Rändan vahel mööda maad, aga tänagi tulin Narvast (tööasjus), homme Viljandisse. Ometi on töö tänavu niiii palju aega võtnud, et loodusesse minekuks pole aega jäänudki. Või kui aus olla, siis aega nagu oleks, aga vähe! Sest väsimus sellisest töötempost peal. Praegugi vaatan karget päikesepaistet, aga minekukihku peal on vist vähe. Kuigi hetkel Paljassaare lähedal. Eks pean end käsile võtma ja minema. Sest üks imelisemaid kohti Eestimaal ja samas, paljud tallinnlasedki seda teavad!
Samas põnevustki! Keegi juba uurinud pikaajalisi prognoose ja märtsi lõpuks võib kõik lumi läinud olla ja...üleujutused õnne korral võimsad siis. Muidugi mitte Soomaa elanike õnneks, vabandan! Aga ikka olen sellistest ujutustest ilma jäänuid, kuigi sõidaks paadiga hinges või terve Soomaa või Alam-Pedja läbi! Korra sattusin väiksema liigvee ajal Soomaale ja korra Ilmatsallu. Selle nägemine kasvatas aga vaid isu...
Isegi lindude toitmine tänavu kaugeks ja võõraks jäänud. Ei ole muret, toitu ikka pannakse, aga ei saa jälgida, kes ja palju tulevad sõõma. Mõni aasta tagasi sain kokku loetud 22 liiki (uhklelt panin patta ka rohe- või hallpearähni, kes üheks sekundiks kohal oli), kuid nüüd liike ja linde vähem. Osalt tänu headele naabritele, kes hoolimata masust omadki majad üles riputanud, osalt tänu raudkulliisandale (või emandale?) kes vähendavad söödakulu. Sest uhkel talvel kulus üle 100 kilo sihvkasid, lisaks pähkleid, rosinaid., õunu, helbeid, hirssi, rasva ja muud. Proovisin isegi puurilindude toitu, aga see ei läinuid eestilinnule peale. Aga kullionu oli muidugi uhke ja ilus...
Eks pean end taas käsile võtma ja minema...Foto: mina
...rännakutele Eestimaale...