Emotsioonid raudtee(tammi)lt.

FB-s oli hea pilt Edgar Maidlalt sügiseselt Terviseteelt. Emotsioone saab nõnnamoodi ka päris raudteelt. Kui just hirmkiiresti sõitma ei hakka, nagu mõnedki unistavad...
Täna nägin ka metsiseid, aga pildile ei saanud.

Piusa > 3500

Piusa liini saanuks käivitada juba mullu. Olnuks juba siis rohkem reisijaid. Põhimõtteliselt 4 kuuga Piusani üle 3500 reisija, kindlasti suurenes reisijate arv ka Koidulani, isegi Petserist tullakse sinna rongi peale. Oleks sealne ühendus bussiga, ehk veelgi rohkem. Oleks käigus ka kiirrongid, ehk veelgi rohkem. Need muidugi oleksid, aga...

http://www.edel.ee/uudised/2/readmore/580/

Arvata võib, et Piusani sõitjaid nii Põlvast, Tartust, Tallinnast kui mujalt. Seega võib arvata, et piletitulu sealt oli tõesti rahuldav. Millest lähtub riik, et oktoobrist "ei tasu" enam sinna sõita? Ehk tõesti, kuid millise analüüsi põhjal selliseid otsuseid tehakse? Kas neist ei võiks natuke avalikumalt rääkida?

Kui enne valitsuse kardetud plahvatust sõitis rongiga sinnakanti kaks inimest, siis nüüd päevas 20-30! Kuidas tundub see vahe? Kusjuures mulle tundub, et Koidulani sõitjaid siin kirjas pole. Kui nii, siis kogu suuna reisijate arv kasvas veelgi rohkem!

Igal juhul soovin ilusaid elamusi ka järgmisel aastal. Eriti hea see kui ka õhtune rong sinnani ja muidugi lõpuks ometi laupäeva õhtul käima pandaks... Kahjuks pole aastaid juba "nõudlust". Vähemalt keegi on nii otsustanud. Ja siiani ei paista see kedagi ka huvitavat! Äkki Savisaarel õigus?

Keksis siin teine DzD, et teised likvideerivad transporti, tema tahaks üle Eesti teha nii nagu Tallinnas...

Toidukaupade hinnatõusu põhjused.

Eks põhjuseid ole palju - toetuste vähesus põllumeestele, vahendajate ahnus ja mitmekordsus jne. Suurim põhjus peitub aga kaubakettide vohamises ehk nende omanike, midagi pole teha, taaskordses ahnuses, mis juba kaine mõtlemise pimestab.

Kui palju on kirjutatud sellest, et meie inimeste maksevõime on madal ja n.ö. kliente vähevõitu. On ju vihjatud, et kettide omanikud tulevad niigi vaevu ots-otsaga kokku ja kohati lausa miljonites ning kümnetes miljonites kahjumeid kannavad. Või on piir ette tulemas? Ülemistel on Prisma ja Ülemiste keskus. Nagu öeldud, kliente alati vähevõitu. Muidugi, kui seal oleks üks keskus, saaks see ehk uhkeldada pea kahekordse klientide arvuga!? Nüüd aga soovivad teisedki magusast palast lõuatäie ahmata! Selver kuuldavasti plaanis börsile trügida tahtnud Pro Kapitali uude kaubanduskeskussesse Ülemistel suure pinna rentida, midagi 6000 ruutmeetrit. Seega tekibki dilemma: Kas tõesti kettide ja marketitel niii raske, et palkad häbemata väiksed ja tõsta ei jaksa või ollakse nõus aina uusu marketeid avama, leppides isegi pea poole väiksema klientuuriga kui "kasulikkuse piiril" olemine? Veel kord rõhutan, sellst on varem korduvalt räägitud! Kuna aga Ülemiste vaid üks näide ja üle Eesti üritatakse aina uusi marketite "asulaid" luua, siis on senine jutt olnud lausvale!???

Muidugi vale! Sest kuni saab luua uusu marketeid ja jätkata inimestele sandikopikate maksmist, jääb peale vaid just nimelt röövkapitalistide ahnus!

http://www.ap3.ee/article/2012-09-27/video_palk_kolmekordseks

http://www.ap3.ee/article/2012-09-26/karu_palk_touseb_juhtidel

http://www.ap3.ee/article/2012/9/26/ulo-parnits-ettevotjatele-kui-palka-ei-tosta-pole-te-tasemel

Viimase lingi artikli pealkiri näitabki ära, kui palju meil on tasemel juhte! Ja kui palju ahnitsejaid...

Mida tähendab marketite pidurdamatu kasv viimastel aastatel je nende üksteise otsa kuhjumine? Konkurentsiga hindade madalamal hoidmiseks pole siin tegu. Tegu on vaid ahnuse kasvuga ja masu tegelikult seda ka võimendas. Kuna vara väärtus võib kergesti kukkuda, siis siit järeldus, tuleb mammonat veelgi rohkem kokku ajada, et tulevikus (helges) kindel olla!
Üks lisapõhjus hindade tõusmiseks on kauba sortiment. Muidugi ka hoopiski teine äärmus, firmapoekesed väikse läbimüügiga ja suure juurdehindlusega, aga see teine teema. Hetkel toidupoed üritavad kliente meelitada maksimaalselt laia sortimendiga. Mida see kaasa toob? Killustatud kaubatellimused ja tohutu ajakulu nende kaupade vastuvõtmiseks, riiulitele paigaldamiseks, arvutisüsteemi sisestamiseks jne. Või läheneda puht matemaatiliselt. 100 erineva leiva-saiasordi (viiluattud vorstide, mahlade või mille iganes) olemasolu tähendab enamasti sagedast kaubatellimist ehk isegi mitu korda nädalas. Tellimused on väikesed mõnest kuni mõnekümne ühikuni. Ometi on need kõik vaja vastuvõtul kontrollida (säilivus jm vastavalt saatekirjadele) ja selleks kulub palju tööjõudu ja aega. Sama paigaldamisel. Tellides selle asemel 30-40 nimetust suuremates kogustes, oleks kogu protsess kiirem ja tööjõukulu väiksem ehk töötegemine effektiivsem. See aga võimaldakski suuremat palka ühe töötaja kohta. Kui seda kõike korrutada tuhandete ja kümnete tuhandete eri nimetustega, on selle mõju tohutu. Kui suur on marketis mahlade valik? Vorstide valik? Ja kas NII suurt valikut on ikka vaja?

Seda võisin kõike aduda ravimite hulgimüügilaos. Kuigi sisu mõnevõrra erinev, siis tegelikkuses ühist väga palju. Ühe firma sajatooteline saateleht ja kauba kontrollimine võtsid eriti suure aja just siis kui ei arvestatud toodete arvu kilepakendis, kastis vm. Poolikute pakendite kontrollimine võttis kuni 10 korda rohkem aega ja seda ei suutnud kuidagi taibata isegi kõrgepalgalised logistikud. Kes muidugi töö sisu vastu ka huvi ei tundnud. Ei imesta kui samad lood ka marketites. Muudest põhjustest rääkimata.

Töö korraldamiseks nii nagu vaja, peaksid keskastme juhid aeg-ajalt päevi töötama just nimelt alamates üksustes, siis hakkaksid kitsaskohad ka neile kohale jõudma. Kuidas seda aga omanike teadvusesse viia, seda ma öelda ei oska.

Hiljuti lipsas kuskilt läbi viide, et mingeid talutooteid ei saa marketitesse viia, sest need tellivad lkaupa ikka hulgimüügilaost. Õllede jms puhul see ehk nii pole, aga mõttetu solgutamine paljude kaupade puhul läbi hulgimüügiladude tõstab ka muidugi hinda. Ja mitte vähe. Taas meenub mingi kalakonservide diil, kuidas hulgi välismaale müümine oli kordi (ehk lausa kümnekordselt odavam) väiksema hinnaga, kui kaupluste sisseostuhind. Jne.jne....


Omajagu lisa nõuavad töötajatelt muidugi ka kõikvõimalikud kampaaniad.

Järgmine rong Riiga

Juba praegu saanuks Riiga sõita, puudu jäänud vaid tahtmises.

Riia rong nagu kuum kartul! Aina veeretatakse, aga tulemust ei ole. Muidugi on hea, et uuritakse, aga on siis riigil plaanis ronge juurde osta? Mis saab aga Valga-Koidula ja Haapsalu rongidest - ei mingit konkreetset juttu riigi poolt siiani ja kardan, et ka mitte edaspidi, vähemalt lähiajal.

http://www.logistikauudised.ee/?PublicationId=091d3bd2-7e47-4827-97c8-140060aa7849&ref=rss

Kaareste lisas, et enne rongiliini avamist Riiga tuleb siiski ära oodata Riia-Valka raudtee renoveerimine. Tallinnast Valgasse saab täna sõita 120 km/tunnis.

Samad tingimused peavad tekkima ka Riia-Valka raudteelõigul, vastasel korral ei parane antud liini kogusõiduaeg oluliselt täna olemasolevast ligikaudu 7 tunnist, möönis Kaareste. Tema sõnul on Tallinn-Riia rongiliin atraktiivne reisijale siis, kui sõiduaeg kahe pealinna vahel on 4-5 tundi. Uus rong jõuaks Valgasse natuke enam kui 3 tunniga. Kui Valgast Riiga jõuaks pooleteise tunniga, siis oleme bussiga võrdsed sõiduajas, rääkis Kaareste. Sealt edasi on aga tema väitel rongil olemas kõik vajalik (avarus, kiirus, kasutusmugavus), et olla parim viis Tallinnast Riiga sõiduks.

On siin tegemist hämamisega või ei jaga paljud asja? Minu arust selline suhtumine on puhas reisijate mõnitamine! Kui praegu lasta rong Riiani, siis sõit ei kesta 7 (8) tundi, vaid ainult ehk 5,5. Kummale 5,5 lähemal on, kas 7-le või 5-le? Läti poole peal saab küll sõita, kuigi remont ootab ehk neidki ees. Seal pole iial teed nii viletsad olnud kui meil. Nii et liini avamist ei takista mitte lätlased, vaid eestlased.

Arvame, et rongireisija ootab liinile tänapäevaseid mugavaid ja kiireid reisironge, samuti on oluline sõiduplaani tihendamine - näeme, et arenguruumi valdkonnas on,” leidis Kaareste.
Elektriraudtee vahetab praegu kasutatavad rongid välja järgmise aasta jooksul.

See lõik võib olla ka ajakirjaniku praak, sest mõista võib seda mitmet-setmet moodi. Põnev on muidugi teada, mille järgi saab "arvata", et reisija ootab tänapäevaseid mugavaid ja kiireid ronge? "Arvan", et reisijad tegelikult ootavadki!? Naljakas! Kui nüüd aga paari aasta pärast oluliselt tihendatakse sõiduplaani, siis...kust need rongid tulevad? Millega Riiga sõita? Viimase lause järgi võib "arvata", et need Stadlerid ongi päästerõngas, mis päästab koguKirde-Euroopa rongiliikluse. Vähemalt jääb kirjutatust selline mulje, loe kuidaspidi tahad! Kas tõesti "arvatakse", et reisija ootab neid linnalähironge sõiduks Riiga, Moskvasse (sellest liinist ka juttu) jm? Kui pikaks sõiduks need rongid üldse mugavad on? Kas viis tundi aeglase rongina Valka või Põlvasse on nauding või piin? Millised on rongi trumbid bussi ees sellise sõidu juures? Kui tihti uued mugavad kiirrongid sõidavad liinil Tallinn - Valga - Koidula - Tallinn? Kui sõiduplaani tihendamisest rääkida...

Riia rongidest ja kaugemalegi sõidust rääkides saab rääkida vaid veel uuematest rongidest. Mida riik juba tellib! Või ei telli? Pean silmas kaugronge. Päris kaugronge...

*********************Raha Haapsalu raudteele...

http://www.ap3.ee/article/2012/9/28/parts-ei-valistanud-estonian-airile-lisaraha-maksmist

Balti Karusnahk - loodusespetsialistid?

Huvitav, mida loodusest ja muust selliste väidete esindajad jagavad? Selliste väidete puhul kumab pigem ahnus läbi!? On ju ennegi igasugustest kasvandustest plehku pääsetud, olgu siis hõberebased, mingid, lõhed vms. Millele toetudes siis ollakse kindlad, et ühest tarast piisab?

http://www.ilmajaam.ee/988868/mingifarmi-omanik-soovib-karmide-nouete-lodvendamist

Millest jääb puudu?

Kurb on lugeda ja vahel võtab võimust soov võtta kaigas...

http://www.parnupostimees.ee/965862/vandaalid-said-jagu-reiu-raudteesilla-valgustitest/

http://www.parnupostimees.ee/989478/vandaalid-tostavad-parnumaal-pead/

 http://www.parnupostimees.ee/987206/pulli-uus-raudteejaama-bussipeatus-langes-vandaalide-ohvriks/

Aga ei tohi ju isegi tju-tju teha, nagu tegi hunt tuntud multifilmis!

Mida teha? Kõik need Põltsamaad ja Türid ja muud kohad, kus aina rohkem rämpsu pead tõstmas ja võim on jõuetu... Ühes normaalses riigis astuks siseminister tagasi ja ehk teisedki. Seda enam, et politseid tahtlikult "kärbitud" - üheks põhjuseks tulumaksu alandamine valimisvõidu eest... See aga ei luba ju tunnistada oma vigu!? Nii et tagasiastumine jääb ära ehk jätkame enesekiitmist...

