Pühapäev, 28. oktoober 2018
"Eesti Päevaleht" 24. okt
24. okt "Eesti Päevalehes" oli 2 väga huvitavat artiklit, mis valgustavad üpris paljusid asju ja väga erinevate nurkade alt.
Ann-Margii
 Nergi on pingutanud sisuka artikli nimel, kuid kui lähtuda puhtalt 
artiklist, mitte asjaomastega koosolekutel olemisest, tekivad küsimused.
 Enne peab aga mainima, et üldiselt on see mõte vägagi hea! Seda enam, 
et poliitikute armastatuim lubadus näitab pigem, et et tegu on 
populismi, mitte asjaliku planeerimisega. Muuhulgas on asjal aga jumet 
rahalises mõttes. Maanteede 4-realiseks ehitamine kõikide 
piiripunktideni (siin siis mõeldakse Narva, Luhamaa ja Pärnu maanteid?) 
maksaks 1,5 miljardit, raudtee elektrifitseerimine 500 miljonit eurot.  
Muidugi ei ole siin loos tehtud arvutusi hilisemate ülalpidamiskulude 
koha pealt, aga võib eeldada, et siingi on mitmekordne vahe!?
Uitmõte
 viib selleni, et näiteks RE peaks ju selle idee peale sillas olema? 
Nemad tahavad viia ju meid kindlalt edasi? Tegelikkuses on loos arvamust
 avaldamas vaid Maris Lauri, RE majandusprogrammi koostaja. Tema 
sõnavõtust aga selgub, et seda programmi ei saa toetada, sest Lauri (ja 
RE?) ei saa asjadest aru? Ta ju ütles kommentaariks TASAKAALUKALT, et 
neljarajaliste teede ehitamise puhul tuleb vaadata liiklustihedust ja 
ehitama peab mõistuspäraselt. Väga õige ju? Kus oli aga see 
mõistuspärasus ja vaatamine siis kui RE võimul oli? 
Lauri:
 "Raudteetransport on maanteest oluliselt keskkonnasäästlikum, ent mul 
tekib siin kohe kõhklus, et kas meil on võimeid teha sellist valikut. 
Nii lihtsalt see asi ei käi, et me enam maanteid ei ehita ja panustame 
ainult raudteedesse".
Kui
 mõelda "vaatamisele ja mõistuspärasusele", siis meenub RE vastuseis 
Rohuküla raudteele, vaikiv kõrvatvaatamine, kui Palo nõudis Võru 
rongiliiklusest unistamise lõpetamist, suutmatus raudteetransporti 
vajalikul tasemel arendada, Pärnu raudtee sulgemise toetamine, 
soovimatus käivitada rongiühendust Riiaga Tartu kaudu jms. Kuid ometi 
pidavat raudtee olema ju KESKKONNASÄÄSTLIKUM? Kui nii ongi, siis miks RE
 seda prioriteediks ei pea? Kuid veelgi enam, paneb RE paika arusaam, et
 idee tähendab maanteede EHITAMISE LÕPPU! Ei tähenda ju, nii palju kui 
ma artiklist aru saan? See tähendab siiski seda, mida Lauri olla ISE 
öelnud! Seda, et .... tuleb vaadata ja ehitada mõistuspäraselt!! Lauril 
ja RE-l on kõik segi nagu pudru ja kapsad? Täpselt nii ongi! Sest muidu 
oleks ju Rail Balticu planeerimisel KA käitunud vaadates ja 
mõistusepäraselt, aga just see oli asi, mida ei suudetud teha  isegi mitte 
karva võrra!!!
Idee
 väljatooja Mart Raamat põhjendab asju loogiliselt ja selgelt. Ning 
loomulikult rekade hulga vähenemine suurendaks teiste liiklejate 
turvalisust maanteid laiendamata. Ehk siis maanteede 4-realiseks 
ehitamisest loobumist, selles on point! SUURES tee-ehituses? Ma ei 
tahaks uskuda mitte kuidagi, et Raamat peab silmas teede ehituse 
lõpetamist! Muidugi ehitatakse teid jätkuvalt, remonditakse ja kohati ka
 laiendatakse. Mõistusepäraselt, mitte keskkonnale surmava paugu 
andmisega!
Küll
 eksib Raamat mõnevõrra ütlusega, et RB valmimine suudab pea kogu Ikla 
suunalise kaubaveo raudteele suunata. Osaliselt küll, kuid mitte pea 
kõike. Palju olulisem kaubavedude vähenemisel on hoopis ettevõtjate 
arusaamisele jõudmine, et tühisõidud ei ole in! Ja neid ei tehta 
lihtsalt selleks, et raha teenida, vaid ikka mõistusepäraselt kauba 
vedamiseks!
Aga
 muidugi on elektriraudtee loomiseks vaja juba täna otsuseid teha. Ammu 
olnuks vaja! Kuid seisak valitsuse seda ei võimaldanud, just 
mittearusaamise tõttu. Ja võib olla ka seepärast, et suundumus oli 
"sõprusele tee-ehitajatega"! Mitte riigile, rahvale ega keskkonnale. Ja 
oluline ongi otsustada varakult, kas osta juurde elektri- või 
diiselronge. Asi sõltub muidugi paljudest asjaoludest, näiteks ka 
sellest, kas lätlased on valmis elektrifitseerima raudteed alates 
Valgast? Ning veelgi rohkem, kas meie kontaktvõrgu pinge on sobiv 
kaubarongide jaoks ja siit lähtuvalt sellest, kas vaid reisiliikluse 
puhul on raudteel ööpäevas piisavalt rongipaare, et kontaktvõrk ennast 
ära tasuks? Muidugi on plussiks see, et EL-i abirahasid antakse 
lihtsamini projektidele, mis seotud kliimamutustega. Igal juhul saaks 
tulevikku silmas pidades midagi olulist ära teha!
Arvamust
 avaldab ka riikliku kaubavedaja Operaili juht Raul Toomsalu. Tema sõnul
 on asja arutatud (vedurite ostmist) ka MKM-i transiidikomisjonis, aga 
vastust ei saadud. Küll kogub tema sõnul Tartu suunalt Muugale liikuv 
kaubavedu raudteel populaarsust ja jutuks seegi, et sel suunal sõitvat 
päevas sada rekat (kas tõesti nii vähe??) ja üks kaubarong veaks ära120 
 reka kauba. Kui palju on  aga kaubaveokeid üldse päevas sel maanteel, 
koos siseriikliku veoga?
(Vahepeal tasub ehk lugeda ka seda. Olen varemgi öelnud, et kütu hakkab tulevikus vedusid vähendama ja see vaid tervitatav.
https://maaelu.postimees.ee/6437461/kutuse-hinnaralli-tostab-veoteenuse-hinda)
Küll
 aga ei leidnud ma "Maa Elust" lugu sellest, kuidas kaup poodi jõuab. 
Seekord COOP-ist. Jäi nagu meelde, et "päevas sõidavad selle ladudest 
välja sadakond veokit" ja neile lisanduvad siis ka sissetoovad. Kuidas 
nende arvu vähendada? Eks ikka mõistuspärase kaubatellimisega. Mitte nii
 nagu täna. Nii tihe vedu poodidesse ja üldse ei ole enamasti vajalik ja
 mõttekas, aga arusaamani jõudmine võtab aega. Muide, olen üpri kindel, 
et COOP-i efektiivsus pole üldsegi kõrge, aga see teine teema....
Aga
 kes viiks selliseid asju ellu? KE ja Kadri Simson? Karda, et seda ei 
juhtu. Sest Simson on korduvalt siin viidanud 4-realiste "võluväele" ja 
planeeritava RB variandi vajalikkusele. Seega, siit ei paista 
mõistuspärast lähenemist? Jutt sellest, et arendada tuleb mõlemat, on 
ümmargune. Ja 4-realised pole kindlasti ei arendamine ega isegi mitte 
võrdväärne lähenemine. Ann-Marii Nergi toob muuhulgas ka välja, et 
Simsoni põhjalikus kommentaaris pole sõnagi kliimaeesmärkidest! Samas ütleb 
Simson, et KE programmis ei ole sees KOGU raudtee elektrifitseerimist, 
aga ka Raamat räägib siin vaid kõigi piirijaamadeni kulgevate 
raudteede elektrifitseerimisest. Muide, ka Simson ja KE ei ole sõnagi 
arutlenud sel teemal, et jätta Haapsaluni (Riisiperest või Turbast vm) 
elektrifitseerimine ära! Rongide arv seal liinil ei ole piisav. Hetkel 
meil on diiselrongide kriis, kuid kui muid raudteid (v-a Tallinn - 
Viljandi) välja jättes keskendutakse idasuunale, siis võib mingil hetkel
 hoopis diiselronge üle jääda. Kuid küsimus muidugi ajafaktoris, kiirest
 elektrifitseerimine ei käi, aga Rohuküla raudtee peaks  valmima juba 
2020. Seega, kui kõige olulisemast lõigust rääkida, siis kas Aegviidu - 
Tapa - Tartu suudetaks selleks ajaks kontaktvõrguga katta? Kahtlane. 
Pole meil ju täna veel Lasnamäe trammigi, see aga mõnevõrra tõestab, kui
 aeglased ja kohmakad me oleme. Kuid Simsonil on siiski ka õige 
tähelepanek: kaupa raudteele ei too mitte eelkõige elektrifitseerimine 
vaid raudtee olemasolu üldse.
Aga
 kes siis teeks asja ära? EKRE? Toetab 4-realisi ja kompetentsi ei 
paista. Sotsid? Lubage naerda, nemad olid ühed esimesed 4-realiste 
valimislubadustena väljakäijaid. Isamaa? Vaevalt, sest ei suudeta isegi 
külabusse edendada. Eesti 200 ja ERE? Rohelised? RE? Nagu pakutud, siis 
vaevalt.VE? Mnjah....
Nii et idee on üldjuhul hea, aga pole, kes täide viiks? Tundub küll!?
Foto: Marnet Kokk.
Seda
 teemat, et autod peaks ratturist mööduma 1,5 m kauguselt veab 
"raskekaalulisem" tegija Toomas Kivimägi. Rehv. Ettepaneku tulihingeline
 pooldaja. Tegelikult poleks peale seda, kui jutuks suur küsimärk 
seaduse jõustamine ja sellele kommentaariks, et "liiklusseaduses on 
teisigi reegleid, mille jõustamine on keeruline", enam nagu mõtetki 
kommenteerida? Nojah, meil on ju mobiiliga roolis kõnelemise keeld ja 
keegi ei vaevu selle järelvalvega tegelema. Ja mitmeid muidki asju. Kas
 aga siin mõte midagi teha, kui nagunii täitmine pole oluline? Kivimägi:
 "ma arvan, et reegel toimib ka ennetavalt, isegi kui me ei oska praegu 
sõnastada, kuidas me järelvalvet teeme...." Ei oska? Miks siis üldse 
õpetama hakata?
Küll
 aga on ühes tal õigus. Probleem pole kindlasti marginaalne. Sest asi 
pole mitte statistikas, mille puhul tuuakse siin välja, et jaanuarist 
augusti keskpaigani oli õnnetusi, kus rattur kannatada sai, 136 ja vaid 
kahe puhul aidamuks suurem külgdistants ehk õnnetust ära hoida, 
Tõepoolest, olulisem on turvalisusetunne, mitte see kui palju on õnneks 
läinud autode napil kaugusel möödatuhisemine. Maanteeamet arvabki, et 
seadus ei muudaks inimeste käitumist. Siinkohal aga on väga 
tähelepanuväärne Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik 
Ernitsa väljaöeldu, et "kuigi muudatused seaduses selle kohta, kuidas 
rattur võib teed ületada, kehtivad juba 4 aastat ja neist on palju 
räägitud, siis KOLMANDIK AUTOJUHTIDEST JA PEA POOL RATTURITEST ei tea ka
 täna, millest on jutt! Ja kui Kivimägi eeldab, et uue seaduse puhul 
järsku kõik teavad ja täidavad seda, siis .... on see väga eluvõõras 
arusaam!
Rahvaalgatajad
 leiavad (kas samal tasemel rahvaalgatajad, kes autojuhtidena leiavad, 
et aegalsem liikleja peab kiirema mööda laskma, kuigi ise aru ei saa?), 
et kirja saaks seadusesse minimaalne külgvaje 1,5 m ja kui seda pole 
võimalik tagada, siis ei tohi auto ka mööduda"! Seadusemuudatustele oli 
aruteludel kõige rohkem vastu Eesti linnade ja valdade liit, kes toetab 
nõuet asulavälistel teedel, aga asulates võib see olukordi hoopis 
ohtlikumaks muuta. Ma ei tea, kas tõesti on ka kedagi, kes üldse 
eeldaks, et selline seadus saaks kehtida asulasiseselt? Sest liidu 
sõnutsi teed-tänavad on kitsad, kõrvalevõtmiseks pole ruumi ja sageneb 
laupkokkupõrgete oht.
Aga
 näed, leidub! Seesama Toomas Kivimägi, kelle arvates "Siis ei saa 
lihtsalt mööda sõita kui teine auto vastu tuleb! Kui sul pole piisavalt 
ruumi, siis pead ootama kuni vastassuund on vaba". Tule taevas appi! Oh,
 miks küll Ansip siit ära on? Ta peaks igapäevaselt sedasi paljudele 
reformierakondlastele hõikama!
Kui
 reegel saaks seadustesse kirja, tuleks hakata teid laiendama ja kogu 
eesti kontekstis oleks see määratu  kulu! Ja keskkonnavaenulik. Teede 
sellisel määral laiendamiseks kuluks tohutult maavarasid, selle 
talihoole nõuaks veelgi lisakulusid ja kuigi mõnevõrra oleks olukorrast 
ka kasu, siis karta on, et kahju oleks suurem! Pigem peaks asulavälistel
 teedel keskenduma kergliiklusteedele ja vaid seal, kus mõistuspärane 
(!), laiendama teid!?
Olen
 rattaga maanteedel ikka üpris palju sõitnud ja  võin üpris kindlalt 
öelda, et KUNI meetrijagu asfalteeritud teeperve osadel teedel vajaksime
 küll. Peaasi kui teeme asju VAADATES JA MÕISTUSEPÄRASELT! Osalt aga 
siis panustaksime kergliiklusteede võrgustiku arendamisse, seda enam, et
 sellest võidavad rohkem mitte ainult tavajalakäijad, vaid ka 
lapsevankritega liikujad ja rulluisutajad jm sportlased! Muide, 
kitsamatel teedel ma (helkurvestiga ja tahavaatepeegliga rattal 
ülevaadet omades) ma nii mõnelgi korral sõitsin keset sõidurada, kui 
autod mõlemas suunas minu juures kohtumas ja sundisin taganttulevat 
autot pidurdama. Sest mul ei olnud normaalset võimalust kõrvale võtta. 
Kuid loomulikult, esimesel võimalusel vabastasin tee! Sest peamine 
käitumisjoon oli mul HOOLI TEISTEST LIIKLEJATEST!
Aga
 kujutades ette, et autod (sh rekad) peaks kiirust sageli pea nullini 
viima, siis see on üle mõistuse ja sellist asja ei tohiks planeerida 
ükski "rahvaalgataja". Ei maksa kujundada arvamust, et rahvas on täies 
ulatuses loll! Ja kui mõelda eelnevale (ratturite teeületus, mobiil 
roolis jm) ning üldisele teadmatusele, siis on sama loll ka Sven Sesteri
 idee: keskenduda autojuhtide teavitamise kampaaniatele! Kui paned selle
 alla hunniku raha, siis mis on tulemus? Pigem peaks hoopis teenima 
teavitamise asemel eeskirjade rikkujate pealt trahviraha näol! Siis 
saaks ka rohkem rattateid....
 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar