Kopeerin vana postitust, aga kuna seal olid erinevad valdkonnad koos, siis läks asi segaseks ja pikaks, kuigi seosed nende vahel jäävad alles.
2014. aastal oli Tartu linnas 321 km valgustatud tänavaid, mida valgustas 11 547 lampi. Lampe ühendab 227 km õhuelektrikaableid ja 126 km maa-aluseid elektrikaableid. Lampe juhitakse 151 juhtkilbist. Tartus kasutusel olnud lampidest 10 620 olid HPS-valgustid, millele lisandus 295 HID-valgustit ja 632 LED-valgustit. 10% tänavavalgustuses tarbitud energiast tuli taastuvatest allikatest. 2015. aastal oli see näitaja 20%.
Tabel 2.21. Tänavavalgustuse energiatarbimine Tartu linnaosades aastal 2014.
Linnaosa | Tarbimine 2014 (MWh) | Osakaal |
Annelinn | 755 | 10% |
Ihaste | 605 | 8% |
Jaamamõisa | 121 | 2% |
Kesklinn | 1 112 | 15% |
Karlova | 689 | 9% |
Maarjamõisa | 209 | 3% |
Raadi-Kruusamäe | 371 | 5% |
Ropka | 319 | 4% |
Ropka tööstusrajoon | 358 | 5% |
Ränilinn | 530 | 7% |
Tammelinn | 572 | 8% |
Tähtvere | 338 | 5% |
Vaksali | 347 | 5% |
Veeriku | 450 | 6% |
Ülejõe | 587 | 8% |
KOKKU | 7 361 | 100% |
2010. aastal tarbis Tartu tänavavalgustus 7,456 GWh elektrienergiat. Aastaks 2014 oli tarbimine vähenenud 7,361 GWh-ni aastas. Tarbimine on vähenenud minimaalselt ehk ainult 95 MWh võrra. Uute LED-valgustite kasutuselevõtt ei ole energiatarbimist tänavavalgustuses oluliselt vähendanud ja seda peamiselt põhjusel, et aja jooksul on lisandunud mitu uut tänavat (näiteks Idaringtee) ning sellega seoses on kasvanud ka valgustite arv.
Tartu linnaosadest tarbitakse kõige rohkem energiat Annelinna ja kesklinna tänavavalgustuses (vt tabel 2.21). Need tarbimispiirkonnad moodustavad 25% linna tänavavalgustuse energiakulust ehk 1,867 GWh. Annelinnas ja kesklinnas on kokku 2971 valgustit ja 46 juhtimiskilpi.
Energiatarbimine tänavavalgustuses on hooajaline, millest annab ülevaate joonis 2.7.
Hankeleping sõlmitakse viieks aastaks ja lepinguliste tööde hulka kuuluvad elektrivõrgu korrashoiu tagamine, rikete registreerimine ja kõrvaldamine, VALGIS programmi korrastamine, järelevalve linna elektrivõrgu objektidel ja elektrivõrgu kaitsevööndis tehtavate tööde üle, elektriprojektide kooskõlastamine, tänavavalgustuse ülevaatused, jõulukaunistustega seotud tööde korraldamine jmt.
https://eb.ee/et/constructions/54835
Anija valla kogu tänavavalgustuse renoveerimisprojekti koostas OÜ Keskkonnaprojekt. See valmis 2019. aasta sügisel ja maksis 68 265,50 eurot. Renoveerimisprojekti järgi hinnati tööde kogumaksumuseks 1,22 miljonit eurot. Sellest 881 844 eurot eraldas KIK Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Pärast eelmisel kevadel läbi viidud riigihanget selgus, et tööd on kavandatavast odavamad ning vallaeelarvest saab rajada veel 5,5 kilomeetrit uusi valgustusliine. Kehra, Ülejõe ja Lehtmetsa tänavavalgustuse renoveeris AS Connecto Eesti, Aegviidu piirkonnas AS Elero ning külades AS KH Energia-Konsult, kes ehitas ka kõik uued liinid. Tööd läksid maksma 987 000 eurot, sellest 72 protsenti anti Ühtekuuluvusfondist.
Renoveeritud tänavavalgustus asub Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Voose, Lilli ja Härmakosu külas. Uued liinid rajati Kehras Metsa ja Laste põiktänavatele, Salo tänavale ja promenaadi kõnniteele, Lehtmetsas Suurekivi, Vainu ja Änki teele, Ülejõe linnaosas Jõekalda, Ojalepa ja Ojakalda teele, Aegviidus Telliskivi, Vaarika, Maasika, Kosenõmme, Pargi, Basseini ja Mäe tänavatele. Anijal valgustati lõik mõisast kuni esimeste majadeni, Alaveres Rooküla tee algus, Lillis Raadiku tee majadevaheline osa, Härmakosu külas pikendati Niidipõllu tee äärset tänavavalgustust 6 posti võrra. Kokku rajati 4045 meetrit maakaabelliine, 35 672 meetrit õhukaabelliine ja paigaldati 1220 valgustit. Seni oli Anija valla eelarvest tänavavalgustuse elektrikulu üle 50 000 euro, säästlike LED-valgustitega väheneb see umbes poole võrra.
https://sonumitooja.ee/anija-valla-tanavavalgustuse-renoveerimine-maksis-1-miljon-eurot/
See on enesereklaam, mille üle mul oleks isiklikult küll häbi! Maakoha tänaval paigaldasin ühe lambikese värava juurde ja kogu tee oli valge, maksumaksjale oli see tasuta!
Ometi oleks linnas ju ka võimalik kokku hoida mitte 2, vaid 10 või kohati isegi 20 KORDA, ma rõhutan, KORDA elektrit ja sadu miljoneid eurosid!!
Ehk et siinkohal hoitakse paari tänava puhul kokku ehk 1000 eurot aastas, kuid postide vahetus läheb maksma paar miljonit? Ja kulub tuhande tonni jagu terast ning betooni ehk loodusvarasid? Ehk siis asi teenib ennast tasa ehk 2000 aastaga? Kuigi selle aja jooksul tuleb süsteemid välja vahetada mõnekümnel korral ehk maksta tuleb veel paarsada miljonit?
Mis see kõik kogu linna peale kokku teeb, on hirmutav mõeldagi. Hilisemast hooldusest ja kulust mõtlemata (tõstukitöö isegi juba väga kallis)
Tegelikult ei tohiks mitte ühelgi tänaval enam sellist raiskavat lahendust luua. Tõsi, suurtel magistraalidel on keeruline, kuid sealgi saab sõidutee asemel kõnniteede valgustusega kordi säästa (väiksemad postid, valgusid jm veel lisapluss), aga näiteks Ristiku tänaval, kus ka plaanis kogu tänava ümberkujundamine, piisaks valdavalt paari pisikese lambikese paigaldamisest iga maja (aia, värava) külge, v. a muidugi ülekäigukohad. Ning kaob ära elektrooniline juhtimissüsteem, mis ka ülimalt kallis?
Töö käigus vahetatakse tänavaruumis välja senised vanad tänavalaternad ning paigaldatakse nende asemele 84 uut LED valgustit, mille tulemusena langeb nende tänavate valgustamisele kuluv aastane energiatarbimine peaaegu kaks korda – 21 280 kWh pealt 11 617,8 kWh peale. Uued LED valgustid tagavad lisaks säästlikumale elektritarbimisele ka kvaliteetsema ning paremini kontrollitava valgusvihu, mis muuhulgas vähendab linnaruumi valgusreostust.Ka Leibur on elektri suurtarbija – aastas kulub neil 6,5–7 GWh elektrit, peamiselt läheb seda jahutussüsteemide ja valgustuse peale. Elektrit ostab ettevõte, kuidas kunagi, vahel börsihinnaga ja vahel pikaajalise fikseeritud paketiga. Gaasi kulub neil aga veelgi enam, sest leivaahjud töötavad gaasiga. Kuna nii elekter kui gaas on mitmekordse hinnatõusu läbi teinud, toodab Leibur praegu kahjumiga.
"Varustame igapäevaselt Soome, Eesti, Läti. Leedu, Rootsi turge. Meie kogu võimsus on töös...
Eesti kümme suurimat tarbijat kokku tarbivad Eleringi andmetel keskmise võimsusega 125 MW, kuid suurimate tarbijate pingerida süsteemihaldur ei avalikusta.
Kodutarbijate tarbimismaht on samas keskmiselt 330 MW.
Kogu tarbimise keskmine on 900-1000 MW. Kui praegu on päevane tipp umbes 1500 MW, siis suveöödel, mil tarbimine on kõige madalam, on see kokku vaid 500-600 MW.
"Alles pärast seda, kui kõik eelnevad meetmed on ammendunud, tuleb kõne alla tarbijate väljalülitamine. Tõenäosus sellise meetme kasutamiseks on väike," ütleb Köster. "Eratarbijad ja elutähtis teenus on kõige viimased, mis välja lülitatakse. Üldine loogika on, et suured tööstustarbijad lülitatakse esimesena välja. Aga see on üpris ebareaalne, et meil seda vaja läheb. Sees stsenaarium käivitub alles siis, kui meil enam ühtki reservi käivitada pole. Praegu on Balti riikides veel 750–850 MW reserve."
https://www.err.ee/1608428303/energiamahukad-tootjad-otsivad-voimalusi-nuud-voi-tulevikus-oma-tootmist-umber-korraldadaMitmel kuul on Eesti suutnud katta 90–100% oma elektritarbimisest kohaliku toodanguga, olenevalt tuule- ja päikeseenergia tootlikkusest. 2024. aasta teises pooles moodustas taastuvenergia Eesti elektritoodangust tavaliselt 40– 60%, sealhulgas 30–45% tuuleenergiast ja 20–35% päikeseenergiast.
https://uueduudised.ee/arvamus/andres-raid-puhta-roheluse-rapasem-kulg/
Huvitav artikkel ülaltoodud üsna intrigeeriva pealkirjaga ilmus Der Spiegelis alles hiljuti (30.10.2021) (Jens Glüsing, Simon Hage, Alexander Jung, Nils Klawitter ja Stefan Schultz).
Suur õhinast välja kasvanud paljude jaoks ülitulus hullus omab ka teist poolt, millest paraku ei räägita. Vaene lõuna kaevatakse tühjaks vaid selle nimel, et isegi siinsed enam kui puuduliku haridusega, kuid ülimalt enesekindlad ja küsitava vaimse seisundiga aktivistid saaksid kellegi objektiks olles enesega rahul olla ja toime tulla. Seda viimast seniks, kuni nad vajalikuks osutuvad.
Iga tuuleturbiin peidab enda taga saladust. Loomulikult muudab ta niisama puhuva tuuleiili elektriks, kuid kõik see, millest see riistapuu tehtud on, on otsekui tabu. Iga üksus nõuab tsementi, liiva, terast, tsinki ja alumiiniumi. Ja muidugi tonnide viisi vaske – seda nii käigukasti, generaatori, transformaatori ja lõputute kaablirullide jaoks.
Rannikust eemal asuva turbiin vajab keskmiselt 67 tonni vaske, mille kaevandamiseks läheb vaja 50 000 tonni maagi maast välja kaevamist ja ümbertöötamist, see kogus on ca 5 korda enam, kui kaalub Eiffeli torn. Pisku roheenergia jaoks on vaja tervet suurt tükki meie jalge all olevast maast.
Põguski ülevaade Tšiili põhjaosas asuvast Los Pelambresist annab üle mõõtkavadest, milles kogu asi toimib. Kraatri kurgus on 3600 meetrit, sellest „august“ tuleb ca 2% kogu maailma vasetoodangust.
.....................
Paljud arvavad, et kui nad sõidavad elektriautoga, kasutavad vaid tuule- ja päikeseenergiat ning kogu kelder on täis liitiumakusid, siis on nad jätkusuutlikkuse eesrindlased. Nad ei aimagi, mida tähendab kõigi nende materjalide tootmine. Kasvõi näiteks seda, et ühe tonni neodüümi (haruldane metall, mis kasutusel turbiinides) tootmisel eraldub 77 (!!!) tonni CO2-te?! Isegi tonni terase tootmisel eraldub vaid 1,9 tonni sedasama süsinikdioksiidi.
Päikeseenergia park, mille mõõdud 1000X1000 meetrit, sisaldab 11 tonni hõbedat. Üks Tesla Model S sisaldab liitiumi sama palju kui 10 000 telefoni, elektriauto vajab kuus korda rohkem kriitilist toorainet kui sisepõlemismootoriga auto – põhiliselt vaske, grafiiti, koobaltit, niklit. Maismaal asuv turbiin nõuab samu materjale üheksa korda rohkem kui gaasi jõul töötav jaam. Umbes 150 miljonit tonni vaske on juba praeguseks kasutatud ülekandeliinideks üle kogu maailma. Siinjuures tasuks meeles pidada, et inimkond on alles selle pöörde algfaasis!
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel suureneb toorainete vajadus aastaks 2040 neli korda, liitiumi vajadus seejuures suureneb – pange tähele, 42 korda! Agentuuri juhi Fatih Biroli sõnul muutuvad need elemendid elutähtsateks, sest muutuvad energiasüsteemida lahutamatuteks komponentideks. Paraku on viimase aja arengud ja praktika siiski näidanud, et entusiasmist ja näiliselt „puhtast“ energiast ei pruugi piisata. Ja pange tähele – sõltuvus fossiilsetest kütustest muudab ühiskonna OPECI riikidest veelgi sõltuvamaks.
Birol räägib avatud tekstiga sellest, kuidas üha enam riike ja valdkondi on muutunud toorainesõltlasteks. Indoneesia ja Filipiinid varustavad maailma 45% ulatuses vajalikust niklist, Hiina toodab 60% haruldastest muldmetallidest, Kongost tuleb 33% kogu koobaltist. Lõuna-Aafrikast tuleb 75% plaatina – tootmise kontsentratsioon on isegi suurem kui nafta ammutamise puhul. OPEC katab maailma nõudlusest 35%, samas toodavad 10 riiki 70% vajalikest toormaterjalidest.
Toorme hind läheb aina üles, sest vajaliku osise hulk maagis väheneb aina, kasutusele tuleb võtta ka kohad, kus vajalikku metalli maagis minimaalselt – auk maas muudkui kasvab. Viimase 12 kuu jooksul on nikli hind tõusnud 26%, vask 43% ja alumiinium 56%. Liitiumkarbonaadi hind on tõusnud aastaga 3 korda ja jõudnud 20 000 dollarin
Rio lubas kaevanduse rajamisse investeerida 2,4 miljardit dollarit. Firma teatas, et ei loobu arendusest ja lubas jätkata dialoogi kohalike inimestega. Rio väidab, et kaevandus ei ohustaks keskkonda.
"See oleks üks kaasaegsemaid kaevandusi maailmas, see järgiks kõrgeid keskkonnastandardeid,"
"Meil on Hiinaga hea koostöö, kuid oleme valmis EL-iga sõlmima lepingut. Soovime, et EL arendaks siin kogu väärtusahelat, kaevandamisest kuni uute autode tootmiseni," ütles Vucic.
https://www.err.ee/1608448901/ft-vastuoluline-kaevandusprojekt-lohestab-serbia-uhiskonda
Bitcoin'idega arveldamiseks ja nende kaevandamiseks kulutatakse aastas 143 teravatttunni jagu elektrienergiat, üle 17 korra rohkem kui tarbib seda Eesti. Planeedi suurimad IT-teenused kokku kasutavad 205 TWh aastas, millest bitcoin moodustab seega 70 protsenti. Google tarbib umbes 12 TWh ja Facebook-Meta vajab oma ülesannete täitmiseks vaid 5 TWh.
* Postitus 1 nädalaks
* Postitus 1 kuuks
* Postitus igaveseks
ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ
NB!
Millegipärast blogger ei lasknud ühte pikemat osa kopeerida, sp lisasin selle siia teema alla kommentaaridesse!
******************************
Veel lisainfot ja mõtteainet koos rohkete piltidega sel teemal. Eriti mõjus on elektrihinna pidev tõus, mis sõiduteede valgustuse veel mõttetumaks muudab, kaubanduskeskuste üleküllusest ja raiskamisest rääkimata
https://eestimaablogi.blogspot.com/2026/01/tanavavalgustus-mitme-nurga-alt-labi.html
***
**********************
Keskkonnasäästjate gruppi on ilmunud ohtrate postitustega bürokraat Peep Siim Keskkonnaagentuurist, kes pidevalt pommitab pooltõdedega. Küsimustele vastab, aga räägib tihti aiaaugust ning selgeid ja konkreetseid näiteid raiskamisest jm ei aktsepteeri.
! Sunly rajab koos Rolls‑Royce’iga Ristile hiigelsuure aku!Eesti taastuvenergia arendaja Sunly ja Rolls-Royce Power Systems sõlmisid Baltikumi suurima eraettevõtete vahelise akusalvestuskokkuleppe. Ristile tuleb 300 MWh salvestusvõimekust.
See on oluline meeldetuletus kõigile, kes räägivad, nagu taastuvenergia tähendaks ainult “juhuslikku tootmist”. Ei tähenda
Kaasaegne energiasüsteem tähendab: tuult, päikest, ühendusi, salvestust, juhitavaid võimsusi ja targemat võrku.Täpselt selles suunas liigub ka ENMAK 2035.
Ja rõhutan jälle üle: ka akude puhul on Euroopa Liidus olemas tootjavastutus. See tähendab, et tootjad vastutavad akude kokkukogumise ja käitlemise eest pärast nende kasutusaja lõppu.
Akude ringlussevõtu tehased juba töötavad Põhjamaades, Saksamaal, Belgias jne ning ka Eestis käivad arendused (nt Jalletech).
Ehk süsteem ei ole “ehitame valmis ja küll siis vaatab”. Euroopa Liidus ehitatakse paralleelselt: tootmist, salvestust, võrke ja ringmajanduse võimekust.
Kõige olulisem küsimus jääb ikka samaks: milline energiasüsteem jätab kogu elutsükli jooksul vähem jäätmeid, vähem kaevandamist ja väiksema keskkonnakahju?
Meeldetuletuseks:
põlevkivitööstus tekitas Eestis 2024. aastal umbes 8 MILJONIT tonni jäätmeid aastas.
Seda kõrval on üsna keeruline väita, et suurim probleem Eestis on akud või päikesepaneelid
TÄNAVAVALGUSTUSE JUHTUM – ISIKLIK SELGITUS
VastaKustutaSel nädalal sai avalikuks, et seoses Põltsamaa valla tänavavalgustuse renoveerimise EL projektiga ja 2023. aastal algatatud kriminaalmenetlusega, on nüüd esitatud kahtlustused „soodustuskelmuse katses" – ka mulle, projekti juhina.
Menetlus käib taristu uuendamise tehnilise teostuse tingimuste üle, kus vald sai 28 valgusti võrra valgem. Nendele 28 valgustile ei ole vald toetust saadud. Mitte keegi ei ole sellest isiklikku kasu saanud.
Tänavavalgustuse ligi 2 miljoni eurose projektiga uuendati valla 20 asula valgustus kaasaegseks ja energiatõhusaks – kokku ligi 2000 valgustit. Tulemuseks: aastas hinnanguliselt 250 000 eurot kokkuhoidu vallale.
https://www.poltsamaa.ee/.../poltsamaa-valla...
Kahtlustus esitati mulle, sest olin projektijuht, kes esitas andmeid rahastajale ja vastutas tegevuste elluviimise eest. Aga kes veel peaks vastutama? See töö eeldab vastutust. Iga otsus, leping, taotlus sünnib koostöös – ametnike, poliitikute, partnerite ja nõustajatega. Aga projektijuht on see, kes seisab kõige ees. Ja kui tekib küsimusi – isegi kui midagi valesti pole tehtud –, siis näidatakse näpuga just tema peale.
Olen Põltsamaa arengusse panustanud alates 2006. aastast, aidanud ellu viia investeeringuid rohkem kui 50 miljoni euro eest – koolid, lasteaiad, erinev taristu, veelauakeskus, loss, linnaruum. Kõik need sündisid tänu koostööle ja usaldusele. Ma ei ole varastanud. Ma ei ole isiklikult kasu saanud. Olen töötanud.
2021. aastal otsustasin esimest korda kandideerida kohalikel valimistel, et rohkem kaasa rääkida ja panustada. Sellele järgnes aga hoopis klaperjaht: erinevad vihjed, kaebused ja kuriteoteated. Ka ülekuulamised, millel polnud mingitki loogikat. Nüüd siis kahtlustus. Kellegi järjepideval tegevusel on lõpuks tulemus käes – töövõit, justkui!
Kõige kurvem kogu loo juures on see, et porri on tõmmatud Põltsamaa nimi. Vallast, kus on tehtud tublit tööd, räägitakse nüüd kahtlustuste võtmes, mitte saavutustest. Valla usaldusväärsus rahastajate silmis sellest ilmselt ei võida. Ka projektijuht on nüüd „kahtlane“.
N.ö. poliitiline vastaspool paisutab teemat usinalt, jagab iga pisimatki kajastust. Sellega püütakse siduda erinevaid sündmusi ja jätta mulje, justkui kõik oleks üks suur probleem.
Ülalolev KOMMENTAAR on FB-st (Kristi Klaos) ja siin see jätkub:
KustutaAga kas see pole mitte TOPELTMORAAL
Kes tegelikult töötab valla huvides – kas see, kes toob vahendeid ja viib ellu projekte, või see, kes tegeleb destruktiivse kampaaniaga? Või on hoopis ise teinud küsitavaid tegusid?
Siinjuures paneb imestama kaebuse ajastus, mis tehti vahetult peale seda, kui vallavanema ülesandeid täites avastasin vallale väga kuluka ja seadusi eirava tänavavalgustuse hoolduse lepingu, mille praktiliselt päeva pealt ära lõpetasin: https://adr.novian.ee/poltsamaa_vald/dokument/5532900.
See oli sõlmitud eelmise vallavanema poolt, seadusi eirates ja vallale ebasoodsalt. Ainuüksi kahe aasta (2021-2022) ja ligikaudu 60 000 eurose lepingule lisanduvad LISATÖÖD maksid vallale 44 000 eurot. Perioodil 2019–2022 ulatus hoolduskulude LISATÖÖDE kogumaht juba ligi 140 000 euroni, millele lisandus 115 000 eurot lepingulist kulu.
Ja kõik see suuresti ajal, mil suurem osa tänavavalgustusest oli juba rekonstrueeritud –müsteerium omaette. 🤔
Antud teemast saab ka väikse ülevaate volikogus arupärimisele antud vastusest: https://adr.novian.ee/poltsamaa_vald/dokument/6009956.
💫Kokkuvõttes: Selliste kogemuste järel tekib sageli küsimus: mille nimel? Miks peaks keegi tahtma panustada kohalikku ellu ja võtta endale vastutust, kui selle eest võib saada kahtlustuse või laimukampaania?
Aga siis meenub mulle ühe meie valla spordimehe hiljutine mõte Ants Paju sõnade kaudu: „Tegu on mõtte mõõt.”
Mul on olnud au ja tõeline rõõm (sageli ka omajagu pinget) teha oma tööd. Olen püüdnud anda endast parima. Täna on Põltsamaa energiasäästlikumalt valgem ja ehk ka arenenum. Teha sellist tööd ja olla osa nii suurtest asjadest on olnud väga suur privileeg. Loodan, et see võimalus jätkub ka uute poliitiliste tuulte keerises. Ja ma usun, et ausus ja töö räägivad lõpuks enda eest.
