ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

laupäev, 13. oktoober 2012

Raske teekond.

Mida rohkem süvened maailma, kus peamiseks on monoloog ja ükskõiksus, seda raskem on erilise toetuseta jätkata.

Rongiga sõites näed elu muutumist Eestimaal mingil määral. Külad tühjenevad ja paljude poliitikute arvates ongi see normaalne. Muidugi, kihutada ülikiirrongiga Euroopasse, ümberringi mitte midagi märgates - see ongi unistus? Natuke haige unistus ei ole? Rääkimata sellest, et kogu maa koodetakse tükkideks lõigata, rikkudes inimeste liikumisteed. Loodusest rääkimata. Muidugi, mis loodust siin ikka väga jääb. Loomad sõidetakse surnuks, metsad võetakse maha, sest ega sellisel kiirusel nagunii aru saa, kas metsa on või ei ole...

Hoolitsusest inimeste vastu räägitakse aga ikkagi, tavaliselt see hoolitseja küll ei hiilga lahendustega. Ooteplatvormide viimine eurokõrgusele ja uued rongid iseenesest ju ülimalt tore, rakendus kipub aga väga säästumõtlemise moodi. Eks olulisem kui ootekojad, inimeste vajadusi arvestav sõiduplaan, pikamaa mugavad rongid, turism (sh rattamatkade aina suurenev osakaal), talutoodangute ostuvõimalused, Riia rong üle Tartu, on ju võimalus rongiga minna Brüsselisse ütlema: Tehtud! Linnukese pärast ikka! Kuigi enne võib-olla pannakse kõvad rahad huugama Estonian Airi. Ei tea, ehk rahvuslik lennukompanii oluline. Aga jääb see püsima? Haapsalu raudtee jääks. Kui vaid selles ülikiires maailmas märgataks väikeste inimeste vajadusi...


Mis maksavad need madalad majad...


Eks omamoodi tupikusse viib ka suured lubadused teha sõiduplaan, kus inimeste vajadused ja majanduslik otstarbekus tunduvad võõrsõnadena. Kui juurde tuleb aina uusi "spetsialiste", insenere jne, siis muutub "uus mugav rong" pigem ülikalliks transpordivahendiks maksumaksjale ja reisijale. Muidugi pole see paha variant. Tõstes tulevikus piletihinda, kaob ka mure, et rongide mahutavus nadivõitu!

Kahjuks ka paljudki bussiärimehed näevad teenuse osutamises ainult raha! Ja teevad kõik, et Haapsalu raudteed ei tuleks. Seegi vaid näide, et inimesest on palju tähtsamaid asju...

Poliitikud vaikivad või kiidavad ennast asjade eest, mis tehtud ülepeakaela (Tallinna linnatransport), meedia puudutab paljusid teemasid vaid mokaotsast,  kodanikuühiskond paljuski vaid pinnapealne virvendus (mitmed ühendusedki eksisteerivad vaid linnukese või eneseuhkuse upitamise pärast), ettepanekuid ei suudeta, ei osata, ei taheta, ei julgeta arvestada ja rakendada...




Ühistranspordiga sõitjate osakaal kasvab, aga ka Brüsseli silmis peaks see olema suurem! Kuidas seda teha? Tallinna linn enamasti ei oska teha muud kui ennast haipida! Savisaar kiitleb ja lubab teha varsti kogu maailma selliseks nagu Tallinn. Kus pole siiani Lasnamäe trammiga teha muud kui kulutatud hiigelrahad erinevateks uuringuteks. Kus pole suudetud ühtki bussiliini pikendada ei Laagri Maksimarketini, ei Männikuni, ei Lagedini. Kus tänavate seisukord ja hooldus on karjuvas seisukorras. Ei bussijaama toomist Ülemistele ega Risti ühispeatust. Ei trammi sadamasse ega Järvenigi. Neid toetavad muidugi ettevõtted, kes isegi ei tea, kus tulevikus midagi plaanitakse. Ei Lilleküla Ühispeatuse ega paljude teiste asjade suhtes arvamuse väljaütlemist, ettepanekute eest seismisest rääkimata...




Kui palju oleks potentsiaali?  Läbimõtlematu tegevuse või ka tegevusetuse korral vähe. Ei aita siin infotablood paaris peatuses, hoopis reisijate arvu vähendab vilets info või selle puudumine rongides ja peatustes. Eile sai inimene viga Ülemiste kandis ( ma ei räägi sellest, et raudteele ligipääsu peale ei mõelda piisavalt ja see toob kaasa ohu kasvu inimestele ning rongide suurema hilinemise), tulin Tartust ja Taksalus ning Tapal, väiksematest peatustest rääkimata, ei saa mitte ükski inimene infot, mida peaks olema teenindavate firmade otsekohustuseks. Kõige tavalisem valjuhääldite toimiv süsteem puudub! Ometi oleks see kindlasti võimalik, ühe infoteadustaja hääl saaks olla kuuldav igas peatuses!? Või eksin? Mis on kasu elektroonikast Tartus Tamsalu inimesele?
Rongide vähesus tähendab, et tipptundidel ei saa reisijad isegi istuma vagunis! 

Sellist pilti Balti jaamas aga ei näe! Aga Balti jaamas võib näha muud, see ju pealinna visiitkaart! Kuigi siin ei tohiks keegi vaid Etsi peale näpuga näidata, tegelikult see ju kogu riigi visiitkaart - Eesti riik ongi ju sarnases seisus...



Muidugi mõjub hästi ilu, mida ümberringi palju.










Kui aga mõtled, mida halvasti tehaks või tegemata jäetakse, siis tekib hall masendus ja pildid võiva muutuda selliseks...


Muidugi loodad, et tuttavad-sõbrad ja muidu head inimesed ikka kaasa räägivad ja oma arvamust avaldavad. Sellest oleks ju abi ja ka tuge. Et tead ja tunned, et ei muretse asjata. Eks näis, palju keegi viitsib häid mõtteid letti lüüa, kommenteerides...
 

 
 

8 kommentaari:

  1. Ega jah kiire elu paneb meid vahel unustama, mis tegelikult tähtis on ja see teeb vahel päris kurvaks.
    Möelgem siis kas meie ilusa looduse peale ja lähedastele inimestele-vöiks köike nautida aga paljusid peresid kimbutab vaesus ja töötus-samas kui Kreekale antud meie raha eest ehitatakse vormeliradasid?? Paneb tösiselt mötlema mis meie riigis toimub, et noored lahkuvad ja peresid ei loo??

    VastaKustuta
  2. Tänud, Pirtsu!

    Jah, kedagi paneb mõtlema, keegi vaid loodab selle kõige taustal end pildil hoida ja valimisteks kapitali koguda...
    Rohkem võiks inimestele mõelda küll. Loota tahaks...

    Kuigi Kreeka peaks kindlasti eelkõige peeglisse vaatama, nii poliitikud kui tavainimesed ja siis mõtlema, kas natuke ikka varastamise, petmise jm pärast ning nüüd teiste rahade najal....häbi ei ole?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis Kreekasse puutub siis on jama riigi poolel, rahvas ei ole võlgades ja näljas ning paljas- vähemalt hiljaaegu veel polnud. Rikkusega sealmaal ei poosetata, pigem kuna seda hauda kaasa ei võeta siis kui kellelgi seda rohkem kätte juhtub poputatakse tervet suguvõsa järje peale. Mitte ei poosetata silmatorkavate maasturitega näiteks. Erinevalt eestist kus kõik pidi nii "korras" olema puudub Kreekas kodutus ja süvavaesus. Ja kreeklane ei varasta.
      Veiko

      Kustuta
  3. Omamata mingit sümpaatiat Tallinna linnaviletsuse suhtes tahtsin seda öelda, et bussiliini pikendamine Laagri Maksimarketini ei saa olla Tallinna mure. Maksimarket jääb linnast väljapoole ja Tallinna linnal ei ole selle planeerimises olnud erilist võimalust kaasa rääkida. Miks peaks üldse linnast välja maantee äärde selliseid asju tegema? Kellele mõeldes? Küll peab ütlema, et rongipeatus on ju sinna tehtud ja ka jalakäijate tunnel. Ja on tehtud veel üks peatus, ei tea kellele!? Järgmisele super-hüper-kultuurikeskusele kohas, kus täna on söötis heinamaa.
    Läbimõtlematust on meil tohutult palju, sest on palju halduspiire, palju ameteid jne. Igaüks ajab mingit oma asja, mis ei ole Eesti inimese asi.

    VastaKustuta
  4. Tänud Raul!

