Plasku punnpepu...

Nii nimetati ühte paati ühes Durrell`i raamatus, vist oli see "Minu pere ja muud loomad". Hea raamat muide. Aga paat oli see, mis läbimõtlemata tehtud ja kohe põhja üles keeras. Meenutab see ehk riigilaevukest? Kui meilgi asju läbi ei mõelda!?

Laevaliiklus on keeruline ala ja ega ma polegi sel alal ennast spetsialistiks nimetanud. Kindlasti on kogu majandusharu keerulisem kui pealt välja paistab. Nii võib tiiburite arvu vähenemist Tallinna ja Helsinki vahel põhjendada väga mitmel viisil kuni tapva konkurentsini välja. Liigne konkurents pärsib nii laevanduse, kaubamajade jm arengut, see siililegi selge.
Kuid veidi üllatav, et ajakirjanik paneb mõnerealise üllitise pealkirjas paika, mis sobib, mis mitte. Kuigi keegi pole otseselt väitnud, et kohe mitte ei sobi. On`s ajakirjanikud muutumas ainutõe allikaks? Isegi siis kui tööd teha ei viitsi?

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=15960

Nagu näha, mõjutab reisijate arvu ka hinnatõus, seda eriti soomlaste jaoks mõnede kaupade osas. Nii et tiiburite liikluse vähenemine pole tingitud ainult kütusekuludest või millestki muust. Pealegi, tiiburid meie saartele pole autode jaoks, vaid just elementaarne täiendav liiklemisvõimalus, mis ilma konkurentsitormita õigustaks ennast piisavalt.

Eksisin, siiski on keegi mõnevõrra kirjutanud tiiburitest (kiirlaevu ma silmas ei pidanud).

http://www.mereblog.com/2008/01/16/mis-on-tiiburlaev-vol-2/

Muidugi tasub ka teadlaste arvamusi jälgida antud teema kohta. Erinevalt nende inimeste arvamustest, kes eriti pole huvitunud ühestki teemast, kuid teisi igaks juhuks iga asja eest kritiseerivad, ilma asjale pihta saamata ja erinevate arvamustega tutvumata.

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1550

Jätame siinkohal kõrvale rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) ametliku kiirlaeva definitsiooni ja käsitleme kiirust konkreetse veekogu keskkonda silmas pidades. Selles kontekstis tuleb suureks pidada kiirust, mis on ligikaudu 60% või enam kriitilisest kiirusest. Allpool nimetatakse kiirlaevadeks neid laevu, mis Tallinna lahel suudavad arendada kriitilisele lähedast kiirust, nagu AutoExpress, Nordic&Baltic Jet ja SuperSeaCat. Need laevad suudavad sõita 35–42 sõlmega. Seega üksikutes kohtades võivad nad liikuda ligikaudu kriitilise kiirusega või isegi kiiremini (vt. # 1). Niisama kiiresti võivad sõita ka tiiburid, kuid nende tekitatud lained on madalad ja seetõttu peaaegu eristamatud looduslikest lainetest.

Kindlasti on muidki põhjuseid, miks tiibureid võiks pooldada. Reisija mõningaid vaatenurki juba selgitasin, samuti sobivust logistilisest vaatenurgast.

Mõjuda võivad aga väga ootamatud asjad.

Ei oskagi hoobilt pakkuda, kui palju võiks tiibureid päevas käigus olla, kui mõne seaduse ümbertegemine tõstaks reisijate arvu?

 http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=117350

Ka Tallink kasutas eelmisel aastal kolme tiiburit, kuid võttes arvesse alkoholiseaduse muudatusi ning pikka talve, otsustati sel aastal kahe tiiburi kasuks

 ??????

******************************

Kuidas siis ikkagi saartele sõita?

 http://www.epl.ee/news/eesti/saared-vajavad-silla-asemel-kiiremaid-laevu.d?id=50997718

Selle tarvis on vaja mitte märgata lolle kommentaare, vaid asjatundjaid kuulata.

http://kultuur.elu.ee/ke482_kasvukolmnurk.htm

Kus on Via Islands?

 http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=10021

Tundub, et selle asemel, et tegeleda lihtsamate arengutega, üritame igal moel endast kujutada maailmamaad1? Ehitame suured sillad, kuigi pole miljoneid elanikke jne. Miks? Millise laevaühenduse saaks püsiühenduse võimaliku maksumuse eest? Arvan, et väga tasemel ja sellest rahast jätkuks Eestimaa ümbritsemiseks raudteega, rääkimata Haapsalu raudteest. Ning saaks isegi rongiga taas Virtsu. Et istuda praamile või tiiburile...

Rääkimata keskkonnahoiust. Ühiskond on nii tugev kui on selle nõrgemad lülid. Hetkel pakuks nõrgimate hulka maavalitsusi ja külaajakirjanikke? Üks veeretab endalt vastutuse, teised otsivad kõmu...