Kui tahame elada vallas, kus inimesed julgevad ja tahavad kaasa mõelda, panustada ja vastutada,– kus ka noored ja erineva valdkonna esindajad tahavad tulla kohaliku elu kujundamisse –, siis tuleb lõpetada see pidev poriloopimine. Peame hoidma neid, kes panustavad. Toetama, mitte laimama. Julgustama, mitte süüdistama. Minema üheskoos edasi - parema Põltsamaa nimel
Vastasin sellele pikale kommentaarile:
KustutaSee kõik on äärmiselt huvitav! Kui hakata seda kõike vaatama üleriigilises valguses, siis igal pool on hoolduslepingud ja tähendab, et igal pool makstakse ka lisaks lisahooldust? (Arvestage, et see suhe ei pruugi sama olla, sest igal pool loodetavasti nii kahjulikke ja kulukaid lepinguid ei sõlmita? Küll aga paistavad siit kas korruptsiooni kõrvad või aferistlik ümberkäimine maksumaksja rahaga - ah, pole minu rahakotist, anname ettevõtjatele "tuge"?
2000 uut valgustit ja sellest saab aastas omavalitsus 250 000 säästu? Ehk et aastas iga valgusti säästab elektrikulult 250 eurot? Mitme vatised pirnid seal siis varem olid, 500 W? Mainin siin ka ära, et maal, sh väikelinnas saaks suurema osa sõidutee valgustitest vahetada välja igas mõttes mitu korda säästlikumate kõnnitee valgustite vastu (valgustid, postid, betoon, jm) ning paljude puhul jätta postid jm üldse ära, paigaldades veelgi materjalimahukuselt ja elektritarbelt väiksemad valgustid majadele/väravatele.
ja just siinkohal selgubki minu idee veelgi suurem säästlikkus, peaaegu jäävad ära hoolduskulud, mis praegu võivad aastas ulatuda (igas?) vallas ligi 100 000 euroni või rohkemgi?
Minu jaoks väga huvitav teema. Mitte kahtlustuste vaid sisu pärast, igasugust sisemist süüdistamist ma ei tunne.
1. Kui palju asendati vanu valgusteid või paigaldati lisaks uusi selle projekti raames?
2. Vallal säästu 250 000 - mille järgi seda arvutati?
3. Kui vaadata Eesti lõikes, siis on ka see "kaasaegsem ja säästlikum lahendus tegelikult rohepettus, sest kui sageli vaikitakse hoolduskuludest, siis selgub, et reaalsuses on VÕIMALIK väga suuri lisakulusid tekitada?
Postitus tundub aga asjalik ja aus.
K:K vastus:
KustutaTänud! Vastused tekkinud küsimustele:
1. Kahe KIK projekti peale oli enne projekti töömaapiires 1587 valgustit ja peale projekti antud aladel 2005 valgustit (varem olid mitmed valgustid lihtsalt elektripostidel, projekti järgselt peamiselt ikka vastavalt valgusarvutustele).
Ennem oli keskmine võimsus 140+W/valgusti ja peale projekti LEDiga keskmiselt 33W/valgusti.
Aastane energiakulu oli ca 890 MWh ja projekti järgselt ca 270 MWh.
2. Eelnevalt kulunud energiamaht + hooldus vs projektijärgne energiamaht ja hooldus. Selle on kokku võtnud antud uudis: https://www.poltsamaa.ee/otsing?p_p_auth=Ul7CMxyj...
3. Ilmselt ei ole ka kodus enam kellelgi halogeen pirne. Tänavavalgustuses olid nii halogeen- kui ka naatriumlambid. Lisaks olid Põltsamaa vallal ka päris suured (ja kohati küsitavad) kulud hooldusele.
Rohepettuse jutt tundub mulle pigem veidi kui n.ö vandenõu-teema. Tegemist on reaalsete kuludega: ENNE versus PÄRAST.
Võib olla võiks seda ilmestada ka nt kulud kahele vanale Põltsamaa lastaiale "ENNE vs PÄRAST". Aastane reaalne energia sääst ca 80 000 eurot (elekter ja küte).