Kopli, märts 2023

 

Kui see oleks kell, siis Koplis aeg seisab? Nali naljaks. Päike siras jälle nii eredalt, et lihtsalt peab välja minema! Kuhu? Seekord liinidele, mere äärde.

 

 

 

Äge "tänavahooldus"! Teisalt, ehk ongi õige? Sest näe, ühed keeravad vasakule, teised paremale ega ei hakka ju igaühe jaoks teed lükkama? Lahe!

 

 

Sepa trammipeatuse kõrval pole ka veel ehitama hakatud, aga küllap mõne aasta pärast siingi uued majad. Muidugi oleks parem, kui oleks nagu liinidel mere ääres - vanad puumajad ja nende hoovialad, sest uueed karbid siin väga rõõmustavaid emotsioone ei tekita. Ei jalutajatel visuaalselt ega ka kõikidel elanikel mitte. Vaba ruum, ka nn Kopli ja Kalamaja hoovid, on väärtus omaette.

 

 

Hoolimata barakkide lihtsast olemusest on "paraadna" küll ka lihtne, aga ilus telliskiviosa. On üliäge, et osadel majadel neid alles jäetakse.

 

 

Ääretult rõõmustav oli, et Kase pargis lausa 3 kohviautomaati! Nii paljusid nägin ja piparmündikakao ka võtsin. Tõsi, peaks olema ka avalik joogiveekraan ja parimal juhul mitu.

 

 

Rongi ei tulnud. ja väga vinge veetorn, mida vist iga kord olen jälle ja jälle pildistanud. Äge oleks ka elamiseks, liftiga muidugi.

 

 

Neid karpe mainising. Alumisel pildil paremal näha olevad majad on vähemalt "iseloomuga" ja kahju, et siia uute majade puhul valitud nii prostad (mugandus vene keelest - lihtlabased) karbid. Rõdud on muidugi plussiks, aga nende keskel ehitatakse küll laste mänguväljakud, linna alla, kuid hoovitunnet vist ei anna? 

 

 

Üsna suure rahvaarvuga piirkond ja vaid üks buss? Tegelikult on jälle siin küsimus, miks Tallinna linnavalitsus ainult muneb? Kopli - kalama piirkonnast peaks olema ka ekspresse (nagu 66) ja isegi maakonnaliine. 66 on ju piisavalt ennast tõestanud, aga kilpkonnaajud toimivad nii aeglaselt? Koostöös ÜTK ehk riigiga tulebki ära unustada Tallinn kui eraldiseisev savisaarelik riik, käivitada on vaja Kopli - Viimsi, Kopli - Jüri jt bussiliinid. Väheste peatustega ja seega võimalikult kiired ning loomulikult tiheda sõiduplaaniga. Tasuta. Kõigile.

 

 

Puumajad, eriti "mittemustad" on aga mu jalutuskäikudel alati osa positiivse meeleolu tekitajatest. Stiilsed, ilusad, värvi- ja detailirohked. Neid sõidutee valgusteid muidugi pole siingi vaja, piisaks kinnistutel olevatest, ukseesise ja kõnnitee valgustamisest. Oleks veel ilus ja hingelähedasem.

 

 

Ohoo, siin mere ääres ongi veekraan? See on juba tase! Ja tore, et ka üsna silmatorkava kujundusega.

 

 

Jalutajaid oli rohkemgi, kuigi päris mere ääres osutus üsna tuuliseks ja kõledaks olema, seega pikaks ei jäänud. Aga hea ikkagi, iseenesest võinuks merd ikka vaadata, tuul siis selja tagant ja riietus hea.

 

 

Siit saab ka üsna hästi Paljassaarde edasi liikuda, peab kevadel sellegi vahemaa ehk läbi käima.

 

 

Lapsed ennast nii lihtsalt aga heidutada ei lase. Kui saab joosta ja kiikuda, siis tehakse seda hoolimata ilmast.

 

 

Väga vinge hooviala! See on selgelt hindatõstev ehk elukeskkonda siin paremaks tegev.

 

 

 

 

Mitte üks tänapäevane telliskivi ei annaks sellist võrratut paraadnat! Väga ilus, kuigi lihtne on ka varikatus, majanumbrid stiililt ja puuduvadki vaid siia eriliselt sobivad valgustid. Mis omakorda ka kümmekond korda soodsam kui maksumaksjale kaudselt linnamaal olevad.

 

 

Ilusamat maja annab ehitada!

 

 

Nende mustade majade puhul on vähe minu meele järgi, aga näiteks see uks on väga kihvt!

 

 

Kakao joodud ja kuna rongi ei tulnud, siis suund Kase parki.

 

 

Puuduvad vaid veekraanid.

 

 

Tagasiteel oli mõnus otsida igasugu vaatenurki pildistamiseks.

 

 

 

 

Stroomi.

 

 

Ikka tramm ka pildile! Ja ennäe, tuttav trammijuhtki.

 

 

Lõpp.