reede, 29. juuli 2011
VEDURIJUHI AMET - KÕIGE SURMAVAM JA KÕIGE ROMANTILISEM AMET 5
http://www.youtube.com/watch?v=2yTyUlcf9W4
...rongijuhil võidund tunked, pabeross hõõgub suus...
Oh ajad, oh kombed! Ajad mööduvad, pole müügil enam Belomorkanali ega Kazbekki, võidunud tunkesid üldjuhul ka mitte. Ehk keegi kannab kottis dressipükse või määrdunud riideid, kuid üldiselt on leitud võimalusi vormiriiete ostmiseks.
Eks üks põhjusi oli ka elektrirongi juhi tapmine aastaid tagasi. Sest rongijuhil polnud vormirõivastust ja püüdes pätti peatada, sai ta kuuli. Sest pätt nagu ikka meil õigeim mees, karjus ja keegi arvas, et näe kus pätt...
http://www.epl.ee/artikkel/40509
Sõidavad meil siin DR1A ja veidi moderniseeritud DR1B, Aastaid. Eks päiksekuumuses olles ikka püüad peitu pugeda. Arstidki soovitavad vilusse minna! Aga kus sa pääsed! Nii sai akende ette riputatud ajalehti ja kaltse ja ei tea mida veel. Päikesekatted maksavad ju hirmsat raha ja ventilaatorid ka. Konditsioneeri ostaks, aga ei jaksa ju. Nii siis vedurijuht sõidabki. Peab tagama reisijate ohutuse. See tähendab, toimetama nad elusalt ja tervelt sihtkohta. Olid ajad, kus ka auruvedurijuht võttis ennast paljaks, sest kuumus tahtis ära tappa. ja mitte ainult.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vedurijuhid-maksavad-stressi-eest-surmaga.d?id=20468531
Kui saadki väsitavas tööst veidigi leevendust, tulevad muud mured. Kusjuures, mäletan kui vene ajal tutvustati vedurijuhte allkirja vastu igasuguste õnnetuste analüüsiga suurel kodumaal. Küll oli põhjuseks mittepuhanult tööle ilmumine, küll muid põhjusi. Tänapäevaks on elu edasi arenenud. Ostad koju ventilaatori, paned voodi ette ja püüad magada. Sest hommikul ootab töö. Kui hästi läheb, saad osta isegi konditsioneeri. Enne magama minekut vaatad uudiseid ja ilmateadet, ning tunned, kuidas ärritud. Lubatakse jälle üle +.... kraadi... Hommikul võtad oma lühikesed püksid, millega soojal sügisel sai kartuleid võetud ja lähed tööle. Sest tead, et kabiinis lõõskava päikese käes +30, 40 või 50 kraadi. Teine läheks paljalt sauna ja naudiks sellist sooja. Kuid keegi peab hoopis rongi juhtima. Ning säilitama valvsuse!
Lähedki kabiini! Päike lõõskab nagu filmis "Ergav kõrbepäike". Vagunis peaks olema jahedam. Oh ei, pole juttugi normaalsest temperatuurist. Sõidadki. Lülitad tööle pläriseva ventilaatori, mis sel sajandil kohati olemas ja avad aknad. Kuigi tead, et saad ühe kutsehaigustest. Radikuliidi. Või mõne teise! Mõnel hetkel tunned, kuidas uimasus tuleb kallale. Aga ei tohi! Jõuad lõppjaama... Oeh...
Kraanist tuleb leiget vett, kuid turgutab ikka. Sest külma vett saad heal juhul vaid poest...
Vedurijuhte on küll ja küll surnud tööpostil. Ega keegi väga põhjalikult uurigi, kas põhjuseks terviserike või aitas miski kaasa. Avaldatakse kaastunnet ja elu läheb edasi. Muide, ega ka klienditeenindajatel elu kergem pole! Sama palavus või veel hullemgi! Peavad kannatama lisaks klientide rahulolematusepurskeid, valetamist, sõimamist ja sadat muud asja.
to: Reisija : ma arvan, et ka reisijal on nendes palavates ja umbsetes rongides sõitmine jube ja see on hetkel primaarne. Miks ma peaksin sõitma rongiga, mis on puupüsti täis, istmed mustad, klienditeenindaja elab oma komplekse välja reisijate peal...Ma ei arva, et nende klienditeenindajate töö on karvavõrdki hullem kui mõni muu töö. Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka to: Ojee!(09:44 27.07) ja to: Muidugi(09:50 27.
Samas on meil tuhandeid eksperte! Hetkel tahaks hirmsal kombel seda plärajat tööle rongile klienditeenindajaks. Kes pole ehk rongi näinudki, aga on tark! Nagu paljud teisedki! Kusjuures, ärgu unustagu, et reisija võtab hädas maha enamus riideid! Kuid teenindaja ei tohi isegi lumivalge pluusega ringi käia, vaid katma selle musta vestiga. Mis polegi nagu vorm, on rohkem nagu tööriietus!
Sa, to:Reisija! Oled vist üks nendest, kes omad kompleksid päevast päeva teenindaja peal välja elad!? Sa ju tead kõike?
Vahel paluvad teenindajad abi. Sest ei hakka ju mõne kompleksides päti pärast sadu reisijaid hiljaks jätma. Ja vahel lähevadki vedurijuhid appi. Ei hakka ju ajalugu meenutama!? Pärast tuleb küll ehk mööda kohtuid käia, kui vangist tulnu keelest aru ei saanud. Ja siis pole ühtki neid tarku su kõrval!
http://www.tarbija24.ee/290257/suvi-ajab-rongid-puupusti-jalgrattaid-tais/
Lihtsam on muidugi sellistes oludes. Kusjuures, olen täheldanud (sama teisedki), et näiteks välismaa turistid tulevad rongi ja püüavad kohe.kohe asjad ära panna, et mitte teisi segada. Meie inimesed aga vajuvad istmele, ratas, kott vm vahekäigus või istmel ja ei mingit ajutegevust!!! Ja kui pead siis sellistega päevast päeva tegelema, siis ehk ei jäägi muud üle kui hakata emotsioone välja elama!? Aga ennäe imet! Kui oled ikka rongist eemal, siis nagu ei teagi kohe, et probleem olemas!
Aga tõuseb see vedurijuht (või ka klienditeemindaja) puhkeruumis peale puhkamist üles, ajab selga läbihigistatud vormirõivad ja tuleb rongi. +30. +40. +50.
On natuke uimane. Tagajärjeks võib olla tähelepanu nõrgenemine ja reageeringu aeglustumine.
Kui piisavalt asjaliku näoga selliseid väiteid esitada, läheb plärala keema! Taas sajad targad vahutavad paremini kui pesuseep!
Tegelik olukord on selline...
...rongijuhil võidund tunked, pabeross hõõgub suus...
Oh ajad, oh kombed! Ajad mööduvad, pole müügil enam Belomorkanali ega Kazbekki, võidunud tunkesid üldjuhul ka mitte. Ehk keegi kannab kottis dressipükse või määrdunud riideid, kuid üldiselt on leitud võimalusi vormiriiete ostmiseks.
Eks üks põhjusi oli ka elektrirongi juhi tapmine aastaid tagasi. Sest rongijuhil polnud vormirõivastust ja püüdes pätti peatada, sai ta kuuli. Sest pätt nagu ikka meil õigeim mees, karjus ja keegi arvas, et näe kus pätt...
http://www.epl.ee/artikkel/40509
Sõidavad meil siin DR1A ja veidi moderniseeritud DR1B, Aastaid. Eks päiksekuumuses olles ikka püüad peitu pugeda. Arstidki soovitavad vilusse minna! Aga kus sa pääsed! Nii sai akende ette riputatud ajalehti ja kaltse ja ei tea mida veel. Päikesekatted maksavad ju hirmsat raha ja ventilaatorid ka. Konditsioneeri ostaks, aga ei jaksa ju. Nii siis vedurijuht sõidabki. Peab tagama reisijate ohutuse. See tähendab, toimetama nad elusalt ja tervelt sihtkohta. Olid ajad, kus ka auruvedurijuht võttis ennast paljaks, sest kuumus tahtis ära tappa. ja mitte ainult.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vedurijuhid-maksavad-stressi-eest-surmaga.d?id=20468531
Kui saadki väsitavas tööst veidigi leevendust, tulevad muud mured. Kusjuures, mäletan kui vene ajal tutvustati vedurijuhte allkirja vastu igasuguste õnnetuste analüüsiga suurel kodumaal. Küll oli põhjuseks mittepuhanult tööle ilmumine, küll muid põhjusi. Tänapäevaks on elu edasi arenenud. Ostad koju ventilaatori, paned voodi ette ja püüad magada. Sest hommikul ootab töö. Kui hästi läheb, saad osta isegi konditsioneeri. Enne magama minekut vaatad uudiseid ja ilmateadet, ning tunned, kuidas ärritud. Lubatakse jälle üle +.... kraadi... Hommikul võtad oma lühikesed püksid, millega soojal sügisel sai kartuleid võetud ja lähed tööle. Sest tead, et kabiinis lõõskava päikese käes +30, 40 või 50 kraadi. Teine läheks paljalt sauna ja naudiks sellist sooja. Kuid keegi peab hoopis rongi juhtima. Ning säilitama valvsuse!
Lähedki kabiini! Päike lõõskab nagu filmis "Ergav kõrbepäike". Vagunis peaks olema jahedam. Oh ei, pole juttugi normaalsest temperatuurist. Sõidadki. Lülitad tööle pläriseva ventilaatori, mis sel sajandil kohati olemas ja avad aknad. Kuigi tead, et saad ühe kutsehaigustest. Radikuliidi. Või mõne teise! Mõnel hetkel tunned, kuidas uimasus tuleb kallale. Aga ei tohi! Jõuad lõppjaama... Oeh...
Vedurijuhte on küll ja küll surnud tööpostil. Ega keegi väga põhjalikult uurigi, kas põhjuseks terviserike või aitas miski kaasa. Avaldatakse kaastunnet ja elu läheb edasi. Muide, ega ka klienditeenindajatel elu kergem pole! Sama palavus või veel hullemgi! Peavad kannatama lisaks klientide rahulolematusepurskeid, valetamist, sõimamist ja sadat muud asja.
to: Reisija : ma arvan, et ka reisijal on nendes palavates ja umbsetes rongides sõitmine jube ja see on hetkel primaarne. Miks ma peaksin sõitma rongiga, mis on puupüsti täis, istmed mustad, klienditeenindaja elab oma komplekse välja reisijate peal...Ma ei arva, et nende klienditeenindajate töö on karvavõrdki hullem kui mõni muu töö. Samas on meil tuhandeid eksperte! Hetkel tahaks hirmsal kombel seda plärajat tööle rongile klienditeenindajaks. Kes pole ehk rongi näinudki, aga on tark! Nagu paljud teisedki! Kusjuures, ärgu unustagu, et reisija võtab hädas maha enamus riideid! Kuid teenindaja ei tohi isegi lumivalge pluusega ringi käia, vaid katma selle musta vestiga. Mis polegi nagu vorm, on rohkem nagu tööriietus!
Sa, to:Reisija! Oled vist üks nendest, kes omad kompleksid päevast päeva teenindaja peal välja elad!? Sa ju tead kõike?
Vahel paluvad teenindajad abi. Sest ei hakka ju mõne kompleksides päti pärast sadu reisijaid hiljaks jätma. Ja vahel lähevadki vedurijuhid appi. Ei hakka ju ajalugu meenutama!? Pärast tuleb küll ehk mööda kohtuid käia, kui vangist tulnu keelest aru ei saanud. Ja siis pole ühtki neid tarku su kõrval!
http://www.tarbija24.ee/290257/suvi-ajab-rongid-puupusti-jalgrattaid-tais/
Lihtsam on muidugi sellistes oludes. Kusjuures, olen täheldanud (sama teisedki), et näiteks välismaa turistid tulevad rongi ja püüavad kohe.kohe asjad ära panna, et mitte teisi segada. Meie inimesed aga vajuvad istmele, ratas, kott vm vahekäigus või istmel ja ei mingit ajutegevust!!! Ja kui pead siis sellistega päevast päeva tegelema, siis ehk ei jäägi muud üle kui hakata emotsioone välja elama!? Aga ennäe imet! Kui oled ikka rongist eemal, siis nagu ei teagi kohe, et probleem olemas!
Aga tõuseb see vedurijuht (või ka klienditeemindaja) puhkeruumis peale puhkamist üles, ajab selga läbihigistatud vormirõivad ja tuleb rongi. +30. +40. +50.
On natuke uimane. Tagajärjeks võib olla tähelepanu nõrgenemine ja reageeringu aeglustumine.
Siis tuleb keegi, kes pole üle elanud seda, mida on vedurijuh1 või vedurijuht 2.
Ja ajab demagoogiat.
Vedurijuhi palk muidugi on hea. Seda on väidetud kellegi poolt igasugustel keerulistel aegadel.
http://www.epl.ee/artikkel/274909Kui piisavalt asjaliku näoga selliseid väiteid esitada, läheb plärala keema! Taas sajad targad vahutavad paremini kui pesuseep!
Tegelik olukord on selline...
Me ju saamegi rohkem! Pole mõtet seda varjata!? Rohkem kui Kreeka vedurijuht kätepesu eest!
Õues müristab! Homme taas tööle. Peaks vist tumedamad lühikesed püksid vaatama!? Aga palk on otsas...
ja mis meil siis romantilist on? Oi, Te ei kujuta ette kui palju...
MEES ÜLE PARDA!
phttp://www.tarbija24.ee/513348/koondatud-elektrik-eesti-energia-vassib/
On see trend? Viia oma töötajad üle teise firmasse ja pärast visata üle parda? Ning sõlmida leping firmaga, kes teinud odavaima pakkumise ja kes pakub töötajaile poole väiksemat palka? Kuidagi tuttav stsenaarium!
Ainult, et tahetakse veel, et koondatu õpetaks välja uued töötajad!? Millega selliste otsuste tegijad mõtlevad? Vahel võetakse asemele sellised töötajad, kes isegi kliendiga eesti keeles suhelda ei oska. Teisi, kes oskavad, süüdistada aga maine kahjustamises?
Ja selliste otsustajate palgad, palgatõusu, kahtlased investeeringud ning hinnatõusu maksab kinni klient? Isegi siis kui raha kaob väljamaal riskides?
Taas pean meenutama M-Klubi. Kui mehed ümbermaailmareisile läksid, siissadamasse jõudes arvasid nad, et üks roostes küna ongi nende laev. Jagelemise käigus leidis Magister (see tark mees), et see ongi riigilaevukese sümbol. Tundub, et tabas kümnesse!
http://www.pluvo.ee/vabaaeg.html
Tekst ja pildid lubavad tõsist firmat. Miks siis palka nii vähe tahetakse maksta?
Vist ongi viimasel ajal nii, et sõnades on ettevõtted oma töötajate hoolimisest nii hõivatud, et ehk nad lihtsalt ei märka, kui mehed üle parda lendavad? Või ei taha märgata, sest enda särk on ikka ihule kõige lähemal???
Kiitus mehele, kes teemat avalikuks tuua ei kartnud.
Uno : Huvitav oleks teada saada kogu koondatava personali palgakulu aastas ja riigihanke võitnud firma pakutud hinna. Kui suur vahe on?Või on see riiklik saladus?
+110 onu Fjodor : Lõpuks on sm liive ja hulk firmasid, mis EE nimelisele paberlohele töid teevad. Omamoodi erastamine. Huvitav, kas need vähempakkumiste võitjad makse ka maksavad. Paistab, et riigiettevõtet ja sm partsu see aspekt üldse ei huvita.Parafraseerides vana ütlust: Seal, kus lõpeb mõistus, algab Eesti
no : siis teeb võitja firma omakorda pakkumise ja järgmises firmas ehk on ka elektrikuid juba... meil oli vallas nii, et oli peatöövõtja (kes võitis riigihanke), siis oli alltöövõtja, sellel omakorda alltöövõtja, kellel olid ehitajad olemas 07.2011 12:16 Kringel : Kokkuhoid ei ole võimatu, aga see tuleb kellegi arvelt. Suure tõenäosususega nende koondatud elektrikute arvel kes reaalse töö ära teevad. Hakkab kehtima sama skeem mis suurte ehitusfirmade puhul, mis nagu ei olegi eriti ehitusfirmad, sest neil on juriste ja kontorit rohkem kui ehitajaid. Sellised firmad võidavad hankeid ja võidu korral on ootamas kari pisikesi OÜ-sid, kes on valmis palukese eest üksteist tallates selle töö ära tegema. Neis pisikestest OÜ-dest valitakse paar välja, kellega suure ehitusfirma juristid sõlmivad korralikud lepingud. Ja edasine on teada, reeglina leitakse pisikese OÜ töös puudujääke, alates tähtaegadest kuni kvaliteedini ja leppetrahvide vältimiseks annab pisike OÜ oma töö tasuta üle, peaasi, et jamast välja saaks. Mõnikord väike leivaraha ka makstakse, aga koore riisub suurfirma juristidepunt. Tänapäeval oskajal töömehel oma äri alustades ei tarvitse piisata sellest, et on kaks kätt, oskused ja kõva töötahe - ikka leidub valgekraesid kes sellistel tegijatel naha sujuvalt üle kõrvade tõmbavad, ja teevad
Kringel : Kokkuhoid ei ole võimatu, aga see tuleb kellegi arvelt. Suure tõenäosususega nende koondatud elektrikute arvel kes reaalse töö ära teevad. Hakkab kehtima sama skeem mis suurte ehitusfirmade puhul, mis nagu ei olegi eriti ehitusfirmad, sest neil on juriste ja kontorit rohkem kui ehitajaid. Sellised firmad võidavad hankeid ja võidu korral on ootamas kari pisikesi OÜ-sid, kes on valmis palukese eest üksteist tallates selle töö ära tegema. Neis pisikestest OÜ-dest valitakse paar välja, kellega suure ehitusfirma juristid sõlmivad korralikud lepingud. Ja edasine on teada, reeglina leitakse pisikese OÜ töös puudujääke, alates tähtaegadest kuni kvaliteedini ja leppetrahvide vältimiseks annab pisike OÜ oma töö tasuta üle, peaasi, et jamast välja saaks. Mõnikord väike leivaraha ka makstakse, aga koore riisub suurfirma juristidepunt. Tänapäeval oskajal töömehel oma äri alustades ei tarvitse piisata sellest, et on kaks kätt, oskused ja kõva töötahe - ikka leidub valgekraesid kes sellistel tegijatel naha sujuvalt üle kõrvade tõmbavad, ja teevad 9.07.2011 09:23 .. :
no siis pole midagi imestada. kui enda loodud tütarfirma konkurssi ei võitnud ja võidu saanud firmad pakuvad madalamat palka, siis ilmne, milliste nüanssidega pakkumine võideti- tööle võetakse suvalised inimesed tänavalt kes kiirkorras lühiõpet saavad, ohutustehnika eksami kiiresti ära teevad ja davai tööle. justnimelt davai, sest minu viimane kogemus näitas, et montööride hulgas eesti keelset kõnet eriti enam ei kuule. kas eestlased kaovadki selle töö pealt just seetõttu, et palgad pole enam normaalsed?
.. : no siis pole midagi imestada. kui enda loodud tütarfirma konkurssi ei võitnud ja võidu saanud firmad pakuvad madalamat palka, siis ilmne, milliste nüanssidega pakkumine võideti- tööle võetakse suvalised inimesed tänavalt kes kiirkorras lühiõpet saavad, ohutustehnika eksami kiiresti ära teevad ja davai tööle. justnimelt davai, sest minu viimane kogemus näitas, et montööride hulgas eesti keelset kõnet eriti enam ei kuule. kas eestlased kaovadki selle töö pealt just seetõttu, et palgad pole enam normaalsed?
Mõne plära sarnasus ajab lausa muigama!
29.07.2011 12:06 "Uued väljakutsed" : Oo-jaa! Ja varsti, kuuleme me taas kenadelt "hea pingetaluvusega" ja selge vastuse andmise asemel eesti teeninduskultuurile tunnuslikult "positiivsest mõtlemisest", "Visioonist" ja "motivatsioonist" jutustavatelt klienditeenindajatelt, et Eesti energia vabandab, sest "Programmis on juhtunud viga" ja seda, et tuleb ju aru saada, et uuel töötaja on eksinud. Aga et Energia ei tunnista ennast kujunenud olukorras süüdi.... Ja kogenud töötajad lendavad "paindlikul tööturul" eht eestilikult "kliendi parema teenindamise huvides" lihtsalt üle parda" - ja asemele tulevad need kellele võib sama töö eest poole vähem maksta ja kellega hakkab toimuma kõik see mis toimub uue ja kogenematu võõra töötajaga.Mis räägib oma meeste üle parda viskamisest...
Arvamus
Tagasi 
Eesti Energia juht Sandor Liive.
foto: Peeter Langovits.
foto
http://f.postimees.ee/f/2011/03/21/542519t40h1102.jpg
http://f.postimees.ee/f/2011/03/21/542519t55hb1fe.jpg
Eesti Energia juht Sandor Liive.
Peeter Langovits.
Liive: vastutustundetu oleks hinda mitte tõsta (138)
29.07.2011 13:36
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul oleks ettevõtte poolt olnud vastutustundetu uus elektrihinna tõusu taotlus sisse andmata jätta.
Liive rõhutas, et taotluse rahuldamine tõstaks elektri megavatt-tunni hinna suletud turul 29 eurolt 33-le, samas kui avatud turul on keskmine hind 47,2 eurot.
«Populaarne oleks öelda, et ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» viitas Liive turu avanemisele aastal 2013. «Aga aasta 2012 on väga keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29-ga.»
Firma esimese poolaasta majandustulemusi kommenteerides rõhutas Liive ka, et 69 protsenti firma poolaasta 81,4 miljoni eurosest ärikasumist tuli avatud turult (mullu 56 protsenti), teises kvartalis moodustas avatud turg ärikasumist koguni 90 protsenti. «Jutt, et meie kasum tuleb Eesti rahva, lihtsa elektritarbija taskust, on müüt,» ütles Liive.
http://www.postimees.ee/514020/suurim-kodukulu-on-elektri-hind/«Populaarne oleks öelda, et ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» viitas Liive turu avanemisele aastal 2013. «Aga aasta 2012 on väga keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29-ga.»
Firma esimese poolaasta majandustulemusi kommenteerides rõhutas Liive ka, et 69 protsenti firma poolaasta 81,4 miljoni eurosest ärikasumist tuli avatud turult (mullu 56 protsenti), teises kvartalis moodustas avatud turg ärikasumist koguni 90 protsenti. «Jutt, et meie kasum tuleb Eesti rahva, lihtsa elektritarbija taskust, on müüt,» ütles Liive.
neljapäev, 28. juuli 2011
VEEL KORD JÄNESE MATKARAJAST
Raudteel nokitsetud vähe, nii Piusal kui Husaris. Seepärast ei saa ka reisirongiliiklust avada.http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/ripakil-matkarajad-pakuvad-eluohtlikke-ekstreemsusi.d?id=50265457
Aga täpselt see mida kirjutanud olen. Nii lindilõikamisest, Ametnikust, hooldamisest ja allhankest. Põhjus on - hoolimatus!
Vahel räägitakse, et lapsed ei oska hoolida rahast, mida ise teeninud pole! Nii ka Ametnik ei oska hoolida rahast, mis tuleb teistelt. Ometi peaks ju mõtlemine võimaldama endale selgekstegemist, et hoolitsemiseta kulutad tunduvalt rohkem raha. Mille sulle usaldanud teised.
NII ME HINDA TÕSTAME.
http://www.tarbija24.ee/512162/eesti-energia-koondab-oma-elektrikud/
Ja unistame kabinetis toolil vedeledes lintide lõikamisest!
Kui lahata algusets lõpuni läbi kogu majandus, siis üks suur hinnatõusude põhjus ongi viitsimatus ise tööd teha. Tellime parem teenust sisse!? Kuigi oma töötajate ülalpidamisel on mõned kulud (autod, tööriistad jne), siis tavatöö juures pole need eriti suured. Samad kulud on ju ka nendel firmadel, kellelt teenust tellime! Ehk veidi teise jaotuse tasakaaluga küll, aga ikkagi. Kuid kui oma firma loodab üldkasumile töö pealt, mitte töötajate arvu pealt, siis teenusepakkuja peab tööpõllu laienemisel tavaliselt töötajaid juurde võtma. Ning ei tohi unustada kasumit! Nii maksabki ühe firma klient kinni tollele firmale teenusepakkujate lisapalgad (samad ametnikud ju, kes teenuse tellijal, raamatupidajatest alates ja ei tea kellega lõpetades). Annaks taevas, et veel allhankijaid või teenusepakkujaid ei tuleks! nagu ehitusfirmad - osalevad hangetel, ise ilma ehitajateta! tellivad töö erinevate allhangetega, need tihti omakorda - ja kõik tahavad kasumit ning mitte väikest.
Muidugi on nii lihtsam. Endal jääb üle vaid lepingud sõlmida ja asja "juhtida". Kuni klient maksab, pole probleemi... Kui just omanikul kasumist väheks kipub jääma...
Ja unistame kabinetis toolil vedeledes lintide lõikamisest!
Kui lahata algusets lõpuni läbi kogu majandus, siis üks suur hinnatõusude põhjus ongi viitsimatus ise tööd teha. Tellime parem teenust sisse!? Kuigi oma töötajate ülalpidamisel on mõned kulud (autod, tööriistad jne), siis tavatöö juures pole need eriti suured. Samad kulud on ju ka nendel firmadel, kellelt teenust tellime! Ehk veidi teise jaotuse tasakaaluga küll, aga ikkagi. Kuid kui oma firma loodab üldkasumile töö pealt, mitte töötajate arvu pealt, siis teenusepakkuja peab tööpõllu laienemisel tavaliselt töötajaid juurde võtma. Ning ei tohi unustada kasumit! Nii maksabki ühe firma klient kinni tollele firmale teenusepakkujate lisapalgad (samad ametnikud ju, kes teenuse tellijal, raamatupidajatest alates ja ei tea kellega lõpetades). Annaks taevas, et veel allhankijaid või teenusepakkujaid ei tuleks! nagu ehitusfirmad - osalevad hangetel, ise ilma ehitajateta! tellivad töö erinevate allhangetega, need tihti omakorda - ja kõik tahavad kasumit ning mitte väikest.
Muidugi on nii lihtsam. Endal jääb üle vaid lepingud sõlmida ja asja "juhtida". Kuni klient maksab, pole probleemi... Kui just omanikul kasumist väheks kipub jääma...
kolmapäev, 27. juuli 2011
HEADE MÕTETE LINNA VANA VAKSAL 7
http://uudised.err.ee/index.php?06232082
Mis saab nüüd edasi? Kas on lootust, et kaubateede asemele tuleb üldsusele vajalik Ühispeatus? Või leitakse võimalus maa müüa kinnisvaraärimeestele?
Mis saab nüüd edasi? Kas on lootust, et kaubateede asemele tuleb üldsusele vajalik Ühispeatus? Või leitakse võimalus maa müüa kinnisvaraärimeestele?
Kahtlaselt vaikne on. Kaudses mõttes.
Ja kellelt võiks loota abi? Vaksali enda olusid arvestades võib aega minna aastaid. Sest kogu jaama ala kordi suurem kui vaksal, seega loogika eeldab veelgi kauemat vindumist. Linna poolt.
********************3. 08. 10224
ÜHISPEATUSED 20 - VESI
Veest me üle ega ümber ei saa. Ei ole ma eriti pudelivee pooldaja. Selles mõttes, et pigem peaks olema kraanivesi joodav ja pudelivesi kui loodusressursse kulutav (plastik!) peaks olema marginaalsema tähtsusega. Vajalik ehk mineraalvee pakendina. Muidugi oleme vägagi "pudelimaffia" kütkes ja loota, et see kaob, oleks vist imelik.
Tallinnas isegi paigaldati mõned joogikraanid.
http://uudised.err.ee/index.php?06232083
Ehk peaks ka Ühispeatustes võimaluse korral olema veekraanid? Seda oleks vaja nii matkajatele kui ehk ka mingite ürituste puhul. Laadad, esinemised vms.
Kas oleks väga kulukas kui rakendada lihtsaimat varianti? Puurkaev pumbaga nagu vanasti?
Kusjuures, pärandkultuur on nii laialdane mõiste, et tegelikkuses peakski võimalusel rongipeatustes säilima need vanad puidust hooned ja ka pumbakaevud. Või uuesti ehitatama.
Vahepeal tekkinud Nõukogude Armee vennasvabariikide arhitektuuri nähtused riivavad siiani silma. Nagu ka klaasist putka Jõgeval. Ka turistide jaoks on ligitõmbavam puit ja kivi, mitte vaid kaasaegsed materjalid.
Ning kordi parem on Tartu ja Rapla stiilis puidust varikatused kui nüüdsest vohavad plastikputkad ning tiivakesed!
HEATEGU ON HEA TUNNE.
Ivan Makarov räägib jutu lõpus ka heast rongijuhist.
http://www.err.ee/ext/rpop.aspx?f=0&i=1610491&mode=3
Kahju kui head emotsioonid võib aga ära rikkuda ühe hetkega. Nagu vahel juhtub. Olgu see siis Kiidjärvel või kus iganes. Tahaks loota nende inimeste mõistlikkusele, kellest sõltub tõrvatilkade arv. Et reisija huvid võimalikult kõrgemale seatakse enda omadest.
LAUPÄEVA ÕHTUL TAEVASKOTTA
Sõidaks Süvahavva Loodustallu?Miks ikkagi ei sõida see rong laupäeva õhtul ja tagasi pühapäeva hommikul? Muide, tihti mitte ka pühade ajal. Kas seda tõepoolest pole vaja? On hea tõdeda, et külad on ärkamas ja enda eest seismas.
Kas aga see rong oleks oluline?
Väidetavalt ei oleks eriti sõitjaid. Ma ei usu seda väidet! Eriti nüüd kui nädalavahetusel on ka teine rong käigus aastaringselt.
Kes suudaks teha nii, et lõpeks absurdne olukord, kus rong ühel päeval nädalas pole käigus?
Nüüd käib hoogne peatuste väljaehitamine. Ja mitmel pool, näit Valgemetsas tegeldakse kohapealt ka muude arengutega. Mis omased Ühispeatustele.
Muide, kui palju teatakse, et kõik Orava rongid on Tartus seotud ka Tallinna rongidega? Vahel jääb mulje, et nii mõnedki inimesed ei seosta neid ronge?
TRAMMIGA SADAMAST BALTI JAAMA
Siin-seal on pakutud varianti, et rongide algjaam võiks taas olla sadamas. Teatud mõttes see hea. Kuid oleks ka palju probleeme. Kasvõi liiklustihedus. Sest siis peaks ka sadamas olema vaata et oma seitse teed.
Ehk oleks praegu hoopis lihtsam teha väikesed trammitee pikendused?
Lasnamäe tramm on ülihea näide vohavast mulinast, millel pole siiani tulemust. Ehk teha siis midagi väiksemat? Ehk saaks sellega hakkama?
Trammiliin tuleks maha panna Linnahalii peatusest kuni näiteks Uus-Sadama tänavat pidi taas trammiteega ühendades. Ja väike lõik bussijaama juurest Ülemiste Reisiterminalini ning edasi lennujaama juurest kaugemale? Nii saaks igas terminalis võimalikult lühimat teed pidi trammile ja edasi juba rongile, bussile või lennukile. Ning mujalegi.
Ehk oleks praegu hoopis lihtsam teha väikesed trammitee pikendused?
Lasnamäe tramm on ülihea näide vohavast mulinast, millel pole siiani tulemust. Ehk teha siis midagi väiksemat? Ehk saaks sellega hakkama?
Trammiliin tuleks maha panna Linnahalii peatusest kuni näiteks Uus-Sadama tänavat pidi taas trammiteega ühendades. Ja väike lõik bussijaama juurest Ülemiste Reisiterminalini ning edasi lennujaama juurest kaugemale? Nii saaks igas terminalis võimalikult lühimat teed pidi trammile ja edasi juba rongile, bussile või lennukile. Ning mujalegi.
Need bussid ootaksid aga Balti jaamas või Ülemistel.
Ja ei tohiks unustada, et paljuski kaoks siis ära ehk taksojuhtide poolne välismaalaste röövimine?
TULUMAKS TAGASI 26 %-le!
http://www.ohtuleht.ee/436626
Sõnu lihtsalt pole!
Kui riik muidu hakkama ei saa, siis peaks tunnistama oma viga. Olen seda korduvalt öelnud ja elu vaid kinnitab sõnade õigsust. Mida väiksemaks on läinud tulumaks, seda vähem on meil päästeametnikke, politseinikke ja teede seisukord ning hooldus halvenevad. Talved on seda näidanud. Kuid populistid loodava, et globaalse soojenemisega kohe-kohe kaob lumi ja siis meil raha nagu raba...
Sõnu lihtsalt pole!
Kui riik muidu hakkama ei saa, siis peaks tunnistama oma viga. Olen seda korduvalt öelnud ja elu vaid kinnitab sõnade õigsust. Mida väiksemaks on läinud tulumaks, seda vähem on meil päästeametnikke, politseinikke ja teede seisukord ning hooldus halvenevad. Talved on seda näidanud. Kuid populistid loodava, et globaalse soojenemisega kohe-kohe kaob lumi ja siis meil raha nagu raba...
NURSIPALU VERSUS KÕRVEMAA
http://www.postimees.ee/510606/riigi-plaanid-polugoonidega-porkuvad-kohalike-elanike-vastuseisuga/
Milline on tegelik põhjus, et meil peab kõmmutama kahes kohas? Ehk oleks looduse säilitamise huvides mõttekas siiski pidada ülal ühte polügoni?
Muidugi pole sõjaväelaste sõitmine odav. Kuid ega kahe polügoni pidamine odavam pole?
Kõrvemaa ülikena koht, heameelega viiks kõmmutamise üle Nursile!? Kusjuures, kui seal oleks sõjatehnika KOHAPEAL, siis sõdurpoiste kohaletulek maksaks juba ülivähe. Eriti kui tulla Tallinn-Võru rongiga. Sõmerpalusse.
http://www.vorumaateataja.ee/index.php/component/content/article/13-arvamus/724-palun-lopetage-nursi-rahva-lollitamine.html#comments
Milline on tegelik põhjus, et meil peab kõmmutama kahes kohas? Ehk oleks looduse säilitamise huvides mõttekas siiski pidada ülal ühte polügoni?
Muidugi pole sõjaväelaste sõitmine odav. Kuid ega kahe polügoni pidamine odavam pole?
Kõrvemaa ülikena koht, heameelega viiks kõmmutamise üle Nursile!? Kusjuures, kui seal oleks sõjatehnika KOHAPEAL, siis sõdurpoiste kohaletulek maksaks juba ülivähe. Eriti kui tulla Tallinn-Võru rongiga. Sõmerpalusse.
Kõrvemaast aga kujundada metsiku looduse turismimeka. Kuhu ka välismaa turiste pole häbi hulgi kohale meeldida. Kas siis Tallinnast rongiga Aegviitu või hoopiski Berliin-Tallinna kiirrongiga!?
Rabasaare.**************************
KITSARÖÖPMELINE RAUDTEE
http://foorum.msts.pri.ee/viewtopic.php?f=25&t=835&start=15
Eks egoismi ja muudki jagu küllaga. Küll aga pole ka minu arvates mingit mõtet teha seisvat muuseumi.
Ning ei saa ma aru, miks peaks Edelaraudtee lubama kolmrööpa varianti, aga mitte kitsa ülevedamist jaamateedelt? Ning miks üldse üle vedada? Piisab kui teha "jaam" teisele poole raudteed ja sealt rööpad otse Raudtee tänava asfaltisse paigutada. Nagu trammitee Tallinnas.
Muuseum on nagu äriettevõte - mida rohkem on see seotud teiste "kaubaartiklitega", seda rohkem on asjal tulevikku. Pean kaubaartiklite all silmas võimalikke seoseid kohaliku eluga, vana tammiga, teiste muuseumide ja nende huvilistega, pärimuskultuuriga jms.
Küll saaks ka ehk eramaade omanikega kokkuleppele. Mis kurat on üks simulaator "päris" rongi kõrval?
Eks egoismi ja muudki jagu küllaga. Küll aga pole ka minu arvates mingit mõtet teha seisvat muuseumi.
Ning ei saa ma aru, miks peaks Edelaraudtee lubama kolmrööpa varianti, aga mitte kitsa ülevedamist jaamateedelt? Ning miks üldse üle vedada? Piisab kui teha "jaam" teisele poole raudteed ja sealt rööpad otse Raudtee tänava asfaltisse paigutada. Nagu trammitee Tallinnas.
Muuseum on nagu äriettevõte - mida rohkem on see seotud teiste "kaubaartiklitega", seda rohkem on asjal tulevikku. Pean kaubaartiklite all silmas võimalikke seoseid kohaliku eluga, vana tammiga, teiste muuseumide ja nende huvilistega, pärimuskultuuriga jms.
Küll saaks ka ehk eramaade omanikega kokkuleppele. Mis kurat on üks simulaator "päris" rongi kõrval?
ÜHISPEATUSED 19 - TEEÄÄRSED MÜÜGIKOHAD
Teeäärsete parklate olemasolu võimaldaks ka tagada peatumiskohad puhkajatele, kes sunnitud lausa rikkuma eeskirju! Sest remonditavale lõigule, kus vahel seisnud järvede ääres mitusada autot, pole planeeritud MITTE ÜHTEGI PARKIMISKOHTA!!! Või peaksin antud teema kohta välja tooma Maanteeameti vastuse?VAU!!!!!!!!!!!
http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1007049
Küll on tore, kui keegi muretseb ja õpetab!!!! Selle teksti, mis sisuliselt õige ja äärmiselt vajalik, tooks lausa välja.
| Teeäärse kauplemiskoha vale valik võib põhjustada liiklusõnnetuse |
 |
26.07.2011 Kätte on jõudnud suviste aiasaaduste valmimise aeg ning maanteede äärde on end sisse seadnud kartulite, herneste ja muu säärasega kauplejad. Esmapilgul näib teeäärne müügitegevus ohutu, tegelikult aga võib vale kohavalik põhjustada tõsise liiklusõnnetuse. Müügipunktid, kust saab soetada eestimaist kaupa, on maanteedele sõitjate seas hinnas, peatujaid on palju. Mida suurema liiklussageduse ja -kiirusega tee, seda ohtlikum taoline teeäärne kaubandus aga on. Kui juht otsustab peatuda, võib ta oma manöövriga tekitada liiklusohtliku olukorra või põhjustada õnnetuse. Seda eriti siis, kui peatumisplaan tekib äkki, vahetult müügipunkti ees, ja sellele järgneb kiire manööver. Selleks, et järelevalveametnik ei peaks müügitegevust lõpetama, peab müüjal olema kauplemisluba kohalikult omavalitsuselt ning nõusolek maanteeametilt, kui müügiplats on riigitee ääres. Nõusoleku annab maanteeamet siis, kui kõnealune paik on kauplemiseks sobiv – kui sinna müügipunkti paigaldamine ja selle juures peatumine ei ole liiklusohtlik. Lisaks teeäärsele müügitegevusele tuleb tee omanikult, olgu selleks siis kohalik omavalitsus või maanteeamet, küsida luba teekaitsevööndisse aia rajamiseks, hoonete ehitamiseks ning puude ja põõsaste istutamiseks. Teekaitsevöönd on maa-ala, mis on riigiteele lähemal kui 50 meetrit ja kohaliku tähtsusega teele mõnikümmend meetrit. Ka see nõue tuleneb eeskätt soovist tagada liiklusohutus meie teedel – et vaatevälja ei varjaks kellegi hekk või kuurinurk. Täpsemat infot nende nõuete kohta saab küsida maanteeameti lõuna regiooni üldnumbrilt 740 8100. i MATI VAINO, maanteeameti lõuna regiooni järelevalve osakonna juhataja |
teisipäev, 26. juuli 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)