Tere1
Müstiline elu meil. Lugesin-kuulsin, et tulemas lumetorm. Vist esimene, millele meil nimi pandud? Monika! Ei oleks tohtinud vist? Sest Monika läks fuuriaks kätte nagu ähvardati. Tõsiselt!
Suhtusin algul sellesse kui tavalisse tuisku. Sõitsin rattaga rongile ja metsas ajas tuul paksu lund puudelt kaela. Tallinnas aga hommikul oli juba liiklusega raske. Väga raske. Õnneks ei pidanud õue minema. Lugesin uudiseid ja ikka tundus, et niisugune keskmine tormikene. Tartus töötas kogu lumekoristustehnika, 32 masinat. Tallinnas ja Harjumaal vist kaks korda rohkem, vähemalt eelmisest aastast on midagi sarnast numbriliselt meelde jäänud. Tallinnas üle 1000 km teid. Tartus - ei tea palju!? Lugesin kommentaare Postimehe artiklile. Hakkas nagu häirima veidi. Oli õelust. Oli heasüdamlikkust. Oli ironiseerimist ja ilkumist.
Kui aga jõudis kätte uudiste aeg, siis elavad pildid panid ikka tõsiselt mõtlema. Kas eelmisest talvest pole õppust võetud? Kas tehnikat juurde on muretsetud? Kuuldavasti võttis mullune talv suurema osa teehooldusrahadest! Kas riik eraldas rohkem raha teehoolduseks, masinate muretsemiseks, olukorra parandamiseks+ Vähe infot selle kohta siiski. Pigem tundub, et omavalitsuste rahasid on kõvasti vähendatud. Miks? Kas loodeti, et masu ajal annab taevas vähem lund? Ei, ei tulnud taevas appi!
Päris hea oli kuulata Maltiste juttu ja näha kaadreid! Küsiti neilt, miks nad hoiatusi kuulda ei võtnud! Nad ei kuulnudki, et ei tohi Padaorgu sõita. Kuhu kadusid hoiatused? Kas piisab sellest kui paaris raadijaamast hõigatakse hoiatust? Äkki ma ei kuulagi sõidu ajal raadiot? Kuhu on tiigririigis infotablood maanteedel?
Ei soovi, et see jutt paistaks vingumisena. Pigem mind huvitab tõsiselt, millal suleti maantee peale esimeste autode ummikussejäämist? Ehk oleks sinna sõitnud vähem autosid kui oleks kiiresti maantee suletud? Ärge unustage, inimesed olnud seal peaaegu ööpäeva ja osa veelgi seal!!!
Hea aga kuulda ja lugeda, et paljud inimesed abivalmid! Et abiks kaitsevägi ja Kaitseliit! Toitlustatakse! Kutsutakse bussi sooja!
Kuhu jäänud aga ametnike soojus? Kas üle ööpäevased normid teede puhtakssaamiseks ei ole veidi liiast?
Kirjutage oma kogemustest selle tormiga ja teistes oludes! Ja kas tõesti mõnedel teedel ei näe traktoreid tunde ja ööpäevi? Mida annaks teha, et elu Eestimaal läheks paremaks?
Rõõmsat talve jätku!
Neeme
ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ
Kõigil nii rõõmus see talv ei ole. Narvas põles maja maha ja päästeautod libeda tee tõttu jäid kinni hangedesse. Müstiline?
Vaevalt! Narvas rongi- ja bussijaama lähedal teedel ülipaks jää ja ei mingit soolatamist! Palju seal konte juba murtud ka? Eks siis võib otsustada kogu Narva üle!?
Muidugi Narvas ka põnev see, et rongijaama ei viitsita ka bussijaama ooteruumiks teha. Vaid pimedus ja kõledus! Ka siis busijaama ooteputkat odavam eraldi üleval pidada? Selle asemel, et kõik koos ühise infoga rongijaama üle tuua!?
ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ
Järva Teatajas kirjutas Arlet Palmiste Jäärvamaa teedest tuisutingimustes. See kergelt emotsionaalne, väheste konkreetsete faktidega, aga üldiselt olukorda selgelt põhjendav kiri ärgitas aga vastukaaluks tunduvalt emotsionaalsemat kirja kirjutama AS Järva Teed juhatajat Peep Õuna. Kirjavahetust saab pidada tüüpiliseks näiteks Padaoruriigi teedehooldusest.
Muidugi on õige kui teemeeste boss oma alluvate kaitseks välja astub! Kuid mõned agad!
Eesti inimene, seda enam maainimene eeldab, et teisedki teevad oma tööd korralikult ja helistavad või kirjutavad kuhugi alles viimases hädas. Kivi (või lume) võib ju ka igaühe kapsaaeda visata, sest mõnigi hädaldaja ei vaevu ise midagi tegema. Eks siingi oma seaduspärasus, mida suurem viriseja, seda suurem enda lumehunnik ukse ees! Aga see selleks! Inimene eeldab, et töö tehakse ära ja mõistlikkuse (tänapäeva moesõna seadustes) piires kannatab. Pidev ärritus aga koguneb ja kui juba külalised viskavad teehooldust nina peale, siis...
Laimamist ma Arleti artiklist ei leidnud. Kas aga teehooldajad teevad kõik mis võimalik? Paralleele saab tõmmata rongiliiklusega. Rongijuht Andres istus oma reisirongiga sügavatesse hagedesse Jõhvis, täistuisanud oli vaid mõnisada meetrit. Üks põhjus muidugi, et rong võeti kõrvalteele, sest nii peab õigeks haldaja. Õigeks selles mõttes, et lihtsama vastupanu teed minnes üritatakse platvormid ehitada vaid kõrvalteedele. Ja rongi tagurdamine-manööverdamine reisijatega pole lubatud. Muidu oleks saanud sõita teisele teele ja sealt ehk paremini liikvele saada. Küsimus seotud ohutu liiklemisega, aga ehk leidu muid mooduseid liiklusohutuse tagamiseks?
Kaldusin teemast pisut kõrvale. Kuid ühine üks: hooldajad või kes iganes unustavad ennetavad meetmed. Lumeväravatest ja piirdehekkidest tasapisi loobuti mõni aeg tagasi. Osa hekke põles ära kuna tee ääres paks kulu ja aeg-ajalt see pandi põlema. Kas AS Järva Teed või AS Eesti Raudtee või keegi teine on kaardistanud hullemaid tuisohtlikkusega kohti? Kas nad on valmistanud ja paigaldanud tuisuväravaid? Kas nad on Maanteeameti jt poole pöördunud lumeväravate ja hekkidega taastamise küsimustes? Ei pea olema selgeltnägija, seda infot saab talletada traktorist ja järelvaataja või kes iganes hooldusfirmast, hr Õun!? Väidetavalt need küll tekitavad probleeme põllumajanduses (mille tõsidusse ma väga ei usu, sest lumi koguneb ka metsatukkades ja küngaste juurde, ega me sellepärast veel metsast lagedaks ennast tee ja mägesid siluma ei hakka?) kuid samas tuleb meelde kuis vahepeal polnud kuuseistikuid kuhugi panna...Küsimus vajab lahendamist ja kohe!
Müstiline on küll see, et peale mullust talve oleks pidanud kohale jõudma arusaam meist kui Põhjamaast ning alustatama teehoolduse nõuete ümberhindamist. 36 tundi PEALE lumesadu või tuisku on ikka näide ükskõiksusest! Koos ümberhindamisega olnuks vaja muidugi paremate traktorite jm tehnika muretsemine, kasvõi riigipoolse toetusega. Seda enam, et valdadelt suur osa hooldusrahasid ära võetud.
Soovitus arvestada 36 tunniga elukoha valikul? Veidi süüdimatu, kas pole? Miks oma küündimatuse korral kiputakse ikka soovitama linna kolimist? Ehk kutsuks hoopis elama maksumaksjaid?
Telefoninumbrid pole salastatud, aga numbrite saamine infoliinilt võib paljude probleemide puhul päris palju maksma minna! Kui palju on Järvamaa Teede hoolduspiirkonnas märke firma telefoninumbriga? Siin üks probleem, miks inimesed ei ole teadlikud...
Ei tohi unustada, et küll tehnikajuhist või muust olenevalt muutusid sel talvel ka teed aina kitsamaks. Põhjuseks mugavus? Kiirustamine? Tehnika mittevastavus?
Hr Õun! Talvise teehoolde kvalteedi hea näitaja väiksematel teedel ja tänavatel ja mujal (ka töökoha hoovis nagu meil) näitab kinnisõidetud jää-lumekihi paksus! Mida paksem kiht, seda viletsamalt on oma ülesannetega toime tuldud!
Sellel aastal ootaks Ametnikelt küll tõsiste järelduste tegemist.
Ja õnneks muutuvad ka suvised olud paremaks Valitsuskoalitsiooni programm lubab kruusateede mustkatte alla viimist lähima paarikümne aasta jooksul.
24. märts
Foto. mina
Foto: mina. 
Foto: mina