Tegelikkuses juba kiidetakse kui hästi täidame valimislubadusi. Vabandust, nemad täidavad...

Üpris masendav tunne tuleb peale kui mõtlema hakkad. Tean, et ei tohi hinge võtta, aga miski siin riigis on ikka väga mäda! Eriti valus on lugeda kui lõhutakse pidevalt isegi kalmistutel! Millistest kodudest sellised värdid tulevad? Kas sellistest, kus kassi uputamise eest laksu antakse ja pärast kohtus litaka saab pereisa?

Muide, samasugune prügikast tõi Balti jaamas kaasa rööbastelt mahamineku. Kas riigimehed hakkavad mõtlema, et omal ajal kui nemad "ohus" olid Haapsalu rongis (kui eurorongi teele takistusi laoti) ja siis hirmus kisa tõusis ja nüüd oma kodanikele lastakse südamerahuga sama teha? Asi on naljast kaugel!

Lahedaid pilte Haapsalust - Ardi Tedrekin.

Tänud, Ardi, et lubasid kasutada.

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.435988219754890.95853.100000311482907&type=1&notif_t=photo_album_reply

Sügiseäike

Äike võib olla ilus, aga ka hirmutav. Ometi, kui tore oli lugeda inimeste sooje arvamusi eilsest õhtust Facebookis! Kuskil oli ka hirmus tromb, aga loodan, et see väga paha ei põhjustanud.... Mul ka "vedas", koju sõites oli algul soe vihmake, kuid järjest läks asi hullemaks....aga mis seal ikka, panin riided kuivama ja kamina kütte! Väga hea emotsioon!

Juhan on kõnelenud...

Kuulsin sellest, aga tahan hiljem vaadata-kuulata.

 http://uudised.err.ee/index.php?06262247

Peab ütlema, et jutt polnudki nii vale. Muidugi on oluline inimeste maksevõime. Minu jaoks aga tekkis kaks küsimust.

Mõnda aega tagasi levitati uudist, mille järgi aastate pärast ei lubata uue elamu ehitusel kasutada enam ahjukütet, vaid peab liituma keskküttega või panema omale elektrikütte. Muidugi, uudis on äärmine lollus, aga...milline on siis valitsuse vaatenurk? Kas püütakse vähendada küttekollete arvu ja sundida peale elektrikütet, mis röögatukallis?

Teisest küljest, kui eesmärk on kulutuste vähendamine, siis miks ei taheta seal ülevalpool muudel aladel selle järgi käituda? Miks jätkatakse hullumeelset raiskamist tänavavalgustuses?

Türi käsitööait

http://hot.ee/r/raudteeait/kasitooait.htm

Tallinn - Sindi rongbuss

http://www.parnupostimees.ee/984072/oktoobrist-soidavad-bussid-rongile-vastu-sauga-valla-pulli-kulla/

Ainult, et ikka ma ei näe rongis mingit infot Elva, Pulli vm uute seotud bussiliinide kohta ega isegi mitte peatus.ee broshüüre!? Vaevalt, et infot ümberistumiste kohta ka peatustesse tekkinud on kogu bussiliini ulatuses...

Via Baltica Harju- ja Raplamaal.

Tutvun maantee E67 planeeringuga.

http://www.viabaltica.hendrikson.ee/

Tegu on km 12,00 - 92,00. Sellel lõigul on 29 ristumist riigimaanteedega ja 235 mahasõitu kõrvalistele teedele. 46 avatud taskuga bussipeatust. Valgustatud "vaid" paar km teed. Jalg- ja jalgrattateed on paari km jagu.

Liiklussagedus lõigul 2009 oli 5577 - 31699, aastaks 2040 eeldatakse aeglase kasvustsenaariumi korral 9012 - 45618, kiire korral 28468 - 127249 autot ööpäevas.
Huvitav, kas siis on eeldada, et 30 aastat hiljem on kõik teed autosid täis!? Millest selline "optimistlik" prognoos? Ja millega need sõidavad, rohkem põhuga, halupuiduga, saepuruga? Vaid elektril tulevikus niipalju autosid? Jube mõelda, milliseid kulutusi tuleb selleks teha...
Kui mõelda valgustusele ja muule, siis päikeseenergia ehk tulevikus aktiivselt kasutatav, muidu tuleb teelõikude valgustamiseks küünlaid või tõrvikuid kasutada. Pole otseselt kirjas, aga karta on, et tehakse taas lausa kuritegelikult suuri kulutusi igasuguste lõikude valgustamiseks, milleks tegelikult puudub mõte. Selle asemel võiks rohkem mõelda pigem parklate valgustamisele, vooluvõtu võimalustele kaugsõiduautojuhtidele ning teistele. Laadimispunktid pole olulised mitte ainult elektriautodele, vaid ka -võrridele, karavanidele, müügitegevuseks(?).