    Sai omal ajal isegi seal tihemini käidud, autpoga oli vägagi sobiv peale tööd poest läbi käia ja ka ehitusmaterjale-aiakaupu ostmas käidud. Potentsiaalsete klientide arv selles kohas väga suur, peale linnasttulijate on ju mugava minna asju vaatama (maalt) äärelinna, mitte läbi kogu linna!? Oled nõus?
    18. buss ikkagi linnaliin ja otse loomulikult peaks linn olema valmis tegema töölesõitmise oma inimestele mugavamaks, mitte sundima neid autoga läbi linna ratsutama.
    Ja kolmandaks, kui juba see sinna tehtud, siis võiks ka ühistransport kohale viia.
    Too "järgmine" kaubakeskus kuskil peatuse juures tundub küll mõttetu olema, ma ei oska kommenteerida, sest ei tea, kas ka sealt mõni maantee mööda viib. Mingil ajal võib-olla sulab too kant Sauega ühte, tekib ehk kaubanduspiirkond. Ehk see võib isegi hea olla. Näiteks Laki tänava või Petrburi tee ettevõtted minu jaoks ebamugavad nii ühistranspordi kui autoga sõidu koha pealt. Tundub, et iga linnapiirkonna inimeste jaoks omad mugavad kandid!?
    Mõttetu pigem see, et Rimi või kes sinna siginenud, tahab ka magusast palast osa, tõmmates sellega alla teise keskuse käibe ja ise saades vaid poole võimalikust.
    Läbimõtlematust hiigelpalju, seda paistabki aina rohkem välja, aga siin ma sinuga üldiselt väga nõus ei ole. Võib-olla näen seda oma, "suvilapiirkondade", Saku, Riisipere ja selliste kantide inimeste vaatenurgast.

    VastaKustuta
  5. Huvitav, meil näitab laekunud arvamust, aga siin pole!? Vastan ikkagi. Osaliselt nõus, kuid jutt et kreeklane ei varasta, ei kannata kriitikat. Ehk ta ei varasta 10 miljonit nii või ei tassi töölt seepi ja peldikupaberit koju, kuid see, et harjutud saama raha mitte millegi eest, see nende jaoks küll tavapärane.

    VastaKustuta
  6. Tead, Raul wips Vibo, mis üldse on või võiks olla Tallinna mure? Ei ma muidugi saan aru, et Maksimarket ehitati justnimelt linnapiiri taha, nii polnud vaja linnaviletsusega asju ajada ega ka müügimaksu maksta; saan aru linnaviletuse solvumisest ja meelepahast, aga mis see Tallinn sinu meelest on, kas linnaelanikud või ehitised/territoorium? Kui tallinlane tahab Laagri Maksimarketisse shoppama minna, siis peaks just Tallinna mure olema seda bussiliini paarisaja meetri võrra pikendada. Ja tallinlane tahab küll. Ma elan Pääskülas ja ma väga tahaks vahel sinna Maksimarketisse või ehituspoodi saada ja mind väga pahandab, et sinna põhimõtteliselt ainult autoga ostjad pääsevad.

    VastaKustuta
  7. Ahah, leidsin Veiko postituse ülevaltpoolt! See vastusena minu arvamusele. Muide, võin mõelda, kas Kreekas ka vedurijuht ei huvitu reisijatest, khm... Vaevalt, et sooja rongi, khm...tagamine reisijatele poputamine oleks, pigem elementaarne asi...


    Tänan, Sofie!

    Olen sinuga 100% nõus!

    Tallinnas on ka selline rongipeatus nagu Kitseküla. Ega ma ütle, et paha koha peal, aga kuina Lillekülas peaks tulevikus iga suuna rongid peatuma (muide, Tallinna tegutsemine vist selles suunas 0), võiks ikkagi kaaluda Kitseküla peatuse nihutamist teisele poole viadukti. Sest:
    1. Sealgi Espak, kust inimesed heameelega tuleks tapeedirullidega jm rongile. Mitte taignarulliga, sest seda oleks vaja puupeadele, kes ei arvesta teiste vajadustega ....
    2. buss 16 peatus lähemal.

    !00% ma pole kindel, et see parim variant, aga paljugi annaks see kasu. Seda enam, et inimesed vajavad ülekäiku mitte ainult Kitsekülas vaid ka teistes kohtades. Vähemalt pole keegi suvatsenud selgitada, miks see variant halvem...

    VastaKustuta