Korra olen juba blogi 2. ja 3. osast postitusi ümber tõstnud, aga 2021 oktoobrisse ja sealt edasi läks liiga palju postitusi. Osad neist täna ka mõtte ja väärtuse kaotanud, osa aga sinna jätangi. Mõned koondan aga tasapisi kokku. Vabandan segaduse eest!
****************************************
Thursday, July 4, 2013
Üks väike hetk vedurijuhi elus.
http://www.ohtuleht.ee/532409
Olen alati tõrjunud mõtteid emmest ja lapsest Hertu ülesõidul või enesetapjast Lohu ja Hagudi vahel. Ikka tulevad need ette. Püüan aga ikka mõelda positiivsele osale. Kasvõi sellele, et laps on elus ja loodan, et temast kasvab tubli inimene. Kuigi vahel tunnen, et tahaks olla olemas....
Me pole looduse sanitarid ehk hundid....
Kuid üllatav, et intervjuu tehtud vana töötajaskonna vastasega....,kelle arvamus paljude jaoks tühi jutt.
==========================================
Kunagi ammu oli juhus, millest pääsemise eest tänan oma laiskust. Sõitsime Balti jaamast välja ja abina vaatasin tagaaknast perrooni. Ei vaadanud tagasi. Sest kui oleksin vaadanud, siis oleksin näinud, kuidas perrooni vahel keha ja sellest eraldunud pea! Enesetapja ronis rongi alla ja pani pea rööpale. Õnneks kuulsin sellest alles hiljem. Õnneks olen nüüd sellest hetkest hinges nii kaugel, et isegi ei meenu see unenägudes!
Mette, 10:58
Valeri on väga pika kogemusega vedurijuht. Lisaks räägib eesti keelt vabalt (paljud vedurijuhid ei räägi) ja üldse võib tööandja lasta tal rahulikult kommida, kartmata, et sealt mingi lauslollus tuleb. Seepärast juhtubki nii, et kui ajakirjanik tahab vedurijuhiga lugu, suunab firma just Valeri rääkima.
Lollus on see, mis pole tööandjaga kooskõlastatud, Mette?
Muide, avastasin mõni aasta tagasi sõidus rongil vea, mis Saksamaal tõi kaasa paljude inimeste huku. Meil sain tunnustavaid sõnu healt ülemalt, aga ei rohkemat. Jääb vaid tunda headmeelt selle üle, et paljud pead kehade küljes.....
Ja ometi mind piinab mõte, et kui ma oleks tookord Hertu ülesõidul... Mul pole ühtegi oleksit, aga tunnen ikka ennast süüdi natukene....
=============================================
Ja nagu tellimise peale, lugesin Maalehest üht lugu, mis näitabki ära kui lihtsad asjad võivad kaasa tuua kurbi asju....
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/rongionnetus-nii-see-siis-kaibki.d?id=66388764
*********************************
Thursday, July 25, 2013
Foto: Mehis Helme.Ei saa ma torkamata jätta, et Brüssel on meie valitsejatele tähtsam kui Eestimaa, olgu siis tegemist Haapsalu, Võru või Nuustakuga. Ja pahatihti jääb mulje, et kiirraudteed soovitakse just kiiruse tõttu, sest ega siis enam näe, mis Eestimaal toimub. Muidu võib see ju segada keskendumist tähtsatele asjadele (teel Euroopasse) kui Toompealt otse rongile lippad. Küllap tehtaks heameelega algpeatus just sinna...
Mis on Rail Baltica?
Kuuldavasti on RB III etapp kiirraudtee kõige otsemat teed mööda Euroopasse. Sellised läbi mõtlemata pompöössed projektid (ERM jt) ei tekita usaldust. Eriti kui näed, kuidas pööbel tahaplaanile jäetakse...
Haapsalu raudteed ei ole plaanitud taastada juba 17 aastat. Kohalik ühistransport, teed jpm aina rohkem kiratsevad. Tõsi, uued rongid on tulnud ja selle eest peab tänama eelkõige EL-i. Sest meie suund oli ju raudteede erastamisele ja likvideerimisele. Küllap kaotatanuks kõik reisirongid, kui vaid võimalik. Lisaks kohalikule liiklusele pole suudetud ju taastada ka kaugrongiliiklust üle Tartu. Kuigi see andnuks eelkõige hea pildi võimalikust reisiveo potentsiaalist. Kiirus ja aeg, millest sel puhul tihti räägitakse, on pigem mõningate friikide pärusmaa. Seda, et paljud ei mõista, mis olulisem, näitab juba Stadler Flirt - tellitud linnalähirong. Nõuka ajal oli linnalähipiirkond laias laastus 150 km ehk siis Pärnuni ja Viljandini. Praegusel ajal on selge, et pigem võiks piiriks lugeda Aegviidut ja Riisiperet. Kaugemale sõitmiseks pidanuks rongid olema teistsugused, puhvetiga jms. Rääkimata matkajatele normaalsete võimaluste tagamisest. Kuid otsustajad tegid valed valikud. Üheks põhjuseks soovimatus asjatundjatega suhelda...
Rongisõit peaks olema mugav ja mõnus. Siis lendab ka aeg märkamatult.
Kuigi isegi väikestes asjades ei suudeta teha nii, nagu vaja, võetakse käsile hiigelprojektid. Mida meile RB annab? Eelkõige kaubaveoraudtee. Kuigi siiani pole tõest pilti, kas kaupa saab olema ikka piisavalt. Seda enam, et Leedu (vist Kaunases) plaanib välja ehitada kaupade ümberlaadimise terminali. Vaevalt, et Venamaa või Hiina oma kaupu läbi Tallinna saatma sedapidi hakkab, Soome ja üldse Skandinaavia aga ei pruugi olla piisav. Võib ju tahta et seni meretranspordi kasutajad järsku kõik siia jooksevad. Nagu Verekivis: "Ei maksa arvata, et kõik Lüübeki ja....kaupmehed kaela langevad ja suud annavad..." Küllap see polegi oluline, tähtsam on ehitada ja kulutada raha ning ressursse. Jah, kui raha oleks piisavalt, ehk oleks tõesti asjal mõte. Kuid raha ei ole ning praegustes tulistes aruteludes tuletatakse seda aina meelde. Milline talupojamõistusega inimene hakkaks midagi tegema, kui rahaga kitsas ning samal ajal ei ole ka head tulemust näha? Põhjendus, et tegemist EL-i rahaga, pole tõsiseltvõetav. Loomulikult võidavad RB-st kõige rohkem ärimehed. Alguses need, kes ehitavad, hiljem transiidiärimehed. Nende sõna ju maksab, mitte Eestimaa iga elaniku sõna. Kui palju võib olla riigi sissetuleks selliselt raudteelt? Kas keegigi oskab midagi pakkuda?
Mokaotsast räägitakse ka reisirongidest. Ettevaatlikuks teeb aga see kui kõrge taseme ametnikud sellel teemal räägivad. Sellise projekti puhul peaks olema ikkagi endale põhitõed selgeks teinud, mitte ajama suust välja sulaselget soga. Sest kui elementaarsetest asjadest aimu pole, kuidas saaksime usaldada muid nüansse? Tõenäoliselt saab tulemuseks KÄKK. On pakutud varianti, kus päevas sõidab kahetunnise intervalliga kuus reisirongi. Pühapäev oleks puhkepäev. See oleks muidugi vist maailmas tõsiselt kõva sõna, küllap saaksime sellega isegi tipplehtede lehekülgedele. Kas te kujutate ette, et Euroopasse sõitmiseks saate valida rongid, mis väljuvad Tallinnast kell 6, 8, 10, 12, 14 ja 16? Piltlikult öeldes siis Riiast alates kl 8-st kuni 18-ni. Leedust kl 10-st 20-ni, Poolast 12-22-ni jne? Ei tea, kas tagasi Tallinna saabume kl 22, 24, 02, 04, 06 ja 08? Vot see on tase! Pühapäevasest puhkepäevast rääkimata. Kas usaldada selliseid tegijaid? Ma ei kritiseeri siin ju lambist, kõik jutud on meediast läbi käinud. Kelle jaoks oleksid sellised reisirongid? Kas vaid maksumaksja kulul sõitjate jaoks?
Reisirongid peaks võimaldama ka turismi eelisarendada, sest see tõepoolest meile tulevikus äärmiselt oluline. Kas aga turistid tuleksid sellisele rongile? Rääkimata võimalustest öisel ajal peale üritusi koju sõitmisest jpm.
Just äsja jageletakse RB trassi pärast Raplamaal. Veidi erinev tavapärasest on see,et väidetavalt väga palju arutatakse asju kohalike elanikega. Tavapärasem saab vast aga olema mõne kuu pärast see, et kuulda ei võeta? Mis maksavad need madalad majad?...
Värske Raplamaa Sõnumid kirjutas teemast pikemalt. Jutt oli ka võimalikust depoost Raplas, mida muidugi ei tule. Sest Raplasse ei tule peatust. MKM-i nõunik Miiko Perise sõnul. Hea küll, kui ajakirjanik ei tabanud täpsustada, siis kuidas on võimalik, et praktiliselt mitte keegi pole rääkinud teemat lahti??? Kiirrongi jaoks on ka Pärnus peatumine küsimärgi all. Kuigi ei tohiks, sest see oleks täielik lollus. Ma ei tea, kas trass saab kulgema mere äärt mööda peale Pärnut, kuid on selge, et Pärnu ja Riia vahel peaks olema veel paar peatust. Olgu selleks siis Häädemeeste, Salacgriva või mõni muu. Kui turismiarendajatest valitsejad sellest aru ei saa, on see nende probleem.
Hr Peris lubab, et ei tule uut Hiina müüri ja läbipääse tuleb piisavalt ka kariloomadele!? Kust teab linnamees, palju on PIISAVALT? Ja kui teab, miks siis kohalikud ei saa konkreetset vastust? Sest tegeemist on populismiga!
Kuid asjal ka teine külg. Praegune Rapla-Lelle raudtee väga väikse kasutajate arvuga ja vahepealsetest peatustest praktiliselt sõitjaid pole. Viia RB mööda seda trassi, miks ei ole see prioriteet? Muidugi,siingi tekiksid küsimused viaduktide jm tihedusest.
Veel. Kui peatust Raplasse ei tule, siis mida see tähendab? Et ei ehitata ka perrooni? Ehk siis ei plaanita sellele raudteele panna sõitma ka KOHALIKKE ronge? Kuidas saab teha tee, kuhu lubatakse sõitma vaid kaubavedu ja kaugvedu? Kasutama peaks ju kogu potentsiaali!?
Üllatav on muugi. Praeguste arutelude puhul on väidetud, et ühtegi samatasandilist ristumist autoteedega ei tule ja raudtee piiratakse aiaga kahelt poolt. Lahkame seda lauset.
1. Kuidas saavad raudteed ületada kõige "nõrgem" grupp - jalakäijad (kohalikud, seenelised jpt) ning ratturid?
2. Kas pole mingit võimalust teha valvega ülesõit, kus aegsasti suletakse ülesõit nii (torud, kaldtõkked jms), et sellele autod ei pääse? On ju olemas süsteeme, mis annaksid igast rikkest vedurijuhile aegsasti teada, nagu tõkkefoorid jm!? Viaduktide ehitamine koletult kallis ning tõenäoliselt võiks need siis Tallinna ja Pärnu vahel ÜHE KÄE sõrmedel kokku lugeda! Kas on mingi tõsine põhjus, miks ei saa selliseid ülesõite ehitada? Tuua põhjenduseks ohutust ei ole mõtet. Sest isegi viaduktilt kukuvad autod raudteedele...
3. Raudtee lõhub looduse! Ökoduktid, millest palju räägitud, samuti kallid. Ja senist riigi suhtumist loodusesse vaadates, võib arvata,et neid ei tulegi. Looduse jaoks on see aga katastroof. Me ei ole tiheasustusega Lääne-Euroopa, seega ei ole siin mingil moel õigustatud selline kiirraudtee. Kasvõi juba lindude pärast, keda hukkub siis kordades rohkem. Muidugi, võrreldes miljonite ja kümnete miljonite lindudega, keda tapavad eurooplased Itaalias, Albaanias jm, on see köömes. Kuid kui ei näe enda ninaotsast kaugemale, siis tulemuseks on paljude (kasulike) liikide kadumine.
4. Maaelu on palju keerulisem kui Toompeal arvatakse. Ükskõik milline trass avaldab sellele mõju, mida isegi teravaima silmaga inimene ei märka. Sest see on hoomamatu. Olgu selleks siis korilus, küllaminekud, huvialaringid ja hobid ja veel tuhat pisiasja. Kas kiirraudtee on seda hinda väärt?
5. Oma kõva laksu saab ka põllumajandus, metsandus ning kaubanduses hinnad. Iga lisakilomeeter ju tõstab kulusid.
6. Mitusada km teid tuleb ehitada, et "teisele poole raudteed" jäävaid majapidamisi ühendada põhiteedega kui nende senine väljapääs on üle raudtee? Kui palju see maksma läheb ja kes selle kinni maksab?
7. Kui palju halveneb pikkade ümbersõitude tõttu päästeameti, kiirabi jt teenuste kättesaadavus? Kui paljude jaoks. Jah, siiani see kõik aina halvenebki ja kahjuks on valitsuskoalitsiooni jaoks see normaalne. Aga kas see ON normaalne?
Kohalik ühistransport paljudes kohtades võib kaotada mõtte. Ei hakka ju keegi bussiga tegema mitmekümnekilomeetriseid ringe. Probleemiks kujuneb ka töölesõit ja muud sõidud.
Arvata võib, et RB tähendab sadade kodude kadumist. Kui eurooplase jaoks ehk on metsatalu ehk mõistetamatu termin, siis meie kui metsarahva jaoks see loomulik eluviis.
Millegipärast ei taha MKM välja öelda, kui tihedalt saab olema eritasandilisi ristumisi. Arvestades, et siiani vahel lubatud rohkem asju kui tehtud (Lilleküla ühispeatus jpm), pole ka ime, et ollakse napisõnalised. Teisest küljest näitab äärmiselt madalat taset see, et pole seda paika pandud. Teoreetiliselt on seda ülimalt lihtne teha ja tegelikkuses ei oleks enne tohtinud tulla üldse mingeid arutelusid. Seega on tegemist kõige otsesema inimestest teerulliga üle sõitmisega. Pealegi, kiirustamine pole kunagi midagi head toonud, nüüd on tegemist piltlikult öeldes aga ülehelikiirusega. Ehk lausa otseselt, sest maainimeste heli jääb riigivankrist ikka kõvasti maha...Lõpliku jah-sõna õigus jääb maavanematele? Ehk parteisõduritele? Kui mõni maavanem ei suuda mõista isegi ühistranspordi vajadusi oma kodukohas, kuidas ta peaks mõistma maainimesi ja nende elu? Kui ta pole suutnud aastate jooksul teha ära elementaarseid vajalikke asju ja ei mõista neist midagi ka põhjaliku kirja peale? Kui ta isegi ei tule vallas toimuvale koosolekule, hoolimata ülitähtsast teemast? Käin uurimas, kas Haapsalu raudteed on vaja. Puhkepäeval ja puhkuse ajal. Aga maavanemal on PUHKUS!
Kehtna valla ametniku Hans J. Schumanni sõnul rõhutab planeerija aina, et pole vaja tegeleda nüanssidega. Ja tuleb välja, et arengutes ka midagi rõõmustavat, sest planeerija uuel kaardil ka külade piirid peal!? Kuidas ÜLDSE saab tegeleda nii suure probleemiga kui NÜANSSIDELE tähelepanu ei pöörata? Tähendab, planeerija ei saagi aru MIDA ta teeb ja millega see seotud?
Kes siis üldse sellest monstrumist võidab? Tõenäoliselt peale ärimeeste mitte keegi. Kaotavad aga kõik. Eestimaa elanikud. Kulutused, ka hilisema hoolduse puhul ei õigusta lõhkumist ja laamendamist.
Huvitav on see, et ka Kehtna valla elanikud on peale seda kui on asja sees ja suhtlevad ametnikega, jõudnud küsimuseni: Kellele seda vaja on?
Ja mulle meeldis ka RS kirjas olnud Vallo Hanseni seisukohad. Tasub lugeda RS-i, kellel huvi. Üks lause oli eriti mõnus. "Kõikolid leppinud, et see raudtee tuleb, aga mina olen seda meelt, et kui me ei taha, siis seda ei tule".
Ja ka tema jõudis arusaamale, et ilma peatusteta ei anna see raudtee midagi kohalikele. Ehk tegelikult Eestimaale.
Nüüd aga kõlakas taas liikvel, et ka Tallinnas ei tule peatust. Raudtee algjaamaks saab vist Kolõma ja lõppjaamaks Lihavõttesaar....
ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ
06. 08.
Kohalik võim ei saa aru, mida riik soovib.. Pole ka ime, sest tegemist tavapärase käpardlusega. Ning küsimustele vastata ei osata. selge pole isegi see, kas "kas teavitada avalikkust ja koguma arvamusi või ootama, kuni protsess on avalikustamise staadiumis ja siis arvamuse ütlema, nagu planeeringuseadus ette näeb!".
Püha müristus! Kodanikuühiskonna (Teadmiseks valitsejatele!: keda see kõige rohkem puudutab!) kaasamine peakski olema esimene tegu!
Valitsus peaks pidurit panema ja kõigepealt endale selgeks tegema järgmised küsimused:
1. Kas kaubavedu on tulevikus piisavalt ning kas odavam ei oleks raudteevedude bürokraatia vähendamine. Sest hetkel võtab suurema osa ajast ja seega ka kaubaveo kulust dokumentatsiooni vormistamine, mis on kordi keerukam kui autovedude puhul. AECOMi uuring ei pruugi olla piisav, sellest korduvalt räägitud. Ning kui vaadata, kuidas pandi puuse prognoosidega Via Baltica autode arvu kasvus või muus, on ülimalt kahtlane liigne optimism.
2. Milline saab olema kiirrong Euroopasse ja selle sõiduplaan. Variant, kus päevas (pühapäev on puhkepäev!?) sõidaks iga kahe tunni tagant kokku kuus rongi, on nii totter (et mitte öelda hullemalt), et selliste asjade planeerijad tuleks küll kaugemale saata! Kasvõi Aafrikasse elu arendama.
Suur viga on olnud ka see, et mingigi pildi saamiseks reaalsetest tulemustest ei ole siiani käivitatud kolme-nelja rongi liiklust üle Tartu.
3. Ükskõik milline kiirraudtee peab võimaldama ka kohalike rongide liiklust. Isegi kui raudtee kulgeb enamasti metsades, on alati võimalust mõne asula läheduses teha peatuskoht, kus saaksid ka kohalikud rongid peatuda ning juurdevedu teha. kui rong ei peatu näiteks Raplas või Lemmerannas, siis turisti jaoks on oluline,et ta Pärnus, Häädemeestel vm ümber istudes saaks sinna, kuhu soovib. Ja ei maksa unustada, et raudtee peab just nimelt võimaldama arenguid ka sellistes väikestes kohtades nagu Lemmeranna või Kohila vm.
4. Milline on raudtee mõju meie loodusele? Ökoduktid on kallid ning Eestimaa loodusest suure osa hõlmavad metsad ja arabad. Uuemad uuringud (GPS jm) on näidanud erinevate metsloomade palju suuremaid liikumisterritooriume kui oli teada vanasti. Siis kui mujal Euroopas ehitati kiirraudteid. Ning kahtlen, et väga põhjapanevaid järeldusi mõjust loodusele on seal tehtud. Muutuda tühja loodusega riigiks sarnaselt paljudele piirkondadele (nagu mina kahtlen) ei tohiks olla suundumus, mille järgi aastakümnete pärast on enamus metsikust loodusest Siberis...Ei tohi unustada ka seda, et kiirtsivilisatsioon tapab kordades rohkem nii linde, lilli kui liblikaid. See aga ongi looduse MITMEKESISUSE KARDINAALNE VÄHENEMINE!
5. Milline saab olema raudtee hooldus- ja ülalpidamiskulu tulevikus kui raha ei tule Euroopast vaid meilt. Kas selleks saab olema piisav infratasu? Või tuleb riigieelarvest juurde maksta? Kui isegi 5 milj eurot Haapsalu raudtee puhul peetakse paljuks, siis võib RB puhul see kulu aastas ulatuda tunduvalt, isegi üle 10 korra kallimaks. Võib-olla isegi 20-30 korda? Ei maksa unustada ka seda, et lähiaastatel võib eeldada kütuse tunduvat kallinemist, mis võib kaasa tuua üldise liikumise ja vedude vähenemise. Kas globaalselt on ikka mõtet paljusid kaupasid vaid ärimeeste hiigeltootmise huvides kaugele vedada?
6. Kui oluline on meiele põllumajandus?
Mida tähendavad tootmisele probleemid karjamaade jm-ga? Või suundume sinna, kus loomadele hakatakse sedasama raudteed pidi kohale vedama loodusliku heina ja silo asemel keemiarikast sööta? Nagu tomateid kasvatame mulla asemel kivivilla ja keemia abil! Kas bürokraatide sõiduvõimaluse nimel Brüsselisse tallume jalge alla mitte üksnes väiketalunikud vaid ka suurtootmised? Mis meile üldse siis jääb?
Võrreldes sõitmisega Tartu kaudu tundub, et sellesama raha eest, mida kulutame ehituseks ja tulevikus hoolduseks, võiksime pikemat teed pidi sõita luksusrongides koos dotatsiooniga veel aastaid. Ehk nagu saksa peaminister ütles: tegu on poliitiliselt tähtsa projektiga! Vaja oleks aga arendada Eesti majandust ja selle koha pealt saab kasu sellest raudteest olema õige tühine. Eesti majandus ei ole vaid Tallinna sadam ja transiidiärimehed.
ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ
Väga palju probleeme lahendaks suurel osal raudteest piirkiirus 160 km/h, mis võimaldaks ka samatasandiliste ülesõitude tekke.
Ajaline faktor reisirongiliikluses pole nii oluline kui seda üritatakse näidata, see puudutab vaid üliväikest kildkonda, kellest, hoolimata pidevast kisast, paljud rongiga ei sõidakski.
9 comments:
AnonymousJuly 25, 2013 at 12:28 PMMilleks üldse kohalikud rongid sinna, see kiirtrass niikuinii ei hakka läbima suuri asulaid, vaid kuskil linnaääres, kuhu minek ebapopulaarne. Ja mis hakkaks nende pilet maksma?, kui rong Euroopasse, siis ka pilet euroopa hinnaga, seega ilmselt Tallinn-Pärnu oma nt. 20€ muutub ka mõttetuks, sest buss viib poole odavamalt.
ReplyDeleteTänan kõiki!
ReplyDelete
Jõudsin küll punkte juba lisada.
1. Nõus, Ain. Kuid probleemiks pole tehniline pool, vaid see, et raudteed ületatakse igal pool. Kõikjale ei jõua neid truupe teha, kuid ükskõik milline ring ei ole alati mõeldav. Rikutakse inimeste elu. Euroopas ehk see juba ükskõik, meie tuleme aga looduskeskkonnast.
2, Jah, tulekski uurida, palju on vaja. Aga sellised tegematajätmised praeguses faasis usaldust ei tekita.
3. Nõus.
4. Liiga paljude huvisid. Viitan teemaga just sellele, et tunduvalt odavam variant, liiklus mööda OLEMASOLEVAT raudteed on võimalik. Ja ümberlaadimine Leedus samuti. Fossiilsete kütuste kriis pole enam kaugel, seega on aeg mõelda vähemate investeeringute üle UUTESSE objektidesse. On aeg kokku hoidma hakata. Küllap lähikümnenditel kaovad ka paljud mõttetud veosed...
5. Ühelt riigimaanteelt vm teisele saab otsemini igasuguste ülesõitude kaudu. Ring alati lisakulu.
Kohalikke ronge ei saa eirata. Ja kui need kohalikud, siis ka pilet soodsam. Ning veel üks nüanss - kui me soovime turismi arendada, siis peab meile tulija saama kohalikule rongile ümber istuda Salacgrivas, Häädemeestel või Pärnus. Mitte Riias ega Tallinnas. Ning ka meie enda inimesed eipea Raplast Riiga sõitmiseks sõitma Tallinna, vaid ikka Pärnu. Kõigele lisaks on võimalik rongide täitumust ikkagi optimeerida. Ka peatusega näiteks Raplas. Ei usu mina, et ükski inimene sõitmata jätaks kui rong mitme tunni kohta kümmekond minutit kauem teel.Põhiküsimus selle otseühenduse konkurentsivõimes on aeg. Millepärast Riia rong ükskord maha võeti - ei olnud enam otsast otsani reisijaid sest buss oli oluliselt kiirem. Mõisaküla liin venis kui tigu eriti pärast Pärnut. Tartu liin aga palju pikem. Sama küsimus on ka kaugemas plaanis. Ise hindan et Tallinn-Varssavi ja kuskile edasi (Brüssel või Berliin ja kuskile edasi) liini olulisus tuleb välja siis kui Islandis järjekordne tulemägi pahaseks saab. Ehk siis, alternatiiv lennukitele. Arvestades ka sellega, et rong saab liikuda elektriga mida kasvõi tuumaenergiast saab - lennukil tavalisele vedelkütusele tõsiseltvõetav alternatiiv puudub. Samas - ma unistaks sellest, et rong tõepoolest ööga Tallinnast kuskile Kesk-Euroopasse jõuaks. Paraku hinnatakse täna et sellise rongi pilet lennukipiletiga samas suurusjärgus on. Miskipärast. A tuletad nagu meelde et Vene ajal Moskva vahet sai just öise rongiga käidud - miks ei saa siis Brüsseli liini samamoodi öisena käima?
ReplyDeleteMitusada kilomeetrit teid? Eks sellegi pea praegu koostatav planeering selgeks tegema. Kuigi, usun et NENDE teede katteks asfalti ei tasu panna, piisaks kruusast. Kas ja kui palju läheks pikemaks kiirabi, tukiloputaja jne jne teepikkused ja reaktsiooniajad - küsimus, millele peaks vastama keskkonnamõjuhindamine. Kui ei vasta, tuleb nõuda et vastaks. Aga kas on üldse tehniliselt võimalik et ühe ööga kuskile Kesk-Euroopasse jõuda??? Kas see on võimalik Tartu trassil? Kui palju Tartu trass parimal juhul aeglasemaks jääb kui Pärnu liin? Kas Tartu puhul, selleks et kiirus üles saada, tuleb minna uuele trassile selleks et vahepealsetest asulatest mööda minna sest läbi ei saa kuna kurvid ei luba vajalikku kiirust ja trassi õgvendamiseks ruumi pole? Mõistan et parim majanduslikult oleks, kui ka Peterburi suunalt Euroopasse viiv liin käiks läbi Eesti - kas see aga võimalik on? Tõenäoliselt tehakse Venemaal ka otseliin Euroopasse, mitte ainult Moskvast... Küsimused, millele pidanuks vastama juba AECOMi uuring.
ReplyDelete- AnonymousJuly 28, 2013 at 1:43 AM
Kes tahab rääkida uuest raudteest hõredalt asustatud Põhjamaa looduses, paluks vaadata kahte raudteed. Lahti Oikorata ja Botniabananit.
ReplyDelete
Oikorata on 76 km Keravast Lahtini. Piirkiirus 220 km/h, ja sellega sõidetakse ka. Kui kaubaliiklust poleks, oleks saanud ka 300 km/h sõita, aga siis oleks pidanud kurvides välimist rööbast kõrgemale tõstma - ning sel juhul aeglased kaubarongid jälle toetuks alumisele rööpale ja kulutaks seda. Praegu on kaubarongide piirkiirus 120 km/h.
Peatusi on 75 km peal 2: Haarajoki ja Mäntsälä. 45 km Mäntsälä ja Lahti vahel on peatusteta. Nimetatud 2 peatust kasutatakse ka - aga paljud rongid sõidavad ka peatumata läbi.
75 km raudtee jaoks oli vaja kokku osta 430 ha maad - see teeb siis keskmiseks laiuseks ligi 60 m - kust likvideeriti 27 elamut.
Maksma läks töö 331 miljonit eurot.
Kiireimad rongid käivad Helsingist Lahtini, 104 km, 48 minutiga - keskmine 130 km/h. Aga sellest 16 minutit on 16 km peale Helsingi eeslinnades (60 km/h keskmine). Tikkurilast Lahtini - 88 km, millest 13 km on vana raudtee Keravani ja 75 km Oikorata - jõuab 32 minutiga, keskmine seega 165 km/h.
Rongid, mis peatuvad Mäntsäläs ja Haarajoel (ja ka Keraval) kulutavad Helsingist Lahtini 60 minutit, sh. Keravalt Lahtini 39. Mis teeb midagi 118 km/h keskmine koos peatustega.
Ja teine näide on Botniabanan. 190 km uut raudteed. Kusjuures üherööpalist. Teise rööpapaari jaoks on koht reserveeritud, aga esialgu lepivad nad 22 meldepunktiga
Raudtee on ehitatud kiiruse 250 km/h jaoks, aga rootslased mökutavad sobivate rongide leidmisega, nii et esialgu on piirkiirus 200 km/h.
Niisiis, kes lindude pärast muretsevad, võiks minna ja uurida kuidas Soome hakkama saab. Kas Mäntsala ja Lahti vahel polegi asulaid?
104 kmon sama, mis Tallinnast Haapsallu. Ma ei usu karvavõrdki, et inimesed jätavad sõitmata kui rong üle tunni sõidab. Ja sõidetakse enamgi kui peatusi enamusel rongidel on 15 ringis.
Muide, ma pole kursis, kui palju Soomes rongid linde tapavad. Nii et ma ei saa kuidagi ka öelda, kas peaksime mingit eeskuju selle koha pealt sealt võtma.
Itaalias, Albaanias ja paljudes Euroopa riikides tapetakse lihtsalt lõbust miljoneid linde. Albaanias tapeti ühe korraga sinna juhuslikult sattunud 50 000 hane. Püssidega ja kalashnikovidega. Peaksime eeskuju võtma?
See selleks. Kui palju on 104 km lõigul ülesõite ja viadukte? Milline on nende suurim vahe? Kui palju veetakse seal kaupa? Kui palju on reisijaid?
Saturday, July 27, 2013
Peatuste ootetingimused.
Hiljutine sõit mööda Lääne- ja Hiiumaad pani mõtlema, miks küll kuskil suudetakse (ja tahetakse) midagi reisija heaks teha, teises kohas aga ollakse ükskõiksed?
Foto: Anonüümne.http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2003/6_2003/ootekojad.htm
Üks kommentaar selle kohta. Mida rohkem on peatusel otstarbeid, seda väiksem on vandaalitsemine. Sest on rohkem kontrolli. Olgu selleks siis matkajatele mõeldud katusealused pinkide-laudadega, väike müügikoht, parkla, pakendikonteinerid, pumpkaev, kiosk, vpm.
Foto: Anonüümne.Muidugi ei pea olema tegemist pumpkaevuga. Teised küll ehk kallimad, kuid samas kindlasti omanäolisemad ja näitavad väga hästi KOV-i suhtumist oma külastajatesse.
Võimas! Foto Ants M.
Seen, milles ka kiosk. Elva.
Foto: Kaja R.Äärmiselt meeldiv ja samas ka oluline oleks ootekodade, pinkide jm sidumine haljastusega. Eriti muidugi palaval suvel,kuid ka visuaalsest kaunidusest.
Foto: Kaja R.Tõstamaa kant.
Eestimaal ringi liikudes võib alati öelda, et vaja on rohkem silmarõõme! Selline ehitis täidab lisaks ju puhkekoha kõrval ka teatud määral ootekoja otstarvet.
Küll olnuks tore, kui riik reisijate eest nii hoolitsenuks. Ikka tuuakse eeskujuks Euroopat, kus katusega perroonid suht tavaline vaatepilt. Meil kahjuks räägitakse,kuid tegudeni ei jõuta...
Ootekodade, kioskite, katusealust jm jaoks on valikuid palju. Mida pakub näiteks Almar Puit? Muide, firmad võiks vabalt pakkuda omalt poolt lahendusi mõne konkreetse peatuskoha jaoks ja need välja ehitada. Koos oma firma reklaamiga.
Elbiku, Läänemaa.
Kemmerg Risti jaamas. Pole rongi, pole kasutajaid...
Pargi ja Sõida süsteem pole paha. Selle jaoks on vaja ka parklaid. Kasvõi selleks, et eit saaks taadile vastu tulla...
Hiiumaa.
Hiiumaa.
Ambla bussipeatus. Fotod: Kaja R.
Riik ei tohi mökutada!
Nagu armastatakse öelda: TURG PANEB ASJAD PAIKA!
Bussifirmade soovimatus osaleda asjade parandamises, üksteise torpedeerimine, üleolek jpm ongi viinud olukorra selleni:
Muidugi on teatud osa artiklist bussifirmade halamine, nagu kombeks.
Ometi, riik peaks nüüd ja kohe mugavast tugitoolist end üles ajama ja tööle hakkama! Ükskord peavad asjad ka toimima hakkama.
