Blogiarhiiv

teisipäev, 18. september 2012

Sogases vees rongid ei sõida...


Just lugesin Elektriraudtee fb-st, et "konkurents tipptundidel" Balti jaamas segab Keila suuna rongide väljumisaegade sobivamaks seadmist, kuna eelises rahvusvahelised rongid, siis kiirekad ja siis tavadiislid. Minu teada küll ei saa vahel diislite plaane timmida, sest jäigalt ei olda nõus tihti elektrirongi aega minutigi võrra nihutama... Aga eks pada sõimab katelt...

Igatahes on erinevatest allikatest tulev info tihti vastukäiv. Natuke marru võib ajada, kui ometi sai tehtud ettepanek platvorme-teid juurde teha. Selle peale sain vastuse, et "kellegi nende" poolt tehtud arvutused näitavad, et piisab tulevikus olemasolevatest: Kuidas saab piisav olla kui ometi peaks liiklus, eriti tipptundidel kõvasti tihenema? Ja kuidas siis soovida veel intervall-väljumist? Nüüdseks välja imbunud, et planeeringutes kuskil võimalused perspektiivis siiski platvorme juurde teha. No miks kurat ei saa konkreetsed plaanid kohe arvesse võtta ja nende järgi talitada? Ettepanekute peale enamasti vaid sülitatakse ja seda üpris kõrges kaares! Niigi on tehtud jama sellega, et Lilleküla piirkonna lahendus samaks jäetud, ei mingeid platvormide asukoha muudatusi (mis võimaldanuks pöörangute lisamisega hoopiski läbilaskevõimet parandada) ega uusi pööranguid On siis tõepoolest asi nii, nagu paistab? Et Eesti Raudtee ei olegi võimeline arenguteks? Või hoopiski põhjuseks räige säästumõtlemine? kas keegi üldse teab, milline saab olema tuleviku, 21. sajandi sõiduplaan? Päriselt, mitte sõnades "eks peame uued rongid ära ootama, siis lahendub kõik iseenesest..."

Siiani näitab toimuv küll, et Balti jaamas ei ole muud kui tupikusse jooksev mõtlemine. Paar aastat pole suudetud tagada, et väikse ajavahe puhul oleksid rongid kõrvuti teedel. Pikad rongid võetakse sinna, kus pole piisavalt platvormi, kuigi teised teed tühjad. Seisuteede vahele kaugrongide platvormi ei tehtud. Jaam näeb välja nagu peldik! Väidetavalt teeb omanikrirma väikse hoone katusealuses kord nädalas märgpuhastust. On seda keegi näinud kunagi? Ametnike arvates on aga olukord rahuldav, kuigi vahel tahab ammoniaagihais jalust maha võtta...





**********************

19. 09

Balti jaamas on probleemide lahendamiseks mitu võimalust. Kiireim asi, mis on, on see, et töörongide liikumiseks avada 7. tee, hetkel, ja reisirongide jaoks 6. tee. Et ei juhtuks enam seda, mis üleval ühel pildil näha. Kuigi, arvestades seda, et möödunud nädalavahetusel ei huvitanud see kedagi, siis erilist usku mul pole...

Praegune teede ehk õigemini, platvormide arv on selgelt väike. "Optimistide" seisukoht uue, tihedama sõiduplaani puhul puruneb nagunii, mida see siis kaasa toob? On mitu võimalust. Teede vähesus tipptunnil võib tähendada, et üksteise järel saabuva kahe rongi puhul tuleb need võib-olla peale teise saabumist koheselt mnöövri järel ühildada, et topeltkosseisuna saata taas liinile. Ühest küljest on see täiesti mõeldav. Kui hommikul enamus reisijaid tuleb Tallinna, siis oleks ehk hea need kaks koosseisu koos saata ühe väljumisega Paldiskisse ja Riisiperre. Kannatab muidugi sõiduplaani tihedus, kohati see ehk õigustatud, kuid kindlasti mitte alati. Vastupidisel juhul peaks ju õhtul sealtpoolt saabuma topeltkosseis, et uuesti eraldi väljuda erinevatel aegadel. Kas signalisatsiooniseadmete renoveerimisel on sellega arvestatud? Kas eeskirjad näevad ette kõiki variante? Kas ühes isikus sõidu puhul saab kohapeal olema "manöövrispetsialist", kes ajakulu vähendamise huvides valmis osalema manöövritöös teises kabiinis?

Keerulisem variant oleks kasutada ühte teed kahe rongi vastuvõtuks, sarnaselt varasema "kolme kollase" süsteemile! Eriti oluline on siin ohutus ja ega 150 m platvormile kahte pikemat koosseisu ei mahuta. Nii et küsimusi on palju.

Üks küsimus ka varikatustega seotud. Isegi nn libresse-tiivakesed on paremad kui mitte midagi, praeguse olukorra järgi on aga näha, et ("vabaajaveetjate" vätimise huvides?), et katuseid ei tule, lonkida kaugemale rongile halva ilmaga pole ka just eriti mugav.


Lisaplatvorme saab teha siia...
...ja siia. Ülemise pildi järgi on näha, et olemas ka raudteeniit, hästi läbi mõeldes saaks ehk isegi teha ühe lisatee ja nende vahele üks platvorm. Kulude kokkuhoiu mõttes.
alumisel pildil tehti teenindustee. Huvitav, kas ei saanuks teha teenindusteena kaugrongide platvormi kõrgusele vastav lai tee? Mis kannataks ka kaubikute liikumise sellel "platvormteel"? Valgustuse, isegi samas stiilis, kui teistel teedel, saanuks ka kuidagi lahendada!? Muidugi olnuks see kapitaalselt erinev säästumõtlemisest, kuid kas meie kõrghariduse tase tõesti selline, et otsuse tegemiseks ühtki helget pead ei leidu?


Teede vähesus keerab aga nii populistliku kui tõsise soovi sõiduplaani paremaks teha pea peale. Eeldatavasti toob liiga hilise riigipoolse tellimuse ja sõiduplaani koostamine kaasa tohuvabohu. Või nagu Olev Remsu oma raamatus selle vene keelde tõlkis, umbes "tohuivapohui" olukorra. Jääb valida, kas muuta rongide väljumis- ja/või saabumisaegu reisijale halvemaks, sõdida rahvusvaheliste rongide tipptunniaegade muutmise eest, saata osa ronge topeltkoosseisuna (Viljandi/Pärnu, Võru/Võru, s.t üle Valga ja Koidula jne), vähendada rongide liikumistihedust vms. ükski neist variantidest pole hea, sest alati ei too esialgselt hea mõte, Tartu suunas nt topeltkosseisu saatmine parimat tulemust. Parem oleks ju saata tipptunnil need ehk pooletunnise vahega minema, et tagada reisijale võimalikult vähene ajakulu rongi ootamiseks ja loomulikult oluline ka kojujõudmine. Rääkimata ümberstumisvõimalustest, sest ega igat bussi ei saa mõne ümberistuja pärast kinni hoida - see mõjutaks halvemuse poole nii mõndagi kohalikku olukorda.

Vahepealne hurraa-töötegemine Balti jaamas on asendunud taas vaukeluga, kui tshehhidest kontaktvõrgu spetsialistid välja arvata, näeb vaid mõnda töömeest. Ja ehk kontaktvõrgu-meestelgi just kõige paremini töö orgamiseeritud pole. Varblased ja tuvid sellest ehk võidavad, muu aga...



Ei, ei ole söögikoha hinnad. Hoopis hirmkaua võtab aega vana tabloo asendamine. Igatahes tahaks loota, et see tabloo tulevikus vähemalt paremale kohale paigaldatakse


Aga seda asfalti pole vist peale viimast Haapsalu rongi märgpuhastusega puhastatud...


Reisijatele mugavuse asemel saab nautida tilu-lilu ostmist. On siin tegemist pealinna visiitkaardiga või viimase peal agulieluga, seda teavad eelkõige ametnikud. Ju siis on see pealinna vääriline!



 


2 kommentaari:

  1. See jaam jah ausalt öeldes metsik, mis vaade turistidele-löputu remont ja ammoniaagi mürgitus ümber jaama?? Teine selline hullumajapuhvet hetkel pealinna bussijaamas-piletite müük ja wc toimub konteinerites aga mis saab suure külmaga???

    VastaKustuta
  2. Kui kodutud hordide viisi oma ihulisi hädasid...
    Bussijaam üldse häbematu raiskamine. Pidi uus bussijaam tulema Ülemistele, no mille pärast vana sisse nii palju raha matta? Aga sellised meie võimud on, ei suuda millegagi hakkama saada...

    VastaKustuta