Enne aastalõppu saime veel ühe uudise, milles on kogemata öeldud välja tõde meie poliitikute, eelkõige siis Reformierakonna poliitikute kohta!
Lätlased on pakkunud oma rongiga Riia ja Tartu vahelist liiklemist 250 000 euro eest aastas juba ammu, ainult et Eesti otsustajad on teatanud, et raha pole ja vajadust ka mitte.
"Mingit vastust pole me saanud. Tegime enne pakkumuse esitamist põhjalikku tööd. Oleme kõik omapoolsed ettevalmistused teinud....
https://www.err.ee/1609208569/elroni-hinnangul-voib-tartu-riia-rongiuhendus-alata-tuleval-sugisel
Otsustasin üles otsida vana uurringu, mis samuti (teadlikult?) valedel alustel koostatud! Muidugi sattus ette järgmine räigelt valetajate kamp ja seal klikates on uuring ning Kanal 2 uudis sel teemal netis kadunud. Aga kopeerin väljatoodud lõigud, mine tea, needki võivad ju kaduda.
https://railbalticustrahulikult.blogspot.com/2013/11/uuringu-ulevaade-tallinna-tartu-riia-ja.html
"Lühikokkuvõte
„Tallinna-Tartu-Riia ja Tallinna-Peterburi rongiliikluse avamise tasuvusanalüüs” koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. 2012. aasta alguses oli Eestil ainult üks rahvusvaheline rongiliin – Tallinna-Moskva, kuid lähiregioonis on veel kaks teist olulist keskust – Riia ja Peterburi, millesuunaline nõudlus võiks olla piisav rongiliinide avamiseks Eesti suuremate keskustega.
Töö käigus hinnati reisijate loenduste, mobiilpositsioneerimise, piiristatistika ja teiste allikate abil olemasolevat reisinõudlust linnade vahel, prognoositi nõudluse muutust aastani 2030 ja koostati nõudlusele vastav rongide sõiduplaan. Seejuures arvestati nii infrastruktuuri tänast seisukorda kui ka kavandatavate investeeringute mõju kiiruste suurendamiseks infrastruktuuril, võimalikke veeremi mudeleid ja rongkoosseisude alternatiive ning nendest sõltuvaid sõiduaegu. Tasuvusanalüüsi perioodiks oli 2015-2030, diskontomääraks 5% ning kõik summad esitati 2011. aasta püsihindades.
Tasuvusanalüüsiga jõuti järgmistele järeldusele:
1) Tallinna-Tartu-Riia rongiliin, millel päevas 3 väljumist Tallinnast ja 3 Riiast, ning peatused Tallinnas, Tapal, Tartus ja Riias, tingimusel, et kogu raudtee infrastruktuur on rekonstrueeritud tasemele, mis lubab reisirongidel sõita kuni 120 km/h Eestis ja Lätis ning rongideks on „uut ja moodsat“ tüüpi veerem, oli mittetasuv nii finantsiliselt kui ka sotsiaal-majanduslikult (FNPV= -26,6 miljonit €, ENPV= -10,2 miljonit €). 16 aasta jooksul sõidaks sellel liinil kokku 4,7 miljonit reisijat. Liin oleks finantsiliselt tasuv siis, kui reisijate arv igal aastal või piletihind oleks vähemalt 42% võrra suurem või veokulud ilma rongide amortisatsioonita oleksid vähemalt 40% võrra madalamad (st <3,59 €/rong-km) kui käesolevas töös arvestatud. Liin ei oleks finantsiliselt tasuv ka siis, kui operaator saaks kõik rongid tasuta. Juhul kui riik soovib liini avada, tuleks arvestada dotatsiooniga 2,4 miljonit € aastas (2011. aasta hindades) eeldusel, et operaator peab liini 15 aastast tasuvusaega mõistlikuks. Selline dotatsioon kataks ka operaatori investeeringud veeremi soetamiseks.
2) Tallinna-Peterburi rongiliin, millel päevas 2 väljumist Tallinnast ja 2 Peterburist ning peatused Tallinnas, Tapal, Jõhvis, Narvas, Ivangorodis, Kingiseppas, Gatšinas ja Peterburis, tingimusel, et kogu raudtee infrastruktuur on rekonstrueeritud tasemele, mis lubab reisirongidel sõita kuni 120 km/h Eestis ja Venemaal ning rongideks on „uut ja moodsat“ tüüpi veerem, oli finantsiliselt ja sotsiaal-majanduslikult tasuv (FNPV= 8,6 miljonit €, FIRR= 8,2%, ENPV= 42,9 miljonit €, EIRR= 19,2%). 16 aasta jooksul sõidaks sellel liinil kokku 3,6 miljonit reisijat. Tasuv oli sama liin ka „vana ja äraproovitud“ veeremiga. Liin oleks „uue ja moodsa“ veeremiga finantsiliselt tasuv veel ka siis, kui reisijate arv igal aastal või piletihind oleks kuni 11% võrra väiksem või veokulud ilma rongide amortisatsioonita oleksid mitte rohkem kui 20% võrra kõrgemad (st mitte rohkem kui 7,81 €/rong-km) kui käesolevas töös arvestatud või üks rongkoosseis maksaks mitte rohkem kui 14,4 miljonit €.
