Esiteks, lisanduks reisijaid, kes maksaks praeguse 0 eurot asemel piletite eest ja teiseks, ÜT eelistataks rohkem? Sedasama väidab ka MKM oma vastuses, aga aru saavad nad ise vastupidi ja EI KEHTESTA seda piletit?
Vastusest:
.... Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevatele soodustustele on raudteeveoettevõtja Elron
kehtestanud täiendavaid piletisoodustusi (vt Elroni koduleht), mille eesmärgiks on nii reisirongiteenuse taskukohasem
kättesaadavus vastavale sõitjategrupile kui ka eelduste loomine ühistranspordi kasutamise
eelistamiseks teiste transpordialternatiividega võrdluses.
Sealjuures peab Elron avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate kulude katteks lisaks
riigipoolsele toetusele teenima ka mõistlikul määral piletitulu....
Kahtlemata on aga laias laastus Rohuküla raudtee olemusest aimu saada olnud võimalus ka sotsidel. Seega, tore, et Reili Rand siin postitas, aga tehakse ikkagi vastupidi? Jälle?
Puhas enne valimisi mökitamine! Kui oleks tahe siis tehtaks ära! Kuniks jätkub iganenud poliitkorraldus Eesti riigi juhtimist, seniks ei juhtu olulisi asju enam. Pressitakse oma EL roheplaani, Rail Baltica projekti jne. Isegi Sajandi projektTallinn-Tartu 4realine lükatakse lõpufaasis sootsama 3realiseks, mis Rohukülani raudtee loomisest te sinisilmsed siin unistate
Ma ei leia majandusministri kõne teksti ettevõtluspäeval Haapsalus?
(Mingil ajahetkel siiski ilmuski postitus taas nähtavale!)
Kas siit aga sünnib midagigi? Ei usu. Sest nagu EKRE-s nii puudub ka SDE-s vist inimene, kes ühistransporti ja logistikat tunneb. Ja .... ei ole see muud kui seesama, mida ka Raimo Rotberg ütles...
Ning kes siin kaasa löönud kõlavama nimega sotsidest kommentaaridele vastas? Mitte keegi! Ehk et keegi midagi ei tea, ega tahagi teada! Ammugi siis teha?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar