pühapäev, 20. veebruar 2011

NIPERNAADI RÄNNAKUD

Tere!

Rändan vahel mööda maad, aga tänagi tulin Narvast (tööasjus), homme Viljandisse. Ometi on töö tänavu niiii palju aega võtnud, et loodusesse minekuks pole aega jäänudki. Või kui aus olla, siis aega nagu oleks, aga vähe! Sest väsimus sellisest töötempost peal. Praegugi vaatan karget päikesepaistet, aga minekukihku peal on vist vähe. Kuigi hetkel Paljassaare lähedal. Eks pean end käsile võtma ja minema. Sest üks imelisemaid kohti Eestimaal ja samas, paljud tallinnlasedki seda teavad!
Samas põnevustki! Keegi juba uurinud pikaajalisi prognoose ja märtsi lõpuks võib kõik lumi läinud olla ja...üleujutused õnne korral võimsad siis. Muidugi mitte Soomaa elanike õnneks, vabandan! Aga ikka olen sellistest ujutustest ilma jäänuid, kuigi sõidaks paadiga hinges või terve Soomaa või Alam-Pedja läbi! Korra sattusin väiksema liigvee ajal Soomaale ja korra Ilmatsallu. Selle nägemine kasvatas aga vaid isu...
Isegi lindude toitmine tänavu kaugeks ja võõraks jäänud. Ei ole muret, toitu ikka pannakse, aga ei saa jälgida, kes ja palju tulevad sõõma. Mõni aasta tagasi sain kokku loetud 22 liiki (uhklelt panin patta ka rohe- või hallpearähni, kes üheks sekundiks kohal oli), kuid nüüd liike ja linde vähem. Osalt tänu headele naabritele, kes hoolimata masust omadki majad üles riputanud, osalt tänu raudkulliisandale (või emandale?) kes vähendavad söödakulu. Sest uhkel talvel kulus üle 100 kilo sihvkasid, lisaks pähkleid, rosinaid., õunu, helbeid, hirssi, rasva ja muud. Proovisin isegi puurilindude toitu, aga see ei läinuid eestilinnule peale. Aga kullionu oli muidugi uhke ja ilus...
Eks pean end taas käsile võtma ja minema...Foto: mina
...rännakutele Eestimaale...

teisipäev, 15. veebruar 2011

MÕTISKLUSED.................

Külm õues mõista andis
et kraadid mitmekümne kandis
käisin õhukesel jääl
päike jälgi jättis näol.

Silmad päiksesoojuse ootel sulen
hinges igatsus et kevad tuleks
lumi kaob, soojus hinge pääseb
päikseloojang väreleb läänes.

Hing ootab
midagi tasast ja saladuslikku loodab
kevade vaol suvi ja sügis
aga ei aega ma edasi nügi.

Päiksepaiste paitust ihkan
tuima kaalutletust vihkan
tunne kuis päikse silmi vaatan
kas vastu siis vaatab väike saatan.

Talveöös kuu kuis vaatas hetke
nagu ette võtnuks pikapika retke
oli see õhupall või kullane kuu
unustada võisin kõik muu...

OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO

Just praegu vaatasin Eesti Kõvasid Poisse Ringvaates.
Paar päeva tagasi lugesin pikka intervjuud Andres Maimikuga Õhtulehes (12.märts. 2011). Kripeldama jäi. Poleks ehk rohkem mõtisklenudki kui mitte tänane Ringvaade...

Õhtulehes vasta Maimik küsimusele, millist filmi ta ei näitaks oma tütrele enne 14-aastaseks saamist. Macbeth. Milliseid filme teised inimesed võiksid mitte näidata oma lastele? Küsiks mina. Ja vastaks: Kõvade Poiste Trio (Maimik, Saan, Tolk) tehtud filme. Alates Mahtra teemast kuni Kormoranideni välja. Jah, ma pole seda näinud. Piisas klippidest. Ja intervjuust.
Esto TV kohta vastus: " ...Nojaa, aga lõpptulemus oli ju naljakas!"
Maimik mainib hirmu füüsilise vägivalla ees. Kas vaimse vägivalla, elik selliste saastafilmide näitamine, pole hullem? Provotserida meeldib? "...Ei no materjali saab ägedat, aga kui sellega kaasnevad füüsilised vigastused, siis see ei ole enam nii tore." Ehk on vägivalda väheks jäänud? Polnud Tolki jaoks vihmaveeloik piisavalt porine?
Ka ei taha ta mainida üht eralulist olukorda, ,mille pärast ühe põrutuskindla (!) telefoni puruks viskas. Kõva Poiss ju!? Aga nõmedustega teiste eraelust filme teha?
Kunstilised argumendid... Iga saast, mis laiemale vaatajaskonnale ette visatakse, pole veel kunst!

Mine perse! Või persse! Ütles Maimik (härra tiitlit ta nime ette ju panna ei sobi) Ringvaate lõpus! Kunstiinimene...

Õnneks on läbi aegade Eestis asjalikke filmitegijaid vägagi palju olnud.

17. märts.

OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO