Kui leht on loetud, on see alati hea rongi jätta. Siis loeb järgmine inimene...
Vääna jõgi.
Seda pilti, v.a. muidugi päikesepaneelid, olen näinud rongiaknast 50+ aastat. Väetiseküün kaugustes on ka uus.
Kohila Vineerivabrik. Aga metsaga ongi lood umbes nagu pildil, nii palju on meil metsa alles, kui on näha, ülejäänu ümberringi on maha võetud.
Mingid kahtlase vahupallid ujusid mööda, suuremad ja väiksemad.
Ei, ei ole vallavanem! Vist keegi algaja poliitik läheneb arglikult mikrofonile?
See Krügeri tuviõun kuivas kahjuks ära ja hetkel on seente toidulauaks.
Jõe äärde oli uus ausammas püsti pandud!
Kohila koolimaja ja juurdeehitused.
Mööda jõekalalst minnes leidsin palju (lihheniseerunud) seeni, aga korvi kaasa polnud ja neid seeneliike ei tunne üldse.
Lihhenoloogia (kr sõnast leichen 'samblik' ja logos 'õpetus') ehk samblikuteadus on samblikke uuriv mükoloogia haru.
Samblikud on liitorganismid, kes koosnevad lihheniseerunud seentest ja vetikaist, ent kuna sugulise paljunemise organid moodustuvad seenkomponendi poolt, vaadeldakse lihhenoloogiat tihti mükoloogia ehk seeneteaduse alavaldkonnana.[1]
Samblikega kaetud puutüvi.
Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: mükobiondist ehk seenkomponendist ja fotobiondist ehk fotosünteesivast komponendist. Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) sümbiootilised suhted – mõlemad osapooled saavad kasu. Mükobiont saab kasu toitainete näol. Fotobiont saab aga kaitset karmide keskkonnatingimuste eest, võimaluse laiendada oma levikuala, vee ja mineraalainete tagavara.[2] Samblikke süstematiseeritakse ainult mükobiondi (e seenkomponendi) järgi, selle põhjuseks on seenkomponendi nii mahulises kui bioloogilises mõttes domineerivus enamikus samblikes (näiteks toimub suguline paljunemine ainult seenkomponendil). Teaduslikult käsitletakse samblikke nn lihheniseerunud seentena, st et samblikuks olemist vaadeldakse kui üht võimalikku seente toitumise viisi saprofütismi (s.o toituvad peamiselt kõdunevatest taimedest) ja parasitismi (s.o elavad ja toituvad elusa arvel) kõrval.[3]
Keskkonnategurite suhtes tundlike organismidena on samblikud head bioindikaatorid. Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide – bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal.[4]
Lihhenoindikatsioon on keskkonnatingimuste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.[5]
Suuski ka ei olnud....
Ka siinkandis siiberdavad koprad ringi? Või on jääkatte ajal keegi teine nosimas käinud?
Kooli lähedal ilus haljastus - männid, kuused, hõbekuused jm.
Ei saagi aru, kellega tegu.
Kuigi väga ehk ei taju, aga on ka Keila jões hetkel vett rohkem, kiirem vool annab sellest aimu. Ja nii pole midagi ka imestada vahutortide üle, mis vastu ujusid.
Paisu koos imeilusa veskiga võib üksjagu pildistada. Aga läheks ka sööma, bussini ju aega?
Praad oli suurem kui siit paistab ja isegi shampinjonide soustiga (eelistan metsaseeni) väga maitsev. Kalaks merluusa. Salat kõrval ka mahe, mitte domineeriv.
Pildistasin ka naabrite toitu.
Endiselt puudub bussijaamas rongide sõiduplaan.
Grossi oma limonaad väga soodus ja loomulikult ka vähem kahjulik kui Cola.
Tarhuni joon ka heameelega, aga siiski tahaks, et seda jooki tehtaks ilma lisatud värvaineta.
Hea võimalus oli ka liini 164 katsetada. Pühapäeva päeval muidugi vägagi vähe sõitjaid. Küll aga on liini puuduseks see, et pole seotud rongidega Kohilas Rapla poolt Jürisse jm ning vastupidi) ja Tallinnas sõidab vaid Estoniani.
Unustasin aga piletit ostes, et olen ju pensionär.. Aga tühja kah, bussiliiklus vajab ju raha! Seda enam, et peagi saab maksumaksja taskust röövitav osa olema kõvasti suurem!
Kiili vald igati atraktiivne elamispiirkond.
Igati mõnus tagasisõit. Ja kuigi algul oli sel liinil Kohila suunalt üldse vähe sõitjaid, siis nüüdseks on siiski tekkinud. Ja küllap mõnevõrra oleks veelgi rohkem kui
a) Kohilas oleks rongidega seotud
b) Lokuti jm kohtades tekiks ka uuselamute piirkondi.
c) sõidaks Estoniast kaugemale, nt Stroomi?
Ja taas kohal! Alati olen öelnud, et hea, kui saab sihtkohta, sest ükskõik kus ümber istuda ikka ju vähem või rohkem ebamugav. Aga ei nurise, kui ka Balti jaama jõuab (läbib) vähem maakonnaliine.
