Blogiarhiiv

reede, 20. juuli 2012

Plasku punnpepu...




Nii nimetati ühte paati ühes Durrell`i raamatus, vist oli see "Minu pere ja muud loomad". Hea raamat muide. Aga paat oli see, mis läbimõtlemata tehtud ja kohe põhja üles keeras. Meenutab see ehk riigilaevukest? Kui meilgi asju läbi ei mõelda!?

Laevaliiklus on keeruline ala ja ega ma polegi sel alal ennast spetsialistiks nimetanud. Kindlasti on kogu majandusharu keerulisem kui pealt välja paistab. Nii võib tiiburite arvu vähenemist Tallinna ja Helsinki vahel põhjendada väga mitmel viisil kuni tapva konkurentsini välja. Liigne konkurents pärsib nii laevanduse, kaubamajade jm arengut, see siililegi selge.
Kuid veidi üllatav, et ajakirjanik paneb mõnerealise üllitise pealkirjas paika, mis sobib, mis mitte. Kuigi keegi pole otseselt väitnud, et kohe mitte ei sobi. On`s ajakirjanikud muutumas ainutõe allikaks? Isegi siis kui tööd teha ei viitsi?

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=15960

Nagu näha, mõjutab reisijate arvu ka hinnatõus, seda eriti soomlaste jaoks mõnede kaupade osas. Nii et tiiburite liikluse vähenemine pole tingitud ainult kütusekuludest või millestki muust. Pealegi, tiiburid meie saartele pole autode jaoks, vaid just elementaarne täiendav liiklemisvõimalus, mis ilma konkurentsitormita õigustaks ennast piisavalt.

Eksisin, siiski on keegi mõnevõrra kirjutanud tiiburitest (kiirlaevu ma silmas ei pidanud).

http://www.mereblog.com/2008/01/16/mis-on-tiiburlaev-vol-2/

Muidugi tasub ka teadlaste arvamusi jälgida antud teema kohta. Erinevalt nende inimeste arvamustest, kes eriti pole huvitunud ühestki teemast, kuid teisi igaks juhuks iga asja eest kritiseerivad, ilma asjale pihta saamata ja erinevate arvamustega tutvumata.

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1550

Jätame siinkohal kõrvale rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) ametliku kiirlaeva definitsiooni ja käsitleme kiirust konkreetse veekogu keskkonda silmas pidades. Selles kontekstis tuleb suureks pidada kiirust, mis on ligikaudu 60% või enam kriitilisest kiirusest. Allpool nimetatakse kiirlaevadeks neid laevu, mis Tallinna lahel suudavad arendada kriitilisele lähedast kiirust, nagu AutoExpress, Nordic&Baltic Jet ja SuperSeaCat. Need laevad suudavad sõita 35–42 sõlmega. Seega üksikutes kohtades võivad nad liikuda ligikaudu kriitilise kiirusega või isegi kiiremini (vt. # 1). Niisama kiiresti võivad sõita ka tiiburid, kuid nende tekitatud lained on madalad ja seetõttu peaaegu eristamatud looduslikest lainetest.

Kindlasti on muidki põhjuseid, miks tiibureid võiks pooldada. Reisija mõningaid vaatenurki juba selgitasin, samuti sobivust logistilisest vaatenurgast.

Mõjuda võivad aga väga ootamatud asjad.

Ei oskagi hoobilt pakkuda, kui palju võiks tiibureid päevas käigus olla, kui mõne seaduse ümbertegemine tõstaks reisijate arvu?

 http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=117350

Ka Tallink kasutas eelmisel aastal kolme tiiburit, kuid võttes arvesse alkoholiseaduse muudatusi ning pikka talve, otsustati sel aastal kahe tiiburi kasuks

 ??????

