Kaebuste ja ettepanekute raamat

Keda huvitab mure ja kes seda kuulab?

Vat oli selline asi nõuka ajal. Palju sest kasu oli, ei tea, kuid võimalus siiski oli. Tänapäeval peaks ehk selle taastama? Sest küsimus pole mitte millegi või kellegi peale kaebamises, vaid ettevõtja informeerimises ja ettepanekute tegemises. Akati ei piisa teenindajale ütlemisest, pigem oleks vaja ikkagi ametliku võimaluse olemasolu.
Olen suhteöliselt loodussäätlik inimene ja üritan ka taara korrektselt tagastada, olenemata sellest, kas tegemist pandipakendiga või muu taaraga. Hiljuti viisin taarat Säästumarketisse ja nägin seal, kuidas kaks poissi olid omale taskuraha teenimiseks suurema hulga taarat kokku kogunud. Kuid äraandmisega oli probleeme ja nii nad pidid paar kotitäi tagasi viima. Kuna automaat ei võtnud vastu erinevate tootjate taarat, siis võib eeldada, et tegemist automaadi viletsa hoodusega. Seda kinnitab tõsiasi, et ruum haises kohutavalt, koristatud oli seda viimati vist mullu ja seinad samuti üliräpased. Tõsi küll, peale märkust oli nillagi hiljem uks värvitud ja seinad puhastatud, kuid kas see ei peaks olema iseenesestmõistetav?
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/tarbijate-suvised-mured-probleemid-taara-tagastuse-ja-m-internetiga.d?id=64672272
Loomulikult ei taha palju firmad kuuldagi kaebustest, sest siis peab keegi kõvasti rohkem ja paremini oma tööd tegema.