Tasuvusanalüüsi koostajad soovitavad täiendavalt panustada Tallinna-Narva raudtee seisukorra parandamisse, et see võimaldaks reisirongidel maksimaalses ulatuses sõita kiirusel 120 km/h (st likvideerida tuleb vahepealsed madalama kiiruspiiranguga lõigud jaamade läbimisel), otsida võimalusi piiriületuse kiirendamiseks ning julgustada eraettevõtjaid avama rongiliiklust Tallinna ja Peterburi vahel. Riia suunal tuleks kaaluda koostööd Läti ja Vene poolega ning täiendavalt uurida Riia-Tartu-Tapa-Peterburi rongikoridori potentsiaali ning võimalust teenindada Tallinna-Tartu-Riia rongiliiniga ka siseriiklikku nõudlust (eelkõige Tallinna ja Tartu vahel). Konkurentsivõimeliste Tallinna-Tartu-Riia ja ümberistumisega Riia-Tartu-Tapa-Peterburi rongiliinide avamine eeldab raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimist ja reisirongide piirkiiruste tõstmist vähemalt 120 km/h-ni kogu Tapa-Riia lõigul (vajadus rekonstrueerimistööde järele on eelkõige Läti raudteelõikudel)." (lk. 2-3)
Kõige olulisem asjaolu loomulikult tõdemus, et Tallinn-Tartu-Riia rongiliin on nii finantsiliselt kui ka sotsiaal-majanduslikult mittetasuv. Mitmed inimesed ja Eesti Rooma Klubi (ERK) on varasemalt teinud soovituse muuta Rail Balticu trassi Tartu suunaliseks. Kahjuks on nii COWI 2007 (PDF fail) kui AECOM 2011/2012 ja POSITIUM 2012 jõudnud järeldusele, et Tartu suunaline trass ei ole kiire, euroopa laiusega ja Euroopaga ühendust pidava raudtee trassi-alternatiivina eelistatud variant ja eelistatud variant on läbi Pärnu. Milline on ERK jt argumentatsioon Tartu trassi kasulikkuse osas kui valminud on vähemalt kolme eri analüütiku analüüsid mis kinnitavad vastupidist?
**********
Kahjuks on sellelegi uuringule raha kulutatud ja täiesti asjata (või sõpradele teadlikult?)! Ei reisijate arv ega mitte miski muu ses uuringus pole tõelisus vaid fiktsioon. Juba see, kõige elementaarsem viga, et uuringus ei arvestatud Elva, Valga, Valmiera, Cesise ja Sigulda peatustega, näitabki, et tegu on teadliku valeinfo soovimisega või siis on ka teine võimalus - täieliku rumalusega! Ja loomulikult on just RE ning ka hetkel valitsuses veel olev SDE vältinud igasugust asjalikku arutelu selle ühenduse teemal ning püüdnud suunata infot rajale "... ka lätlased ei soovi seda rongi...".
Muidugi ei pea siin kuidagi tooma eeskujuks ka Priit Humala, ARB, ERK või teiste seisukohti, sest needki poolhäma ja demagoogia. Lihtsalt teisest äärmusest, kus sarnaselt RE-le püüab teine erakond ehk Isamaa omakorda jätta Lääne-Eesti suunda ühendusteta ja tõestada, et Tartu suuna remonditud raha tuleks korstnasse kirjutada ning kogu raudtee kiirraudteeks ehk eurolaiusele muuta. Tartu kaudu Riiga on raudtee olemas, vaja on seda samal laiusel vaid (Keila või Vändra) Pärnu kaudu Riiani taastada, sest selle jaoks on Eesti piisavalt suur, et omada nii kahte ühendust kui ka regionaalset mittemaanteelist ühendust kohalikul tasandil.
Muidugi peaks ehk selle uuringu siiski üles otsima ja täielikult läbi lugema, aga kui juba lähteülesanne on vale, siis ärge kulutage oma närve. Valed lihtsalt jätkuvad.
