Tere!
Seekord siis postitus hoopis miniSIHV'ilt. :)
Mida lähemale suvele, seda rohkem kisub õue ja loodusesse. Kuigi vahepeal tekib tunne, nagu väljas oleksid karmid arktilised tuuled, siis seekord olid ilmad täitsa mõnusad.
Laupäevaks oli plaanitud külastada avatud kalasadamate päeva. Minu plaan oli ärgata kell 7 ja kodust väljuda enne kaheksat, et jõuda natukene peale 9st esimesse sadamasse, siis reaalsus oli see, et 7st üleval ja 8.40 alles startisime ja vist umbes 10.30 olime Võsu sadamas. Polnud enne Võsul käinud, aga tundub peab korra kindlasti veel minema. Kitsad ja looklevad teed metsade vahel tekitasid tunde - küll on tore, et kuskil ikka veel alles ilusaid metsasid.
Kuna Võsul oli parkimisega kitsas, siis Hara sadamas jätsime auto kohe heaga kaugemale, aga pärast tuli välja, et seal oleks saanud ka lähemale parkida. Ei teagi, kas ka seal oli mingi programm, aga kui meie kohale jõudsime, siis sai seal lihtsalt ringi käia ja vaadata milline näeb välja allveelaeva baas (või noh, mis sellest alles oli jäänud).
Mäletan kunagi, kui sattusin mingile lehele ja seal postitaja jagas, et kui põnev ja müstiline see koht oli, siis olid ka endal kõrged ootused. Nagu näha, siis nüüd on hakatud seal ümbrust korda tegema ja salajane koht ei olegi enam nii salajane. Küll on ikka materjali kohale veetud, et see asi valmis ehitada. Hara saarel olla ka kunagi suvitatud ja seal pidi olema ka majakas, mis nõukogude ajal madalamaks tehti ning seetõttu nüüd enam puude vahelt üldse välja ei paistnud.
Päike oli õhtuks isegi põsed roosaks teinud :)
Pühapäeva(01.05) veetsime Vabaõhumuuseumis. Toimus seal väike laat ja kuna laps polnud seal veel käinud, siis võtsime tee ette ka sinna. Alguses vaatasime, et ilm kole ja ei tasu minna, aga umbes 11ks oli selge, et ilm jääb kuivaks ja seega autole hääled sisse. Kaheteistkümneks olime kohal ja lahkusime nelja ajal. Selle ajaga palju vaadata ei jõudnud, seetõttu peab lähiajal kindlasti tagasi minema. (Raha kulus siia sinna, parem ei hakka kokku lugema) Osade asjade puhul oli küll selline tunne, et käsitöö on tore, aga üle hinnata ka ei tasu. Aga see üks nendest teemadest, mille kallal ei ole mõtet arutleda, tekitab ainult tüli. :)
Kolu kõrtsi juures kõhtu kinnitades enne lahkumist, soojendas päike nii palju, et isegi jope võis seljast ära võtta.
(Fotode kasutamiseks küsida luba)
Oli tore ja nüüd järgmiste kohtade poole. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar