Kui lähedal suurem töötegemine, siis tasub sedagi jäädvustada. Enamus pilte "niisama" ehk siis osaliselt remondi jäädvustamiseks, aga ka selleks, et talletada "aega enne remonti" - A.E.R. Muidugi ka remondi ajal, sest ajas muutub siin ju palju, kaob ehk mõni majagi või hoopis remonditakse kapitaalselt.
Kanalisatsiooni- jm luugid tahetakse taas jätta sõiduteele. Millal kaasaega jõutakse? Muidugi nii kitsal tänaval keeruline neid ka ümber paigutada, kuid osalt ehk oleks see võimalik? Hilisemad kulud ju väiksemad.
Järgmised 3 pilti 20.10.22.
Järgnevad pildid 28.10.22
Olen ametnikelt küsinud protsentuaalse suhte kohta, kui palju tuleb Balti jaama taha "promenaadile" kivi ja kui palju mulda. Null vastust!
Siia oleks vaja (tellimus)reiside busside jaoks parklat, sest ei ole siiski hea, kui need reisid algavad kesklinnast, mitte Rahvusraamatukogu eest või Mere puiesteelt, paljud tulevad reisile siiski rongiga. Aga selleski osas ei ole ma optimist...
Väga lahe vanamoodne valgusreklaam.
Nüüd oleks hea võimalus alustada keskkonnasõbraliku valgustuslahendusega, esimesega Tallinnas. Aga ei, sedagi on palju loota! Huvitav, kas ka uus mittevajalik sõiduteede valgustus trossidel või postidel? Mitte ei keskenduta kõnniteedele? Kokku saaks ju hoida kümneid ja sadu tuhandeid, terasest, tsemendist jm rääkimata.
Jõudu tööle, Rohe-Tallinn, minugi rahade eest!
Siin pildid 18. 11.
Balti jaamast aga eraldi postitus. Uskumatu, kui laisad, lohakad ja ükskõiksed ollakse ühistranspordi suhtes.
*****************************
25. 03. 2023.
Üksikuid pilte sai ka talvel tehtud, aga nüüd kevad ja uued pildid.
Balti jaama taguse kohta ei saanudki ma linnalt vastust, kui palju protsentuaalselt tuleb kivi/asfalti versus muld. Igatahes jaamataguse lähim osa saab olema lõõskav ja kuumust kiirgav ehk inimvaenulik? Ja uskumatu, kui suuri kolakaid siin maa sisse pannakse väikeste valgustite jaoks!? Või ei tulegi väikesed ja sobivad valgustid?
Vahele aga mõned pildid Kultuurikatlast tulles tagasiteel nähtust.
Üsna mõnus promenaad ja siinkandis ka mõnevõrra puidki istutatud.
Kogu siinne elamupiirkond on üsna kirju ja eripärane.
Kevad käes, lumi ja jää läinud ning ratturid taas tänavatel. Ratturid Kalamajas üsna sage vaenuteema, aga mulle hoopis meeldib, et kastirataste puhul saab toetustki ja neid aina rohkem ilmumas tänavatele.
Eks kui päriskevad käes, siis näis, kuidas siinsed puud ellu on jäänud. Mullu linnaametnikel see mittekastmise teema oli vist üsna vastumeelt.
Tundub, et siingi suudetakse ka mõned vanad puud alles jätta. Oleks seesama Haapsalus või Viljandis, öeldaks kohe, et ei ole võimalik. Aga vaatame, kuidas edasi.
Tundub, et renoveerida saab ka üsna halvas seisus voodriga/seintega maju? Näis, mis siit välja tuleb.
Uks, varikatus ja aknad, kõik ägedad.
Ja nagu karta oligi, siis idioodid (väga vabandan, aga nii on!) Rohelisest Tallinnast jätkavad loodustreostavalt - tohutult loodusvarasid ja raha üüratute valgustuspostide peale! Need on needsamad poliitikud, kes äsja rääkisid julgesti inimeste heaks tegutsemisest jm asju. Needsamad, kes Tallinna kui Rohepealinna raames saavad soojadel kohtadel kühveldada üksjagu raha oma taskutesse! Postikolakas aga maha võtmata ja uued alusekolakad paigaldatud.
Kui palju maksab ainuüksi kaabli ruutmeeter või sellega kaasneva kogu komplott ja kui palju muudab asju kallimaks veel bürokraatia? Päris hirmutav mõelda!
Tänavavalgustusvõrkude
töökindlusest ja turvalisusest
Dr.-Ing. Bernhard Pfeiffer,
Tyco Electronics Energy Divisioni
tänavavalgustuse tootmisjuht
Tänavavalgustus teeb omavalitsustele
mõnikord väga tõsiselt muret. Ühest küljest
soovivad elanikud näha turvalisi, hästi
valgustatud tänavaid liiklemiseks ja
jalakäijatele. Paljudes maades on turvalisuse
tase seadustega fikseeritud. Teisest küljest
peetakse kulusid tänavavalgustusele sageli
liiga kõrgeiks.
Kulude vähendamise sihiga püütakse pahatihti
kokku hoida materjalide ja hoolduse arvelt,
arvestamata asjaolu, et see võib seadmete
vananemise, vandalismi või varguse korral
muuta paigalduse ohtlikuks.
Tänavavalgustuse komponentide käidutingi-
mused on isegi normaaloludes väga rasked.
Pidevad temperatuuri kõikumised, niiskus,
tuulekoormus, liiklusest põhjustatud vibratsioon
ning enamasti nende kombinatsioonid
põhjustavad tänavavalgustuse komponentide:
(postid, laternad, lambid, kaablid, liiteseadised
ja ühendused) vananemist.
Eri komponentide rikete tagajärjed võivad olla
erinevad, kuid igal juhul tuleb rikked
kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik. Odavate
komponentide kasutamine ei pruugi alati olla
majanduslikult efektiivne. Et vähendada rikete
arvu ning luua turvaline ja töökindel
valgustusvõrk, on tähtis kõik selle
komponendid õigesti valida.
Vajaliku töökindluse saavutamiseks peavad
valgustuspaigaldiste kõik komponendid
vastama sellekohaste rahvusvaheliste või
rahvuslike standardite nõuetele. Nii näiteks
peavad valgustuspostid olema valitud vasta-
valt standardile EN 40 ff. Antud standardisari
sisaldab erinevate materjalide dimensionaal-
seid ja mehaanlisi standardeid.
Valgustitel on selliseks standardiks EN 60598.
Valgustile võib olla kantud ENEC-tähis, mis
tähendab, et see on sertifitseeritud ühes 25
Euroopa sõltumatust testilaborist. (täpsema
info saamiseks vaata www.enec.com).
Testiraportid kinnitavad, et.....
töökindlusest ja turvalisusest
Dr.-Ing. Bernhard Pfeiffer,
Tyco Electronics Energy Divisioni
tänavavalgustuse tootmisjuht
Tänavavalgustus teeb omavalitsustele
mõnikord väga tõsiselt muret. Ühest küljest
soovivad elanikud näha turvalisi, hästi
valgustatud tänavaid liiklemiseks ja
jalakäijatele. Paljudes maades on turvalisuse
tase seadustega fikseeritud. Teisest küljest
peetakse kulusid tänavavalgustusele sageli
liiga kõrgeiks.
Kulude vähendamise sihiga püütakse pahatihti
kokku hoida materjalide ja hoolduse arvelt,
arvestamata asjaolu, et see võib seadmete
vananemise, vandalismi või varguse korral
muuta paigalduse ohtlikuks.
Tänavavalgustuse komponentide käidutingi-
mused on isegi normaaloludes väga rasked.
Pidevad temperatuuri kõikumised, niiskus,
tuulekoormus, liiklusest põhjustatud vibratsioon
ning enamasti nende kombinatsioonid
põhjustavad tänavavalgustuse komponentide:
(postid, laternad, lambid, kaablid, liiteseadised
ja ühendused) vananemist.
Eri komponentide rikete tagajärjed võivad olla
erinevad, kuid igal juhul tuleb rikked
kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik. Odavate
komponentide kasutamine ei pruugi alati olla
majanduslikult efektiivne. Et vähendada rikete
arvu ning luua turvaline ja töökindel
valgustusvõrk, on tähtis kõik selle
komponendid õigesti valida.
Vajaliku töökindluse saavutamiseks peavad
valgustuspaigaldiste kõik komponendid
vastama sellekohaste rahvusvaheliste või
rahvuslike standardite nõuetele. Nii näiteks
peavad valgustuspostid olema valitud vasta-
valt standardile EN 40 ff. Antud standardisari
sisaldab erinevate materjalide dimensionaal-
seid ja mehaanlisi standardeid.
Valgustitel on selliseks standardiks EN 60598.
Valgustile võib olla kantud ENEC-tähis, mis
tähendab, et see on sertifitseeritud ühes 25
Euroopa sõltumatust testilaborist. (täpsema
info saamiseks vaata www.enec.com).
Testiraportid kinnitavad, et.....
Vana-Kalamaja tänaval miljon eurot vastu taevast või rohkem?
Fotokaga ringi käies satub ikka vahel ette ka inimesi, kes ka pildile soovivad kui osa Kalamajast. Mis saab mul selle vastu olla!
Aga miks need toruvoolikud rohelist värvi pole? Saaks ju linnapea Kõlvart oma meeskonnaga tulla Rohepealinna propagandapilte tegema?
See on kahjuks aina jubedam.
Hr Linnapea! Värvige toruvoolikud roheliseks - Rohepealinn Tallinn 2023! Ja kindlasti teete sisevalimistel Ratasele ära!? Kindlasti tasub neid voolikuid rohkemgi välja tuua, mõelge kui äge on ka Balti jaama kivisel tagusel sügisest kevadeni palju rohelist? Jäägugi maapinnale?
Sellest majast võiks renoveerimise järel saada inetust pardipojast kaunitar?
Huvitav, siia-sinna tehakse heina jm jaoks erinevaid kaste, kas need betoonist lähevad purustisse?
Laske loom endast välja jah, kui pidust tulete!
Kas elanikeregistris need elanikud ka ikka kirja saavad?
Loodetavasti saab aga mõne kuu pärast rohelise pealinna näidisuulits valmis ja Balti jaama tagagi pole nii palju kivi ja betooni kui praegu karta võiks? Igatahes püüan mingil päeval taas minna pilte tegema, seegi ju ajalugu, kuidas ühe tänava muutumine toimub.
Ja loodetavasti saab ka siin olema rohkem ruumi rattaga sõitmiseks, aga ka lumevallide jaoks, kui talv käes. Ehk on osagi projekteeritud hästi.
Kalamaja muuseumi hoovis.
Vist 4. aprill.
Aga isegi sellest karbist võiks kenama maja saada, kui mingit aknaraamistused tekitada?
Mai algus 2023, poliitikutele vääriliselt - kivikõrb Rohepealinnas. Vahepeal tekkis mõte, et äkki teadlikult tehakse nii, tuuakse külalised siia ja siis viiakse Mustamäe parkmetsa või mujale, et saaks aimu kivikõrbe ja roheluse erinevusest? Ups, Mustamäe plaanitakse ju ka poolkõrbe?!
11. 05. 23.
Tükk aega pole suuremalt pilte teinud, siin mõned tänava lõpuosast. Jalakäijatele ja ratturitele paistab ruumi tekkivat palju, aga rohelusest pole haisugi.
Hm, mingi terass?
Mõnusalt laiad kõnniteed, sõidutee vähemalt tundub aga VÄGA kitsas olema. Aga ühest otsast on tänav juba üsna valmisstaadiumis.
Ja kas tõesti on kohati kõnnitee kalle kahele poole ja mõnes lausa muru poole? See on küll saavutus, kui mu silmad nüüd ei petnud.
Ja ei saa läbi ilma kuluka ja kobakate tänavavalgustuspostiteta. Igakord mõtlen, et miks ollakse nii äpud?
Kive on välja tulnud, üks vägevam kui teine!
Üuu keset platsi!? Rohepealinnas? Uskumatu, see on kellegi omavoli...
Oot-oot, kas tõesti siin tänavajupp saab olema ilma autoteeta!?
See aga Kalamaja Muuseumi hoov, koos ühe peaaegu musta tulbiga...
Paar pilti 26. 05.
02. 06.
Viimased pildid 29. august 2023.
Sel tänaval saab olema suur populaarsus ja kindlasti muutub jalakäijate meeliskohaks, eriti kui saab olema ka väga häid, ning tasemel hinnaklassiga kohvikuid, aga kahtlemata autojuhtide jaoks kohati tegemist põrguga! Muidugi on paljud märkinud sedagi, et pingid puhkamiseks asuvad enamasti päikese käes.
Nii et suure osa tehtu eest suur aitäh!
Hullem asi on aga raha ja loodusvarade raiskamine. Seadused sellised? Miks siis neid ei muudeta, miks Keskerakond ei tee tööd selle nimel? Saaks ju reaalset rohkuulsust?
Selle asemel, et muuta seadusi ja/või koostöös kinnistute omanikega paigaldada majadele, aedadele ja väravatele säästvad lahendused - väikesed ning miljöösse sobivad lambid, hämaruseandurid jm (mis ka edasise hoolduse puhul KÜMNEID kordi odavam ning mida saab iga kinnistu omanik rakendada ka süsteemi jätku ehk tagahoovi jm valgustuse puhul)), kulutatakse kümneid ja sadu tuhandeid eurosid ning tohutult loodusvarasid sellistele postidele? Selleks, et üks valgusti paigaldada? On see rumalus või hoolimatus või mõlemad? Võõrast raha on hea raisata?
Hullem asi on aga raha ja loodusvarade raiskamine. Seadused sellised? Miks siis neid ei muudeta, miks Keskerakond ei tee tööd selle nimel? Saaks ju reaalset rohkuulsust?
Selle asemel, et muuta seadusi ja/või koostöös kinnistute omanikega paigaldada majadele, aedadele ja väravatele säästvad lahendused - väikesed ning miljöösse sobivad lambid, hämaruseandurid jm (mis ka edasise hoolduse puhul KÜMNEID kordi odavam ning mida saab iga kinnistu omanik rakendada ka süsteemi jätku ehk tagahoovi jm valgustuse puhul)), kulutatakse kümneid ja sadu tuhandeid eurosid ning tohutult loodusvarasid sellistele postidele? Selleks, et üks valgusti paigaldada? On see rumalus või hoolimatus või mõlemad? Võõrast raha on hea raisata?
Töömeestele aga veel sügavam kummardus, usutavasti enamus neist vähemalt tegid tööd südamest!
Kui mõne objekti puhul on hiljem ka avaldatud, kui palju ja milliseid puuliike istutati, siis loodetavaski sama ka siin? Seda enam, et liiga palju keskendutatakse kohast hoolimata vitsadele, mitte puudele. Kuumasaarte välistamine, suurem hapniku tootmine jm ei ole veel linnaametnikele ja ka poliitikutele selgeks saanud
Omaette teema on muidugi Balti jaama taguse "pargi" pea täieliku läbikukkumisega! Vähe sellest platsist, linnavalitsus ei suuda mitte midagi ette mõelda. Olen aastaid rääkinud, et Balti jaam (nagu ka Viru Terminal, Estoni ja Hobujaam) ei tohi olla valdava osa bussiliinide lõpp-ega algpeatuseks. Ja näe, linnavalitsus nüüd ongi mõned liinid ümber korraldanud, tublid! Mõni apsakas küll lipsas läbi, üks neist juba õnneks muudetud, jäänud vaid liini 8 probleem.
Aga, lähitulevikus on samasuguseid liitmisi vaja teiste linna- ja ka maakonnaliinide puhul. Kus need Balti jaamas peatuma hakkavad? Ehk et sellesama projekti raames olnuks vaja ka bussipeatuste ala pikendada ja veidi eraldi luua selleks koht ka maakonnaliinide jaoks. Kus see on?
Aga, lähitulevikus on samasuguseid liitmisi vaja teiste linna- ja ka maakonnaliinide puhul. Kus need Balti jaamas peatuma hakkavad? Ehk et sellesama projekti raames olnuks vaja ka bussipeatuste ala pikendada ja veidi eraldi luua selleks koht ka maakonnaliinide jaoks. Kus see on?
Aga järgmine ülevaade juba peale avamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar