Päevaleht 24 okt ja Balti kett ning Interliikumine ajaloos. Okt 2018

 

Pühapäev, 28. oktoober 2018

"Eesti Päevaleht" 24. okt

 

24. okt "Eesti Päevalehes" oli 2 väga huvitavat artiklit, mis valgustavad üpris paljusid asju ja väga erinevate nurkade alt.

 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ministeerium-tombaks-neljarealiste-maanteede-ehitamise-plaanile-kriipsu-peale?id=84097006

Ann-Margii Nergi on pingutanud sisuka artikli nimel, kuid kui lähtuda puhtalt artiklist, mitte asjaomastega koosolekutel olemisest, tekivad küsimused. Enne peab aga mainima, et üldiselt on see mõte vägagi hea! Seda enam, et poliitikute armastatuim lubadus näitab pigem, et et tegu on populismi, mitte asjaliku planeerimisega. Muuhulgas on asjal aga jumet rahalises mõttes. Maanteede 4-realiseks ehitamine kõikide piiripunktideni (siin siis mõeldakse Narva, Luhamaa ja Pärnu maanteid?) maksaks 1,5 miljardit, raudtee elektrifitseerimine 500 miljonit eurot.  Muidugi ei ole siin loos tehtud arvutusi hilisemate ülalpidamiskulude koha pealt, aga võib eeldada, et siingi on mitmekordne vahe!?

Uitmõte viib selleni, et näiteks RE peaks ju selle idee peale sillas olema? Nemad tahavad viia ju meid kindlalt edasi? Tegelikkuses on loos arvamust avaldamas vaid Maris Lauri, RE majandusprogrammi koostaja. Tema sõnavõtust aga selgub, et seda programmi ei saa toetada, sest Lauri (ja RE?) ei saa asjadest aru? Ta ju ütles kommentaariks TASAKAALUKALT, et neljarajaliste teede ehitamise puhul tuleb vaadata liiklustihedust ja ehitama peab mõistuspäraselt. Väga õige ju? Kus oli aga see mõistuspärasus ja vaatamine siis kui RE võimul oli?

Lauri: "Raudteetransport on maanteest oluliselt keskkonnasäästlikum, ent mul tekib siin kohe kõhklus, et kas meil on võimeid teha sellist valikut. Nii lihtsalt see asi ei käi, et me enam maanteid ei ehita ja panustame ainult raudteedesse".

Kui mõelda "vaatamisele ja mõistuspärasusele", siis meenub RE vastuseis Rohuküla raudteele, vaikiv kõrvatvaatamine, kui Palo nõudis Võru rongiliiklusest unistamise lõpetamist, suutmatus raudteetransporti vajalikul tasemel arendada, Pärnu raudtee sulgemise toetamine, soovimatus käivitada rongiühendust Riiaga Tartu kaudu jms. Kuid ometi pidavat raudtee olema ju KESKKONNASÄÄSTLIKUM? Kui nii ongi, siis miks RE seda prioriteediks ei pea? Kuid veelgi enam, paneb RE paika arusaam, et idee tähendab maanteede EHITAMISE LÕPPU! Ei tähenda ju, nii palju kui ma artiklist aru saan? See tähendab siiski seda, mida Lauri olla ISE öelnud! Seda, et .... tuleb vaadata ja ehitada mõistuspäraselt!! Lauril ja RE-l on kõik segi nagu pudru ja kapsad? Täpselt nii ongi! Sest muidu oleks ju Rail Balticu planeerimisel KA käitunud vaadates ja mõistusepäraselt, aga just see oli asi, mida ei suudetud teha  isegi mitte karva võrra!!!

Idee väljatooja Mart Raamat põhjendab asju loogiliselt ja selgelt. Ning loomulikult rekade hulga vähenemine suurendaks teiste liiklejate turvalisust maanteid laiendamata. Ehk siis maanteede 4-realiseks ehitamisest loobumist, selles on point! SUURES tee-ehituses? Ma ei tahaks uskuda mitte kuidagi, et Raamat peab silmas teede ehituse lõpetamist! Muidugi ehitatakse teid jätkuvalt, remonditakse ja kohati ka laiendatakse. Mõistusepäraselt, mitte keskkonnale surmava paugu andmisega!

Küll eksib Raamat mõnevõrra ütlusega, et RB valmimine suudab pea kogu Ikla suunalise kaubaveo raudteele suunata. Osaliselt küll, kuid mitte pea kõike. Palju olulisem kaubavedude vähenemisel on hoopis ettevõtjate arusaamisele jõudmine, et tühisõidud ei ole in! Ja neid ei tehta lihtsalt selleks, et raha teenida, vaid ikka mõistusepäraselt kauba vedamiseks!

Aga muidugi on elektriraudtee loomiseks vaja juba täna otsuseid teha. Ammu olnuks vaja! Kuid seisak valitsuse seda ei võimaldanud, just mittearusaamise tõttu. Ja võib olla ka seepärast, et suundumus oli "sõprusele tee-ehitajatega"! Mitte riigile, rahvale ega keskkonnale. Ja oluline ongi otsustada varakult, kas osta juurde elektri- või diiselronge. Asi sõltub muidugi paljudest asjaoludest, näiteks ka sellest, kas lätlased on valmis elektrifitseerima raudteed alates Valgast? Ning veelgi rohkem, kas meie kontaktvõrgu pinge on sobiv kaubarongide jaoks ja siit lähtuvalt sellest, kas vaid reisiliikluse puhul on raudteel ööpäevas piisavalt rongipaare, et kontaktvõrk ennast ära tasuks? Muidugi on plussiks see, et EL-i abirahasid antakse lihtsamini projektidele, mis seotud kliimamutustega. Igal juhul saaks tulevikku silmas pidades midagi olulist ära teha!

Arvamust avaldab ka riikliku kaubavedaja Operaili juht Raul Toomsalu. Tema sõnul on asja arutatud (vedurite ostmist) ka MKM-i transiidikomisjonis, aga vastust ei saadud. Küll kogub tema sõnul Tartu suunalt Muugale liikuv kaubavedu raudteel populaarsust ja jutuks seegi, et sel suunal sõitvat päevas sada rekat (kas tõesti nii vähe??) ja üks kaubarong veaks ära120  reka kauba. Kui palju on  aga kaubaveokeid üldse päevas sel maanteel, koos siseriikliku veoga?

(Vahepeal tasub ehk lugeda ka seda. Olen varemgi öelnud, et kütu hakkab tulevikus vedusid vähendama ja see vaid tervitatav.

https://maaelu.postimees.ee/6437461/kutuse-hinnaralli-tostab-veoteenuse-hinda)

Küll aga ei leidnud ma "Maa Elust" lugu sellest, kuidas kaup poodi jõuab. Seekord COOP-ist. Jäi nagu meelde, et "päevas sõidavad selle ladudest välja sadakond veokit" ja neile lisanduvad siis ka sissetoovad. Kuidas nende arvu vähendada? Eks ikka mõistuspärase kaubatellimisega. Mitte nii nagu täna. Nii tihe vedu poodidesse ja üldse ei ole enamasti vajalik ja mõttekas, aga arusaamani jõudmine võtab aega. Muide, olen üpri kindel, et COOP-i efektiivsus pole üldsegi kõrge, aga see teine teema....

Aga kes viiks selliseid asju ellu? KE ja Kadri Simson? Karda, et seda ei juhtu. Sest Simson on korduvalt siin viidanud 4-realiste "võluväele" ja planeeritava RB variandi vajalikkusele. Seega, siit ei paista mõistuspärast lähenemist? Jutt sellest, et arendada tuleb mõlemat, on ümmargune. Ja 4-realised pole kindlasti ei arendamine ega isegi mitte võrdväärne lähenemine. Ann-Marii Nergi toob muuhulgas ka välja, et Simsoni põhjalikus kommentaaris pole sõnagi kliimaeesmärkidest! Samas ütleb Simson, et KE programmis ei ole sees KOGU raudtee elektrifitseerimist, aga ka Raamat räägib siin vaid kõigi piirijaamadeni kulgevate raudteede elektrifitseerimisest. Muide, ka Simson ja KE ei ole sõnagi arutlenud sel teemal, et jätta Haapsaluni (Riisiperest või Turbast vm) elektrifitseerimine ära! Rongide arv seal liinil ei ole piisav. Hetkel meil on diiselrongide kriis, kuid kui muid raudteid (v-a Tallinn - Viljandi) välja jättes keskendutakse idasuunale, siis võib mingil hetkel hoopis diiselronge üle jääda. Kuid küsimus muidugi ajafaktoris, kiirest elektrifitseerimine ei käi, aga Rohuküla raudtee peaks  valmima juba 2020. Seega, kui kõige olulisemast lõigust rääkida, siis kas Aegviidu - Tapa - Tartu suudetaks selleks ajaks kontaktvõrguga katta? Kahtlane. Pole meil ju täna veel Lasnamäe trammigi, see aga mõnevõrra tõestab, kui aeglased ja kohmakad me oleme. Kuid Simsonil on siiski ka õige tähelepanek: kaupa raudteele ei too mitte eelkõige elektrifitseerimine vaid raudtee olemasolu üldse.

Aga kes siis teeks asja ära? EKRE? Toetab 4-realisi ja kompetentsi ei paista. Sotsid? Lubage naerda, nemad olid ühed esimesed 4-realiste valimislubadustena väljakäijaid. Isamaa? Vaevalt, sest ei suudeta isegi külabusse edendada. Eesti 200 ja ERE? Rohelised? RE? Nagu pakutud, siis vaevalt.VE? Mnjah....

Nii et idee on üldjuhul hea, aga pole, kes täide viiks? Tundub küll!?

 

Foto: Marnet Kokk.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/jalgratturid-soovivad-rahvaalgatusega-saada-autod-neist-kaugemalt-mooda-soitma?id=84097180

Seda teemat, et autod peaks ratturist mööduma 1,5 m kauguselt veab "raskekaalulisem" tegija Toomas Kivimägi. Rehv. Ettepaneku tulihingeline pooldaja. Tegelikult poleks peale seda, kui jutuks suur küsimärk seaduse jõustamine ja sellele kommentaariks, et "liiklusseaduses on teisigi reegleid, mille jõustamine on keeruline", enam nagu mõtetki kommenteerida? Nojah, meil on ju mobiiliga roolis kõnelemise keeld ja keegi ei vaevu selle järelvalvega tegelema. Ja mitmeid muidki asju. Kas aga siin mõte midagi teha, kui nagunii täitmine pole oluline? Kivimägi: "ma arvan, et reegel toimib ka ennetavalt, isegi kui me ei oska praegu sõnastada, kuidas me järelvalvet teeme...." Ei oska? Miks siis üldse õpetama hakata?

Küll aga on ühes tal õigus. Probleem pole kindlasti marginaalne. Sest asi pole mitte statistikas, mille puhul tuuakse siin välja, et jaanuarist augusti keskpaigani oli õnnetusi, kus rattur kannatada sai, 136 ja vaid kahe puhul aidamuks suurem külgdistants ehk õnnetust ära hoida, Tõepoolest, olulisem on turvalisusetunne, mitte see kui palju on õnneks läinud autode napil kaugusel möödatuhisemine. Maanteeamet arvabki, et seadus ei muudaks inimeste käitumist. Siinkohal aga on väga tähelepanuväärne Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa väljaöeldu, et "kuigi muudatused seaduses selle kohta, kuidas rattur võib teed ületada, kehtivad juba 4 aastat ja neist on palju räägitud, siis KOLMANDIK AUTOJUHTIDEST JA PEA POOL RATTURITEST ei tea ka täna, millest on jutt! Ja kui Kivimägi eeldab, et uue seaduse puhul järsku kõik teavad ja täidavad seda, siis .... on see väga eluvõõras arusaam!

Rahvaalgatajad leiavad (kas samal tasemel rahvaalgatajad, kes autojuhtidena leiavad, et aegalsem liikleja peab kiirema mööda laskma, kuigi ise aru ei saa?), et kirja saaks seadusesse minimaalne külgvaje 1,5 m ja kui seda pole võimalik tagada, siis ei tohi auto ka mööduda"! Seadusemuudatustele oli aruteludel kõige rohkem vastu Eesti linnade ja valdade liit, kes toetab nõuet asulavälistel teedel, aga asulates võib see olukordi hoopis ohtlikumaks muuta. Ma ei tea, kas tõesti on ka kedagi, kes üldse eeldaks, et selline seadus saaks kehtida asulasiseselt? Sest liidu sõnutsi teed-tänavad on kitsad, kõrvalevõtmiseks pole ruumi ja sageneb laupkokkupõrgete oht.

Aga näed, leidub! Seesama Toomas Kivimägi, kelle arvates "Siis ei saa lihtsalt mööda sõita kui teine auto vastu tuleb! Kui sul pole piisavalt ruumi, siis pead ootama kuni vastassuund on vaba". Tule taevas appi! Oh, miks küll Ansip siit ära on? Ta peaks igapäevaselt sedasi paljudele reformierakondlastele hõikama!

Kui reegel saaks seadustesse kirja, tuleks hakata teid laiendama ja kogu eesti kontekstis oleks see määratu  kulu! Ja keskkonnavaenulik. Teede sellisel määral laiendamiseks kuluks tohutult maavarasid, selle talihoole nõuaks veelgi lisakulusid ja kuigi mõnevõrra oleks olukorrast ka kasu, siis karta on, et kahju oleks suurem! Pigem peaks asulavälistel teedel keskenduma kergliiklusteedele ja vaid seal, kus mõistuspärane (!), laiendama teid!?

Olen rattaga maanteedel ikka üpris palju sõitnud ja  võin üpris kindlalt öelda, et KUNI meetrijagu asfalteeritud teeperve osadel teedel vajaksime küll. Peaasi kui teeme asju VAADATES JA MÕISTUSEPÄRASELT! Osalt aga siis panustaksime kergliiklusteede võrgustiku arendamisse, seda enam, et sellest võidavad rohkem mitte ainult tavajalakäijad, vaid ka lapsevankritega liikujad ja rulluisutajad jm sportlased! Muide, kitsamatel teedel ma (helkurvestiga ja tahavaatepeegliga rattal ülevaadet omades) ma nii mõnelgi korral sõitsin keset sõidurada, kui autod mõlemas suunas minu juures kohtumas ja sundisin taganttulevat autot pidurdama. Sest mul ei olnud normaalset võimalust kõrvale võtta. Kuid loomulikult, esimesel võimalusel vabastasin tee! Sest peamine käitumisjoon oli mul HOOLI TEISTEST LIIKLEJATEST!

Aga kujutades ette, et autod (sh rekad) peaks kiirust sageli pea nullini viima, siis see on üle mõistuse ja sellist asja ei tohiks planeerida ükski "rahvaalgataja". Ei maksa kujundada arvamust, et rahvas on täies ulatuses loll! Ja kui mõelda eelnevale (ratturite teeületus, mobiil roolis jm) ning üldisele teadmatusele, siis on sama loll ka Sven Sesteri idee: keskenduda autojuhtide teavitamise kampaaniatele! Kui paned selle alla hunniku raha, siis mis on tulemus? Pigem peaks hoopis teenima teavitamise asemel eeskirjade rikkujate pealt trahviraha näol! Siis saaks ka rohkem rattateid....