Thursday, April 28, 2016
Miinimumpalk 1000 eurot!
Facebookis ja ka meedia pläralas on üpris sageli teemaks inimväärne palk. Pean silmas sellist, mis hoiaks meie oma inimesi Eestist lahkumast ja üksiti võimaldaks siinolijatel inimväärselt elada. Sageli löövad kaasa ka arvamusliidrid. Enamasti paljud neist leiavad, et inimväärsus on nende pärusmaa, et ehk ei saa sellist miinimumpalka kehtestada (praegu ma 800-st eurost isegi enam ei räägi), sest ettevõtjad ei saaks hakkama jm sarnast. Valdavalt on see slängi kasutades hülgemöla.
Ma ei tea, kas Pärnitsa ettevõtetes on nüüd minimaalne palk selline või mitte. Aga jutt on jummala õige! Ja isiklikult olen veendunud, et kes sellist palka maksta ei jõua, pangu oma ettevõte kinni! Tõsiselt! Siinjuures rõhutan vaid seda, et mingid erandid (maksusoodustused jm) võib teha vaid alustajatele ettevõtjatele ja/või väikettevõtjatele. Või siis kvalitseeridagi mõlemad n.ö. väikeettevõtjate alla, ka siis, kui alustatakse ettevõttega, milles 100 töölist. Kuid selleks antakse võimalus vaid nn üleminekuperioodiks mingi tähtajaga.
Miks ma just täna selles NII veendunud olen?
“Tänavu tuleb minu põldudele tööle juba 50 ukrainlast, aga seadused nõuavad, et ma maksaks neile lihttöö eest pankuri palga – see ei ole normaalne!” kritiseeris OÜ Kindel Käsi juhataja Valdis Kaskema, kes kasvatab Tartumaal Nõo vallas 20 hektaril maasikaid.
Kaskema selgitas, et kehtiva seaduse järgi tuleb võõrtöölisele maksta 1,24kordset vabariigi keskmist palka, nii et ühe töötaja tööjõukuluks tuleb tänavu juba 1800 eurot kuus. See summa käib põllumeestele üle jõu.
“Keskmine palk tõuseb kogu aeg – see poob nii hinge kinni, et midagi tuleb ette võtta, sest aianduses on ju väga madalad palgad,” tõi Kaskema esile.
Kõigil hooajatöödel alates maasikate istutamisest, kile alla panemisest kuni korjamiseni on tal hädasti töökäsi juurde vaja, aga Eestist pole ajutist tööjõudu kusagilt võtta, sest kohalikel ei ole põllutöö vastu enam mingit huvi.
Need neli lõiku ütlevad kõik! 100%! Seepärast ma selle ka puust ja punaseks tegin.
Esiteks, seadus nõuab välistöölistele sellise palga maksmist, seega, ei tohiks üldse olla muretki ka oma INIMESTELE maksta kasvõi 1000 eurot. Seaduse ümbertegemine on muidugi vajalik, aga alles peale uue miinimumi kehtestamist, siis saaks selle nõude asendadagi sama palga nõudega.
Teiseks, Kui juba ettevõtja hing on kinni, siis tulebki uksed kinni panna.
Kolmandaks, huvi pole siis, kui makstakse alla INIMväärse miinimumi!
Enamasti olen ma pläralate vaidlustes meenutanud paarikümne aasta tagust aega, kui väga paljud ARVAMUSLIIDRID rääkisid oma ettevõtte töötajate väärtustamisest. Nüüdseks siis näha, kui tõsiselt nende juttu sai võtta. Nii ka nüüd, samasugune demagoogia!
Sel ajal kui limonaad ja vesi maksab poes 2-3 korda rohkem kui piim, saab iga mõtlev inimene aru, et midagi on mäda! Nagu on midagi mäda paljudes majandusharudes, sh ka sellessamas aianduses. On Kaskema masohhist? Ma ei tea, aga saan aru, et tegu on pigem orjapidaja laadi ettevõtjaga. Kas ei teki kordki mõtet, et tema endi töötajatel poob hingitsemist võimaldav palk hinge kinni?
************
Teine näide, mis sellesama Maalehe numbris oli, räägib COOP-ist.
Coop teatab, et tema omanikeks on rahvas. Kasum investeeritakse. Millesse? Ettevõtte laienemisse, arendusse jm. Nagu tõestab ka ülisuure logistikakeskuse ehitamine. Tore ju!? Muidugi tore. Iseasi on see, palju teenivad head Coopi sõbrad Coop Finantsi juhid!? Või Coopi enda juhid? Sellest vaikitakse. Coop ehk endine Tarbijate Ühistu tegutseb juba aastaid, ehk oleks nüüd lõpuks aeg ka oma töötajatesse investeerima hakata? Või on tõesti õigem ekspluateerida neid viimse hingetõmbeni? Mis sest, et poob hinge kinni? Kaupluste töötajate palgad on ikka väga viletsad, see aga omanikele meelde ei tule. Õigemini, mitte omanikele, sest omanik pidi olema ju rahvas, vaid juhtidele.
Ehk peaks ikkagi looma seaduse, milles antakse Coopile jt ühe aasta inimväärse palga kehtestamiseks? Ehk siis Teie, enne valimisi kuni 1000-eurost miinimumpalka lubanud erakonnad, ehk teete oma lubaduse teoks? Ja kehtestategi alates 1. juunist 2017 selle? Siis on ettevõtjatel aega mõelda, kas on mõtet masohhismiga tegelda ja lasta ennast orgasmini pidevalt puua? Või võtta mõistus pähe ja panna kohvrid kokku. Nii kaudses kui otseses mõttes. sest nagunii on kohvrid piisavalt pungil, et edaspidi muretult elada. Muretult inimlikus mõistes, mitte Teie arusaamade järgi, milline näeb ette ainult ja ainult investeerida. Mitte inimestesse, vaid ärisse, et need kohvrid päris lõhki läheks!
Ah et paljud jäävad töötuks? Mine tea! Ehk tekivad hoopis ettevõtted, kes need töötud tööle võtavad, inimväärse palgaga? Või siis lähtume sellest, et pere jaoks on parem, kui üks liige töötab 1000 eurose palgaga, kui mõlemad 500-eurose eest!? Hoiavad kokku töölesõidu jm kulude pealt. Vähe sellest, ollakse rohkem koos lastega! Ja siis saab lahenduse ka Kaskema mure. Teine pereliige tulebki hooajaliselt tööle või saadab ka lapsed! 1000-eurose, mitte 1,24 kordse keskmise palga eest. keskmise, mille Coopi juhid jt nagunii taevasse ajavad. Ning välismaalane, kes siia tuleb, saab samuti minimaalselt 1000 eurot. Lõpp hea, kõik hea.
Kui nüüd veel puudutada Kaskema muret, siis võib olla üpris kindel, et suurim murelaps pole (kõrged) palgad, vaid hoopis muud kulud. Sest ehk läheb ettevõtjal liiga palju raha masinatele-seadmetele, taimekaitsevahenditele-väetistele, paberitele-arvutitele ja kõigele muule? Ärme unusta, tänapäeval on sageli asjad meeletult mehhaniseeritud ja arvutiseeritud, kolhoosidega või üldse nõukaajaga võrreldes on kohati vist juba töötajate arv vähenenud sadu kordi. Äkki on masinad süüdi? Muidugi ei eelda ma, et neid peaks hakkama puruks peksma. Kui aga töötajate arv on nii tugevalt langenud, samas kulub neile kohati kordades vähem (protsentuaalselt) üldkuludest, siis ongi kitsaskohad kuskil mujal. Seega pole ime, et kisa tõstavad põllumehed, mitte väetisetootjad. Või samalaadselt teistes valdkondades. Nagu mainisin, miks muidu maksab kordades vähem kuluka tootise saadused, nagu limonaad-vesi kordi rohkem kui äärmiselt mahuka tootise toode - piim!?
Kristiine keskus ei kuulu küll Coopile, kuid pidin täna ostma paar akut. Et ikka pilte teha. Ja lubasin endale ühe erilise leiva. Mille päts maksis 7 eurot. Väiketootja imemaitsev toode! Mõelgem nüüd selle sodi (mida nimetatakse leivaks, andke mulle andeks selle väljendi eest) hinna peale, mida toodavad meie suurettevõtted!? Siililegi selge, et väiketootja on sunnitud küsima ikka kohati ülikõrget hinda, seda enam, et müügikoha rent võib sellele lisadagi lausa paar eurot pätsi pealt. Ja mõelgem ka sellele, kuidas ikkagi saab tõelise leiva eest küsida mõnikümmend senti, kui hea leib maksab nii palju? (Aususe nimel olgu öeldud, et see oli siiski eriline leib, singi-juustu-küüslauguga). Ju siis saab, ega vesi, õhk ja jahu nii kallid nüüd ka ei ole. Vesi tootmiseks, mitte vesi poes joomiseks muidugi. Ning kuidas saab töötajatele sellise toodangu tootmise ja müümise pealt normaalset palka maksta? eks tegelikult ongi raske maksta, sest kõigele eelnevale lisaks tulevad mängu veel marketite omavaheline sõda, mis ei tekita, vaid tapab konkurentsi. Vilets logistika ja vilets töö organiseeritus nii marketites kui mujal. Jne jne. Lõppkokkuvõttes ei olegi meil sellist tootlikkust-tööviljakust, mida oleks vaja. Sest kui töötajal kohati kuni 80% tööajast kulub mõttetuks tegevuseks, siis .... ei saagi maksta inimväärset palka!? Et kõike eelnevat mõista, mõelge sellele protsendile......
*********************
29. 04.
Nii imelik, kui see ka ei ole, siis kulutuste "ebavõrdsuse" tõestuse saab kätte raudtee teemast.
Rail Balticu raudtee projektile suunatakse koos eurorahadega 2017. aastaks 49,3 miljonit eurot, mis läheb trassi, viaduktide ja teede projekteerimistöödele.
Nii, maagi kaevandamine, rööbaste valmistamine, jaamade juhtimisseadmete loomine, killustiku kaevandamine, ehitamine jm maksab umbes 30 miljonit eurot.
JOONISTAMISE eest saab 1,5 korda rohkem!? Pole siis ime, et SEDA läbi surutakse, kuigi maksumaksjale läheb see ülikalliks ja tulevikus on meil kõigil hing kinni poodud.....
*************************
Suurim probleem on aga marketite tohutu üliküllus! Omanikke see ei morjenda, sest nemad saavad kasumi igal juhul kätte. Enamasti ka siis, kui avalikkusele demonstreeritakse kahjumit. On teada ka see, et hämatakse isegi juurdehindlusprotsentidega, püüdes jätta avalikkusele muljet "eriti vaevarikkast töötegemisest, mis kohati lausa heategevuse maiguga"! Tegelikkus on aga hoopis masendavam. Tundub, et juhtide jutt "väikesest juurdehindlusest" on pooleldi tõsi. Küll aga - kas juurdehindlus on tootjate hinnale lisanduv? Või hoopis marketite endi vaheladude hinnale? Ehk siis, teenitakse piltlikult öeldes topelt ja samas võimaldab see näidata marketi enda kasumit marginaalsena? Muidugi on oma roll ka vahendajatel, kes tõenäoliselt päris prisket vaheltkasu röövivad.
Riigil tuleks seadusemuudatus ette võtta ja lubada marketite lahtiolekut vaid kella 20- ni, hilisemal ajal võivad avatud olla vaid väikepoed, millel on n ruutmeetrit põrandapinda. Ning kaaluda tasub ka varianti, kus selle eeltingimuseks on omaniku töölolek, aga see oleks juba natuke komplitseeritum.
Inimesed on küll harjunud hiliste lahtiolekuaegadega, kuid üldjuhul ei tohiks mingit probleemi olla ka ümberharjumisega. Lühem lahtiolekuaeg tähendab, et üldiselt saab hakkama ühe vahetusega ja töötajad saavad varem koju, pere juurde, puhkama ja lõõgastuma. Puhanud töötaja on parim töötaja! Ka tagaks see parema käibe, seega ka parema võimaluse maksta töötajale väärilisemat palka. Kuna meil on töötajate puudus, nagu messidel võib näha, siis see probleem väheneks, väheneks ka kaadri voolavus. Mis ongi marketite üks suuremaid "kõrvalprobleeme" töötajate puuduse kõrval. Kõik, kellel koidab vähegi tulusam ots, jalga ka lasevad.
Tahaks loota, et see samm ei pane omanikke veel rohkem marketeid avama, vaid vastupidi, hoopis osa neist sulgema. Keskenduma peaks vähema, aga kvaliteetsema teenuse suunas. Olen sellest varemgi korduvalt kirjutanud, natuke ka tulisevõitu vaidlusi FB-s pidanud. Aga lootust muutusteks on vähe, ka seda tõestavad need messid. Laagris ilmus Maksimarketi kõrvale Rimi, nüüd plaanitakse veelgi suuremat kaubanduskeskust. Sama ka Ülemistel. Elvas tahab Konsum laieneda. Jne jne. Klientide arv aga ei kasva ja tänu viletsatele palkadele, ka käive mitte. Järelikult on praegugi veel palju "õhku sees"!
Turvafirmadest pole üldse mõtet rääkida. Eeldada, et töötaja praktiliselt sandipalga eest tahaks veel tööd teha, on naiivne. Käiakse tööl, mitte ei tehta tööd. Sageli on marketites ka liiga palju turvatöötajaid, usun, et kohati saaks neid poole võrra vähendada, seega ka poole võrra rohkem palka maksta. Praegu sageli turvatöötajad rabavad teha lisaotsi, et vähegi inimväärsemat sissetulekut omada, aga kui natukenegi vaadata, siis on näha, et nad töötavad piiri peal. Tülpinute ja ükskõiksetena.
Ja mida teeb RE juhitav valitsus? Turism, mis võiks olla meile vägagi oluline tulevikku silmas pidades, tahetakse igati põhja lasta. Kindlalt põhja! Käibemaksuerisused ju võivad kellelgi arvates skeemitamiseks, kuid kas ikka on see kõige olulisem? Ehk mõtleme sellele, et puhastusteenindajad sageli teenivad üliväikest palka, opmeti on nende töö niivõrd oluline! Ja nagu alles äsja RKAS-i tegelane ütles, üle keskea inimesed isegi ei kõlba selleks! Jätame siis käibemaksu tõstmata, suunakem võimaliku tulu tõusu parem palgatõusuks ja inimväärseks elamiseks?
Miks ma siis ei imesta, kui just need kolm valdkonda on esirinnas töömessidel, möödakäijad aga lähevad üks kül ees või virila näoga tööpakkuja lauale lähemale või hiilivad hoopis mööda. maine on madal, aga see on ju ka riigi maine!
Mõtteaineks lisan siia aasta tagasi tehtud postituse Urmas Suklese, ühe (piirkondliku) RE liikme poolt. Mis samuti ju pidanuks panema mõtlema. Kas pani? Ehk pani. Aga millise tulemusega? Tulemus on ümmargune 0! Kuna aasta hiljem surutakse ikka käibemaksutõusu peale. Mõtleme veel? No kaua võib?
Sõbrad, kuidas oleme Reformierakonnas jõudnud punkti, kus oleme asunud Ära Panema. Muul viisil ei saa seda viimaste päevade irooniat ja vastandumist nimetada. Mis mõttes elab hotelliadministraator õpetaja arvelt ? Hea küll, käib koalitsioonisisene positsioonivõitlus hea ja halva maitse piiril. Aga kuskil on ju olemas ka ettevõtja ja tema käest palka saav inimene. Tihti just Tallinnast väljaspool. Miks me tahame talla ära panna ja teda vastandada riigiteenistujaga. Kogu suur ja Eesti jaoks ülioluline majandusharu, mis muuseas ei ole meile sugugi looduse poolt antud, on aetud turismihooaja eel stressi. Inimesed koostavad appikarjeid Toompeale ja kutsuvad saadikuid vaibale. Kohati nagu tundub, et võetakse kuulda, siis võtad lehe lahti ja saad teada, et hotellitöötaja elab õpetaja arvelt. Solvav. See, et Eestit külastab aastas kümmekond miljonit inimest ja iga viies jääb meile ka ööseks on kohaliku ettevõtja kahe aastakümne pingutuste vili. Kui 15 aastat tagasi ei oleks Tallink hakanud tegema oma hullumeelseid investeeringuid, oleks Eesti arengutee olnud teine. Selliseid edulugusid, aga väiksemas mahus on mitmes maakonnas. Valdavalt on tegemist Eesti väikeettevõtja, Reformierakonna toetaja, valija sõbraga. Pole vaja temast loobuda. Tema saab hakkama, aga kas meie ka saame?
Minul on siin sada huvide konflikti. Olen erakonna liige, olen majutusasutuse kaasosanik, takkaotsa olen veel väikese linna linnapea samuti. Väikese linna linnapeana ja oma maakonna patrioodina tean ma päris hästi, miks ja kes meile siia Haapsalllu ja Läänemaale tulevad ja miks osad ei tule.
Vaatasin Fra Mare majandustulemusi 2008 aastast kuni tänaseni. 2009 suurendati käibemaksu majutuses 5 %. Fra Mare käive kukkus seoses masu ja turuvõitlusega 20 %. Palgafond vähenes 20 %. Ärikasum vähenes samapalju kui maksime riigile lisandunud käibemaksu ehk oma kasumi arvelt toitsime riiki ja jätsime investerimata olmesse ja inimestesse.. 2014 aastaks oleme palgafondi suutnud suurendada 2 % ehk 2008 aasta tasemini on veel 18 %. Käive oli 2014 aastal väiksem kui raskel 2009 aastal.
Artiklis oli ka üks hea märkus. Et messil ei olnud näha boksi "kus õpetataks ka miinimumpalgaga toime tulema"!
*************************
Meie valitsus aga "arendab" riiki!
http://majandus24.postimees.ee/3679401/tooandjad-kusivad-valitsuselt-odavat-valistoojoudu
* loomulikult hakkaks sii palgatõus aeglustuma
* Õmblustööstused? Kõik poed on riideid täis, hinnad väga kõrged. On nii palju üldse vaja õmmelda? Ehk peaks rohkem ostma? Vähema tootmise juures?
* Kas me peame tegema vaid seda, mis on piisav AINULT ettevõtjatele?
Ainuke positiivne muudatus oleks võõrtöölise palga võrdsustamine keskmisega. Kui seegi.
********************************
Lisan teema, mida samuti kommenteerida tahtsin, siia. Sest tegelikult seondub see kogu teemaga üks ühele.
http://pluss.postimees.ee/3681611/elva-linnavalitsus-teeb-disainpargist-autoparkla
Tegelikult ülihea artikkel.
* Ametnikud ja ärimehed EI NÄE, nagu artikli lõpuski selgelt öeldud. ja seda olen ma väitnud kogu aeg. Pimestab siis raha või on põhjus pohhuismis, erilist vahet ei ole. Ei nähta, et on alternatiive!
* EI NÄHTA ka seda, mida linnaelanikud piisavalt hästi näevad. Et juurde tuleb vaid madalapalgalisi töökohti
* EI NÄHTA seda, et Elva on roheline linn.
* EI NÄHTA seda, et kaubanduspindade laienemisel saaks teha parkla ehk kahekohaliseks.
* EI NÄHTA seda, kuidas paigutada turuletid jm (disainipargis), eluvõõrad ollakse lihtsalt.
* EI NÄHTA, et lubatud kodanike kaasamist tegelikkuses ei eksisteeri. Detailplaneeringud algatatakse ja kodanikud saavad parimal juhul prigiseda vaid pisiasjade üle.
ET AGA TULEMUSED AMETNIKE POOLT ON SAGELI KOHUTAVAD, SIIS POLEGI IMESTADA, ET KODU MUUTUB AINA VASTUVÕETAMATUKS! Ja antakse jalgadele valu. Aga küllap on pagulased kasu(m)likum investeering. Raha tuleb linna(valitsusele) rohkem.
Eriliselt naljakas kui linnapea tase on selline, et ta suudab vaid öelda, et see ANNAB LINNALE PALJU. Mis on see PALJU? Kõik see, mis eespool kirjas ja mis hoopis suretab nii elu kui konkurentsi? Kas ei karda, et inimesed hakkavad mitte ainult käima Tartus poes, vaid ka kolivad Tartusse? Kui elamisväärne keskkond kaob? Olen ikka püüdnud suunata mõttelaadi sellele, et Elva peab keskenduma (välis)turistidele, et taastada korralik suvituskoha maine. Ja et teenitaks turistide pealt. Kui aga SUHTUMINE on selline, siis ei ole sellest mõttelaadist midagi kasu. Samas ma ei kahtlegi, et Elva (linnapea) on teinud mahuka turismi arengukava. Mis on nagu ikka, linnukese jaoks. Et näidata, kui palju TAHETAKSE justkui ära teha, aga.... Suuga teeb suure LINNA, käega ei kärbsepesagi?
Ainuke hea asi (linnapea jaoks?) on ehk see, et pingil lamav joodik läheb kuhugi kaugemale ja nendega ei pea tegelema!?
Omamoodi naljakas oli muidugi Postimehe poolt artikli juurde lisatud kaart, tähistamaks ära, kus Elva asub. Küllap eestlased ei tea....
*******************************
15. 05. 16.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suurarimees-ettevote-ei-tosta-kunagi-vabast-tahtest-palka-eestis-peaks-seda-riik-reguleerima?id=74528137
No mis sa kostad! Pärnits oleks nagu minu pealt maha viksinud!? Nali naljaks, ma polegi siis viimane turakas!
**********************
29. 05. 2016
http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/27/palgatous-on-liiga-kiire-jama
Viimasest majanduslangusest saati ilgutakse tihti Andrus Ansipi omaaegse mõtte üle jõuda viie Euroopa rikkama riigi sekka. Seda peetakse juba ette ebareaalseks ja naeruväärseks.
Miks? Kas Eesti ettevõtjatel ja otsuste tegijatel pole selleks piisavalt oskusi ja jõudu? Meil pole mõistust oma potentsiaali ära kasutada, olemegi vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ning rahuldume positsiooniga Euroopa viie vaesema riigi hulgas?
Äripäev nii ei arva. Valitsus saab sellele kaasa aidata ise jõuliselt investeerides ja tööjõumakse kombel või teisel vähendades. See on parim poliittehnoloogia järgmiste riigikogu valimiste võitmiseks.
Mina arvan küll. Kuigi jah, valitsus saab kaasa aidata, aga kuni silmad ei avane, see ei õnnestu!
6 comments:
Tänud!
Kui tööotsimisel küsiti ühe kuulsa keti töövestlusel, et kas HEA töö eest ikkagi rohkem ei saaks teenida, siis vastati: "Muidugi saab! Te võite käia ka meie teistes kauplustes ületunde tegemas....."
Rohkem polegi midagi kommenteerida. Tegelikkuses piisab mõnest tunnist marketis, et näha, kuidas viletsa palga üks olulisemaid põhjusi on vilets töökorraldus ja ka kaubasortimendi puudulikkus. Puudulikkus mitte kauba vähesuse suhtes.....
Valitsus muidugi pankrotis ei oleks. Sest nad pole vaesed. Ole vaene, aga aus... ja kuna ausust pole, siis pole ka vaesed!!!
1000€ miinimumi on hea mõte, kuid sellest oli riigiisadel juttu ning olevat mõeldamatu! Sel juhul peaksid hinnad meeletult tõusma, et selle raha oleksime ûldse välja teeninud. Öeldi et kogu kupatus,
Replykulutused jne ettevõtjad ei tulevat toime-nad ei soovi praegustki miinimumi tõsta-läbi häda!!
Saan samuti miinimumi ehk alla selle vähemgi kätte- olen ilmselt selles osas alla andnud- enamus kaubandus maksab naistele vähe palka!!
Võtame näitena kuulsa poeketi kes samuti maksab meeletu töökoormuse tõstmisega vaevu 500kätte!!-kuidas on see meie ühiskonnas üldse sobilik töötajate suhtes??
Kallid ettevõtjad soovivad võõrtööjõudu rakendada ja neile tuleb maksta hoopis suuremat palka nagu kirjutasite- vaene valitsus siis päris pankrotis :D