Bussiliiklus koos suurema osa muu transpordiga (trammid, trollid, parvlaevad, rongid jm) peaksid kuuluma riigi omandusse ja seda ühe ja ühtse riigifirma all. See võimaldaks kaotada pahatihti üksteist dubleeriva ühistranspordi. Ka linnadevaheline bussiliiklus oleks tunduvalt kasumlikum, kui sõiduplaane koostataks ühtselt. Praegune olukord juba väga pikka aega olnud ikka selline, kus püütakse lisada ikka ja jälle busse vaid suuremate linnade vahele ja eelkõige muidugi vahetult enne konkurenti. Võib olla üsna kindel, et praegune variant ei soodusta kasumlikkust ja bussid on kohati tühjad.
Muidugi eeldab ühtne ühistransport ka mõistlikku lähenemist hinnapoliitikale. Täistunni ekspressid võivad olla mugavad firmaomanikule, kuid sõita kohati mööda potentsiaalsetest reisijatest, see pole jätkusuutlik. Ja seda ongi nüüd näha...
Tallinnast Tartusse, Narva, Pärnusse, Viljandisse ja Haapsallu, samuti ka Võrru ja Valka sõitvad bussid peaks sõitma sobides rongiliiklusega. Ma ei arva, et sellepärast vajalikel aegadel sõitvad bussid nendesse kohtadesse ära peaks kaduma, kui samal ajal ka rong minemas. Vastupidi, rongid ja bussid peavad üksteist toetama, tagama piisava võimaluse sõitmaks tipptundidel ning ka vastupidi, vähem populaarsel ajal peab olema võimalus ka bussiga sõita. Ning otse loomulikult, PILETISÜSTEEM PEAB OLEMA ÜHTNE, KUHUGI EDASI-TAGASI SÕITMISEL PEAKS OLEMA VÕIMALUS MINNA RONGIGA JA TAGASI TULLA BUSSIGA! Ühtsed peavad olema ka soodustused.
Variante on väga erinevaid. Näiteks võib mõnigi Võru - Valga - Pärnu buss sõita hoopiski Põlva -Otepää - Palupera - Pärnu liini, tagades sobivuse korral ümberistumise Paluperas mõlemat pidi. Selliseid võimalusi äärmiselt palju. Loomulikult peavad ümberistumised olema endiselt printsiibil: Võimalikult vähe, kuid samas maksimaalselt läbi mõeldud.
Kiire rongiliiklus tähendaks seda, et näiteks Haapsalu - Tartu bussidele mineku asemel (mõni peaks muidugi olema, et tagada sõiduvõimalus otseliinile jäävates kohtades) oleks isegi mõttekas istuda Haapsalus rongi ning Tallinnas koheselt edasi suunduda kiirrongiga Tartusse. Kogusõiduaeg kuni 4 tundi ei ole nii palju, et seda ei kasutataks..
Kui riik jääb ka edaspidi mugavustsooni, tuues totraid põhjendusi (riik on halb peremees jm), siis tuleb kogu asjaosaliste kontingent välja vahetada. Sest mökutamiseks ei ole aega. Ükskord peab jõudma selleni, et riik teeb seda, mis tema kohus: tagada parimad tingimused oma elanikele ning toomaks turiste siia, Eestimaale!
Teema vajaks kiiret ja laia ringiga arutelusid. Ja tegutsema peab kohe. Hea on ka see, et osaliselt on bussid olemas. Saastekvootide eest saadud.
*********************
Wednesday, July 31, 2013
Uue rongi esimene suur seisak.
http://www.tarbija24.ee/1314924/elektriraudtee-rongi-loksu-jaanud-inimesed-nutsid-ja-minestasid
Möödunud nädalavahetusel toimunud Kloogaranna Festivalile väljunud Kloogaranna rongidest esines ühel väljumisel ulatuslikum hilinemine. Elektriraudtee vabandab tekkinud ebamugavuste pärast.
Elektriraudtee on tänaseks tutvunud rongi pardasüsteemi logiandmetega ning vaadanud piletimüügiandmeid ja videosalvestisi. Samuti oleme saanud esialgsed seletuskirjad kõnealust väljumist teenindanud rongijuhilt ja pardal olnud klienditeenindajatelt.
Kõnealustele allikatele tuginedes saame täna öelda, et:
Ligi 700 reisijaga 4-vaguniline elektrirong jõudis Sauele kell 14:00 (graafikus ettenähtud 13:56).
Sauel sisenes rongi täiendav reisijaid, mis tekitas rongi õhkvedrustuses ülekoormuse, misjärel rongi pardaarvuti teavitas juhti asjaolust ning lülitas automaatselt välja rongi veomootorid.
Juht konsulteeris seejärel Elektriraudtee liikluskorraldusosakonnaga, kelle juhtimisel tegeles rongijuht rongi ümberseadistamisega. Tehtu tulemusel sai ta jätkata sõitu, ent turvalisuse huvides piirati kiirus 60 km/h.
Elektriraudtee tunnistab, et suurim probleem tekkinud olukorras seisnes reisijate teavitamises, kuna juht püüdis rongi töökorda saada, jättes teavitamise tahaplaanile.
Pärast ca 10 minutilist seisakut liikus juht rongist välja, avades ka ühe rongi ustest. Samuti oli sel hetkel taas käivitunud rongi kliimaseadmed.
Ca 20 minutit pärast seisaku algust avasid meie klienditeenindajad ka teised rongiuksed ning seejärel seadis juht rongi töökorda ja sõit jätkus pärast 33 minutilist seisakut kell 14:33.
Elektriraudtee esindajad sõitsid ka Kloogaranna peatusesse kell 15:07, mil kõnealune rong peatusesse jõudis.
Vabandame jätkuvalt kõigi klientide ees, kes kogesid ebamugavusi antud väljumisel. Lähtuvalt Elektriraudtee reisijaveoeeskirjast on kõigil antud väljumist kasutanud isikutel õigus nõuda piletihinna hüvitamist. Täpsem sellekohane kord on avaldatud meie kodulehel..Reisijad väidavad midagi muud. Tore, et Elektriraudtee tunnistab puudusi teavitamises. kas seda oleks tehtud ka siis kui reisjad poleks teemat üles tõstnud? Või kiidetakse turvalist teenust vaid?
http://publik.delfi.ee/news/muusika/fotouudis-kloogaranna-festivali-pidutsejad-viis-turvaliselt-koju-uhiuus-elektrirong.d?id=66506990
Wednesday, July 31, 2013
Kohila bussijaam.
Bussijaama lähedal Keila jõe pais ja vesiveski. Kus filmiti ka vanderselle. Nüüd seal ka Veski baar.
Etenduskoht. Just praegustel õhtutel seal etendused. Kuuldavasti pilet 15 eurot. Kui nii, siis hoolimata heast etendusest, nagu ma kuulnud, on piletihind üle pakutud.
Bussijaama või Grossi poodi? Omal ajal sai seistud nati selle eest, et Gross tuleks.
Hea näide, kuidas bussijaam koos kauplusega.
Pommuudis! Olemas isegi rongide sõiduplaan!!! Kuigi, tõsi küll, vana....
Kuulutuste kohta peaks olema nõue, et üldjuhul need a4 suuruses. Ning kõigi jaoks olemas korrektsed alused...
Üldiselt väga hea tunne sellisest kohast. Kui vaid mõni loll kohapeale ei satu, kellel mõistus rohkemaks ei küüni kui värvi ostmiseni...
Tuesday, August 6, 2013
Bussifirmade ükskõiksus.
Seda artiklit tasub analüüsida!
http://www.tarbija24.ee/1322674/bussifirmad-tombavad-liinivorku-koomale
Hiljuti teatas Sebe, et 1. augustist lõpetavad tegevuse Tallinna-Paide-Koeru-Jõgeva, Tartu-Tabivere-Palamuse-Jõgeva ja Tallinna-Jõhvi bussiliin. Lisaks neile lõpetavad 1. septembrist tegevuse Pärnu-Paide-Rakvere ja Võru-Valga-Pärnu bussiliin.
Ei jõua kõike jälgida, kuid peaks vaatama kui palju on busse näit Pärnu- Rakvere liinil. Vaatasin, väga vähe. Kui isegi nende puhul ei jätkus sõitjaid, siis on midagi mäda! See vajaks muidugi põhjalikumat analüüsi,kuid esialgu torkas silmaüks puudus. Vähegi väiksemates peatustes võib olla probleemiks see, et buss peatub seal liiga vähe kordi päevas. Isegi kõige väiksemas külas on kaks korda päevas peatuv buss liig vähe, rääkimata suuremates kohtades. Võimalus valida sõiduaegu on oluline kõigile.
Ja sama probleem ju kohati ka rongiliikluses. Nii ei suuda Edewlaraudtee siiani taibata, et sellises suures kohas nagu Rakke, peaks vähemalt reedel ja pühapäevalpeatuma ka mõni kiirrong. Ei ole ju normaalne kui sinna saab reedel viimati Tallinnast kella kahe ajal...
Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtiveksperdi Aini Proosi sõnul näitasid bussifirmade kogutud sõitjate arvu ja piletitulu andmed nende liinide puhul, kus uut konkurssi ei korraldatud, et liini majanduslikult tasuv teenindamine ei ole võimalik, mistõttu pole ka sõidunõudlus kommertsliini käigushoidmiseks piisav.
Iga bussifirma võib väga edukalt manipuleerida statistikaga!
Maanteeamet korraldas konkursi kuuele liinile. Vedajat ei leitud neist neljale: Pärnu-Tallinn, Tallinn-Pärnu, Jõgeva-Tartu ja Tallinn-Paide-Koeru-Jõgeva. Neid liine kasutanud inimestel tuleb nüüd otsida ümberistumisvõimalusi või teisi liine, mis väljuvad teistel kellaaegadel.
Pärnu liinile pole huvilisi??? Midagi on rohkem kui mäda!?!?
Kommentaar
Rein Lätt
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik
Uus ühistranspordiseadus peaks tekitama võimaluse pakkuda praegustele vedajatele konkurentsi kaugliiniveol. See tähendab, et tahetakse luua võimalus konkurentsi suurenemiseks. Kas ja kuidas võimalikud uued tulijad tegutsevad, on raske ennustada. See ei tarvitse tähendada liinimahu vähendamist, teatud liinidel võivad lihtsalt vedajad muutuda.
Selline lähenemine asjale midagi head ei tähenda. Konkurentsi mõiste Eestis on nii ära solgitud, et seda ma parem ei kasutaks. Ainus pääsetee oleks hoopiski bussiliinide riigi käesolemine! Kuid selle kommentaari järgi tundub, et riigi nägemus asjast hoopis vastupidine. Kui juba uut seadust tehakse vale suundumusega, võib tõesti juhtuda, et bussiliiklus väheneb lähiaastatel katastroofiliselt. Ja selle parandamine kaugemnas tulevikus ei pruugi enam võimalik olla! Nii et riik torpedeerib jälle midagi kapitaalselt? On ikka targad kaptenid meil....
http://www.reporter.ee/2013/08/06/bussifirmad-sulgevad-liine-kas-suudi-on-paranev-rongiliiklus/
Tuesday, August 6, 2013
Aasmäe: Pihtas-põhjas!
Mäletate, kuidas laevad pommitamist mängiti? Igatahes Hardo Aasmäega ma väga mängida ei julgeks...
Kui ma õpiksin, saaksin ka laevajuhtimisega ehk hakkama. Praegu ma seda ei teeks...http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/hardo-aasmae-kokad-keetsid-supi-elektriraudteel.d?id=66548142
Muidugi, ka tema laseb mööda! Pean silmas, et iga seltskond ei saa hakkama ka sadamapeo korraldamisega!
Aga artikkel väga täpne. Seepärast toon selle siin tervikuna välja!
Elektriraudteel saabus unelmate hetk. Ilmnes, et inimesed armastavad endiselt raudteed. Paraku jäi rong sellest õnnetundest Sauel seisma. Inimesi oli liiga palju.
Võiks arvata, et oleme suure raha eest nõrgukesed rongid ostnud. Paraku sagivad sellised veeremid mööda Euroopa raudteid vilkalt ringi ja häda pole midagi. Põhjuseks on sealne õige raudteekorraldus, mis vastab rongide tehnilistele tingimustele ja ühiskonna vajadustele.
Meil seda lihtsalt ei osata. Kallite rongidega on asutud katse-eksituse meetodil kogemusi omandama. Tekkib küsimus, kuidas sai ülekoormatud rong edasi liikuda, kui turvasüsteem rongi välja lülitas? Ilmselt lülitati turvasüsteem üldse välja, et ta edasist liikumist ei segaks. Rongijuhil kästi lihtsalt aeglasemalt sõita. Tegu on täiesti arutu olukorraga.
Kuidas peavad inimesed julgema ja harjuma uuesti ronge kasutama, kui nad kunagi ei tea, kas rong nende ihukaalu välja kannatab? Tahad rongiga tööle minna, aga ei saa. Rahvast on palju. Tulge homme ehk siis on rongis lahedam. Sellest kõigest on näha, et Elektriraudteel ei tunta oma tööd.
Vaadates Elektriraudtee juhtorganeid, saab asi üsna selgeks. Nõukogu esimees on koolihariduselt turvataustaga toiduainete tehnoloog. Ülejäänud nõukogu liikmed on õppinud avalikku haldust, avalikke suhteid ja elektroonikat (väikesadama kapteni paberitega).
Niisuguse koosseisuga võiks väikesadamas edukalt peoõhtu korraldada. Pealik paneb šašlõkiahjud valmis. Peotoimkonna teine liige ajab asjad joonde kohaliku vallaga. Kolmas teavitab avalikkust ja meelitab rahva kohale. Neljas annab sadama ja sätib muusika võimenduse paika.
Paraku on meil tegu Elektriraudtee, mitte peoga. Mõistagi ei ole Elektriraudtee nõukogu sünnitanud ettevõttele endast paremat juhatust. Üks liige on taas toiduainete tehnoloog, teine tapamaja taustaga masinaehitusinsener. Kahe peale saab kokku umbes kolmveerand toiduvalmistamist. Samas ei ole Elektriraudteel kamandada ühtegi toitlusasutust.
Hämmastab isegi juristide ja finantsistide puudumine, millega meil on kõiksugu juhtorganid teinekord mürgitamiseni üleküllastunud. Kuid peamine tähelepanek seisneb ikkagi selles, et juhtorganites pole ühtegi RAUDTEELAST. Tegemist on raudteega, mitte supikatla, filmistuudio või konservitehasega. Raudteeasjandust on Elektriraudteel (mõne üksiku erandiga) õppinud eelkõige vedurijuhid.
Nüüd kujutage endale ette sõjaväeosa, kus pealik on kokk ja staabi moodustavad vallavanem, ajakirjanik ja väikesadama kapten. Sõjaasjandust on nuusutanud vaid reakoosseis. Rahuajal reservis molutades ja paraade korraldades ei pruugi väeosa võitlusvõimetus välja paista, kuid esimeses lahingus lüüakse see väeosa ilmselt kohe puruks. Jätkates Elektriraudteel niimoodi edaspidigi ootab meid ühel päeval suur pauk ja kirikukellad.
Ainuke, mis Elektriraudtee juhtkonnas näib enam vähem korras olevat, on erakondlik kuuluvus või meelsus. Kahjuks näitab see nõukogudeaegse mõtteviisi tänapäevast õitsengut. Karjääri tegemiseks oli nõukogude ajal vaja olla kommunistlikus erakonnas. Sealt suunati osa sobilikke inimesi Leningradi kõrgemasse parteikooli täiendõppele marksismi-leninismi tudeerima. Seejärel edutati juhtivale tööle. Eelduseks oli muidugi eelnev ja ametikohale sobiv erialane kõrgharidus.
Tänapäeval on nõukogude süsteem tehtud veelgi lihtsamaks. Nii mõnigi kord ei vajata juhtivaks riigitööks enam erialast haridust ega ka parteilist täiendõpet. Rakendub vahetult Vladimir Lenini juhis, mille alusel iga köögitüdruk võis riiki juhtida. Riik pidi Lenini järgi olema lõpuks nii õhuke ja sekkuma ühiskonna asjadesse nii vähe, et tema ohjamiseks piisavat tavalisest erakondlikust aktivismist.
Paraku on Elektriraudtee puhul tegemist tõsisema asjaga. Nende kätte on usaldatud miljardi euro eest avaliku sektori (meie kõigi) vara. Nad peavad vedama ohutult ja kiirelt miljoneid inimesi aastas. Paraku terendab ees läbikukkumine. Ma ei taha üheltki innukalt Elektriraudtee tegijalt teotahet ära võtta, kuid asi on ilmselgelt üle piiri. Viimane aeg on ministril kogu Elektriraudtee nõukogu tagasi kutsuda ja otsida välja mõni toimekas ja asjatundlik raudteelane(sed) asja päästma.
Kui meelitatakse rahvast ilma sadamat tundmata, siis SEE paat läheb küll ülekoormuse tõttu põhja. Nii et mina küll kindel pole, et nemad EDUKALT sadamas peoõhtut korraldaks...
Ning kolmveerand toiduvalmistamist vist ongi põhjuseks, miks uutes rongides pole puhvetit, vaid on "kohviautomaadivalmidus".... OI KUIDAS MULLE MEELDIB SEE SÕNA! Mis siis kui poleks ettevõtetel juhatust, vaid hoopiski "juhatusevalmidus?
Tegelikult on mind alati äärmiselt üllatuma pannud, et meil üldse NII PALJU on Lenini õpetuse järgijaid, kes arvavadki nii nagu suur juht öelnud!?
Aga teen kohe kirja ERR-le.Palun kiiremas korras koos kordustega näidata taas M-Klubi. Muidugi teeks kohustuslikuks ka selle vaatamise poliitikutele, nõukogudele, juhatustele, valitsustele jt-le. Kui oleks see vaid minu võimuses...
Sest seal sadu kuldseid ütlemisi. Ka see, mis öeldi meie riigilaevukese kohta..
Friday, August 9, 2013
See on nii! Ja ei maksa arvata, et jälle siin blogis pritsitakse lihtsalt tatti ning ma ei mõista asju globaalsemalt...
Aga äkki teeks vastupidi? Enne kui plärtsuma hakata (nagu Vooremaa peatoimetaja nimetab kommentaariume peldikuseinaks või kuskil maakonnalehes sõimatakse (mind mitteteadjaks" jms), vaid võtaks hoo maha, mõtleks ja siis ütleks!?!?
Ma ei pea siin silmas neid lapsikuid mehi, kes kuskile midagi kritseldavad või end lausa kunstnikuks peavad. Või lausa "tõelisteks tõerääkijateks"!
Peale puhkust tööleminekul ootasid mind vanad ja uued asjad. Ja ikka seesamune asjatundmatus. Mis haakub muide Hardo Aasmäe artikliga. Ma ei tea, kui hästi mõned reisiveo erispetsialistid õhtust pidu oskavad teha, kuid raudteel, vähe sellest et ei oska, lisaks pole ka suutelised midagigi õppima. Kõige lihtsamat!
Juba enne puhkust kaevati üles jupike Käru platvormi. Edasised tööd seiskusid. Kaasa tõi see selle, et pikal rongil tohime avada nüüd vaid ühe ukse. Ja siit hargneb mitu "mõistmatuse" niiti. Püüan need eraldi välja tuua.
1. Käru ooteplatvormiks saab tüüpiline "piimapukk". See, mis tehakse sinna, kus keskmiselt ei ole üle 12 reisija rongi kohta. Noh, see on midagi sarnast Soobeli jutule reformierakondlasest, kes uppus jõkke, mille keskmine (statistiline) sügavus oli 30 sm... Sest vahel hoopiski rohkem ja kui eeldada, et Elektriraudtee ning MKM-i plaan on reisijate arvu kahekordistada...
Mõnda aega tagasi kehtis nõue, et piimapukk ei tohi olla ülesõidule (ülekäigule) lähemal kui 70 m. Nüüdsest ei pidavat kehtima!? Tähendab, peatuv rong võib sulgeda ülesõidu? Kui aga rong jääb ootama kiirabi vm, siis kas autod jäävadki ülesõidu taha seisma? Arvestades reformierakondlaste valitsuse statistikast ja kokkuhoiust, pole ime kui operatiivteenistus saabub kolme tunni pärast või mida iganes muud...
Veel Kärust. Planeeritav muuseumraudtee üleviimine Lavassaarest Türile võib kaasa tuua võimaluse paralleelse liini Türi-Lelle ehitamise. See küll vähe tõenäoline, kuid iial ei tea ju. Platvormi ehitamine sinna külge tähendab, et kitsarööpmeline sealt sõita ei saa. Äkki teeks platvormi teisele küljele, sinna, kus terviserada ja piisavalt ruumi korraliku ootekoja või mille iganes jaoks? Ei, mõistus ei võta ja kuulda kedagi ka ei võta...
2. Enne puhkust kirjutasin ettekande selle kohta, et reisijate teavitamine väljumisest Kärus vaid ühest vagunist jääb hiljaks kui seda teeb vaid vedurijuht. Ja ka siis, kui seda teeb vagunisaatja. Need, kes palju "teinud" - nimetanud vagunisaatja ümber klienditeenindajaks - seda aga ei mõista. Ja ei mõista ka kuude, aastate ega sajandite jooksul midagi õppida! Lootuses, et mõistakse õpetamist, lisasin juurde, et on vaja infot selle kohta (eesti ja inglise keeles) igas peatuses. Et on vaja sama infot igas vagunis stendil. Ning et iga sellise rongi väljumise eest liinil olevatest jaamadest on vaja teavitada ka valjuhääldi kaudu. Iseenesest nii lihtne! Kuid leidub keegi, kes seda ei mõista. Isegi kodulehele ei pane seda infot! Nii võibki lapsevankriga ema mõnes teises vagunis teha valikuid. Kui saab varem teada, ronib vankriga mõnes vahepealses peatuses maha ja lidub esimesse vagunisse, paanikas ja kartes maha jääda! Või hiljem teada saades, otsida pääseteed - kutsuda keegi autoga vastu Türile vms.
Ja tulen ma puhkuselt tagasi - kõik on samamoodi! Ning proua, kes hommikul peale tahtis tulla, jooksis tagant ettepoole ja näitas mulle rusikat!!! Äkki oleksin pidanud kättemaksuks ta maha jätma? Ehk tõesti, äkki siis midagi võetaks ette? Ei jätnud, sest tean, et ei võeta, sest...
3. Raplas hakatakse peatee platvormi uuendama. Tehti ajutine piimapukk teise tee juurde ning pandi meile üles info, et VEDURIJUHT PEAB KORDUVALT TEAVITAMA MÕNE RONGI PUHUL VÄLJUMISEST ÜHEST UKSEST! RAPLAS, KUS VÄLJUJAID VÕIB HALVIMAL (VÕI HOOPISKI PARIMAL?) JUHUL OLLA ÜLE SAJA!?
Noh, eeldame, et need rongid, mis selle piimapuki juures peatuvad, pole kõige suurema täituvusega. Jäävad mõned peale või maha, kirjutavad kaebuse ja....midagi muutub? Ei muutu ju! Sest aastate jooksul olnud sarnaseid jamasid sadu, pidevalt kaevatud,kuid ikka jätkame oma ettevõtte maine täistegemist!? Mitte mina vaid need, kes aru ei saa! Muidugi tembeldatakse süüdi ikka teised. Mina ja teised.
Muide, püüdsin leida üht artiklit, mida suht hiljuti lugesin ja kus kirjeldatakse spetsialisti poolt, kuis igasugustes tegematajätmistes on süüdi juhtide olematu tase. Mitte veduri- või auto- või bussijuhtide, vaid ikka juhtide. Muidugi tihti süüdi ka need juhid, aga kala mädaneb peast! Kahju, et ei leia, hea artikkel oli...
Raplas tuleb südamega raudteelane ja paneb kaaslasegi tööle, et reisijaid teistest vagunitest elusalt ja tervelt maha aidata. Tuleb südamega vedurijuht, abi või vagunisaatja ja teeb sama. Ei tule aga südamega juht, sest....selliseid pole!? See, kes arvab, et teeb ettekirjutuse, mida vedurjuhid peaks tegema, kuid ei mõista mitte grammigi reaalset elu!? Sest mingil põhjusel, ma ei tea siiani, millisel, kuid mingil põhjusel ta ei saa aru! Ta ei saa aru, et pisikene informeerimine, mõned a4 lehed, väike jutuke valjuhäädist võib muuta olematuks kellegi vigastuse. Muuta olematuks kellegi paanikahetked. Muuta olematuks kaebused ja maine languse. Ettevõtte, ühistranspordi või riigi. Ta ei mõista!
Esimest korda elus ütlesin otse välja, et ma ei kavatse reisijaid teavitada, enne kui ei tehta seda, millest alguses kirjutasin. Ja millest aru saamiseks on aega olnud mitte minuteid, vaid aastaid! Paar aastat tagasi saadeti meid, vedurijuhte ja vagunisaatjaid, meeskonnatöö koolitusele. Ei olnud seal ei neid zirke ega kunne ega rongisõprade blogi loojaid! Kes tegelikult räägivad küll midagi, kuid ei mõista raudtee kõrval ka mitte midagi meeskonnatööst. Koolitus muide oli väga põnev ja kasulik, iseaasi kui paljud seda mõista suutsid. Üks põhjus, miks vingus näoga sellistele koolitustele vaadatakse, ongi see, et tegelikkuses teatakse, et saatjad ise ei jaga midagi!. Täiesti mõistetav ju!?
4. Noh, tulin ma nüüd esimesest sõidust peale puhkust. FB, sõber, kes kõike teab, ütles mõned päevad tagasi, et Kitseküla uus platvorm avatakse 9. augustil. S.o siis täna. Eile teavitasin kahtlustustest õhtul ülemust. Selgus, et meie firmas ei tea sellest keegi midagi. Mis seal ikka, seda, et riik ei tea mida teeb, et ehk riigiettevõte ei tea mitte midagi, ennegi olnud sadu juhtumeid. Aga kuidas on võimalik, et e-riigis peale tuhandeid kogemusi ikka veel ei jõua info sinna kuhu vaja? Täna hommikul nägin uue platvormi ääres seismas Aegviidu uut ja mugavat linnalähirongi. Uurisin, meie omad ei tea ikka midagi. Taevane õnn, et hommikul seal enamasti vaid VÄLJUTAKSE ning keegi ehk rongist maha ei jää! Aga mis saab õhtupoole? Helistasin jälle peale seda kui seisin rattaga (mitte sellega, mis varastati ja mida firma ei kompenseeri, kuid mis saadi kergelt kätte just nende tegematajätmiste tõttu) Kitsekülas ja ootasin järjekordset diiselrongi. Vehkisin häbelikult nagu häbelik tumm leilis ja ennäe imet! Rong peatuski! Ma ei peagi kaebust kirjutama! Sest jõudis vedurijuhi hea reageeringu tõttu seisma jääda uue platvormi ääres, mitte selle, mida juba lõhuti. Kus keegi võinuks piirete puudumise tõttu oma kondid murda... Muide, peatus osalt seepärast, et vagunisaatja ütles vedurijuhile: Küsi selle hullu käest (kes platvormil seisab ehk mina), see kindlasti teab!!!.... Ühesõnaga helistasin ja ikka on hinges kartus, et õhtul võib jama tulla! Sest selles bürokraatlikus riigis selge üks! Ei tohi peatuda turvalises peatuses kui puudub PABER ja seda isegi siis kui vana platvorm juba uude prügipõletusjaama hakitult viidud! No täna siiski loodan, et mõistetakse ja uuritakse....
Igaks juhuks, kui keegi juhtub lugema, siis panen siia viite!
Nool näitab kuhugi!
Tuleb järgida õigeid jalakesi, siis jõuad ka rongile! See, kes midagi minema viib, näitab, et seal pole midagi!!!
Kuskil jäi info toppama. Ja need, kes nägid, aga ei mõistnud või lihtsalt ükskõiksuset midagi ei öelnud...no mis teha nendega? Kas ükski vedurijuht teavitas ülemusi? Oh ei! Kui kritiseerida ükskõikseid, olgu või kolleege, siis mõni nõderam, selle asemel, et midagigi mõista, räägib tsunftitundest. Et kolleegide peale ei hauguta! Kui aga selliste tõttu kümned ja sajad inimesed paanikas või kannatavad muul moel? Või võetakse tööle Est 1243 firmasse Personaalijaam? Ja kui ei mõista?
Minu siinne jutt muidugi mõttetu. Sest mitte miski ei tõesta, et avariide vm puhul kui annad infot, mingisugustki, ja suhtud reisijatesse inimlikult, et sel juhul kaebused jäid ära inimliku lähenemise tõttu. Mitte levi puudumise või palavuse või viitsimatuse tõttu. Või et vagunisaatja ei saanud sõimata tänu sellele, et reisijatele mingigi info sai antud. Seda mõistab südamega vagunisaatja kuid mitte reaalsest elust irdunud juht. Aga tühja sellest, palju olulisem on, et vagunisaatjal (ja reisijal) oleks kergem. Mitte juhil, kelle jaoks on reisija vaid rahakott! Ja Zirk, kelle kabinetis on konditsioneer, kuid, kes ei mõista, et vedurijuht on tänulik kõige odavama hiina ventika üle! Zirk, kellest hüüdlauseid kirjutatud Suurtele Plankudele, ei mõista üldse, et on olemas sajad inimesed, kes ta heaks töötavad. Kuid kellele ta vee peale tõmbab, midagi mõistmata!? Sest töötajatega koos olles magas ta süldikausis, prillid lömmis!? Ning hiljem, aasta töötaja väljakuulutamisel, tuli ta lavale andma auhinda oma tublile töötajale, kes jalga lasi!? Küsiti, kas kaine? Zirk, va tola, midagi mõistmata, vastas, et kaine..... Soliidsed prillid, kuid olematu mõistus!
Ikka olen mõelnud, miks asjad ei toimi. Ja hiljuti sain selge arusaamise.
Kunagi oli depoos puhkeruum, kus oli 6 voodit. Elu oli kergem, muru rohelisem ning bürokraatia nõukas oli prostam kui EL-is. Magati, puhati ennast välja ja riik õitses. Vahel sõideti läbi punasest foorist, aeti rongid kummuli ja ei tea mida veel. Tuli kapitalistide riik, töötajat ekspluateeritakse, uus TLS, pardateenistus ja palju muud toredat. Rongid käivad ikka külili, hukkuvad tuhanded, kuid juhid on uhked Eesti üle!
Vedurijuhid on tänu aü-le saanud midagi inimlikumat. Näiteks puhkame nüüd ühes toas kahekesi kui veab. Või kui abi ära koondati, siis lausa üksi toas. Üks tuhandeid reisijaid teenindanud vedurijuht lootis ikka, et tööandja raha kokkuhoiuks ööbiks ühes toas vagunisaatjaga... Ei läinud õnneks!
Kuid, milles on probleem? Teises firmas on PUHKEruumiks ubrik, kus magavad kolm-neli vedurijuhti. Või vagunisaatjat. PUHKAVAD! Et teenidada rongi ja tuhandeid reisijaid puhanult. Millest lähtub ametnik? Ta leiab, et kui esimese ja viimase magamatulija ning esimese ärkaja ajavahe on priske, siis nii võibki. Heast südamest ta mõtlebki, et ongi piisav mingist kellast mingi kellani magamine. Kuid ta ei mõista, mis on magamine. Kui juht uinub kell 20, õndsas usus, et ärkab kell 05.00, siis.... Ametnik ongi see, kes kunagi pole maganud 6-ses toas. Tema hea süda luges küll kokku tunnid, kuid ei tea, et viimasena tulev ööbija kell 23 ajab ära magusa une kõigil teistel! Ning uuesti magamajäämine sõltub:
*aina sagenevatest äikesetormidest
*uneprobleemidest
*palavusest (pole ventilaatorit!), sääskedest (pole sääsevõrku),
*külmast (pole radiaatorit)...
*peeretamisest (juba Toots peeretas toa täis ja Lesta ja/vöi Kippel ei saand magada).
*muredest (mida pole, sest oleme uhked Eesti üle).
*halbadest ülemustest (kes sind närvi ajanud).....
...........
Siin ongi tõde. Kui ei ole tööga peensusteni kursis, ei saa ka juhtida. Küllap peaks elementaarsegi mõistmiseks vähemalt ühe kuu töös "sees" olema. Või vähemalt omama erilist kujutlusvõimet....
No ma ei hakka üles lugema tuhandeid probleeme. See, kes oskab mõista, mõistab. See, kes palgatud tööle Ja muide, priske palga eest, aga midagi ei mõista.....
Minu sügav uni tuleb peale üht ja esimest tööpäeva, mis närve ei hoidnud!
Aga tore oli näha, et rongidega sõidetakse!
Ja mahutakse.
Ning miski tundus tuttav! Pole kohtunud, kuid....asjalikud inimesed jäävad kuskilt meelde. Ehk saatest Kapital? Igatahes, head matkamist! Ja mõnigi väike repliik Maanteeametist ning seosest Äripäeva artikliga palju mõistetavam, isegi peale hetkelist kohtumist! See ehk näitabki, et rohkem on vaja teineteisemõistmist. Kuid kindlasti ei võtaks mina tööle neid, kes kõlavalt rääkida oskavad, vaid pigem neid, kes asjalikult kuskil, isegi peldikuseinal midagi öelnud!
Pikk jutt, s...t jutt, nagu ütleb ETK! Aga eks ta õige ole. Hea pilt aga ütleb rohkem kui tuhat sõna!
Kiirusepedede ikoon?
Kuhu läheb see reisija? Või see, kes hetkeks hilines ning hiljem pidi paar tundi magama Eestimaises suvises päevas?....
...ahh, ega nagunii erispetsialistid mõista....
Monday, August 12, 2013
Vaatasin pläralat. Palju toredaid arvamusi, kuid ometi leidub mõni, mis....
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/hardo-aasmae-kokad-keetsid-supi-elektriraudteel.d?id=66548142
Aasmäe võtab Pulleritsult leiva ära. Jutt jookseb ladusalt. Ainus häda, et igasugune sisu ja tõelevastavus puudub. Lihsameelsed petab muidugi ära. Aga ilus see muidugi pole. Täpselt Pulleritsu leib.
Päris huvitav lauseehitus. Tõelevastavus puudub, kuid troll ei oska või ei julge ka midagi lisada? Tegelikult on tõde täiesti olemas, lihtsalt troll üks näide neist, kes pimedusega löödud või lihtsalt ei saa millestki aru. Just sellest aga Aasmäe kirjutaski.
Ega keegi ometi mõtle koondatud geronte vene raudteelasi tagasi moodsatele rongidele kutsuda>?
Elukestev õpe näeb ette kiirkorras mistahes ameti omandamise. Soositud on põhihariduse baasil mingi kutseka eriala, ja kui see ei istu või leiba lauale ei too, siis käkitegu Tööbüroo kursustel uus vajalik eriala omandada - praegusel juhul raudteelase/rongijuhi/mehaaniku eriala.
Alternatiiviks muidugi väljamaalt spetsialistid sisse tuua!
Pole parata, kui eestlane nii laisk ja õpivõimetu on!
Elukestev õpe näeb ette kiirkorras mistahes ameti omandamise. Soositud on põhihariduse baasil mingi kutseka eriala, ja kui see ei istu või leiba lauale ei too, siis käkitegu Tööbüroo kursustel uus vajalik eriala omandada - praegusel juhul raudteelase/rongijuhi/mehaaniku eriala.
Alternatiiviks muidugi väljamaalt spetsialistid sisse tuua!
Pole parata, kui eestlane nii laisk ja õpivõimetu on!
Päris sotti ei saanudki. Küll aga on suht mõttetu välismaa poole pöörduda. Telli uuring välismaalt, kui spetsialistid ei tea kohalikke olusid, see uuring ei kõlba. Põhjus sama, millest Aasmäe räägib. Ja eestlane pole õpivõimetu, teadjaid ja teadlasi ei lasta lihtslat ligi ning nõukogudesse ei pääse ka spetsialistid vaid....parteilased nagu nõuka ajal.
Ma ei kahtlegi, et meil inimesi, kes hästi hakkama saavad. See aga sõltub just nimelt õigete nõukogude, koostöökogude jm tekkimisest.
Konkreetset juhtumit vaevalt ka n.n professionaalne juhtkond poleks ilmselt vältida suutnud. Uue asjaga tuleb tahes-tahtmata ette ootamatusi, eriti kui kõik elektrooniliselt kontrollitav on. Mis siis juhtus? Mitte midagi tõsist, kui jätta välja inimlik hoolimatus reisijate teavitamisest ja uste avamata jätmine.
Tuhajuhanitel ongi raske mõista isegi seda, millest jutt. (Vabanda, et lisasin selle-tuha-lisandi nimele, sest vaevalt su õige nimi Juhan on!) Asi ei ole ühes konkreetses juhtumis. Asi on selles, et kogu süsteem on mäda. Ei osata sõiduplaane teha, esimese asjana nähakse vajadust hinnatõusu järele, optimaalsest rongide ja brigaadide ringlusest pole halli aimugi, piletikassade vajadust ei mõisteta....
Muide, sedsama inimeste teavitamist on olnud ammu võimalik õpetada, selle jaoks küll uusi ronge ei pidanud ootama. Kuid kui ei osata ise (nagu siin alles kirjutasin juhtumitest Käru ja Rapla puhul), siis ei ole võimalik ka õpetada.
Sests ütlen veelkord:
KUI EI MÕISTETA, RAUDTEED, REISIJAID, GEOGRAAFIAT JMS EI OLDAGI VÕIMELISED ISEGI MITTE SADAMAPIDU KORRALDAMA.
Juhan, toon ühe lihtsa näite. Uute rongide uksi peab avama reisija. Tavajuhtudel muidugi. Kas reisija peab selleks surfama netis või uurima meediat? Või oleks võimalik nuppude kõrvale panna vastav kahes (eesti ja inglise) keeles kleeps? Ning peatusesse infotahvlile samuti?
Aasmäe jutt õige ja mõnusalt serveeritud.Tegelik probleem on muidugi sügavamal ja selles,et viimase paarikümne aasta jooksul pole poliitbroilerid aru saanud,et ainus ühistranspordiliik,mida arendada tasub on rööpatransport.Isegi sellest ei saada aru,et ammu oleks pidanud midagi ette võtma,et meie hästi arenenud,aga madalakvaliteetse maanteedevõrgu koormust tuleb radikaalselt vähendada ja ainus võimalus on rööpad või õhk.Selle asemel kuulsin tänase ER juhi,kellegi Asmanni lolli juttu,et midagi arendada pole võimalik...selline juht ei kõlba isegi rööpaseadjaks,rääkimata meie juhtpoliitikutest,kes on valdavalt laisad ja mugavad oma aja ära istujad.
Millega seoses sellest "arendamise võimatusest" räägiti?. Üleüldse, selline sõnadepaar on juba täislollus, kõike on võimalik arendada, rohkem või vähem!
Hea Juhan
Professionaalne juhtkond oleks suutnud vältida olukorda, kus kuni 1000 sõitatahtjat läheb teenindama 240 istekohaga rong. Seda, et antud üritus populaarne on, oli juba ammu teada. Elektriraudtee keeras oma reklaamiga "festivalile viib uus rong" veel vänta juurde...
Üle poole aasta katsetati ja veeti kruusakotte...ilmselgelt oli teada, et kui tekib ülekoormus, hakkab pardakompuuter miskit moodi reageerima. Ja säärane olukord ka saavutati. Selge on ka see, et ülekoormusega edasi sõitmine päris normaalne ei ole. Rong oli täis juba Tallinnast, mistõttu oleks saanud depoost teise koosseisu Pääskülas juurde haakida.
Professionaalne juhtkond oleks suutnud vältida olukorda, kus kuni 1000 sõitatahtjat läheb teenindama 240 istekohaga rong. Seda, et antud üritus populaarne on, oli juba ammu teada. Elektriraudtee keeras oma reklaamiga "festivalile viib uus rong" veel vänta juurde...
Üle poole aasta katsetati ja veeti kruusakotte...ilmselgelt oli teada, et kui tekib ülekoormus, hakkab pardakompuuter miskit moodi reageerima. Ja säärane olukord ka saavutati. Selge on ka see, et ülekoormusega edasi sõitmine päris normaalne ei ole. Rong oli täis juba Tallinnast, mistõttu oleks saanud depoost teise koosseisu Pääskülas juurde haakida.
Absoluutselt nõus! Keegi ei kutsu oma kolmetoalisse korterisse 1000 külalist, kui paremat kohta pole. Diiselrongidel vist veel kasutusluba polnud, ning vaba elektrirongi koosseisu väidetavalt polnud, kuid vabalt oleks võinud kasutada üht vana koosseisu. Elektriraudtee (ehk riik) aga ei taha sellest kuuldagi, kuigi just seda oleks turismiriigi jaoks tarvis! Selle asemel saadi sigadusega hakkama ja parseldati kõik koosseisud maha!
Paljukritiseeritud juhtumi puhul on siiani jäetud mainimata üks oluline fakt - nimelt selle asemel, et firma juht ise astuks konkreetselt rahva ette ja ütleks, mis läks nihu ning kuidas asja tulevikus parandatakse, saadeti tanki pressiesindaja, kellel pealegi polnud ilmselt piidavalt volitusi millestki rääkimiseks. Siit tuleb päevakorrale veel üks oluline probleem - riigifirmade juhtkonnad barrikadeeruvad igasuguste pressibüroode ja pressiesindajate müüri taha, et oma tegevuse eest võimalikult vähe vastust kanda. Ja ministeeriumi broilerid on vait kui sukk, sest ise nad ongi neile saamtutele juhtidele teed sillutanud.
Natuke aka artikli pläralast.
Tõepoolest, miks on vaja kõigil pressiesindajaid, kui tihtipeale neil sama probleem - pole asjast halli aimugi? Neid vist ongi vaja selleks, et juhid ei peaks ise häbi tundma, seda enam, et nad ka midagi ei jaga...
Vahelduseks üks vanem lugu. Kunagi lugesin Kraavi-Karla intervjuud : .....äää....eee...öööö....
Ja mis edasi? Inimene ei oska rääkida midagi mõistlikku ning ta võetakse tööle KMA ja Harju Maavalitsuse Pressiesindajaks!?
Muide, siingi tüüpiline näide,, maavalitsus püstitab keelu, teavitamise sokutab omavalitsustele ja kõik arvavad, et ppisab massimeediavahendites teavitamisest? Kui mingil juhul mul aga palk nii väike, et ei jaksa Õhtulehtegi osta...kas siis see ikka on õige teavitus?
Nõukogu annab raamid operatiivjuhtimiseks ja komplekteerib juhtkonna. Seega ka vastutab kõige otsesemalt.
Küsin: mida oleks rongijuhil inimestele öelda olnud? Et ootab ülemuste otsust? Hirmutada ohutussignaaliga? Mis õigused üldse firmas on rongijuhile jäetud, kas reisijate teavitamine poleks hiljem pahandust kaasa toonud? Et esitas teksti, mis firma PR osakond polnud heaks kiitnud.
Ohutussüsteemi väljalülitamine on oletus, kuid paraku väga võimalik.
Mingeid tundmatuid tulesid ei saa rongijuhi jaoks olla ja manuaalist ta midagi ei otsi. Signaaltuled tambitakse pähe väljaõppe ajal. Iseasi, kui juhtkond leidis, et rong on rong ja juhid väljaõpet ei vaja.
Küsin: mida oleks rongijuhil inimestele öelda olnud? Et ootab ülemuste otsust? Hirmutada ohutussignaaliga? Mis õigused üldse firmas on rongijuhile jäetud, kas reisijate teavitamine poleks hiljem pahandust kaasa toonud? Et esitas teksti, mis firma PR osakond polnud heaks kiitnud.
Ohutussüsteemi väljalülitamine on oletus, kuid paraku väga võimalik.
Mingeid tundmatuid tulesid ei saa rongijuhi jaoks olla ja manuaalist ta midagi ei otsi. Signaaltuled tambitakse pähe väljaõppe ajal. Iseasi, kui juhtkond leidis, et rong on rong ja juhid väljaõpet ei vaja.
Äärmiselt loll küsimus! Vedurijuht pidanuks avama uksed, kui teab, et reisijaid palju ning tuleb seisak. Ning võtabki mikrofoni ja ütleb:
"Lp reisijad!On tekkinud väike tehniline probleem, mille lahendamiseks kulub veidi aega. Esimesel võimalusel anname täiendavat infot!"
http://www.ohtuleht.ee/536946
Koos EKA-ga näiteks!
Ja koos säästlike lahendustega tänavate ehituses ja valgustuses, uue elamupiirkonnaga jne.
Saaks ehk ka ühistranspordi Kesk-Eestis paremaks. Pealegi saaks ametnikud vahel ka rappa saata! Ega üks hea puhkus looduskaunis kohas paha ei teeks!
Tegelikult see ettepanek pole miski nali. Väheneks ju Tallinna ülerahvastatus, paraneks tööhõive ja teede seisukord maal. Õhkkond töötamiseks oleks parem. Saaks katsetada kaasaegseid lahendusi linnakese loomisel. Lähemal oleks eestimaine toit. Üle-Eesti oleks lähem asjaajamistele sõita, seda enam, et e-riigina paljudel puhkudel pole üldse vajalik. Justiitsministeeriumi puhul tasuks mõelda ka vangla rajamisele samasse külje alla. Kui nii vaadata, siis plusse oleks kõvasti. 
Viljandis oli karge hommik, vaguniküte sai tööle pandud, reisijate tulekuks oli konservikarbis mõnus olla! Tahtsin kirjutada rongis, aga eile õhtul lugesin puhketoas vedelavat DzD. Juhtkirjas kirjutati, kuidas küsitleti pealinna vanalinnas (mitte Baltiiskii vaksalis, meie visiitkardil) vene turiste. Rongi nr 34 Moskva-Tallinn kohta. Jubedad vagunid, õhupuudus, veeuputuseelsed tualetid (see muidugi vene propagandamasina vale, sest kas veeuputuseelses peldikus sai vett lasta?), jpm, kuid euroopalik!? Hinnatase! Põhimõtteliselt sama öelda ka Peterburi rongi kohta. Pole ka ime. Kui lisanduva rongi puhul jäeti väline külg sama räpaseks ja pandi vaid kasutatud istmed... Ja et Moskvas ning Peterburis seisavad meie rongid kõrvuti Sapsanide ja teiste enam-vähem tänapäevaste rongidega! Kui juba vene inimene meil ja vene ajaleht tunneb häbi, siis...mida teeme meie? Mina tunnen kohe väga! Poliitik ja/või ametnik nagunii hakkab rääkima aiaaugust...Kaasaegsete rongidega, riigile kuuluva, hea peremehe käes olev rahvusvaheline rongiliiklus? Väga imelik sõnadevalik, onju? Muidugi ei pane me neid sõitma Moskvasse, Peterburi, Minskisse, Berliini. Meie hoopis tuleme vastu rahvusvahelisele imperialismile ja anname paljudele võimaluse teenida RB pealt. Ehitame (kulutame teiste raha, nende, kelle kallal oma hambaid teritame - kreeklased, itaallased, pankurid...). Ja muidugi kui vaja seda jura üleval pidada, siis orjameelne eestlane maksab ja maksab neile seda tagasi... Mille puhul aga on ette teda-tunda-kahelda, et sinna ei tule kaupa ega reisijaid piisavalt, ei kohalikke ega välismaised. Kuid meil ongi ju oluline taas linnuke kirja saada!? Ja see on juba selline pirakas rahvusvaheline kotkas, mille nimel saame veel aastaid taguda vastu rinda isegi euromeedias ja ennast kiita.... Kommude kõnekeeles: Vo... b... ja orjol....
Ajalehed peaks ikka ära keelama! Kuigi need kellegi käpa all, ometi annavad samas liiga palju mittevajalikku infot rahvale. Lugesin
http://www.e24.ee/1371514/soda-maa-all
Kuidas siiani pole veel karmi käsku antud? Sest nagu Verekivis öeldi: Raad on ülbeks läinud! Meie valitsus ka, panid piirangu põlevkivi kaevandamisele! Kuid VKG pahandab, et ta peab kole palju maksma Eesti Energiale põlevkivi eest. Ja tahab mahtusid suurendada. Miks. Sest plaanib veelgi lisada tootmisvõimsust! Miks? Sest rahast ei saa küll. Mitte töötajate palga tõstmiseks muidugi. Ja mis sest, et tegemist on RAHVA VARAGA! Rahva vara kõlbab vägagi hästi priiskamiseks! Peale mind tulgu või veeuputus!? Kas peab austama sellist suhtumist või inimest? Ei pea!
Ja kui Viljandist väljusin, oli seegi ilus!
Ka regionaalminister Siim Kiisler leiab, et riigil pole väiksemate asumite paremaks ühendamiseks võimalusi. "Selline küsimusepüstitus lähtub eeldusest, et ühistranspordiga peaks igal ajal saama igast punktist igasse teise punkti. Paraku ei saa see ühistranspordi puhul kunagi nii olema, sellist paindlikkust saab omale lubada vaid isikliku auto olemasolul. Mis on paljude inimeste jaoks endiselt esimene eelistus, isegi kui buss viib koduuksest sobival ajal sobivasse sihtpunkti," tõdeb Kiisler. Tõsi: isiklik auto on vahel bussisõidust isegi odavam. Kuuldavasti eelistavad näiteks Kuressaare noored Tallinnas bussiga mitte käia. Lihtsalt seepärast, et bussipilet on 15,50 eurot, samas kui mitmekesi autoga minnes maksab ühe inimese sõit umbes 7 eurot.
"Üldiselt kehtib loogika, et sõita saab nii palju busse, kui palju bussitäisi on inimesi. Kui Haapsalust Tartusse oleks oluliselt rohkem igapäevaseid bussisõitjaid, siis sõidaks sinna ka rohkem busse. Loomulikult on küsimus, kas buss väljub kõigi jaoks sobival ajal, aga ühistranspordi puhul tulebki paraku teha selles osas kompromisse. Võib muidugi ka jõuga panna käima bussid iga kahe tunni tagant, aga siis tekib küsimus, kes need mõne sõitjaga bussid kinni maksab. Emotsioonide pealt ühistransporti korraldama hakata on väga kallis lõbu," leiab Kiisler.
