Reede, 18. november 2022

Balti Ühispeatus - ehk miks ei suudeta tööd hästi teha?

 


 

 https://www.err.ee/1608791473/bussiterminali-esindaja-tallinnal-pole-uhtset-visiooni-balti-jaamale

 

Balti jaama piirkonna ümberehitus on tekitanud pingeid bussiparki haldava MTÜ Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse ja Tallinna linna vahel. Nimelt kardab keskus, et linna plaanide tõttu kaob maakonnaliinide terminal Balti jaamast. Linn sellist kavatsust eitab.

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk kirjutas novembri keskel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) läkitatud kirjas, et Tallinnal puudub senini kindel visioon, mida Balti jaama ala tulevikus endast kujutada võiks ning see seab ohtu terminali jätkamise senisel asukohal.

"Tallinna kommunaalamet lubas 2021. aasta jooksul koostada eelprojekti, kuid käesoleva hetkeni ei ole see valminud. Keskusele on antud protsess kestnud üle kahe aasta, kuid tänaseni puudub selge visioon tuleviku osas. Meile teadaolevalt puudub Tallinna linnavalitsuse eri allasutuste vahel ühtne visioon Balti jaama ja selle ümbruse lahendusele, mis tähendab, et tulevikus ei ole garanteeritud maakonnaliinide bussiterminali jätkumine antud piirkonnas," kirjutas Nilisk MKM-ile.

Praeguseks on osa projektist muudetud hoopis roheala planeeringuks, märkis Nilisk. Ta sõnas ERR-ile, et MTÜ tõesti kardab, et kaotab oma ala Balti jaamas. See oleks aga kaotus ka linna- ja lähivaldade elanikele.

"Kui vaadata suurt pilti, siis Balti jaam on hea keskus, see on kesklinnas ja seal on esindatud kõik ühistranspordiliinid," sõnas Nilisk. "Me kõik hindame aega: kui maakonnaliin tooks inimese Tallinna äärelinna, kust ta peaks keskusesse edasi sõitma linna ühistranspordiga, siis on tal odavam osta auto. Meie huvi aga on see, et kasutataks ühistransporti, aga selleks peavad olema kiired ja mugavad ühendused," lisas ta.

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul pole ühistranspordikeskuse väidetel alust. "Just ühistranspordikeskuse soovidele vastu tulles on Tallinn tellinud uued eskiisid ala lahendamiseks," sõnas Svet. Ta soovitas MTÜ-l keskenduda oma põhitegevusele: piirkondliku ühistranspordi arendamisele.

Kirjas MKM-ile tegi Nilisk ka ettepaneku, et ministeerium taotleks praegu siseministeeriumile kuuluva Suurtüki 7 kinnistu andmise MKM-i haldusalasse "sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja teenindustaseme ja optimaalsete kulude hoidmiseks maakonna ühistranspordi korraldamisel". Praegu on Suurtüki 7 üleandmisprotsess siseministeeriumil menetluses. Nilisk ütles, et ühistranspordikeskus ei taha, et Suurtüki 7 ala läheks võõrandamisele. "Siis saaks selle endale tõenäoliselt linn," sõnas ta.

Tallinna kommunaalameti poolt on välja kuulutatud hange Balti jaama ühistransporditerminali eskiislahenduse loomiseks, millesse on kaasatud alljärgnevad katastriüksused Rannamäe tee 1, Rannamäe tee 5, Suurtüki 7, Põhja puiestee T6, Suurtüki tänav T3, Suurtüki tänav 8a ja Suurtüki tänav 12.

Võib kohe öelda, et Nilisk on nõrk ühistranspordi tundja ja PEÜTK meeskonna tase pole palju parem. Mis sest, et ise nad ennast kiidavad. Kas tal endal on kindel visioon olemas? Ei ole, sest maakonna liinivõrk on ajast ja arust ja MITTE MIDAGI POLE SIIANI MUUTUNUD!

* Erinevate suundade bussiliikluseks on erinevad hanked, mille tagajärjeks on ... mis?

 * Ühtne riiklik bussifirma, mis säästaks raha ja võimaldaks paindlikumalt liinivõrku muuta?

* Liin 180E on ainuke, mis murrab seda süsteemi, tähendab, saab ka teisiti?

Nõrkust ja teadmatus näitab ka see, mille punaseks tegin - mis tähendab HOIDA? Parandada on vaja? Esmalt tulebki maha istuda ja kiiresti paika panna plaanid, kuidas muuta nii maakonna- kui linnaliini võrku. Nimelt, kui trollide puhul pole suurt midagi parata, siis busside puhul tuleb viia Balti jaam kui alg- ja lõpp-peatus, miinimumini! Ning siinkohal tunnistan ausalt, et ühes asjas Niliskil pooleldi õigus! Kas ta tõesti suutnud õppida või .... tähendab see jutt siiski vaid poolikut arusaama ehk poolikut lahendust, ehk viletsa süsteemi hoidmist?

Nilisk:

"Me kõik hindame aega: kui maakonnaliin tooks inimese Tallinna äärelinna, kust ta peaks keskusesse edasi sõitma linna ühistranspordiga, siis on tal odavam osta auto. Meie huvi aga on see, et kasutataks ühistransporti, aga selleks peavad olema kiired ja mugavad ühendused,"
Sest see oleks nagu tõde? Jah, aeg ei ole tähtis vaid Tallinn - Tartu rongis, vaid ka külakohtades. Kõikjal. Ning äärelinna toomine olekski nonsenss, kuigi meil leidub ka neid "eksperte", kes nii teeks. Kuid Balti Jaam (ka Viru, Estonia) on ka teatud mõistes äärelinn. Kiired ja mugavad ühendused tähendavad vaid ühte - äärelinn tuleb läbida, asugu see mõistena siis tõesti äärelinnas või hoopis südalinnas. Viimsi - Stroomi,  Jüri - Tabasalu - need on vaid põhimõttelised näited, mida see süsteem tähendaks. Näiteks praegune liin 66. Mida see kaasa tooks? Ehk lähtuda ka arusaamast, et nt Priisle - Haabersti linnaliin läbiks Balti jaama, aga veel kaugemalt alustav ja lõpetav (Tabasalu?) maakonnaliin vähemate peatustega ei pea seda alati tegema ja suunduks läbi kesklinna?
On teada, et Balti jaama ja kesklinna vahel sisuliselt puuduva peatused ja ka reisijate arv on väike. Või teine nüanss, lääne- ja põhjasuunalt tulevad liinid lõpetaks D-terminalis, osaliselt? Miks peaks sinna saama vaid trammi,. ei muuga?

Balti jaam kui alg- ja lõpp-peatus võib jääda marginaalsele tasemele, seega pole ka kasutatava ala vähenemine midagi halba. Tähtis on paika panna liinid, kiiresti nii ka toimima ja ... sellest lähtuvalt rajada peatuskohad Balti jaamas. Muidugi perspektiiviga, sest siia võivad ju tulevikus pikeneda ka kaugliinid, vähemalt osa?

Miks ma aga Sveti ei usu väga? Sest kuigi ta üldsõnaliselt räägib igasugustest plaanidest, olgu see Balti jaamas, Lilleküla ühispeatuses vm, siis ei suuda ta vastata täpsustavatele küsimustele, mitte kunagi. Miks küll?

 

Omal ajal kui planeeriti üle Eesti uusi rongipeatusi, oli kõige tulemuslikumaks ametkondade esindajate väljasõit, kus ka osalesin. Ja kui on TAHTMIST, saab just nii, kohapeal kõige parema pildi ja arusaama. Kui arusaam ikka on eesmärk!?

 

 
Roheala (ma pole siiani saanud vastus sellelegi, kui palju ruutmeetreid läheb haljastuse, kui palju asfaldi ja kivi alla) on väga hea asi ja mida rohelisem, seda parem. Mitte ainult murulible ja põõsas pole siin mõõdupuuks vaid ikka pigem varjuandev rohelus.

 
Liinivõrk.
Osa tänaseid maakonna- ja linnaliine, mis praegu alustavad-lõpetavad siin või läbivad jaguneks hea lahenduse korral kaheks. Kuna Balti jaama läbimine on lisasõiduaeg, siis peab kindlasti osa liine suunama läbi linna hoopis Viru väljak - Pärnu maanteel, OTSE! Kui palju?Vaat see on miljoni dollari küsimus! Osa aga sõidakski Balti jaama kaudu, sest ka rongidega sidumine on ülioluline ja linna tänavavõrgu tõttu ei saa seda alati teha kõige mugavamalt ei Lillekülas, Tallinn-Väikses, Nõmmel ega mujal. Kohati annaks midagi muuta nagu terminal Järve Keskuse taga jms. 

Küll aga arvatavasti tuleks lähtuda ühes asjas tänasest paigutusest ehk et maakonnaliinid peatuks siin (sõidaks endiselt n.ö. sisse), linnaliinid aga Toompuiesteel kummalgi pool teed. Kuna tunnel kaob, õnnestuks ehk ka peatuste ala pikendada, praegusest tunnelist visuaalselt kahele poole? See annaks võimaluse ka maakonnaliinidel seal peatuda, aga küsimuseks jääb, kas need kõik mahuks seal seda tegema? Siin sõltubki paljutki siinläbivate liinide arvust.

Ja nii on üks nüanss veel - riik ega linn ei tohi lähtuda eeldusest, et kommertsvedajate "vinguviiul" bussijaam peab olema mõne bussifirma oma. Seega tuleb arvestada ka võimalusega, et kaugliine hakkab tulevikus siia rohkem sõitma. Nii võibki juhtuda, et vaja on Toompuiestee "äärt" linna- ja maakonnaliinide jaoks, sissepööramist ehk siinset platsi aga kaugliinidele?

 
Kuna sellise lahenduse puhul võib kaduda ka see seisuplats, saaks ehk praeguse ala ka laiendada, tekitades kaks koridori peatuvate busside jaoks? Nüüd muidugi tööd käivad, sest molutamise tõttu ei ole viitsinud ükski osapool PÕHJALIKULT asju läbi mõelda. Aga siiski?

 
Muidugi on vaja jätta ka trollidele läbisõidu võimalus, seega eelnev lahendus ei pruugi õnnestuda ja ehk see polegi vajalik. Lihtsalt näide, kuidas tuleb mõelda kõigile ja kõigele.
 
Ja muide, kui maakonnaliinid jäävadki siin peatuma ja trollid kõrvalt läbima, siis ... kas roheline Tallinn on mõelnud sellele, et ka nende kahe rea vahel kasvaks puud? Poleks ju vähetähtis tuleval aastal ennast tõeliselt rohelise mõtlejana näidata?



 
Aga tundub, et mingist rohelusest pole juttugi - ikka kivi ja betoon?

 
See plats peaks aga jääma tellimusreiside jm bussidele. Sest kuigi reisifirmad (Looduse Omnibuss, Germalo, Tiit Reisid jt) peavad täna piisavaks kesklinnast oma reise alustada, siis neilgi tuleks aru saada, et kesklinn võib jääda, aga reisi algpunkt peaks olema ikka Balti jaamas. Seal, kuhu tullakse ka rongidega ja bussidega Keilast, Tabasalust jm ehk et see otseselt seoses mugavusega ning ka tellimusreiside parema täituvusega.

 
Miks aga Nilisk kardab, et ala väheneb? Näe, asfalteeritakse ju ja seega isegi väljasõit terminali alalt jääb samale kohale? Vähemalt tundub nii?


 
Siin pildil vasakule jääv ala peaks ka siiski olema planeeritud võimaliku peatumiskoha, platvorm nr 7 näiteks? Ehk et kas oleks võimalik ja saaks siinset peatumisala pikendada ja ka maakonnaliinidele siin peatumisvõimaluse pakkuda? Või pole see vajalik või võimalik, aga sel juhul tahaks põhjendust kuulda.

 
Kindlasti aga on vaja pikendada peatumisala teisel pool teed, sest seal peaks peatuma nii bussid kui trollid ja ka maakonnaliinid, mis siit läbi kulgevad. Jah, saab ka nii, et ka Suurtüki suunal liikuvad bussid pööravad "sisse" ja siis uuesti välja, aga MIKS? Põrutaks ikka otse edasi, sest see oleks mugavam, ajavõidust rääkimata?

 
Ja kui tõepoolest hallid ajurakud tööle hakkavad ja asi ümber mõeldakse ... siis peab küll paar puud maha võtma, aga praeguse töö ikka ümber tegema? Kuigi seda enamasti pole karta, sest kui rind kummis lindid lõigatud, ei taha kunagi keegi oma viletsat tööd ju ümber teha, eks? Või eksin?







Vladimir Svet täna, kuni Balti jaama terminali alles ehitatakse, reklaamib ennast teisel alal.

 https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/10/mis-on-sadamatrammi-eesmark.html

 
Sealne ala on üsna kena, kuigi oma puudustega. Küll aga on transpordiühendused viletsad ja tramm neid kümnete miljonite eest ei lahenda 100%-selt. Üldse võiks sadamatrammi asemel alustada mujalt ja nii saaks oluliselt raha sääst.

Ahjaa, Kesklinna vanem paneb natuke huumorit ka!

Ühel pildil kükitab ta avaliku veekraani juures ja küsib:

Kus võiks asuda uued joogiveekraanid?🚰 Soovime lähiaastatel rajada Tallinnasse 15 uut avalikku veekraani ning küsime selleks teie mõtteid. Paku oma variante!
Где можно установить новые уличные краны с питьевой водой?🚰 Планируем в ближайшие годы построить в Таллинне 15 новых уличных кранов и собираем для этого ваши предложения. Предлагайте свои варианты!

Lähiaastatel? Mitte tuleval aastal vaid siis ca 3-5 kraani aastas või? Roheline Tallinn?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar