Blogiarhiiv

pühapäev, 22. juuli 2012

Aegviidu matkarada.


Aegu tagasi sõideti Aegviitu puhkama sadade kaupa. Nüüd on sealkäimine tunduvalt harvemaks muutunud. Ometi on lähedal puhkekeskused, järved, RMK infopunkt, vallavalitsus teeb jõupingutusi talvise puhkuse arendamiseks. Ja tundub, et on veel üks põnev matkarada!

Aegviidu matkarada:
pikkus: hoomamatu.
Algus ja lõpp: leidmata või vastavalt igaühe meeleolule
Eesmärk: võimalik informeerimine.

On näha, et Aegviidus püütakse igati puhkaja jaoks olemas olla. On ju Aegviidu üks parimaid kohti alustamaks matka Kõrvemaale. Nelijärvelegi hea rongiga ju sõita, kuid....vastavalt arengukavadele saab juba aastaid sinna rongiga hommikuti vaid siis kui poolest ööst ärgata...

Siit saab ikka head infot enne matkale asumist.

Matkarada, millele ma viitasin, tähendab aga teatud mõttes väga suurt probleemi kõikidele puhkajatele. Aegviidu on üks koht, kus on mitmeid stende erineva infoga. Ja nende leidmiseks peabki minema "matkarajale"! Selline peitusmäng infoga tähendab suurt ajakulu ja ikkagi jääb paljutki teadmata. Samas on see parim koht, kus alustada muutustega.

Põhimõtteliselt on Aegviidus olemas ühispeatuse algus. Kuid nüüd on vaja jätkata selle loomist.

See ja kõik teised stendid tuleb koondada ühte kohta. Siia:

Kuna jaamahoone üks neist paljudest,


 mis müüdi erakätesse, huvitumata reisijate vajadustest, peab silmas pidama millegi planeerimisel, et siia parkla juurde sobiks tulevikus (kui ehk majandus tõusujärjel) kasvõi väikene kinnine ja köetav ootekoda. Olgu või mingi muu tegevuse ja ruumiga koos, näiteks spordivarustuse ja/või elektrimopeedide rentimine internetipunkt jne. Selleks tuleks siis määrata kindlaks sobiv koht, kust on kõige ohutum ja mugavam liikuda rongile või bussile. Paha poleks ka välilauad ja katusealused, tegelikult saab neid ka praegu teha, kuid tulevikus peaksid need moodustama ühe terviku.
Kindlasti saaks praegu teha parkla juurde järgmist:

* ühised infostendid, soovitavalt valgustatud. See peab olema ka ainus koht, kus on nii busside kui rongide sõiduplaanid (olulisem kui olemasolu kahel erineval perroonil). Muidugi ka tuleviku elektrooniline infotabloo.
* ümbruskonna kaart.
* ümbruskonna majutuasutuste info
* ümbruskonna toitlustuse info
* ümbruskonna kaupluste asukohtade ja lahtiolekuaegade info
* muude ümbruskonna teenuste info
* kohalik info
* ürituste info
* looduskaitsealade info
* polügonil toimuva info
* eraisikute kuulutused.
* matkaradade info - voldikud jm, et see oleks kättesaadav ööpäevaringselt
* pakendikonteinerid
* tualett
* joogiveevõimalus
* hädaabitelefon, turvafirmade kontaktandmed
* elektrimopeedide laadimiskoht ja tavalised 220 v pistikud
* müügiletid (katusealusega) ja/või kioskid
* suunaviidad ühel postil
* teenusbusside peatuskoht
* hooaja müügiteenuste transpordi peatuskoht (istikud, kanad jm)
* tellimustranspordi peatuskoht

Seniks aga jääb üle soovida puhkajatele põnevaid hetki Aegviidu matkarajal!



Ruumi on siin piisavalt, ala saab torudega piirata maantee- ja raudteepoolsest küljest, kuigi ohutum oleks kindlasti kasvõi madalamat sorti aed, vältimaks näit parklast laste sattumist maanteele või raudteele. Muidugi tahaks loota, et selliste asjade tegemiseks leitakse võimalusi eurorahade eraldamiseks ja ametkondadevaheliseks koostööks.





