Teedest ja liikuvusest Tallinnas.

 

 

 

Enne kui väikeste tähelepanekute juurde minna, panen alustuseks PÕHIMÕTTELISE lähenemise näite. Pole vahet, kas see puudutab millegi ehitamist, libedusetõrjet või ükskõik mida muud - ning sellega seonduvaid vaidlusi suhtlusmeediaski.

Teede-ehitus ja hilisem hooldus ning remont on igas mõttes ülikulukad! Meil pole ega saagi olema selleks piisavalt raha, ilma teiste arvelt võtmata ja ammugi pole selleks ka piisavalt loodusvarasid. Kui muidugi kogu Eestimaad segi ei kaeva ja seejärel joogivett Baikalist vedama ei hakka.

Käisin täna Järvel. Vaatasin raudteeviadukti ja meenus see, kui üsna valjult nõuti, et oleks pidanud ka Järvevana ülesõidul viima autotee raudtee alt läbi. See on ülihea näide sellest, mida on mõttekas teha ja mis on sulaselge raha raiskamine ja looduse hävitamine. Läänesuunal on rongide liiklussagedus nii suur, et siinkohal on raudteeviadukt igati õigustatud, aga edelasuunal ei saa liiklus olema mitte kunagi piisavalt sage. Muidugi on paadunud autopedede (see pole pahatahtlik vaid lõbusast anekdoodist pärit asjakohane väljend) arvates vaja isegi Koidula suunal vaja kõik ristumised kahetasandiliseks ehitada, aga miks peaks rumalust üles haipima? Või miks eeldama, et autod peakski ainult liikuma ja mitte kunagi mitte kuskil peatuma, kui ehk tankimise/laadimise kohad välja arvata? Põhimõtteline alusküsimus kõikide vaidluste juures ja ometi on kesktee nii mõistlik ja silmaga nähtav!

 

 

Kuna linnas on mul mõnevõrra liikumisi ja ikka torkab üht-teist silma, siis teen eraldi postituse ja hiljem saab seda täiendada. Ikka selleks, et oleks pidevalt ametnikel silme ees.

 

Käisin ca kuu aega tagasi PPA kontoris ja lihtsaim on sinna minna rongiga. Jäätunud Järve tänav oli tookord jala suhteliselt ohutult läbitav, sest jääpind oli tahe. Seekord loobusin sealtkaudu minekust. Muide, ka see siin seondub esimese pildi ja kommentaariga - küll tahaks kulutada miljardeid mõttetute rajatiste tegemiseks ja ülalpidamiseks, aga samas ei suuda me praeguseidki teid hooldada. Ka siis mitte kui automaks kehtestataks, ükskõik kui suurena.

 

 

Ja automaks mingil moel on kindlasti paratamatus. Et see oleks inimestele võimalikult väike ja jõudu mööda, peaks autostumist kindlasti vähendama. Samal ajal tuleb aga jalakäijal minna kuhugi suure ringiga, ootama fooride taga ehk et kõik on tehtud autosõitjate heaks! See peab muutuma! Et me üldse ellu jääksime ka kaugemas tulevikus.
Muidugi magistraalidest me ei pääse ja ei peagi, sest autoveod on ja jäävad oluliseks osaks me elulaadist. Aga muide, kus on siin, Tammsaare teel, ühistranspordi sõidurada?

 

 

Järjekordne tõend - kõik, mis ehitatakse, ka laguneb. Mida pompöössem ehitis, seda kulukam remont. Lihtne ja loogiline, kuid taas väga paljude jaoks arusaamatu tõde.

 

 

Linnaametnikud peaksid kohustuslikus korras 90% sõitudest autodega ära jätma ehk teisisõnu liikuma vaid ühistranspordiga, jalgrattaga, tõuksiga  või jalgsi. Ma ei tea, kui vahe nende mõistus ja analüüsivõime on, aga kindlasti võidakse midagigi märkama hakata. Müratõkkesein on kohati paratamatus, kuigi see on ja jääb inetuks rajatiseks. Küll aga on hea nähe, et kuskil on vabale lapile puid istutatud ja see peaks olema üks prioriteetidest. Kuid tagasiteel torkab siin silma veelgi enamat.

 

 

Ennast roheliseks pidaval linnavalitsusel pole ikka veel arusaama kübetki, et mittevajalikud valgustid tuleb likvideerida - sõiduteede valgustamise järgi pole mitte mingit vajadust! Ülekäigud jah, seda kindlasti ja ehk ka ristmikel veidi enam kui lihtsalt kõnniteedele mõeldes. Aga see, miljoneid tonne terast jm nõudev on samas täiesti mittevajalik. Tuumajaamani välja.
Mitu kõnnitee valgustite posti saaks ühest siinsest kolakast?

 

 

Lühima ja mugavaima tee asemel sihtkohta kulus mul kaks korda rohkem aega.

 

 

Tõeline tipptase! Selle asemel, et vihmavett kuhugi mujale juhtida või siis vähemalt teha seda pisikeste veerennide kaudu tunneli servas (esimese trepiastme ees jm), vulisevad veed kaskaadidena ehk mööda trepiastmeid ja selge siililegi, et iga ilma külmenemisega tekitame taas posu kukkuvaid linnakodanikke ning järjekordi EMO-s.

 

 

 

 

Et tagasi rongijaama minna, suundusin tuldud teele - kas teisel pool tänavat ei olegi otemat teed jaama suunal jalakäija jaoks? Igatahes jalakäijate viaduktile ei olnud sealtpoolt küll ühtegi treppi. Ehk et siis mainitud PPA juurde saabki jalakäija igal juhul vaid ringiga? Võib olla peaks ühe sõidurea Tammsaare teel likvideerima?

 

 

 
Automüra on siin tõesti üsna tugev, aga lisaks saab jalakäija kaela tuulega kantava peenikese sopa ja saasta, kuival ajal aga vähkitekitava tolmu peenosakesed?. Kas taas aitab vaid ühe sõidurea kaotamine ja selle asemel tihehaljastuse rajamine? Või peaks ka siin hakkama kiirusi vähendama?

 

 

Tänu hetkevalgusele oli väga hästi nähtav kõnnitee projekteerimise vead. Asfaltkate peaks olema kergelt kumer, et vihma- ja sulamisvesi saaks voolata murule, mitte mööda teed või sinkadi-vonkadi üle selle. Taas väga oluline teema, olgu siis suise muru veevajaduse rahuldamise või vee jäätumise poole pealt külmade ilmade saabumisega.

 

 

Väike tähelepanek - kivi jm materjal on igal juhul silmale kenam kui betoon.

 

 

Kas poesilt on muinsuskaitse all? Poodi pole ammu, aga silt jääb põnevaks avastuseks kollektsionääridest fanaatikutele? Ameerikamaal on see valdkond tõepoolest suur äriobjekt.

 

 

Siinkohal aga midagi rõõmustavat - tegu ei ole viimaste mohikaanlastega vaid pigem pioneeridega, kelle käitumise järgi saab ka meil kord olema mõistlikum liikuvuskeskkond.

 

 

Ma ainult korraks rikun eeskirju...

 

 

Linnavalitsuse ülesanne on aga rattaliikuvuse arendamise kõrval ka kiirkorras tegeleda parkimisega ehk siis kullerite jt kaubalaadimise võimaluste parandamisega.

 

 

Visuaalselt saab mõne huvitava foto isegi Kaupmehe tänavalt, aga elukohaks ma seda mingi hinna eest ei valiks. Ehe kesklinn!

 

 

Viimasel ajal armastatakse rääkida, et autoliikluse "pitsitamine" suretab ettevõtlust kesklinnast. Võib olla aga on olulisemaks põhjuseks hoopis kaubanduse liigne vohamine? Muidugi on teisigi põhjuseid, kuid ehk sobiks siia hoopiski väike toidupood? Neid on ju edukalt suretatud, sest hulgiladusid peaaegu enam polegi, marketite arv ületab mitmekordselt ratsionaalsuse? Ja millal ikkagi võetakse seadus vastu, et marketid tohivad uksi avada vaid kl 10 - 20-ni ja E - L? Muul ajal võivad avatud olla vaid väikepoed? Ehk muudaks see midagi hoopis paremaks ja rohelisemaks?

 

 

Arhitektuuriliselt on siin paras segapuder, aga muidugi ei ole tegu ka miljooväärtusliku piirkonnaga. Seega on siin võimalus ka kaasaegseid maju ehitada, Kalamajas ja mõnes muus piirkonnas seda aga lubada ei tohiks!

 

 

Kas me sellist linna tahtsime?

 

Kaupmehe tänava 2 suurt miinust - jalakäijad on surutud vastu majade seinu ja raiskav tänavavalgustus on mõeldud ikka ja ainult autodele! Kas tõesti ka siinne elanik soovib maksta 10x rohkem valgustuse eest, selle asemel, et majadele väiksed valgustid paigaldada?

 

 

Huvitaval kombel ehitatakse aina uhkemaid ja kalleimaid maju, aga sageli ei suudeta isegi (silmatorkavat) majanumbrit tagada?

 

 

Tänaval leidub ka 1 ilus maja!

 

 

Nagu mõni iseahaknud raehärra ja "ekspert" ütleb, ei tohtivat majadele juhtmeid ega valgusteid suvalt paigaldada. Aga konksudega trosside jaoks probleeme pole?

 

 

Mõnel pool on ruumi küllaga, aga reisijate jaoks ilmastiku eest kaitset tagavat ootekoda paigaldada ei saa? Milleks aga mingi käkerdis reklaamifirmadele?

 

 

Tallinna linnas leidub aga veel õnneks soodsa hinnaga üsna maitsvate toitudega söögikohti!

 

 

Kaupmehe tänav? Vaat ei ole, hoopis üks teine, ilusam ja inimlikum. Kui vaid siingi neid poste ja kolakaid ei oleks...

 

 

 

 

Põrutame siia siis mõned varakevadised vaated ka. On palju ilusaid maju, aga mõnedki fassaadid aina koledamaks muutumas. Ja ülimalt kurb on, et sodijaid nii palju liikvel.
Samas tekkis mul mõte, et miks küll keegi tahaks nii ilusate majade juurde mingit musta kasti? Kas Estonia kui Eestimaa sümbol - solgime ära?

 

 

Kino Sõprus on aga olnud paljudele inimestele "saatjaks" kogu elu. Vahva on selliseid nostalgiat tekitavaid hooneid vaadata. Ainult sisse pole paar-kolmkümmend aastat mina sattunud!

 

 

Patkuli trepi ja vaateplatvormi remont on käsil, tore! Loodetavasti saavad ka plakatid omale uued alused? Ilusate ja puhastena on need igal juhul vaatamist ja märkamist väärt!