Kuressaarest Tallinna 15 eurot? Loogiline, et siis tekivad FB-s grupid Haapsalu-Tallin-Haapsalu jpm. Miks ei võiks äkki hoopis bussis olla grupipiletid?
Küllap oleks ka Märjamaalt ja Raplast Haapsallu rohkem sõitjaid, kui sõita saaks "ekspressidega", mitte "tunneomakodumaad-bussidega", mis oluliselt kauem sõidavad. Seda näevad bussifirmad vaid Tart või Pärnu busside puhul, et ehk "Olulised on aeg ja kiirus", mitte aga teistel liinidel. Kui aga regionaalminister näeb vaid alg- ja lõpp-peatust, siis...!? Ja mida võiks tähendada "igal ajal igast punktist...?" Üks kord päevas, see on konkreetne termin. Ka 2 korda päevas! Igal minutil vast keegi bussi ei ootagi!?
Kui viitsitaks rohkem vaeva näha, oleks ka sõitjaid rohkem ja pietitulu samuti. Hädaldamisega ei jõua me kuhugi. Kui ainult sinnamaani, et kohad tühjenevad veelgi kiiremini...
Praegu ei ole veel hilja! Tuleb lihtsalt pead kokku panna ja kogu Eestimaa läbi hekseldada! Kus võimalik, panna kahe kohaliku liini asemel (mis kohtuvad "piiril", üks liin jne. Muidugi, väga raske on seda teha, kui haldusreformi tehakse vaid sõnades ja keegi ei tea, mis saab!? Kui bussid antakse erinevatele firmadele ja Maanteamet võtab asjad üle ehk kauges tulevikus... Visioone ei ole!
Mida kostab Ansip? Hädaldab? Vist küll. Sest rahvale raha anda ei ole, kuid...
http://www.e24.ee/1623124/ansip-jargmise-aasta-eelarve-on-200-300-miljoni-vorra-suurem
...küllap valitsejatele jätkub...
Kuigi Väärsi ütleb, et veofirmad on maanteeametiga rääkinud ka pikamaaliinide julgema doteerimise teemal, oleks ta sellega ettevaatlik. "Negatiivse näitena võiks meie lõunanaabrid tuua, kus otsustas riik, et kõik kaugliinid jagatakse laiali konkursi korras. Ja kui esmapilgul võis see tunduda tore idee, siis tänaseks on nii, et vedajad ei ole enam sõitjatest väga huvitatud, sest riik katab kulude ja tulude vahe dotatsiooniga ja seega teenust edasi ei arendata," selgitab Väärsi. "Eesti tänase süsteemi pluss on olnud see, et kõiki väiksemaid liine hoitakse vedajate poolt viimase võimaluseni käigus ja püütakse sinna inimesi juurde meelitada. Ja kui vaadata bussiparki, siis kõikidel vedajatel on see bussipark läinud aasta-aastalt järjest paremaks. Ja seda suuresti sel põhjusel, et kuidas autosõitja bussi saada."
Siit vähemalt kumab välja bussifirmade suhtumine nende endi esindaja sõnade läbi. Sest ei usu mina, et Eesti bussifirmad rohkem reisijatest hoolivad kui Läti omad! Vähemalt siiani seda näha ei ole, kui ehk uued bussid välja arvata. Kui buss, uus või vana, kuskil ei peatu, ei saa ju ka reisijad bussi astuda.
Valimised ukse ees. Kui lind üle lendab, saab rikkaks? Kas viie rikkama seas?
Kui mingis firmas pole jäetud vedurijuhile ÕIGUST INIMLIKKUSELE, tuleb juhtkond kaikaga minema peksta!
Vägeva linna esimene hoone!
See maja tuleks ehitada väljaspoole Tallinnat. Näiteks Vägevale!http://www.ohtuleht.ee/536946
Koos EKA-ga näiteks!
Ja koos säästlike lahendustega tänavate ehituses ja valgustuses, uue elamupiirkonnaga jne.
Saaks ehk ka ühistranspordi Kesk-Eestis paremaks. Pealegi saaks ametnikud vahel ka rappa saata! Ega üks hea puhkus looduskaunis kohas paha ei teeks!
Tegelikult see ettepanek pole miski nali. Väheneks ju Tallinna ülerahvastatus, paraneks tööhõive ja teede seisukord maal. Õhkkond töötamiseks oleks parem. Saaks katsetada kaasaegseid lahendusi linnakese loomisel. Lähemal oleks eestimaine toit. Üle-Eesti oleks lähem asjaajamistele sõita, seda enam, et e-riigina paljudel puhkudel pole üldse vajalik. Justiitsministeeriumi puhul tasuks mõelda ka vangla rajamisele samasse külje alla. Kui nii vaadata, siis plusse oleks kõvasti.
Tuesday, August 13, 2013
Rongireisijate arv mitmekordseks ilma raudteelasteta?
Viimasel ajal on kostnud väiteid reisijate arvu kasvust kahekordseks. Seda küll eelkõige eeldusena uute liinide avamiseks. On see võimalik? Ja mis selleks tehtud ning millised möödalaskmised terendavad?
Oluline muidugi küsimus: Millisest reisijatearvust üldse lähtutakse? Remontide eelsest või asendusbusside omast?
HINNAPOLIITIKA.
Esimene halb märge tuli alles hiljuti, kui räägiti vajadusest tõsta piletihinda. Väited, et "tegemist uute rongidega, kallimad ülalpidamiskulud", jpm on teatud mõttes alusetud. Ülalpidamine pidavat ju olema odavam, kuigi tegelikult võib see olla täiesti vastupidi. Ometi ei tohiks hindu OLULISELT tõsta. Rongiliiklus peab olema odavam kui bussiliiklus. Kui arvestada, et bussipilet Haapsalusse maksab 7 euro ringis ja sellise hinnaga tehtud ka arvestusi tuleviku võimaliku rongiliikluse tarbeks, siis tegelikult on see bussipiletihinnana ülepaisutatud. Riiga on mitu korda kaugem sõita, kuid pilet vaid kaks korda kallim!?
Piletihinna tõus oleks mõeldav vaid vähesel määral, selle järsk toimumine peletab koheselt hulganisti reisijaid. Seega on selle läbiviimine tahtlik reisijate arvu vähendamine ning vastutus langeb just neile, kes sellega hakkama saavad.
Ka mõjutab kuupiletite kadumine, mis praegu diiselrongides olemas ja on oluliselt soodsam. Ei saa unustada, et püsisõitjad väga oluline reisijate kategooria.
Paika tuleb panna ka konkreetsed soodustused. Parem pool muna kui tühi koor - see kehtib ka siin. Pensionäride sõidusoodustused peaks olema erinevad. Nii võiks tavasoodustus olla 30%, väljaspool tippaegu aga 50%. Rongiliikluse üks omadusi ongi ju see, et päevane reisijate voog on laias laastus ühesuunaline, hommikul Tallinna ja õhtul tagasi. Soodustuste paindlikum jagamine tagaks ka vastassuunas reisijate arvu kasvu.
Kindlasti on vajalik ka perepileti soodustus 50%. Eriti tänase elatustaseme juures on oluline, et pered saaksid soodsamalt sõita külla, puhkama, üritustele jne.
PILETIMÜÜK.
Kuigi midagi kindlat pole teada, on siiski kuulda, et kassasid rongipeatustes olema ei saa. Põhjuseks teadmatus, soovimatus ehk maksta renti jm. Mida see tähendab aga piletimüügile (pangakaart jm toimingud) rongides, on küllap selgusetu kõigile. Eriti mitteraudteelastele.
Juba praegu sõidavad küllalt suur osa reisijaid jänest. Sest paljudes rongides ei jõuta lihtsalt pileteid müüa, kassade kadumine suurendab seda osa veelgi. Rääkimata vajadusest rohkem teenindajaid rongidesse tuua, mis on samuti lisakulu.
Kassade puudumine ja Balti jaamahoones räpase turu jätkamine tähendavad, et isegi infopunkti ei tule?
SÕIDUPLAAN.
See nii laialdane teema, et nõuaks väga põhjalikku arutelu. esimesed märgid (intervall-sõiduplaan, ümberistumistega mittearvestamine jpm) näitavad, et puudub konkreetne arusaam ja siht.
Väga pahaendeline on vaid tööpäevadel käigus olevate rongide suur osakaal. Isegi kuni kahetunniseks ulatuvad pausid tipptundidel, olgu siis Riisiperest Tallinna, või Tallinnast Aegviitu ei ole kaugeltki normaalsed. Seegi näitab, et asjadest ei suudeta või ei taheta aru saada. Lisaks rongiliikluse ebaühtlusele tekitavad sellised erinevused alati segadust, mis pole sugugi vähetähtis. Nii on näiteks Elektriraudtee plaanides reisid erinevate värvidega, Edelaraudteel seda teha ei suudetud. Ning see tõi kaasa küllaga reisijate tähelepanematusest tekkinud probleeme neile endile. Ja ka kaebusi. Mis muidugi eriti kedagi ei huvita... Ning see ei kao kuhugi.
Ümberistumised peavad tagatud olema maksimaalses ulatuses. Aegviidust rongi saabumine samal hetkel kui sealt väljub Paldiski rong, on äärmiselt lubamatu. Eriti kui puhkepäevadel erinevused. Ja lubamatu juba seetõttu, et pime nägemus intervall-plaanist on justkui mingi võlukepikene, kuigi samas kaheteeline raudtee Aegviidu suunal lubab palju paindlikumalt asjadele läheneda.
Elektriraudtee plaan võita mõni minut kiirrongidega tähendab väga suurt reisijate arvu langust. Mittepeatumine Nõmmel on absoluutselt mõistetamatu. Kuigi samas tundub mulle, et ma mõistan põhjust. Seda, et ümberistumistest puudub igasugune arusaam. Ometi on Nõmme selle koha pealt äärmiselt oluline. Nagu ka Laagri. See, et linnaga ei suudeta kuidagi jõuda läbirääkimisteni sealse tasemel parklasüsteemi rajamiseks, on üks mure. Kuid lisaks on Laagri koht, kus väga aktiivselt istutakse ümber erinevatele bussidele. Ebamugavused, ajakaod jm tähendavadki reisijate loobumist "kiirest ja mugavast" rongiliiklusest ehk siis reisijate arvu vähenemist.
PERSONALIPOLIITIKA.
Sellel teemal ei soovita üldse midagi rääkida. Kuuldavasti aga algab nii vedurijuhtide kui klienditeenindajate töö vaid Pääskülast. Rääkimata sellest, kas ja kuidas töötajad peavad tööle saama ja jõudma (ma ei usu, et Elektriraudtee Pääskülla raudteelaste elurajooni rajab!?), on tegemist väga suure lisakuluga riigile ehk Elektriraudteele.
Hetkel on diiselrongide vedurijuhtide "kodudepoodeks" Tallinn, Pärnu ja Tartu. Pääsküla muidugi ka. Teenindajate puhul see veelgi laialdasem. Suuremate või väiksemate mööndustega peale eespool mainitute ka Viljandi, Pärnu, Türi, Valga, Riisipere, Aegviidu. Seda just selles mõttes, et ka neist paigust on töötajaid. Ja nii peaks see lausa ka jääma. Ehk peaks isegi teenindajaid juurde palkama Aegviidust, Koidulast jm?
Küsimus on igale inimesele, kes raudteest midagigi jagab, ülimalt lihtne. Võtame Viljandi ja Türi. Võimalik kolme rongi seismine öisel ajal Viljandis tähendab sealset ööbimist nii vedurijuhtidele kui teenindajatele. Vedurijuhte ööbimas minimaalselt 3, teenindajaid lausa 2 korda rohkem! Miks peab kulutama teenindajate puhkeruumidele (muidugi eraldi ööbimise inimliku tingimusena, mitte kolhoosivariandina, kus traktor kõigile teki peale tõmbab ja magamine ehk puhkamine tegelikult võimatu!)? Teenindajate elukoht antud piirkondades tähendaks aga seda, et jääb ära igasugune mõttetu rahakulutamine. Ning veelgi enam, kuna Viljandist reisijate arv ei ole eriti suur võrreldav hilisemate lisandujatega, on veelgi parem kui üks teenindaja tuleb rongi Viljandis ning teine Türilt!? Või mõnes Tapa suuna rongis lahkub üks rongist Aegviidus?
Seda enam on see oluline isegi Balti jaama keldrikakandite juures puhkamisega või Pääskülas, juhul kui keegi soovib tööle käia ikkagi väljastpoolt Tallinna.
Vedurijuhtide puhul lisaks Pärnule eriti oluline seesama probleem Tartus! Tunduvalt paindlikumad võimalused rongide ja töötajate töögraafikute koostamisel.
BALTI JAAM.
Kui suuremas jaamahoones saab olema säästumarket, siis tähendab see seda, et reisijate ootetingimused ei ole kuidagi võrreldavad Toompea ja selle puhvetiga. Juba praegu peavad olema reisijad alates kella 19-st lageda taeva all. Seda enam, et asjatundmatus tõi kaasa selle, et isegi katusealused, mis tavaks väga paljudes euroopalikes jaamades, puuduvad. Ja millest vist on häbi rääkida, sest selles osas valitseb täielik vaikus, kui Eesti üle uhkusetundmise osa välja arvata.
Balti jaama väiksem hoone ei ole pealinna visiitkaart. Pigem näeb see välja peldikuna. Rääkimata katusealuse pimedusest ning suutmatusest midagi ette võtta. Või lindude poolt täissitutud katusealustest, märgpuhastuse puudumisest, absoluutsest pohhuismist turistide suhtes jne. Turvalisusest ma ei räägigi, sest riik (ehk poliitikud) oma tulumaksuvähendamise teel võimule pääsemise nimel pole soovinudki tuua politseipunkti nii olulisse kohta.
Kogu suurejoonelise enesekiitmise jm taustal tundub häbemata naljakas, et isegi vanu infotabloosid ei suudetud kaasajastada, rääkimata nende paigutuse mõtestatusest. Olukord on kohutavast hullem, kuid asjapulgad ei suuda midagi taibata. Äkki peaks ikka nendegi palganumbrid üle vaatama? Ehk õnnestuks piletihinda mitte tõsta?
TARISTU.
Uhke presidendisõna. Presidendi, kes Haapsalus priske paraadi ajal rääkis Euroopast, aga mitte Eestimaast. President, kes tümitab miskit ameeriklast vitteris, kuid ei näe Eestimaad!? Kas reisijate arvu või valijate arvu kasvus on Vapramäe, Vorbuse, Sõmeru, Kalevi, Koogiste, Kõnnu jt kohtade inimesed sama ebaolulised kui muu Eestimaa? Minul on hullult häbi, paljude jaoks aga see ongi paljukiidetud Euroopa!
Suured apsakad Vastse-Kuustes, Jõhvis, Kadrinas, Lillekülas jm. Kas Hardo Aasmäe natuke liiga kitsalt asju ei näe? Ehk pole Elektriraudtee sadamapeo paadiuputamine ülekoormuse tõttu ainuke puudus, ehk läheb põhja ka Rehvi suvepäevade paat? Parempoolse ja liberaalse pohhuismiga?
RATTURID, INVALIIDID JA PEREPOLIITKA ÕIED - EMMED!
Ei Parts, Elektriraudtee, Edelaraudtee, Eesti Raudtee ega MKM pole tahtnudki näha tõkkeid rongidele tulekul ja sõitmisel. MKM-i vastus nende FB lehel sel teemal näitas, milline on nende tase. Soomes kuuldavasti pole ratturid tipptunnil Stadleritesse oodatud. Meil pole üldse oodatud. Kuigi isegi MINISTER lubas invaliididele pudrujõed ja piimamäed kokku! Või oli see vastupidi. Tegelikkuses on olukord katastroofiline! Miks ei tule Parts ratastooliga valimisvõitlusesse rongipeatuses? Sest ta teab, et see oleks oma partei torpedeerimine!
Ja seda nõuab Ets, kes vaid vihmavarju ja batrakovade nimel tegi tasuta transpordi oma jüngrite jaoks?
Asju, mis suurendavad-vähendavad kulusid vastavalt tegude tasemele (või tegevusetusele), on palju. Raudteeinfo telefon muutunud taas tasuliseks ja pole üldsegi mitte odav. Miks see üldse peaks nii kallis olema? Ja millist infot saavad nemad liinide dispetsheritelt jne? Tavaline helistaja ehk küsib rongi väljumisaega Nuustakult, selle eest kopsakat tasu küsida on häbematus. Teatud mõttes muidugi ka enda tegematajätmiste tagajärg. Oodata aga, et tööpraagi tagajärjel (hilinemised, rikked jne) tehtavate kõnede eest maksta pappi helistamise põhjustajale???
