Blogiarhiiv

kolmapäev, 21. mai 2025

Lillepi pargist Lasnamäele.

 

 
Peab ennast toast välja ajama, mida sagedamini seda parem. Burks ei ole küll Lillepist, aga kui jutuks jaks ja vaim, siis peab ju sööma. Ja jooma. Veepudelit kaasa ei võtnud vaid seekord maksin Selveris. Käimisega on väiksed mured tervisega, seega pean vaatama, kuhu, kuidas ja kui palju minna. Tegelikkuses, kui saab istudes puhata ja asja väga mõõdukalt võtta, läheb mingiks ajaks samm hoopis väga kergeks. Nii et siin sobilik ka pinke märgata.
 
 
🪑 Tallinn saab sel kevadel ligi 400 uut tänavapinki ja 220 prügikasti!
🔵 Milleks rohkem pinke?
🔹 Tekitada Inimestele rohkem võimalusi puhata jalga
🔹 Muuta linnas liikumine mugavamaks kõigile
🔹 Toetada tänavakaubandust ja ärikeskkonda
🔹 Luua rohkem elu ja võimalusi linnaruumis viibimiseks
🔵 Mida veel arvestatakse?
🔹 Pingid paigaldatakse võimalusel varjulistesse kohtadesse
🔹 Põhitänavatel on eesmärk pakkuda istumisvõimalust iga 300 meetri järel
🔹 Pingid paigaldatakse just äride ja ühiskondlike asutuste lähedusse
👣 Jaluta ja puhka – osa pinke on juba paigaldatud! Kas oskad fotode põhjal öelda, kus need asuvad?
 Igal juhul pean siin linna veidi tänama ja kiitma, palju ei või, ajavad veel nina püsti! Kohati on tõepoolest juba täna üksjagu pinke olemas ja see ON ikka ülimalt oluline. Teadsin seda, mis on hoolivus, palju nooremana, nüüd mõistan veelgi rohkem. Sama käib tegelikult ka prügikastide kohta. Nadim on olukord veekraanidega ja eks siin ka murekohaks bürokraatia ehk ülikulukad veeproovid. Seda enam peaks kraane tooma "välja" rohkem majaseintest, sest siis on juba teada, et tegu kraaniveega.
 
 
 
 
 
Kuidas saada Lillepi parki? Ega mina teagi, on see üldse Lillepi park või muu nimega, aga et sõit sinnakanti oli ees ja kuskil tuli bussist maha tulla, siis märgates liigniisket roheala, käiski mõte peast läbi - pole siia veel sattunud. 
Kuidas on aga lood ühistranspordiga? Tallinna linnas on palju asju juba paremaks läinud, eelkõige liinide liitmise tõttu, kuid häbi on vaadata Balti jaama ja kesklinna - bussid alustavad ja lõpetavad paljuski ikka veel siin, mitte EI LÄBI linna. Maakonnaliinidel asi muidugi katastroofiline! Aastaid on makstud maksumaksja rahakotist suurt palka karjale kalkuni-tolkanitele! Ja kuigi tagasiteel Lasnamäelt pidin veel ümber istuma (ega päris kõikide liinidega ei saagi olla meele järgi kõigile), siis Balti jaamast on liinid 8 (mingi jama tõttu ei läbi Hobujaama ikka veel) ja 66 väga head! Üks "miinus" on - sageli ei saa istuma, tühjas bussis seda muret pole. Nali naljaks, aga bussiliinid tõesti kohati nii head, et vaja juba tihendada.
 
 Vikerraadio:

Kuidas olete rahul maakondliku bussiliiklusega?
* kõik on priima
* olen enam-vähem rahul
* bussid käivad harva
* bussid ei sõida sinna, kuhu vaja
* bussid sõidavad valel ajal
* mina bussiga ei sõida
"Uudis+" gallupis saab hääletada siin: https://vikerraadio.err.ee/1609686938/uudis-johannes-voltri
Riigi toetatud ühistranspordist on järgmisel aastal puudu ligi 50 miljonit eurot ning regionaalministeerium otsib viise, kuidas ühistranspordivõrku senisest efektiivsemaks teha. Muu hulgas kaalutakse näiteks 11 ühistranspordikeskuse ühendamist. Viljandimaa ühistranspordikeskuse juht Kaupo Kase räägib, miks see plaan ei ole mõistlik. Saatejuht on Johannes Voltri.
 
 Igatahes Tallinnas olen juba natuke rahul bussiliiklusega. Muidugi on võimalik veel palju paremaks teha.

 
Vahel küll tekib küsimus, kas midagi peab nii suure kolakana tegema? Vanasti oli trapp laevale ja asi ants.


 
Loodusesse "sukeldusin" Pirita Selveri tagant. Piirkonda tundmata valisin suvalise tee. 

 
Kuna olen ülivilets määraja, siis sageli pildistangi taimi (seeni, liblikaid jm), et ehk saab pildilt ära tunda. Kuigi ega ma nüüd mingeid haruldusi vast ei leidnud, oluline on pigem tajuda seda kuulsat mitmekesisust. Ja vingugu paljud pealegi niitmata alade jm üle, kui vähegi mõistust on, siis saad aru, et just looduses keeb elu! Pügatud muru (pügajad) peaks häbitundest nina hoidma madalamal kui muru, vingujad samuti. Loodusharidus on meil täiesti kättesaadav.

 
Eriti on vedanud muidugi Pirita elanikel, kelle lähimas naabruses on nii palju eriilmelisi parke ja väiksemaid looduslikke alasid. Lillepi park on vähemtuntud kui naabruses olev Kadrioru park, kus sageli ka erinevaid ekskursioone korraldatakse (lähipäevil taas).





 
See on vist Varsaallika oja. Ja kuigi vesi näib kohati must ja sopane, siis kõik elurikkuses ei saagi olla "pärlpuhas".




 
Ainult looduslikud voolusängid on looduse paradiis. Ja siin on oluline iga taimeliik, muust elusolevustest rääkimata. Kõige tillematest ainuraksetest milleni iganes.




 
Lillepi park on kaitse all. Miks? Eelkõige rohelise alana, mis taheti muuta golfiväljakuks. Selge, et nii saanuks pargist ala, kus liigirikkus oleks kordades väiksem. Linn võiks ehk teha ka huvilistele pargi külastusi, kus lähemalt räägitaks selliste alade olulisusest. Tavainimesele võib ju siinne loodus tunduda millegi mõttetuna, sest võililli (mitte nii priskeid ehk) ja paljut muud kasvab kõikjal, aga tõeline liigirikkus on sageli hoopis märkamatu ja ka hoomamatu. Et seda mõista on vaja natukenegi HUVI looduse vastu. Mida aeg edasi, seda rohkem peaks tegelikult inimesed loodust tundma, aga sageli tundub, et asi on hoopis vastupidine.
Golfihuvilised aga vaevalt, et sellest midagi kaotasid. Tallinna lähedal asuvatel väljakutel saab piisavalt mängida ning pigem võib olla küsimuseks, kas golfiväljakud on piisavalt "koormatud". Lillepi pargis on (vananenud andmed) 75 taime- ja 90 linnuliiki. Aga ka see pole veel kõik. Märjad lodud võivad endas peita kümneid ja kümneid liike tavaliselt märkamata elustikku. Mõttelaad, et "ah, natuke tsivilisatsiooni siin ja tsipake seal ei kahjusta midagi" võib olla vaid ükskõikse inimese või rahahaide tase! Kõikvõimalikud loomad ja ka linnud vajavad suuri alasid, nii nagu ka inimene känguks, kui ta elaks mingis imetillukeses nurgaubrikus.
Nii on Lillepi park ka osa nahkhiirte elupiirkonnast. Siin ja ümbritsevates parkides on kohatud kuni 7 liiki. 
 
MTÜ Suurkõrv. 2009-2010. Tallinna nahkhiirte uuringud. 2009. aastal viidi uuring läbi üheksas 1 km2 suuruses ruudus. Registreeriti 7 liiki nahkhiiri (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane, suurvidevlane ja pruun-suurkõrv). Põhja-nahkhiir esines kõigis ruutudes, aga haruldane tiigilendlane registreeriti vaid Raku uurimisalal (2 ruutu). Raku järved on nahkhiirtele oluliseks toitumisalaks (kasutab vähemalt 3 liiki). Ülemiste järve puhul on tegemist olulise koondumiskohaga nahkhiirtele, seda eriti suve lõpus. Kõige liigirikkamateks osutusid Kadrioru loendusruudud (2 tk), kus registreeriti kokku 6 liiki. Kadrioru park ja selle lähiümbrus on rohkete puuõõnsuste tõttu oluline koht nahkhiirte poegimiskolooniatele. 2010. aasta uuringute käigus tuvastati, et Kadrioru nahkhiired ei kasuta Maarjamäe nõlvaalust liikumiseks Pirita jõele. Pirita jõel (Tallinna linna administratiivpiires) toitusid viis liiki (põhja-nahkhiir, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, veelendlane ja tiigilendlane), kusjuures tiigilendlast kohati kuues loenduspunktis. Lillepi pargis kohati kolme liiki (põhjanahkhiir, suurvidevlane, pargi-nahkhiir). 
 
Püüdlema peab hoopis selle poole, et liigirikkus suureneks. See, et ka täna ei mõista teadlasedki veel, kui peened ja ka haprad on kõikvõimalikud seosed elu jätkumiseks maal, on seetõttu veelgi olulisem mõista, et vanaviisi hoolimatud me olla ei saa ja ei tohi. Aru oleme ehk hakanud saama mesilaste/tolmeldajate olulisused, aga aegapidi jõuavad teadlased aina "peenemate" seoste avastamiseni.




 
Ja siin on hea jalutada. Pinke on ka pargiteedel, mitte ainult selleks, et jalgu puhata vaid saab ka aja maha võtta! Siis hakkad alles päriselt märkama, et elu ümberringi on hoopis midagi rohkemat.






















 
Varsakabjad ja tulikaliste perekonna ma siiski tunnen ära.




 
Kas siia tuleb ka peagi tsivilisatsioon?


Muide, jälle keegi poliitikutest oli tige, et valimisreklaami tahetakse ära keelata. Ärge selliseid poliitikuid valige vaid pigem neid, kes JULGEKS lubada, et igasugune välireklaam tuleb keelustada (ehk ka poodide jt reklaamlehed. Meedias ning netis on reklaami juba niigi küll ja sageli kulub sellelegi mõttetutult palju teravatte elektrit.Betooni ja terastki peaks kasutama ikka siis, kui see vältimatult vajalik!

 
 
Salapärased tuulepesad. Midagi müstilist ja midagi see ka näitab. Samal puul võivad olla sageli ka pahad. Kel huvi:





 
Järsku aga avastasingi ennast "tsivilisatsioonis". Muide, maanteemüra kostis siin üsa kaugele. Mitte kõrvu häirivalt, aga lihtsalt tõdemus. Kuid siingi tuleb likvideerida need kolakad postid ja mõttetu sõiduteede valgustus. 

Kuidas aga Viimsi/Pirita poolt tulijad saavad ühistranspordiga Lasnamäele ning vastupidi? Suure ringi ja ümberistumiste toel? Kas peaks eeldama, et nende kahe koha vahel olegi sõitjaid? Vüi hoopis on välditud mingite ühenduste tekitamist just seetõttu, et andes vanakuradile sõrme, pead andma terve käe ja sõitad nõuaks aina uusi liine?




Nii aga tasapisi rohealad kaovadki, raha võtab võimust.




 
Pange ühte asja tähele - kas pinke on vähe või palju, puudega ehk varjulisusesga need sageli kohakuti ei satu.







 
Ükspäev hakatakse kindlasti ka siin remontima kaldakindlustust. Loodetavast säästlikult, sest mere poolt betoonbarjääri paneelid peaks veel kaua vastu? Pole ju sellised tööd üldsegi odavad.




 
Kohati pole siin aga ühtegi pinki, varjupakkuvatest puudest rääkimata.







 
 
Isegi siin, kus on ometi ruumi, on vaid üks pink?






 
Mittevajalikud postid, piisaks mõnedest väikestest valgustitest majaseintel.


 
Siin on aga natuke rohelust.

 
Kas see andis jalgadele jõudu? Ei tea kogu sellest keemiast siiski nii palju, osalt on kindlasti ka kasulikud, aga....






 
Ühelegi kaubanduskeskusele jt ei tohi anda tegevusluba, kui pole selliseid parklaid!



 Ja saigi läbi see käik! Nüüd pean hakkama väikest kotitäit kopikaid sorteerima.