Rohelus on muidugi lai mõiste. Selles võib olla siniseid jooni, roheliste puude tüved on mitmevärviliselt kirjud, aga rohelus olulisust ja mõju tajud majade, eriti ilusate, stiilsete, ajalooliste (varemedki) ja veel erinevamate nüansside kooskõlas. On ju ka roheluses puude-põõsaste või hoopis hoonetevaheliste "pilude" vahelt vaade kaugemale ja rohkemale eriline?
Kuuldavasti plaanis teha ka uus terviserada või midagi sellist ja loodetavasti tähendab see ka rohkem (varjulisi) pinke ja ehk lausa veekraane? Seda siis ka ujumiskohas. Ning rohkem prügikaste tähendab vähem jäätmete loodusesse sattumist.
Jõgi on muidugi väärtus omaette.
Ka väikeste kortermajade ees on väga mitmekesist haljastust, hekid, mis hooldatud on veel täiendav pluus tegijatele.
Heas varjulises kohas leidubki mõni pink. Väga oluline on seegi, et Kohilas on haljastuses ülimalt palju erinevaid puuliike ja -vorme. Seda joont tundub, et on ka pikka aega hoitud, sest paljud neist juba üsna vanad.
Hoonete poolest on mõisa ja lasteaia ümbrus muidugi kirju ja kui hoolega vaatama hakata, siis näeb väga huvitavaid detaile.
Hea mõtteaine haljastajatele - istutatud puud ümbritseb istepinkides ring, õigemini kuusnurk (või ka muu kujund)
Selline lahendus, istepink või lausa lamamisvõimalusi pakkuv plate, sobib laiavõraliste puudega kasutada ka bussi- või isegi rongipeatustes, sh matkalistele!
Rohelus vajab muidugi ka vett ja Kohilal on pika kuumalaine ajal õnnestunud ka natuke vanajumala armust seda saada! Aga et meil täpselt autosse jõudmise järel jõuab kätte "müristas ja välku lõi, vanapagan silku sõi..." nii ägedal moel, oli muidugi vaatepilt omaette. Igaks juhuk polnud tarvidust kohe sõitmagi hakata, mine tea, mida veel kuskil "alla ajab". Vihm oli küll lühiajaline, aga üsna "tulemuslik".
Padukas pani ka siin-seal maa aurama.
Kindlasti on aga nii mõnelgi teisel kohal (omavalitsuste ametnikel) mida õppida Kohilast.