Kus on tasemel infosüsteemid rongipeatustes?
Friday, August 16, 2013
Peale puhkust...
Suvi pole veel läbi...
Filmist Keeristorm?
Männiku.
Käru. Keskmiselt vähem kui 12 reisijat rongi kohta....ühest uksest.
Aga rongiluule asemel nüüd rongikunst!
Näe, kuidas oskan uluda, uuuu....
Tartu. Heade mõtete linn.
Uhiuuel raudteel, Liivalt Ülemistele.
Poolik riik. Ühelt perroonilt saab viaduktile, teiselt mitte!?
(ja juba sain teada, et kahtlustus osutus tõeks - see viadukt on plaanis lihtsalt lammutada.)
Sügis tasapisi läheneb.
Püssi. Kogu Eesti mõttetuid ehitisi täis?
Sonda.
Sonda veetorn. Mälestised võsas!
Siit võsast algas kunagi Sonda - Mustvee kitsarööpmeline raudtee.
Jõhvi.
Narvas.
Taas veetorn, mida ootab vaid lagunemine...
Friday, September 6, 2013
Olen uhke... Kui on põhjust!
Olen uhke Eestimaa üle! Kui näen midagi head ja ilusat.
Vanaga suudame põgeneda pealetungiva uue eest! Kui kaua veel?Viljandis oli karge hommik, vaguniküte sai tööle pandud, reisijate tulekuks oli konservikarbis mõnus olla! Tahtsin kirjutada rongis, aga eile õhtul lugesin puhketoas vedelavat DzD. Juhtkirjas kirjutati, kuidas küsitleti pealinna vanalinnas (mitte Baltiiskii vaksalis, meie visiitkardil) vene turiste. Rongi nr 34 Moskva-Tallinn kohta. Jubedad vagunid, õhupuudus, veeuputuseelsed tualetid (see muidugi vene propagandamasina vale, sest kas veeuputuseelses peldikus sai vett lasta?), jpm, kuid euroopalik!? Hinnatase! Põhimõtteliselt sama öelda ka Peterburi rongi kohta. Pole ka ime. Kui lisanduva rongi puhul jäeti väline külg sama räpaseks ja pandi vaid kasutatud istmed... Ja et Moskvas ning Peterburis seisavad meie rongid kõrvuti Sapsanide ja teiste enam-vähem tänapäevaste rongidega! Kui juba vene inimene meil ja vene ajaleht tunneb häbi, siis...mida teeme meie? Mina tunnen kohe väga! Poliitik ja/või ametnik nagunii hakkab rääkima aiaaugust...Kaasaegsete rongidega, riigile kuuluva, hea peremehe käes olev rahvusvaheline rongiliiklus? Väga imelik sõnadevalik, onju? Muidugi ei pane me neid sõitma Moskvasse, Peterburi, Minskisse, Berliini. Meie hoopis tuleme vastu rahvusvahelisele imperialismile ja anname paljudele võimaluse teenida RB pealt. Ehitame (kulutame teiste raha, nende, kelle kallal oma hambaid teritame - kreeklased, itaallased, pankurid...). Ja muidugi kui vaja seda jura üleval pidada, siis orjameelne eestlane maksab ja maksab neile seda tagasi... Mille puhul aga on ette teda-tunda-kahelda, et sinna ei tule kaupa ega reisijaid piisavalt, ei kohalikke ega välismaised. Kuid meil ongi ju oluline taas linnuke kirja saada!? Ja see on juba selline pirakas rahvusvaheline kotkas, mille nimel saame veel aastaid taguda vastu rinda isegi euromeedias ja ennast kiita.... Kommude kõnekeeles: Vo... b... ja orjol....
Ajalehed peaks ikka ära keelama! Kuigi need kellegi käpa all, ometi annavad samas liiga palju mittevajalikku infot rahvale. Lugesin
http://www.e24.ee/1371514/soda-maa-all
Kuidas siiani pole veel karmi käsku antud? Sest nagu Verekivis öeldi: Raad on ülbeks läinud! Meie valitsus ka, panid piirangu põlevkivi kaevandamisele! Kuid VKG pahandab, et ta peab kole palju maksma Eesti Energiale põlevkivi eest. Ja tahab mahtusid suurendada. Miks. Sest plaanib veelgi lisada tootmisvõimsust! Miks? Sest rahast ei saa küll. Mitte töötajate palga tõstmiseks muidugi. Ja mis sest, et tegemist on RAHVA VARAGA! Rahva vara kõlbab vägagi hästi priiskamiseks! Peale mind tulgu või veeuputus!? Kas peab austama sellist suhtumist või inimest? Ei pea!
Ja kui Viljandist väljusin, oli seegi ilus!
SEE vist ei ole veel maha müüdud!? Nagu nii mõnigi majandusettevõte või -haru! Ja nagu paarimees ütles, nii mõnelegi poliitikule makstakse selle eest, et nii juhtuks!
Lugesin veel lehti!
Kes on valmis? Orjastav Randpere, kes viskas kinda valijale, jättes arutelule tulemata? Tegi minu silmis oma margi veel rohkem täis kui seni...
Mõni tuli. Üks, kes ajas demagoogiat ja sarnanes Etsile, teine, kelle jaoks (minu pettumuseks ja mitte ainult temas, vaid ka parteis) oluline multikulti selgrootus ja üks, keda tahaks usaldada....
Kuna üks ei tulnud, siis selle partei ja ka Etsi partei põhiteesi ei puuduta.
Aga need kolm!?
Üks! Lubame, aga oleme pehmed ja ärme midagi nõua. Ei võõrrahvalt, ei kapitalistidelt, ei maksumaksjalt.
Kaks. Nõuame, aga lisaks kohustusele tuleb veel maksta! Ikka kõike mõõdame rahas....
Kolm. Näeme inimest, rahvust, maad! Iga asja eest raha ei küsi. Oma raha jätame siia...
Eestlase orjameelsus ja võõramaalse viha on teada. tahaks loota, et keegi saab rohkem kui 10% ja keegi alla 4,5%. Aga kas Tallinna inimeste (oma kodukoha ja inimeste arvelt siia sissekirjutanud selgrootu kaasa arvatud) puhul tasub loota, et nad viitsivad lugeda ja mõelda? Tahaks loota!....
Siiski oli ka üks imepisike, aga pomm-muudatus!
Mis on pildil valesti? Ei see pole kiri "Musipane", vaid Riisipere!!! Ei suutnud uskuda! Aga siis mõistsin, et ju siis remont lõppenud! Et mitte vale pilti näha ja ka teile kirjeldada, läksin sõiduplaani vaatama!
Juba vaatasid ka teised. Küllap ei saanud aru, miks SIIN pole teisi Aegviitu suunduvaid ronge...
Aga Riisipere rong oli täitsa kirjas. Ümberistumisega Keilas! Kas nüüd rongijuht (kes Keila asemel pani tabloole Riisipere) saab karistada? Isegi Balti jaama diktor oli segaduses! Ma ei kuulnud ühtki teadet!!! Igal juhul ei saa uskuda, et Elektrielron võttis kriitikat kuulda!?
Hullem kui uhvod Aegviidu metsade kohal!
Tardusid Eesti Raudtee, libedusetõrje õppepäeva mees ja tuvid! Küllap isegi aeg peatus!
Aga lahkus kahtlane Riisipere rong ja aeg kulges edasi omasoodu....
Ootame kliente Balti jaamas, aga Paluperas, Husaris, Vastse-Kuustes, Kasemetsas?
Praegu vist on veel aega jätta Elron vahele ja mõelda välja asjalik nimi ning ka tsee asemel midagi kodumaist?
Porisem ja lumisem aeg tulemas, ometi trügivad rongile nii ratturid kui emmed!? Lausa issid!....
Kohvivalmidus enamasti vaid visiitkaardil, kas ka mujal?
Üks roheline, kes sõidab rattaga. Hallid ajurakud aga puuduvad kui jälgida sõidustiili!? Äkki läheks kalevipojaks?
Balti jaamas saab üht-teist. Miks mitte mujal?
On ühistransport (riigi toel saadud), kuid mitte MEIE oma? On parklad!? Kas areng on peatunud?
Kes tahab, leiab aga ikka midagi ilusat!...
On töötegijaid, on rahvuslikke paikku... Kas kujutaks ette siin kaare all tuhandeid multikultilasi laule laulmas?
Savisaare Ovrag?TÖÖTAB!
See on tänavuste valimiste löök lause! Mis sest, et löökauke, mis võib lõhkuda auto või ratta, rääkimata lastest rattal, on terve linn täis....
Aga avalikus ruumis liikudes võib näha paljusid, kes liiklevad väga hoolikalt ja arvestavad teistega! Tore!
Mina siin enam varsti kella ei löö....
***********************************************
Ei taha massiüritustel osalejad enam väga rongiga sõita. Kardavad ülekoormust? Aga tublid, midagi pole öelda!
.....
Me ei suuda tööstuskülade juures tagada normaalset ühistransporti, ühe liigiga tulles, peab teisega tükk maad tagasi sõitma. Kus on siin kiirus ja aeg? Need, millest räägitakse "globaalsetes" projektides?
Kadrina soovib vald tuua peatuse siia, inimeste juurde. Et teha parkla, siduda rongid bussiliiklusega jne. Ideaalne, lausa näidiskoht!
EVR kui riik aga ühtegi asjalikku põhjust toomata, sellest aru ei saa ja eelistab nurgataguseid.
Sõmeru inimesed ootavad ka, kuid käeulatuses olevad rongid vaid kihutavad mööda! Pole lootust ka RB-le...
Auvere, Lehtse, Püssi jpt kohad. Kiirusepiirangu kõrvaldamine võtab aasta või rohkemgi. Kulub tohutult kütust ja aega. Mil moel me veel RB-ga hakkama saaksime?
Kuidas saada arheoloogiamälestisi?
1. Peidame võssa ja muidu silma alt ära.
2. Laseme ajahambal natuke pureda.
3. Siis teeme arheoloogilised kaevamised, et "avastada" vundament vm...
Kuldsed rööpad ja kaubavedude kahanemine.
Ootesaalist ehk selle puudumisest ma ei räägigi.
Autopesula, küüned-ripsmed... Meie majandus?
SEDA jaamahoonet põhjuseks tuues ei saavat EVR peatust mõistlikku kohta viia!!! Mitmes hoone on see EV-s, millel laguneda lastakse?
Mitmed mõisad lagunevad?
Aga ehitame vägevad EKA ja ERM ja palju muud. Kui me ei suuda midagi ülevalgi pidada, mida me laristame?
Saturday, September 7, 2013
Mis meil viga on?
Ma ei kavatsegi siin rääkida saatest "Mis sul viga on?", vaid sellest, kus tõepoolest midagi viga on.
Kogu artikli toon on selline...hädine! Kui meil ollakse nii hädised, mille üle me siis uhked oleme? Ansip oma kaaslastega on uhke hädise Eestimaa üle?
http://www.ohtuleht.ee/536064
Põhisõnum siis selles, et paljud bussiliinid väidetavalt ei tasu end ära. On see ikka nii? Ja kas tõesti ei saa midagi muuta?
Kui ühistranspordiühendus Eesti suuremate keskuste vahel on suhteliselt heal järjel, siis vaid astmekese võrra väiksemate asumite elanike võimalused on kitsad. Haapsalu ja Tartu vahel on enamikel inimestel kõige lihtsam sõita Tallinna kaudu – see ei tee ka teed oluliselt pikemaks.
Keegi ei taha tegelikult sõita?
Samas on Läänemaa keskuslinn Pärnust vaid 100 kilomeetri kaugusel ja nendegi linnade vahel sõidab päevas vaid üksik buss. "Edasi peab skeemitama Lihula kaudu, mis on veel päris talutav," selgitab Marii. "Või hoopis mingite kaugemate kohtade kaudu." Ilmselt tekitab paljudes seesugune sõit kiusatuse minna samuti Tallinna kaudu, lisades sajakilomeetrisele sõidule teist sama palju, mis kajastub ka hinnas.
Mis jama see on? Haapsalust Pärnusse ja Tartusse on bussiliiklusel vaid siis mõte, kui sõidetaks kõige vähem 3 korda päevas! Mõtlema peab piletihindade, peatuste, ümberistumiste jpm peale. Kui aga Tartust pole võimalik ühe päeva see Haapsalus ära käia, siis on midagi ikka mäda küll. Kas inimene peab sinna ööbima jääma? Kindlasti ei ole hea ka vaid kahel korral päevas bussiühendus, sest punktist A punkti B jõudes oleks vaja mingigi valik tagasituleku aja suhtes, seepärast ongi minimaalne 3 sõitu päevas.
http://www.peatus.ee/#route_search;A21945;A34039
Peatus.ee näitab Haapsalust Pärnusse ühte bussi päevas ja ümberistumisega veel mõnda, kuid mitte Lihulas, vaid Vana-Pääskülas? Kas siin pole Maanteeameti tegematajätmistega tegu?
Nagu seegi, et Lihulasse sab nõlemalt poolt, kuid otseliine käima panna ei suudeta...
Põhjendus, miks otseliinid puuduvad, on sõitjate piisav huvi puudumine. "Muidugi ei taha ükski bussifirma võtta kasutusele pooltühje liine, sest ega siin 10 000 inimesega ei täida selliseid liine. Surnud ring," räägib Marii. Temaga nõustub ka bussifirma Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. "Paljuski hakkab tänaseks eriti väiksemate kohtade liine mõjutama see, et elanikkond väheneb. Paiknetakse ümber suurematesse asumitesse ja väikestes kohtades, maakohtades jääb lihtsalt potentsiaalseid sõitjaid vähemaks. Siin-seal on liine vähemaks jäänud. Eks see tendents pigem selles suunas liigub küll, jah," sõnab Väärsi. "Riigil tuleb hakata selgemalt ja suuremas mahus väiksemate kohtade vahelisi ühendusi toetama."
Ent olukord on keerulisem, sest kuigi riik ühistransporti põhimõtteliselt toetab, siis bussiliikluse puhul on toetus piiratud maakonnasiseste liinidega. "Maanteeamet on minu teada ka kutsunud vedajaid kindlatele liinidele teenust pakkuma, kui on näha, et auk sees on, aga eks vedajate reaktsioon sõltubki tasuvusest. Minu teada on riigi poolt toetatavaid kaugliine vaid üksikuid," selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik Rein Lätt. Iroonilisel kombel on seesama kord päevas Haapsalust Pärnusse sõitev liin riigieelarvelise toetusega. "Arvatavasti vähemalt lühemas perspektiivis riik ise kaugliinide tellimisega tegelema ei hakka, st avaliku teenindamise lepingu alusel bussiliiklust kaugliinidel märkimisväärses osas ei tule, kuna selleks pole lihtsalt raha ja see eeldaks hankemenetluse tõttu ka suurt halduskoormuse tõusu."
Sama pessimistlik on ka maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos. "Kui tõstatada küsimus, et miks riik maakonnakeskuste vahelisi kaugbussiühendusi suuremas mahus ei toeta, siis tuleks seda teha olemasolevate maakonna ja regionaalliinide arvelt, mis viiks aga selleni, et mitmetel maapiirkondadel kaoks olemasolevad ühendused lähima suurema tõmbekeskusega," leiab Roos.
Taas tuuakse põhjuseks leige huvi! Mis siis selle taga on? Pole ime kui üheks põhjuseks piletite hinnad. Kui Tallinnast Riiga võid saada ehk ka 15 euroga, siis siin heal juhul Haapsalust Tallinna ja tagasi. Millest nii suured hinnaerinevused kilomeetri kohta? Ja kus on perepiletite soodustused? Tundub, et rohkem seisab asi ikkagi bussifirmade suhtumise taga. Seda enam, et "magusamate" liinide puhul nagu Tartu - Tallinn jmt on ka tihti vägagi tühje busse.
Tühjuse üheks põhjuseks on tihti ka bussifirmade "kiiruse- ja ajalembus"! Artikli lõpus räägitakse Lätist ja kirutakse sealsete bussifirmade ükskõiksust. Meil siis pole seda või? As Sebe võiks rohkem peeglisse vaadata, enne kui kuskil sõna võtab! Laagri uus peatus neid ei huvita, küsimusele alusuuringute vm kohta ei vastata!? Küllap on selliseid probleeme Eestis sadu, ometi peab nende arvates ikka riik olema see, kes peaks vaesekesi rohkem toetama hakkama. Mis sest, et vaeste rollis ikka rohkem reisijad, mitte bussifirmad! Võib arvata, et kohalike liinide toetuste arvelt (näidatakse ehk mingeid kulusid suuremana kui on? Laenatakse oma firma see rahasid? jne) saab kannatad kaugliinidel ka mõningat alatäituvust!?
Reisijate arvu puhul on eriti oluline reisijate "juurdepääs" bussidele. Küllap ei ole bussifirmade bossid ise proovinud sõitakesklinnast Haapsalu või Pärnu vm bussile!? Miks peab inimene sõitma n.ö vales suunas ehk bussijaama, kui ta võiks linnaliinidega sõita "ettepoole"? Ja küsimus ei ole ainult Vana-Pääskülas, vaid ka Järve ehk täpsemini Risti peatuses. Miks kaugliinid seal ei peatud? Ei huvitu ka Maanteeamet ega linn! Olen käinud T-Väiksest linnaliiniga Vana-Pääskülla. Pool tundi sõitu! Järvele võtaks see aega vaid mõned minutid! Miks ei saa?
Sest ikka on põhjuseks "mittetegelemine". Ma ei tea, kas on tegu teadmatusest, oskamatusest, arusaamise puudumisest, pohhuismist, viletsas palgast, või millestki muust tulenevaga. Pigem nende kõige koosmõjust!
Põhjuseid muidugi teisigi. Küllap on palju olnud selliseid liine, mis käima pandud, kuid informeerimine piirdub vaid reakesega oma kodulehel. Nagu peaks ka tihe sõitja aina surfama sadele kodulehtedel. Selle asemel, et millegi lisandumisel maksimaalselt silmatorkavalt teavitada sellest kõikides liinile jäävates peatustes ja sageli isegi kaugemates! Igas vähegi suuremas peatuses peks olema kas siis bussifirmade reklaamstendid või kogu kompott Maanteeameti kätte anbda ja juba nemad informeeriksid sellest. Veelgi parem, ekraanidel-tabloodel!
Veelgi parem oleks muidugi kui riik võtaks bussiliikluse oma kätte, siis oleks lihtsam likvideerida dubleerivaid liine, lisada peatusi või muuta sõiduplaane jne. Rääkimata sellest et Pärnust ja Haapsalust Lihulasse sõitvaid busse ühildada ja nende tulubaasi oluliselt parandada!
Ehk peaksid Maanteeameti ametnikud olema kohustuslikult FB teatud gruppide "sõbrad"?
Kas buss ootab?Kogu artikli toon on selline...hädine! Kui meil ollakse nii hädised, mille üle me siis uhked oleme? Ansip oma kaaslastega on uhke hädise Eestimaa üle?
http://www.ohtuleht.ee/536064
Põhisõnum siis selles, et paljud bussiliinid väidetavalt ei tasu end ära. On see ikka nii? Ja kas tõesti ei saa midagi muuta?
Kui ühistranspordiühendus Eesti suuremate keskuste vahel on suhteliselt heal järjel, siis vaid astmekese võrra väiksemate asumite elanike võimalused on kitsad. Haapsalu ja Tartu vahel on enamikel inimestel kõige lihtsam sõita Tallinna kaudu – see ei tee ka teed oluliselt pikemaks.
Keegi ei taha tegelikult sõita?
Samas on Läänemaa keskuslinn Pärnust vaid 100 kilomeetri kaugusel ja nendegi linnade vahel sõidab päevas vaid üksik buss. "Edasi peab skeemitama Lihula kaudu, mis on veel päris talutav," selgitab Marii. "Või hoopis mingite kaugemate kohtade kaudu." Ilmselt tekitab paljudes seesugune sõit kiusatuse minna samuti Tallinna kaudu, lisades sajakilomeetrisele sõidule teist sama palju, mis kajastub ka hinnas.
Mis jama see on? Haapsalust Pärnusse ja Tartusse on bussiliiklusel vaid siis mõte, kui sõidetaks kõige vähem 3 korda päevas! Mõtlema peab piletihindade, peatuste, ümberistumiste jpm peale. Kui aga Tartust pole võimalik ühe päeva see Haapsalus ära käia, siis on midagi ikka mäda küll. Kas inimene peab sinna ööbima jääma? Kindlasti ei ole hea ka vaid kahel korral päevas bussiühendus, sest punktist A punkti B jõudes oleks vaja mingigi valik tagasituleku aja suhtes, seepärast ongi minimaalne 3 sõitu päevas.
http://www.peatus.ee/#route_search;A21945;A34039
Peatus.ee näitab Haapsalust Pärnusse ühte bussi päevas ja ümberistumisega veel mõnda, kuid mitte Lihulas, vaid Vana-Pääskülas? Kas siin pole Maanteeameti tegematajätmistega tegu?
Nagu seegi, et Lihulasse sab nõlemalt poolt, kuid otseliine käima panna ei suudeta...
Põhjendus, miks otseliinid puuduvad, on sõitjate piisav huvi puudumine. "Muidugi ei taha ükski bussifirma võtta kasutusele pooltühje liine, sest ega siin 10 000 inimesega ei täida selliseid liine. Surnud ring," räägib Marii. Temaga nõustub ka bussifirma Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. "Paljuski hakkab tänaseks eriti väiksemate kohtade liine mõjutama see, et elanikkond väheneb. Paiknetakse ümber suurematesse asumitesse ja väikestes kohtades, maakohtades jääb lihtsalt potentsiaalseid sõitjaid vähemaks. Siin-seal on liine vähemaks jäänud. Eks see tendents pigem selles suunas liigub küll, jah," sõnab Väärsi. "Riigil tuleb hakata selgemalt ja suuremas mahus väiksemate kohtade vahelisi ühendusi toetama."
Ent olukord on keerulisem, sest kuigi riik ühistransporti põhimõtteliselt toetab, siis bussiliikluse puhul on toetus piiratud maakonnasiseste liinidega. "Maanteeamet on minu teada ka kutsunud vedajaid kindlatele liinidele teenust pakkuma, kui on näha, et auk sees on, aga eks vedajate reaktsioon sõltubki tasuvusest. Minu teada on riigi poolt toetatavaid kaugliine vaid üksikuid," selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik Rein Lätt. Iroonilisel kombel on seesama kord päevas Haapsalust Pärnusse sõitev liin riigieelarvelise toetusega. "Arvatavasti vähemalt lühemas perspektiivis riik ise kaugliinide tellimisega tegelema ei hakka, st avaliku teenindamise lepingu alusel bussiliiklust kaugliinidel märkimisväärses osas ei tule, kuna selleks pole lihtsalt raha ja see eeldaks hankemenetluse tõttu ka suurt halduskoormuse tõusu."
Sama pessimistlik on ka maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos. "Kui tõstatada küsimus, et miks riik maakonnakeskuste vahelisi kaugbussiühendusi suuremas mahus ei toeta, siis tuleks seda teha olemasolevate maakonna ja regionaalliinide arvelt, mis viiks aga selleni, et mitmetel maapiirkondadel kaoks olemasolevad ühendused lähima suurema tõmbekeskusega," leiab Roos.
Taas tuuakse põhjuseks leige huvi! Mis siis selle taga on? Pole ime kui üheks põhjuseks piletite hinnad. Kui Tallinnast Riiga võid saada ehk ka 15 euroga, siis siin heal juhul Haapsalust Tallinna ja tagasi. Millest nii suured hinnaerinevused kilomeetri kohta? Ja kus on perepiletite soodustused? Tundub, et rohkem seisab asi ikkagi bussifirmade suhtumise taga. Seda enam, et "magusamate" liinide puhul nagu Tartu - Tallinn jmt on ka tihti vägagi tühje busse.
Tühjuse üheks põhjuseks on tihti ka bussifirmade "kiiruse- ja ajalembus"! Artikli lõpus räägitakse Lätist ja kirutakse sealsete bussifirmade ükskõiksust. Meil siis pole seda või? As Sebe võiks rohkem peeglisse vaadata, enne kui kuskil sõna võtab! Laagri uus peatus neid ei huvita, küsimusele alusuuringute vm kohta ei vastata!? Küllap on selliseid probleeme Eestis sadu, ometi peab nende arvates ikka riik olema see, kes peaks vaesekesi rohkem toetama hakkama. Mis sest, et vaeste rollis ikka rohkem reisijad, mitte bussifirmad! Võib arvata, et kohalike liinide toetuste arvelt (näidatakse ehk mingeid kulusid suuremana kui on? Laenatakse oma firma see rahasid? jne) saab kannatad kaugliinidel ka mõningat alatäituvust!?
Reisijate arvu puhul on eriti oluline reisijate "juurdepääs" bussidele. Küllap ei ole bussifirmade bossid ise proovinud sõitakesklinnast Haapsalu või Pärnu vm bussile!? Miks peab inimene sõitma n.ö vales suunas ehk bussijaama, kui ta võiks linnaliinidega sõita "ettepoole"? Ja küsimus ei ole ainult Vana-Pääskülas, vaid ka Järve ehk täpsemini Risti peatuses. Miks kaugliinid seal ei peatud? Ei huvitu ka Maanteeamet ega linn! Olen käinud T-Väiksest linnaliiniga Vana-Pääskülla. Pool tundi sõitu! Järvele võtaks see aega vaid mõned minutid! Miks ei saa?
Sest ikka on põhjuseks "mittetegelemine". Ma ei tea, kas on tegu teadmatusest, oskamatusest, arusaamise puudumisest, pohhuismist, viletsas palgast, või millestki muust tulenevaga. Pigem nende kõige koosmõjust!
Põhjuseid muidugi teisigi. Küllap on palju olnud selliseid liine, mis käima pandud, kuid informeerimine piirdub vaid reakesega oma kodulehel. Nagu peaks ka tihe sõitja aina surfama sadele kodulehtedel. Selle asemel, et millegi lisandumisel maksimaalselt silmatorkavalt teavitada sellest kõikides liinile jäävates peatustes ja sageli isegi kaugemates! Igas vähegi suuremas peatuses peks olema kas siis bussifirmade reklaamstendid või kogu kompott Maanteeameti kätte anbda ja juba nemad informeeriksid sellest. Veelgi parem, ekraanidel-tabloodel!
Veelgi parem oleks muidugi kui riik võtaks bussiliikluse oma kätte, siis oleks lihtsam likvideerida dubleerivaid liine, lisada peatusi või muuta sõiduplaane jne. Rääkimata sellest et Pärnust ja Haapsalust Lihulasse sõitvaid busse ühildada ja nende tulubaasi oluliselt parandada!
Ehk peaksid Maanteeameti ametnikud olema kohustuslikult FB teatud gruppide "sõbrad"?
Ka regionaalminister Siim Kiisler leiab, et riigil pole väiksemate asumite paremaks ühendamiseks võimalusi. "Selline küsimusepüstitus lähtub eeldusest, et ühistranspordiga peaks igal ajal saama igast punktist igasse teise punkti. Paraku ei saa see ühistranspordi puhul kunagi nii olema, sellist paindlikkust saab omale lubada vaid isikliku auto olemasolul. Mis on paljude inimeste jaoks endiselt esimene eelistus, isegi kui buss viib koduuksest sobival ajal sobivasse sihtpunkti," tõdeb Kiisler. Tõsi: isiklik auto on vahel bussisõidust isegi odavam. Kuuldavasti eelistavad näiteks Kuressaare noored Tallinnas bussiga mitte käia. Lihtsalt seepärast, et bussipilet on 15,50 eurot, samas kui mitmekesi autoga minnes maksab ühe inimese sõit umbes 7 eurot.
"Üldiselt kehtib loogika, et sõita saab nii palju busse, kui palju bussitäisi on inimesi. Kui Haapsalust Tartusse oleks oluliselt rohkem igapäevaseid bussisõitjaid, siis sõidaks sinna ka rohkem busse. Loomulikult on küsimus, kas buss väljub kõigi jaoks sobival ajal, aga ühistranspordi puhul tulebki paraku teha selles osas kompromisse. Võib muidugi ka jõuga panna käima bussid iga kahe tunni tagant, aga siis tekib küsimus, kes need mõne sõitjaga bussid kinni maksab. Emotsioonide pealt ühistransporti korraldama hakata on väga kallis lõbu," leiab Kiisler.
Kuressaarest Tallinna 15 eurot? Loogiline, et siis tekivad FB-s grupid Haapsalu-Tallin-Haapsalu jpm. Miks ei võiks äkki hoopis bussis olla grupipiletid?
Küllap oleks ka Märjamaalt ja Raplast Haapsallu rohkem sõitjaid, kui sõita saaks "ekspressidega", mitte "tunneomakodumaad-bussidega", mis oluliselt kauem sõidavad. Seda näevad bussifirmad vaid Tart või Pärnu busside puhul, et ehk "Olulised on aeg ja kiirus", mitte aga teistel liinidel. Kui aga regionaalminister näeb vaid alg- ja lõpp-peatust, siis...!? Ja mida võiks tähendada "igal ajal igast punktist...?" Üks kord päevas, see on konkreetne termin. Ka 2 korda päevas! Igal minutil vast keegi bussi ei ootagi!?
Kui viitsitaks rohkem vaeva näha, oleks ka sõitjaid rohkem ja pietitulu samuti. Hädaldamisega ei jõua me kuhugi. Kui ainult sinnamaani, et kohad tühjenevad veelgi kiiremini...
Praegu ei ole veel hilja! Tuleb lihtsalt pead kokku panna ja kogu Eestimaa läbi hekseldada! Kus võimalik, panna kahe kohaliku liini asemel (mis kohtuvad "piiril", üks liin jne. Muidugi, väga raske on seda teha, kui haldusreformi tehakse vaid sõnades ja keegi ei tea, mis saab!? Kui bussid antakse erinevatele firmadele ja Maanteamet võtab asjad üle ehk kauges tulevikus... Visioone ei ole!
Millist valimisreklaami uskuda?
Mida kostab Ansip? Hädaldab? Vist küll. Sest rahvale raha anda ei ole, kuid...
http://www.e24.ee/1623124/ansip-jargmise-aasta-eelarve-on-200-300-miljoni-vorra-suurem
...küllap valitsejatele jätkub...
Kuigi Väärsi ütleb, et veofirmad on maanteeametiga rääkinud ka pikamaaliinide julgema doteerimise teemal, oleks ta sellega ettevaatlik. "Negatiivse näitena võiks meie lõunanaabrid tuua, kus otsustas riik, et kõik kaugliinid jagatakse laiali konkursi korras. Ja kui esmapilgul võis see tunduda tore idee, siis tänaseks on nii, et vedajad ei ole enam sõitjatest väga huvitatud, sest riik katab kulude ja tulude vahe dotatsiooniga ja seega teenust edasi ei arendata," selgitab Väärsi. "Eesti tänase süsteemi pluss on olnud see, et kõiki väiksemaid liine hoitakse vedajate poolt viimase võimaluseni käigus ja püütakse sinna inimesi juurde meelitada. Ja kui vaadata bussiparki, siis kõikidel vedajatel on see bussipark läinud aasta-aastalt järjest paremaks. Ja seda suuresti sel põhjusel, et kuidas autosõitja bussi saada."
Siit vähemalt kumab välja bussifirmade suhtumine nende endi esindaja sõnade läbi. Sest ei usu mina, et Eesti bussifirmad rohkem reisijatest hoolivad kui Läti omad! Vähemalt siiani seda näha ei ole, kui ehk uued bussid välja arvata. Kui buss, uus või vana, kuskil ei peatu, ei saa ju ka reisijad bussi astuda.
Valimised ukse ees. Kui lind üle lendab, saab rikkaks? Kas viie rikkama seas?
Püüaksin lahata just lõpuks toodud viit punkti.
ReplyDelete1) nõrgema grupi jaoks sobib ilmselt tunneli tüüpi lahendus - sisuliselt näiteks metalltruup raudteetammi sees. Et ei oleks liiga pime, on võimalik otseselt raudteest eemal truubi ülemised moodulid läbipaistvast materjalist teha. Sellist metalltruubi tüüpi jalakäijate läbipääsu on tehtud näiteks Koidula sõlmes.
2) Viaduktid ON kallid, kuid kas ka koletult, võib kahelda. Arvan et kõik riigimaanteed viiakse kohustuslikus korras viaduktidega üle tee, kuid kohalike vallateede või erateede osas kindel ei ole. Maa-ameti kaardirakenduse maanteede osast võib uurida, kui palju neid ülepääse minimaalselt vaja on.
3) Ökodukte on mitmesuguseid, lihtsamad väikeloomadele on maksumuselt truubiga lähedased. Suurte loomade jaoks vajalik on viadukti klassist juba.
4) Maaelu on kahtlemata oluline. Kuid siin on paratamatu et mistahes lahendus kellegi huvisid riivab.
5) Kaubanduse laksu ei usu - ehk kui siis on sealpool see otsitud põhjus. Kaubandus paikneb reeglina riigimaanteede ääres ja KUI riigimaanteede võrk seeläbi sisuliselt ei muutu, pole ka hindadega jorisemist. Põllu- ja metsamajanduse osas on võimalused maaomandit korrigeerida läbi maakorralduse. Ehk siis, piire muuta nii et väheneks raudtee ületamise vajadus.