5 kommentaari:

  1. Oot mis selles halba, et jaamahoone erakätesse müüdi? Kas oleks parem olnud see, kui see laguneks täiesti ära või kukuks kokku, sest muinsus meil ju rohkem keelab-käseb-poob ja laseb, mitte ei aita? Praegu erakätes olles on jaamahoone kaitstud, uus katus peal ja pea kõik siseruumidki korras. Eelmine aasta oli soomusrongi teemaline näitus, suvel puhvet. "huvitumata reisijate vajadustest" - ei tea miks peakski keegi rongi ootama jaamahoones nii kaugel perroonidest? Pigem tuleks esitada küsimus, miks need perroonidel olevad moodustised tehti, mitte korralikud paviljonid, mis ka tuule-vihma-tuisu eest kaitseksid?
    Ja kui kõik need elemendid sellele parklaalale mahutada, siis kuhu teha uus parkla?

    VastaKustuta
  2. Tänud!

    Pean uuesti kirjutama, ei läinud vastus läbi.
    Jaamahoonete erastamise puhul võinuks rakendada lisatingimusi. Ooteruum. Miks mitte ka puhkeruumid vedurijuhtidele-teenindajatele, kes praegu ööbivad Aegviidus pead-jalad koos ning loomulikult ei saa seda ka puhkamiseks pidada? Muide, üks riik ju - Eesti Raudtee ja Elektriraudtee: Seega, miks ikka lähtutakse sellest, et peaasi, et kaelast ära saaks? Omanik võinuks ju renti küsida ja ehk isegi kena söögikoha teha? Aegviidul on ju kõvasti potentsiaali, eriti kui kiirrongidele peatus lisada!?

    Perroonide asukohaks pakkusin jaamaesist. Ammu juba. Otsustajate jaoks oli see vist ükskõik. Nagu ootetingimusedki. Ka need "tiivakesed" valiti vandalismist lähtudes. Seegi tüüpiline. Korra (ja kasvatuse?) tagamise asemel kaotame inimlikkuse? Paneme kinni söögikohad, halvendame ootetingimused jne? Muide, ka sellesama parkla juures saaks kindlasti midagi korralikku teha ning samas koondada info sinnasamasse. Läheks vaataks ja mõtleks? Mitte ei lööks riigi kombel käega?

    VastaKustuta
  3. Pean silmas seda, et infot jm ei panda autode asemele, vaid ikka parkla juurde. Või siis hoopiski vanasse tööhoonesse, kuhu vald kavatseb midagi rajada, vist suusatamise jm seonduvat?

    VastaKustuta
  4. Aga miks siis elektriraudtee ja edelaraudtee midagi selle jaamahoonega ette ei võtnud? Miks see maha müüdi oksjonil umbes 40000€ eest? Oleks ju võinud ise jaamahoone renoveerida ja need puhkeruumid ja söögikoha teha. Nüüd on jah elronil vesi ahjus, otsivad aegviidus pindasid kuhu teenindajaid-rongijuhte majutada. Paraku, pole midagi teha, neid võimalusi tänases jaamahoones pole. Pigem on asi ikka selles, et meil ei osata mõelda kaugemale kui aasta...paar. Praegu ei ole vaja ja annamegi kaelast ära. Aga näe kümme aastat hiljem on meil ilusad uued rongid, sõidavad tihedamalt, koosseisud ööbivad kohapeal - korralik puhkevõimalus kuluks ära. Aga ei.

    Mis infotulpadesse puutub, siis see on rohkem nagu valla rida. Nüüd on Aegviidus uus nooruslik vallavanem. Võib-olla tema näeb neil tegevustel potentsiaali ja leiab ka vahendeid.

    Vana depoohoone on ehe näide sellest, kuidas valla omandis olev hoone laguneb nii, et see ähvardab iga hetk kokku kukkuda ja hävineda. See pole vist ka muinsuskaitse all, muidu võiks ju muinsus keelata-käskida. On kalli rahaga mingid projektid tehtud mingi keskuse vms rajamiseks aga millal see tuleb?

    VastaKustuta
  5. Tänud!
    Miks ette ei võtnud, peaks küsima nende käest. Senini oli see riigi ehk Eesti Raudtee oma, aga nende soov mingeid kulutusi teha on ülteda. Muidugi kõige tähtsam, et leidub neid tublisid mehi, kes midagi teevad. Samas on nüüd välja tulemas ka Elektriraudtee lühinägelikkus (vaata blogi 2 värskemaid teemasid). Ja olen Sinuga väga nõus, et ei osata (või e soovita?) ette näha!?
    Info muidugi rohkem valla rida. Eks lahendamist nõua ka omandiküsimuste lahendamine jm. Peaks ka perroonide hooldus jm kuuluma omavalitsusele? Siis oleks ehk lihtsam asju ühe korraga teha. Valda olen ettepanekutega juba informeerinud.

    VastaKustuta