******************************

Kuidas siis ikkagi saartele sõita?

 http://www.epl.ee/news/eesti/saared-vajavad-silla-asemel-kiiremaid-laevu.d?id=50997718

Selle tarvis on vaja mitte märgata lolle kommentaare, vaid asjatundjaid kuulata.

http://kultuur.elu.ee/ke482_kasvukolmnurk.htm

Kus on Via Islands?

 http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=10021

Tundub, et selle asemel, et tegeleda lihtsamate arengutega, üritame igal moel endast kujutada maailmamaad1? Ehitame suured sillad, kuigi pole miljoneid elanikke jne. Miks? Millise laevaühenduse saaks püsiühenduse võimaliku maksumuse eest? Arvan, et väga tasemel ja sellest rahast jätkuks Eestimaa ümbritsemiseks raudteega, rääkimata Haapsalu raudteest. Ning saaks isegi rongiga taas Virtsu. Et istuda praamile või tiiburile...

Rääkimata keskkonnahoiust. Ühiskond on nii tugev kui on selle nõrgemad lülid. Hetkel pakuks nõrgimate hulka maavalitsusi ja külaajakirjanikke? Üks veeretab endalt vastutuse, teised otsivad kõmu...





2 kommentaari:

  1. Ma nüüd ei tea, kuidas väljamaa masinatega on, aga vägisi tekkib selline tunne, et tiiburid on hävinud peamiselt ebamugavuse ja arvatavalt ka kesise kandevõime ja konstruktsiooni keerukuse pärast. Tavaline tiibadeta laev võtab autosid peale, tal pole tiibu ega amorte, kogu selle süsteemi hooldus langeb ära...
    Korra juhtusin LindaLine tiiburiga sõitma, mäletamistmööda oli see üks nõukaaja lõpul tarnitud raketikaatri tsiviilvariant. Igatahes peksis jubedalt, käia ei saand, peldikus potti tabada oli raske - nagu 100km/h kartulipõllul. Oleksin meelsasti tund-poolteist kauem mööda aeglase laeva dekke jalutanud.
    Muidu Stokholmi vahet võiks käia ekranoplaan: http://www.youtube.com/watch?v=su141UIHqOI&feature=related kuid kahjuks see ime pole kasutust leidnud, kuna ei kannata üle 3 meetriseid laineid. Vene vägi lootis neist kiireid radarifrondist allpool liiklevaid raketiplatvorme, viimati mõeldi ühte kinnitada An225"Mrja" katusele, et seda sealt suvalises kohas ookeani heita, et oleks väga kiire üle maailmamere merepäästevõimeekus.

    VastaKustuta
  2. Tänud, Soobel!

    Ma ei mäletagi, kas Meteoridega juhtusin suurema lainega sõitma. Kuid need suht väikesed alused tundusid küll head. Kui juutuubi lüüa sisse hydrofoil Meteor, tuleb mitu linki, tavalise lainetusega võetud ja üks 5 min klipp on minu jaoks väga hinge mööda.
    Ja eks praamid oleks nagunii autode jaoks olemas, tiiburid vaid täienduseks, et võtta maksimaalne kahest asjast:
    Haapsalu raudteest
    ja
    saartevahelise liikluse parandamisest.
    Esimest veel pole, teise vastu vähemalt Saarte Hääle järgi otsustades pole mingit huvi. MKM-st asjalik vastus, maavalitsusest seni ei kõssugi.
    Ja ega asi pole sunniviisiline, imelik on see, et sellest ei räägita ega arutata.
    Aga eks meil ümberringi olegi topeltmoraal.
    Poliitikud lubavad, aga huvi ei tunne.
    Paljulapseliste miski Liit tegi kokkusaamise, kohale ei tulnud ei poliitikud ega ametnikud. Need, kes ainaräägivad toetamise vajadusest jne.
    Enesetapjad jäävad rongi alla, võimalik, et elu siin riigis üheks põhjuseks. Ei ühtki sõna, samal ajal kinotulistamisest pannakse fotogaleriid üles.

    Lubati Kristiine Reisiterminali, seniste konkursside ja ehituse juures ei paista grammigi liikumist selles suunas, et peagi ka Rapla ja Tapa suunal peatus tekiks...

    Nii et ei tahakski sõnagi kuulda saarte elanike liiklemisprobleemidest, ühistranspordi arendamisest ja muust kui suhtumine selline.

    VastaKustuta