Blogiarhiiv

kolmapäev, 29. veebruar 2012

TÜRIL SUSISEB



Türil siiski midagi toimumas. Ligikaudu 4 miljoni krooni eest võib valmida muuseumi ja kogu kontseptsiooni projekt. Et mina kolmerööpmelisse tulevikku ei usu, oleks see muidugi liiga suur kulu seisvasse muuseumi. Raudtee peab toimima, olgu siis vanal Tootsi tammil, Tamsalus, Tabiveres, Naissaarel või kus iganes. ja vedama reisijaid, mitte ainult turiste, vaid võimalusel ka kohalikele elanikele, olla osa nende elus ja toimetamistes.

Koluni sõit ei anna mitte midagi. Vaadatagi pole suurt midagi, kui ehk veekogusid, mis teele jäävad.

Minul muidugi kahju kui midagi tehakse tegemise pärast. Külastajate peale ei mõtle keegi, pigem on Türil rõhk vaid eksponaatide säilitamistingimustel. Surnud värk. Kuigi kitas raudtee võiks olla oluline osa mingi koha elus ja oluline tähis turistidele.

http://www.tyri.ee/index.php?article_id=6772&page=601&action=article&

RONGIGA KÜLLA EESTIMAALE 20 - MÕISAKÜLA


Rongiga sai Mõisakülla ja Karjakülla ja Marjakülla. Sai sõita Kõnnu marjule-seenele. Sai sõita Haapsalusse. sai sõita Mõisakülla.
Nüüd peab aga jälgima ümberistumisvõimalusi ja kohati midagi muutub.

http://www.sakala.ajaleht.ee/753732/rong-muutis-bussi-valjumis-aega/

Muidugi, saaks bussile istuda otse Viljandi raudteejaamas...

 AsjaTundja
28.02.2012 11:51
Miks ei või Mõisaküla buss võtta reisijad peale juba raudteejamas nagu vanasti? 
 
 krati
28.02.2012 13:18
veel parem kui buss läheks rongijaamast läbi ja võtaks sealt reisijad peale,kuidas nad suudavad 10.minutiga suurte kottidega Reinu teele jõuda.aga idee on hea ja igati teretulnud 
 
 teadja
28.02.2012 17:26
tõenäoliselt astus mugava ümberistumise vastu kallaslik-bussijaamliku linnavalituse kõige kõvem mees. nii tulebki valdavalt eakamatel lõunaviljandimaalastel oma kompsude ja kohvritega kilomeetri kaugusele reinu peatusesse roomata.

kui inimesed avastavad soodsa, mugava, turvalise ja lähitulevikus ka kiirema rongitranspordi, võib üks seltskond senisest rahavoost ja centrum II plaanidest suu puhtaks pühkida.

rahva poolt nõutav ja edelaraudtee toetatav paala/pärsti raudteepeatus aga põhjustab ühel mehel öösiti hirmuhigi ja sunnib järjest kangemaid vererõhuravimeid neelama.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -1 -1  +1 +7
Kaarel
28.02.2012 19:37
Bussid peaksid kindlasti käima läbi raudteejaama. Lausrumalus on inimesi panna jooksma jaamast Reinu tee peatusse. Need ametnikuhinged, kes selle vastu on tuleks ise koos kottide või kohvriga sinna jooksma panna siis oleks neil selge bussi raudteejaama peatuse vajadus.

IKKA VANAMOODI, VÄIKESTE MUUTUSTEGA


On üllatav või tegelikult pole üllatav, et info edastamise kohta tehakse kõiksugu eeskirju, aga info inimesteni ikkagi ei jõua. Või jõuab "valetades". Selliste kokkupõrgete puhul on teada, et kohapealne uurimine võtab enamasti 1-2 tundi. Seega ei peaks reisijatel rääkima"müstilisest tehnilisest rikkest, vaid kohaletulnud politsei (oma kogemustest lähtudes) teavitab koheselt umbkaudse aja, mis võib kuluda uurimiseks. See info edastatkse koheselt reisijatele ja seal, kus võimalik soovitatakse kaaluda bussidele või muule transpordile ümberistumisvõimalust. Sauel peaks see võimalus olema, nagu ka Pääskülas.

http://www.tallinnapostimees.ee/754866/tallinnas-rongi-alla-jaanud-mees-suri/

On ebanormaalne kui 5.35 juhtunud õnnetuse korral veel 6.02 teatatakse reisijatel tehnilisest rikkest! Ja ka tund hiljem seisab rong veel peatuses.
Siinon ka selgelt politsei (või eeskirjade tegijate tegemata töö). Aasatid tagasi oli õnnetusi, kus politsei tulles tehti mõned pildid, kannatanu eemaldati teelt ja rongiliiklus dispetsheri loal jätkus. Nii kulus vahel vaid paarkümmend minutit. Ja eriti oluline see, kui tead, et suuri probleeme võub tekkida sadadel inimestel, olgu siis töölejõudmisel, ümberistumistel jne.
Nüüdseks on aga bürokraatia nii suureks aetud, et igasugu fotosid teevad mitu politseinikku, viimast oodatakse võib-olla voodist või hoopiski kümnete kilomeetrite kauguselt. Siis on vaja ka mõõta kriimustusi rongidel ja ei tea mida veel. Vajadusel võiks seda vabalt teha lähimas jaamas, kuhu liiklust takistav rong suunatakse. Minul näiteks õnnestus õnnetusjärgselt see selgeks teha ja sõitsin lähimasse jaama. See seisuaeg peaaegu eimõjutanud teisi ronge, vaid minu rongi reisijad pidid järgnevale rongile istuma, kuid teiste rongide reisijad oma plaane ümber tegema ei pidanud.
Muidugi on iga õnnetus isesugune, kuid kindlasti saaks asju paremini teha.

Eilse tuisuga tulin Tartust ja et oli teada mõne rongi läbivusprobleemidest ning isegi ai,atav, et pööerangud võivad mitte töötada, ei trüginud ma Kitsekülas foorist mööda, kuna Lilleküla foor oli suletud. Kindluse mõttes otsustasin Kitsekülas peatuse teha, et võimaliku pikema seisu puhul saaks reisijatel võimaldada väljumist. Õnneks seda vaja ei läinud, aga Lillekülas seismine olnuks neile kindlasti problemaatilisem.

Hea töö eest pean tänama Eesti Raudtee mehi, kes paljudes kohtades lumetuisus oma tööd tegid.

Ja hilinemiste vähenemine seotud just sellega, et kohati lumetõrje organiseerimine paremini korraldatud.

teisipäev, 28. veebruar 2012

TAAS MULIN!


Korduvalt kirjutanud, ka põllumajandusministeeriumisse vajadusest tegeleda teeäärsete müügikohtadega, ühispeatustega ja taluturgudega. Vastused poloe isegi nii ilusad olnud kui ministri sõnad. Mis ei oma erilist tähendust, sest tegemist vaid tühja mulinaga.

http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/seeder-tarbides-kohalikku-toidukaupa-toetame-ja-hindame-oma-tootjaid.d?id=63984029

Ministri sõnul on eriti positiivne, et võrgustike kaudu on võimalus tellida kohalikku talukaupa ja mahetoitu, mida suurtest kaubanduskeskustest alati leida ei pruugi. „Tarbides eestimaist toidukaupa, toetame ja hindame oma tootjaid”, nendib Seeder.

Miks riik tõsiselt teemaga ei tegele, vaid paiskab õhku loosungeid?

PALJU KÜSIMUSI



Kui palju on meil selgrootuid koolides?
Kas väljamaale tööleläinud on veelgi rohkem selgrootumad?
Kas oluliste otsuste korral parteipoliitilist joont ajajad Riigikogus on kõik selgrootud?
Kuidas tekib selgroog?
Või oleme kõik inimesed?
Aga osad seisavad ka teiste eest ja arvestavad inimeste vajadustega?

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/riigikoolides-streigib-veerand-opetajatest.d?id=63987711

**************

 http://www.dzd.ee/754630/profsojuz-transportnikov-uchit-rabotnikov-bastovat-gramotno/

RONGILIIKLUS PIDAVAT OLEMA MÕTTETU?

Kui seni ei tahtnud kegi õieti Peterburgi sõita, ma pean silmas operaatoreid, siis mõne aasta pärast võivad rongid sõita viuh ja viuh.
http://www.e24.ee/753882/sebe-omanik-plaanib-kaivitada-tallinna-peterburi-rongiliini/

ERM - betoonkolossi või rehielamusse?

Olin täna tubli ja käisin lõpuks ära ERM-i näitusemajas. Väga hea tunne sellest ja meeldivad hetked! Ning minge teiegi, seda enam, et pilet ju lausa soodne!



Muidugi pole ERM vaid rehielamu ja muistse maarahva elu eksponeerimine. Kuid selliseid eksponaate nähes, olen veelgi tugevamalt veendunud, et muuseumi asukoht peab olema maal. Eesti rahva elu on maaga tegelikult ju läbi aegade veelgi seotum olnud ja see tõestab seda veelgi enam. Kuigi ERM-i infolehes kiidab ka Hr Kruuse Raadit (õigemini Tartut) muuseumi ainuvõimaliku asukohana, siis asjade venimine rahapuudusel toob kaasa selle, et muuseumi ei ehitata niipea.
Valides muuseumi asukohaks maakoha ja hakates muuseumi ehitama järk-järgult, tähendaks võimalust esimeste eksponaatide ülespanemiseks. Ehk on see oluline ka selle koha pealt, et osa eksponaate hoitakse halvemates tingimustes ja nende asjade hoidmise tingimuste tagamine on kõige olulisem. Ehitades ERM-i "hajaasustusena" suuremal pinnal, tähendaks see ka võimalust alustada hoidlate ehitamist järk-järgult. Seda enam, et kuna hajaasustus meile nii loomulik olnud läbi aegade, olekski loomupärasem seda järgida, mitte järgida võõraid malle ühe suure, ülikalli hoone ehituseks. Mille ülalpidamine (elektriküte jpm?) läheb tõenäoliselt veelgi suuremaks kui KUMU-l.

Maja või küla kütmine?
Muidugi mängivad oma rolli tuleohutus, õhu - ja niiskuserezhiimi säilitamine jpm. Eraldi hoonetes olekski selle lahendused lihtsamad, siin piltidel oleva ekspositsiooni omapära võimaldab kindlasti tagada säästlikuma ja odavaima kütteviisi kasutamist ja temperatuuri kõikumisi. Seega puuküte, hakkepuit vms, võimalus seda rakendada nii majas kui kaugküttena, muidugi ka maaküte.


Eraldi asetsevate hoonete puhul on ehk lihtsam kasutada ka erinevate sponsorite toetusi. Olgu siis konkreetse palkmaja väljaehitamisel või hoopiski energiasäästliku passivmaja puhul hoidlana. Tegija nime saab ju alatiseks maja lävele jätta?



.






Külastajad, kes tulevad ühte asja vaatama, vaatavad rõõmuga ka muud. See annab paindlikumalty mängida piletihindadega, pakkudes neid ka erinevate pakettidena.

Hajaasustus annab parema võimaluse ka rahvatantsuürituste, külaelu, töötubade ja muu korraldamiseks, kohaliku väikse laululava ja muu ehitamiseks.
Rääkimata külaturgude, laatade või muu jaoks oleks selline lahendus sobivaim. kas nüüd just õllefestival, aga mitmed üritused annavad lisasissetulekuvõimaluse.
Kindlasti oleks lihtsam ja tulusam ka erinevate piirkondade vahelise ühenduse (bussitransport jne) korraldamine ja üldse mõttekus.












ERM-i näituste majas müügil muide, ka palju tooteid, mis hästi sobivad kingituseks, nii et kellel plaanis midagi otsida, siis tasuks kindlasti sealt läbi astuda.
Üks puudus, mis silma torkas, on venekeelse info puudumine näitusesaalis. Kuna Venemaa turistide arv kõikjal kasvab, oleks see kindlasti muuseumi ja selle külastajate jaoks oluline. Rääkimata meie oma venekeelsest elanikkonnast, kellel kindlasti mahukamaid tekste emakeeles lihtsam jälgida ja sisu täielikumalt tabada.

Arvestades aga külastuspäeval nähtud külastajate arvu, on selge, et läbimõtlematult vaid ühe kolossi ehitamisel jääb planeeritud külastajate arv kaugeks unistuseks.





Küll aga olen ise väga rahul, et muuseumis käidud ja arvan, et ka mõne teise sõidu ajal leian selleks taas võimaluse.

Töötajatele aitäh selgituste eest!

****************************

Läbimõeldult ja liigselt kulutamata võiks juba praegu alustada korjandusega muuseumi heaks. Õigemini siis kui kindel otsus tehtud. Kindlaks otsuseks ei saa pidada peaministri ütlemist, et kindlasti ehitame sinna ja samas mahus. See on väsinud inimese mõtlematu ütlemine... 

***************************

Isamaalise kasvatuse oluliseks aineseks on uhkustunne oma rahva vaimse pärandi üle. Noor, kes teab omaenda kodukultuuri mitmekesisust ja loomingulist põnevust, ei aja mujal maailmas liikudes suud vaimustusest pärani, tajudes kodukootut mujal nähtu kõrval kuidagi alaväärsena.

On avaldatud arvamust, et Eesti Rahva Muuseumi ehitamine ei ole praeguse aja ülesannete – eesti ja kreeka rahva sotsiaalsete vajaduste rahuldamise – kõrval sugugi prioriteetne. Mul on kahju seda kuulata.

Kes ei toeta Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamist, see ei mõista ka seda, millel põhineb meie vaimne kultuur, kaasa arvatud laulu- ja tantsupidude traditsioon. Need muutuvad eesti pidudeks suurelt osalt rahvariiete kandmise tõttu. Just see teeb selle traditsiooni (laulavad ja tantsivad teisedki rahvad) kordumatuks. Poleks ERMi rahvariidekogusid, muutuksid ka muud traditsioonid palju vaesemaks.

Muuseumirahvale annab jõudu leppida arhitektuurilahendusega – isegi kui see ei vasta igaühe kunstimaitsele – keskendumine sisule. Neile on tähtsaim esemelise kultuuri hoidmise missioon. Nad ei suuda taluda mõtet, et paarsada aastat vanad originaalid meie rahvakultuurist võiksid halbade hoiutingimuste tõttu pöördumatult hävida.

Tegelikult hr Lukas just rõhubki sisutähtsusele ja meie vaimsele kultuurile. Seega pole üldse oluline läikiv euromaja vaid tahmane eesti tare! 

"Kas see on nüüd ilusam kui tahmane eesti tare?" küsis Maahärra uude majja jõudes...