Huvitav ka see, kui palju aastaks 2040 bensiini-naftat jäänud? Vähemalt tanklakettidel paistab olevat helge tulevik...

2009 aastal on sõiduautode osatähtsus olnud 80 - 96%. Kuni Ääsmäeni on suur osa ka saartele suunduval liiklusel. Seega võiks hästi korraldatud ühistransport suure osa autodest maanteelt "ära tõmmata"!?

Lõike seletuskirjas jälgida ei jõua. Siiski, mõned laused:
* Maantee ületamine kergliiklejatele on viidud maksimaalselt eri tasapindadele. Kui palju on see "maksimaalne"? Ja kui suur võib olla kellelegi see ring tee ületamiseks mingis piirkonnas?
* Parempöördega peale- või mahasõit ei tohi üldjuhul asetseda ristmikule lähemal kui 2 km. Eritasandiliste ristmike vahekaugus ei tohi olla üldjuhul vähem kui 5 km - Aga suurim? Igatahes on karta, et väga paljude (maainimeste) jaoks lõigatakse kodukoht pooleks, hoolimata sellest, et siin väidetavalt püütakse seda "võimalikult vähe" teha. Selle termini tähendus on aga erinev erinevatele inimestele...
* Maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga. - MITTE ÜHTEGI SÕNA EI OLE PARKIMISVÕIMALUSTE KOHTA NENDES PEATUSTES! Oluline muidugi ka see, kui palju on  bussipeatused seotud üldiste parkimisvõimalustega peatumiseks, lühiajaliseks puhkuseks jne.
* Kergliiklejatele tuleb tagada teeületusvõimalus ka bussipeatuste juures. - Iseasi, kuidas sealt edasi pääsed...
* Kõiki jalgrattateid, mis kirjas kohalikes planeeringutes, tee rekonstrueerimise käigus välja ei ehitata. - Järelikult jätkub senine praktika kergliikluse arendamisest vaid sõnades, mitte tegudes. Mida oligi oodata. Autostumise eelistamine jätkub, planeerimine ei tähenda, et sa kunagi üldse selle kergliiklustee saad!!! Sellist olukorda ei tohi mingil juhul lubada, koostöös KOV-idega tuleb koheselt välja ehitada ka kõik kergliiklustee lõigud. Unustada, ei tohi neid lõike ka mõneski kohas pikalt metsade vahel. Sportlastele.


Eraldi on parklate punkt, mis mulle üldiselt meeldib. Aga lähemalt vaata lingilt. Seotus mitme nüansiga on olemas, kuid sõnagi pole bussipeatustega seonduvast!? Ja taas, nende rajamine on võimalik vaid PÄRAST tee-ehitusprojektide kinnitamist. Taas eraldi projekteerimine? Sõnagi pole ka tee erinevatel külgedel olevate rajatiste puhul tee ületamise võimalustest.

Lõigul 12, 0 - 26,5 - vaid üks (!!!) parkla koos juurdekuuluvaga km 25. Seega, 13 km ilma igasuguste parklateta? Või parkla tuleb ka eritasandilise ristmiku juurde? Rahula?

Super lahendus on Rahula eritasandilisele ristmikule. Kuna riigi puudub huvi, siis...seda ei tule! Võin juba ette  ära öelda...

Km 26, 5 - 36, 7 - parklat ei ole!

Km 37 parkla.

Km 56, 3 - parkla.
Kas see tähendab, et 20 km pole ühtegi parklat? Jah, on kahrealine sõidusuund ja kiiremate möödalaskmisega probleeme pole. Kuid ometi...

Km 61 - 77 - km 63 parkla.

Km 77,2 - parkla.

Km 77,8 - 85, 0 - parklat ei ole. Ka mitte Velise jõe veeres. Miks?

Km 85 - 92. Km 89, 0 - parkla.

On piisavalt parklaid? Ei ole. Parkla ei ole mitte ainult peatumiseks, vaid seal võidakse soovida ka luudade müümist. Mitte lendamiseks, vaid neid müüdi vist juba vanaisade ajal. Rääkimata muudest vajadustest kohaliku elanikkonna tarbeks. Seega tuleks kaaluda peatumisvõimalusi ka  bussipeatuste juures, sest enamus puhul oleks nagunii vaja rakendada "Pargi ja Sõida" süsteemi. Need parklad nõuavad vaid juurdepääsu, mitte muid "lisasid", seega on lihtsamad ja odavamad. Ei tohi unustada ka autode rikkeid. Muidugi saab mõnegi parkla teha ka kogujateede äärde jne. Loomulik oleks parkimisvõimalus IGA 5 KM JÄREL!

Tasuta krundid saartel.

Kas just suvila, aga kui saaks tasuta krundi...

Üle vee sõita kallis, vaat siis istumegi...

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/hinnatous-sunnib-inimesi-saartelt-lahkuma.d?id=65014236

Bravo

25.09.2012 13:05

******************** Väga kurb. 20% on juba läinud. Varsti võivad saared tühjeneda täiesti. Kui on niisugune drastiline situatsioon, siis peab ka tegema midagi väga drastilist -- näiteks, kuulutada välja Rootsi, Soome ja Saksamaa lehtedes et jagatakse välja tasuta suvila krunte. Tasuta. Tule, ehita, investeeri raha, siis tekkib ka infrastruktuur nagu iseenesest, ainult on vaja midagi meelitamiseks. Raha Eestisse keegi ei hakka investeerima praegustes tingimustes. Aga tasuta head krundid ? See võiks minna. Saared hakkaksid elama, sealt edasi ka kogu Eesti ehk saaks kuidagi elavamaks, sest praegune olemine on liiga depressiivne. Niisugust otsust on raske vastu võtta, arusaadav. Alternatiiv ? Saared tühjenevad progresseeruva kiirusega. Kas see on parem ? 

 

to Bravo,

25.09.2012 14:13

Saaremaal on kruntide ja kinnisvara hinnad ülikõrged. Vaatasin just eile kinnisvaraportaale, paljud kesise siseviimistlusega palkmajad on samas hinnas Tallinna vanalinnaga j a mõned annavad vist isegi Pariisile silmad ette. Tasuta kruntide jagamine ei muuda olukorda. Mu lapselaps on kaks kuud olnud Berliinis ja vaatan muuhulgas ka sealset ilmateadet. Fakt, et Eestimaa kõige suurem häda on äärmiselt vilets kliima. See napilt paar kuud kesksuvist aega ei kompenseeri vihma, külma ja lörtsi ülejäänud 10 kuul. Kes siin on elanud lapsepõlvest alates või tuleb siia veel külmema kliimaga Põhjalast, need kohanevad. Teised mitte, ammugi ei hakka nad siia puhkamiseks investeerima.

Teata sobimatust kommentaarist10

Vasta

***

25.09.2012 14:20

Kurb teema! Ja kas tõesti ALLES NÜÜD jõuti sellisele järeldusele???? Saare elanikud on ju koguaeg sellest rääkinud, keegi ei ole vaevunud neid kuulama... Nüüd kui tagajärjed juba nö pöördumatud ja suht katasrtoofi lähedal, siis ALLES NÜÜD hakatakse tegutsema! Tüüpiline EESTI! Saartel ongi alles vaid vanad inimesed kes ei taha/ei saa oma kodu jätta või tööealised kelle elukäik alko saatel möödub. Normaalseid tööinimesi seal igal aastal vähem ja vähem ja vähem....Enamus noori sealt sõna otseses mõttes minema kihutatud, pole tööd pole võimalik elada...Tahad teenida ja elada, koli ära...hea kui mandile, aga veel parem kui üldse Eestist ära kaugele!!!
Meil ju vaid ÜKS LINN siin Eestis mille ümber KOGU meie poliitika KOGU meie seadusandlus, KOGU meie koorekiht, KOGU meie ärimajandus jpm toimib.. Kõik muu on siin maal unustatud, muid piirkondi, väikelinnu, ei tunnistata, ei peeta oluliseks, ei peeta vaeva vääriliseks.... Kurb ja julm, aga sellegi poolest tänapäeva Eestis paraku tõsi :( Ja jah, olen üks neist minema kihtutatud tööealistest noortest kes tööpuuduse tõttu saarest ära pidi kolima. Ja seda üldsegi mitte kerge südamega. Need kes arvavad, et meie, saare inimesed, end siin Tallinnas või mujal kodust kaugel eemal hästi tunneme, need eksivad, NEED EKSIVAD RÄNGALT!! Jah olen nö oma pisikese pesa pununud siia Tallinna, aga süda, hing ja soov on ikka saares...soov kord seal uuesti elada inimväärset elu, tööd tehes, lapsi kasvatades, elu nautides... Kas see kunagi õnnestub? Ei tea! Kui asjad siin riigis nii edasi liiguvad ja selles suunas nagu praegu, siis paraku jääbki see vaid helesiniseks unistuseks :( 

 

Mulle on öeldud, et vahel mu ettepanekud ajast ees. Kui teaks vaid kui palju!? Mõnest võetakse õppust mõne aasta pärast, mõni jääbki maa ja taeva vahele kõlkuma...

Samas, mind ega sind sinna ei oodata. Peaasi kui tuleks AINULT välismaalased!? Äkki on sealsete inimeste tõrjuvus üks põhjus, miks ei tulda ja/või ära minnakse? Puudub toetav tunne? Seda võib karta, kuigi tahaks loota, et nii see ei ole. Kuigi sõna võtavad paljud, ka Saarte Kogu, siis ettepanekutesse tõsist suhtumist sealt küll oodata ei ole. Ükskõik mille tunnistamisele "mittesobivaks" peaks eelnema ikkagi arutelud, uuringud, vaidlemised. Selle asemel, ollakse valmis millegi toetuseks sõna võtma vaid siis, kui kohalikule sobib vaid "väline pilt" tema mõttemaailma järgi. Nii võidki tabada end mõttelt, et planeerimise ja proovimise asemel lihtsam kõik, mida vaja teha, pikalt saata. Ja siis protesteerida, protesteerida... Oled sellega saavutanud, et inimesed jäävad ja tulevad?

*********************** Vaatasin ühes arvutis kirjutisi ja nüüd imelikult kujundus. Ei tea kas kellegi "heaks" käsi mängus?

Film Saatuse Teekond

Väga hästi "libisev" film, sujuvad üleminekud ja üldse igatepidi lahe film. Pealegi, lisaks muule näitab, et noored oskavad ka midagi ilusat teha ja alati ei pea pool filmi koosnema roppustest, suitsetamisest jne. 5+!!!

http://www.youtube.com/watch?v=AYs8oYuNurU

Haapsalu raudtee hind.

Kui palju maksaks Haapsalu raudtee ehitamine? Ilma elektrifitseerimiseta?

Eeldatavalt umbes 30 - 40 milj eurot?

http://www.mnt.ee/index.php?id=13010

http://www.mkm.ee/viis-suurt-transpordiprojekti-saavad-12-miljardit-krooni/

Võrdlusi võib igasuguseid otsida...

No tore on!

Aitäh pildi saatjale!

Kes veel on Soome minemata? Riigikogu viimasena? Kui ainult valitakse...

http://www.epl.ee/news/majandus/ossinovski-asutas-soomes-firma-ja-hakkab-seal-raudteid-ehitama.d?id=65012916

Töölkäimine = töötegemine?

Meediat olen püüdnud ikka jälgida mitte ainult uudiste teadasaamiseks või probleemide analüüsimiseks, vaid märgata võib ka palju muud huvitavat. Töölkäimisel on seos klientide kaebuste ja kiitustega, teenuse kvaliteediga, hinnakujundusega ja veel tuhande asjaga. On selge, et kui põhiline on tööl käimine, siis tulemus on selgelt viletsam kui töötegemise puhul.

Balti jaamas (ja mujalgi, näiteks Lillekülas) on üks osa raudteetööst ja see põhiliselt platvormide ehitus. Taas on suur töötegemine asendunud suuremal osal vaikse nokitsemisega. See ei sõltu muidugi vaid töötajatest, vaid ka töö organiseerimisest. 

Meedia töö hindamise põhiline kriteerium võiks olla vast loetavus-vaadatavus. Ehk ongi tulemus parem kui artikkel või klipp on lühike, siis jõuab rohkem lugeda ja rohkem klikke uudis kogub?  See kaldubki töölkäimise kanti. Mitte, et ajakirjanik selles süüdi oleks, pigem on põhjus hoopiski just nimelt organiseerimises.

Pole vaja arvata, et pean siin silmas enda "vähesust" meedias, nagu Haapsalu sündmustega seoses võiks arvata. Jah, kui kuskil arvamust avaldada ja sellest läheb eetrisse ehk "kirja" 0-50%, siis võib tunduda küll pingutamine mõttetu. Just ajakirjaniku pingutamine. Muidugi ka rahalised kulud. Olulisem on siis põhiliste asjaomaste inimeste arvamused ja nende viimine vaatajani. Ega see pole ainult selle uudise probleem, vaid üleüldine. Vaatan tihti uudiseid, kuid ülitihti jäävad paljud neist liiga pinnapelseteks. Ehk on eetriaeg kallis, kuid tegelikult peaks uudisteaeg olema tunnipikkune. Mitte sarnaselt Reporteriga, kus palju reklaami ja ka vanu uudiseid, vaid usun, et inimesed tahaks siiski asjadest rohkem teada. Näitena sobib väga hästi seesama Haapsalu rongi ootamine. Hr- Suur ja Taal said "pärastlõunases" AK-s sõna õige pisut, kuigi öelda oli neil paljugi rohkem ja seda nad ka tegid. Üldse ei saanud arvamust öelda tavaline Läänemaa elanik, seesama, kelle jaoks eelkõige on rongiliikluse taastumine oluline. Ja kõik see räägitu jäi pinnapealseks, osalt lausa kontekstist väljarebituks. Õhtune uudis oli aga peaaegu mõttetu. Ometi nägi ajakirjanik vaeva, üritas endast anda parima ehk lihtlabaselt tööd tegi. Kuid pealiskaudsus nullis selle...

Haapsalu raudtee on ehk olulisem väga paljudest teemadest, kuid raudteelähedaste inimeste mured ei paista huvitavat ei Maalehte, Päevalehte ega ajakirjanduse "lipulaeva" Postimeest. Selline eskaader võib ju põhja minna!? Kuigi hr Parts ei keela unistamast, siis paistab riigi ükskõiksus ühispeatuste, ühistranspordi vastu selge peegeldusena ka meediast. Kuigi sõnades räägitakse vajadusest parandada inimeste liiklemisvõimalusi, tõsta kvaliteeti, säästa, hoida ja parandada, ei ole teema tõsiselt riigi poolt käsile võetud. Ja selline peegeldus meedias teeb kurvaks. Inimeste vajadused ja teisest küljest vajadus ühiskonda sellest teavitada, jääb vaid virvenduseks... Tundub, et igatahes Keskerakond on teinud õige valiku - oma telekanal ja teemad, mis (neile? meile?) olulised, on vähemalt pidevalt põhjalikult pildil...

Kuhu ikkagi jäänud uuriv ajakirjandus, terav kriitika, põhjalik probleemide "lahkamine"? Või ongi põhjuseks soovimatus oma tööd hästi teha? Mage "kriitilise" näo tegemine saadetes ei peta terast vaatajat. Head eeskuju näitab ehk vaid "Pealtnägija" ja "Vabariigi Kodanikud". Kaua võib, Võsapets, Omakohus - populistlikud või ennastülistavad, sisutühjad, tulemusteta (sageli), "madalakvaliteedilisele" vaatajale (?) suunatud jne. Jätab tihti mulje, et mingite kõrvaliste teemadega tegelemisel unustab ehk vaataja olulisemad? Tsirkust ja leiba, rohkem ikka tsirkust? Leib kallineb nagunii ja sellest muidugi ka räägitakse. Aga parem kont hambu anda, las rahvas elab ennast kommenteerimisega välja. Me ju kommenteerimisvabaduses maailmas essad! Mis sest, et olulistes asjades ei taha poliitikud, majandusmehed ega teisedki eriti sõna võtta...

Võrumaa Teataja teeb aeg-ajalt omakandi saadikute küsitlusi erinevatel teemadel. Miks Lääne Elu ei küsi omakandi saadikutelt (ülevaatlikkuse saamiseks just nimelt kõigilt, olgu vastused kuitahes "aiaaugust"?) ? Haapsalu raudtee, saarte ühenduse, praamipileti hinna jms kohta? Kus on "meie mees Brüsselis"? Kus on säutsud meie oma inimeste vajaduste teemadel?

Suuga tehakse suur RB, käega ei peldikutki...

No ei ole see normaalne...

Milline iganes suur maja on tualetiruumidest kindlasti pungil. Kuidas on aga lood rongi- ja bussipeatustes?

http://www.parnupostimees.ee/981386/bussijuhtide-poiepiina-leevendus-viibib/

Mõni pilt veel Läänemaast!

Sept. 10225

Ja teate, kui tahate kingitust osta, minge sellesse käsitöö poodi. Pole vaja kalleid tilu-lilusid, parem midagi vajalikku ja päriselt naabrimehe või -naise poolt tehtud ju!