Blogiarhiiv

pühapäev, 25. mai 2025

Maaleht ei küsi, ÜTK juhid hämavad ja raha võtab RB.

 



Kas buss sõidab?


Panen 2 teemat kokku, maakonnaliinide raha ja RB, selle kuritegelikult raiskava ja laristava petuprojekti! Lätlased kuuldavasti ei taha kulutada miljardeid siia, ääremaale sõitvale raudteele ja see näitab nende tarkust. Kui Riia ja Läti on me naaber ning suure potentsiaaliga turismipartner mõlemas suunas, siis Leetu sõidetakse Eestist vähem. Võib olla ka Lätist mitte väga palju, ei tea. Aga on ammu selge olnud, et meil on igas aspektis mõttetu ehitada teise laiusega raudtee, see on ulmevaldkond oma hinna poolest ning seda promovad eelkõige sõjardid (raudtee lastakse esimese asjana puruks). Ääremaal on piisav tagasihoidlikum taristu, nii nagu piltlikult öeldes oli omal ajal laia ehitamisel siin külade vahel kitsarööpmeline. Nii et siit Kaunaseni olemasoleval laiusel kobedam ühendus tekitada on mõistlik. Parim trass VB kõrvuti, Keila - Pärnu - Riia ja lisaks on ka Taru kaudu, seega oleks ka lätlastel kahe suunaga kaetud kogu Põhja-Läti. Nii piisaks ka Riia - Kaunas. Aga raha on vaja aferistidel kiiresti Euroopasse tagasi delegeerida, küllap see on paljudele magus pala.
Samal ajal.
Eve Heinla kirjutab: Juba mitmendat aastat tegeletakse regminis ühistranspordireformiga, mille eesmärk on see ümber korraldada, lähtudes reisijate vajadustest. Reisijate vaates aga paranemist ei ole. Edasine artikkel on kergema vastupanu teed minek ja lastakse lihtsalt, midagi küsimata, ÜTK-de juhtidel oma kägu ajada. Kas see on ajakirjandus? On ju aastaid teada, mida peaks küsima, kuid ajakirjanikud ei taha/oska/tohi süvitsi minna? ÜTK-d tulebki kinni panna või mehitada asjatundjatega ning loomulikult on vaja kasvatada ka rahastust. Aga paljutki saab teha hoopis teisiti!


Tallinnas püütakse pigistada silmi kinni selle ees, et Koplis jm justkui lisanduvat kümneid tuhandeid elanikke ja aina ehitatakse uusi elumaju, tänavad ja transport aga ei suudaks seda vastu võtta. Tühja kah, eks? Maapiirkonnad aga hääbuvad, alates ärakolimisest ja lõpetades poodide/koolid ning muu sulgemisega. Ainuke, mis "avatakse" on polügonid, sõjatehased ja tuulepargid. Ehk et hävitatakse ka turism, mis peaks ometi raudteel ka turismi kallakuga olema? Kes siis üldse Lätistki tahab siia tulla, kui Lotte külas on sõjatehas ja tuugenid ning Võru võid vastu pead kolakat saada?


Aga maal veel on elu ja ilusaid maju ning toredaid püüdlikke inimesi. Miks me siis lajatame neile automaksuga?Miks me üldse kogu oma rahvale lajatame, kas selleks et ÜT-le raha saada? Ei, ikka tapaprojektidele!


Ja sellest on ju ikka vähe, aferistide pundis veab Kallemets ka tuumajaama projekti, samuti hämades ja valetades!

Mida aga sõnavad ÜTK-de juhid? Viljandimaa juht Kaupo Kase (Isamaa - bussiliiklus vastavalt reisijate tõelistele vajadustele loosung) ütleb, et riigil puudub selgus, millised on plaanid ja kõik muutub. Aga tegelikult? Üks asi on ammu teada - rongide ja busside ühendamine. Mis või kes on takistanud Kasel seda teha? Aastate jooksul peale korduvat kirjavahetust on loodud peatus Võhma Jaam ja mõned bussid seal tõesti seotud, aga ikka mitte kõik mis võimalik. Viljandis aga ei ole teadlikult Kase püüdnudki ewrinevate suundade busse jaama tuua, vastupidi, võiks öelda, et kõik on teadlikult tehtud sobimatuks, nii et rongilt isegi Reinu tee peatusesse bussidele napilt ei jõua ja üldse ei hakka ma rääkima võimalustest bussijaamas ümber istuda.

Üks oluline asi on veel, millel küll takistusi väga paljude ametnike tegevusetuse (ja riikliku bussifirma puudumise ning hankesüsteemi) tõttu - maakonnaüleste liinide teke. Heinla artiklis ÜTK-de juhid räägivad "suurest murest" just ääremaade ja hõreasustuse bussiliiklusest, aga üle terve Eesti võib väga paljudes kohtades hoopis LISANDUDA reisijaid pooltühjadesse bussidesse. Siis, kui neid maakondade paljusid ääremaa kohti läbiks bussiliinid Viljandi - Mustla - Rõngu - Otepää - Võru, Räpina - Põlva - Otepää - Palupera Jaam - Elva, Tartu - Kallaste - Mustvee - Jõgeva, Jõhvi  - Mustvee - Avinurme - Rakvere jne jne. Olen aastaid rääkinud, et nii hommikuti kui õhtuti on enamasti nii, et maaliinide üks ots on tühi ja teine kuidas kunagi. Kui aga bussiliinid ei sõidaks maakonna äärele vaid ühendaks muuhulgas ka linnasid ja asulaid, oleks ju mingigi võimalus ka nende vahel sõita? Ehk et praegune TÕMBEKESKUSTEPÕHINE PÄIKESEKIIRTEVÕRK on ammu aegunud.

Kagu ÜTK juht Sander S aar tahaks rohkem raha ja investeerida seda TARGALT. Nõudeliinidesse, digilahendustesse ja ei tea millesse veel. Miks ta aga targalt liinivõrgu kujundamist riigilt ei nõua? Täna ei saa isegi Võrust Obinitsa kaudu Koidulasse rongile, mis siis muust rääkida. Loosungeid loobib ka Pärnumaa ÜTK juhataja Andrus Kärpuk.


Artiklis on juttu ka automaksust. Kindlasti ei tohiks seda maksta ääremaa elanikud, ja selge, et mõju on niigi nõrk. On ju nüüd taas ka bussiliinid tasulised, nii et ....
Muide, Saar (Petiste & Valetajate erakond) räägib midagi ka ääremaa elanike väärikatest sõiduvõimalustest kultuuri ammutama jms. Peaks ju ikka mingi häbitunne olema? Küll ja veel on nii talle kui teistele öeldud, mida ja kuidas peab tegema, aga klapid tõmmatakse kõrvadele ja jätkatakse hämaga.
Aunapuu omakorda räägib, et Tartumaal on juba sadakond bussiliini nõudeosaga. Kas see aga tegelikult kutsub inimesi busse kasutama või lihtsalt loodetakse, et võimalikult paljud löövad käega? Jättes maha kodu, ostes auto, kaubeldes sõidutama sugulasi ja tuttavaid? Nii väheneks ju paljudes kohtades REAALNE läbisõit ja ennäe, tänu sellele Viljandimaal leiti võimalus uue liini avamiseks? Ehk et jätame osa inimesi iseenda hooleks ja näitame, et teeme tööd rahva, keskkonna ja riigi hüvanguks!



Muide, saab vähese liiklusega kohtades küll teha lihtsamaid bussipeatusi. Ahjaa, nüüd lõpuks on hakatud rääkima sellestki, et peaks mõistvamalt suhtuma reisijate väljalaskmisse oma teeotsas vm. Ime küll!


Kui aga vaadata, mis kohutavat laastamistööd tehakse kurjategijate hüvanguks, jääb hing kinni! Meeletu loodusressursside raiskamine, kusjuures samal ajal tuhanded inimesed võitlevad oma kodu juurde karjääride rajamise vastu ja põhjavee olukord Eestis aina halveneb. 
JA VÕITE KINDEL OLLA, KUI SEE PEAKSKI VALMIS SAAMA, PANNAKSE MEIE RAUDTEE VILJANDI SUUND KINNI! On viimane aeg see hullus seisma panna ning ehitada sellele trassile 1+1 maantee. Edeasised kulud peavad katma senisest euroliidu RB rahakotist kasusaajad! Seda enam, et just nemad on põhjustanud rahalise defitsiidi mh ka maakonnaliinide osas.












Alesti järv ja fauna.

 


Karjäärid on nii põnevad - looduse taassünni kohad. Inimene on mõjutanud aastasadu loodust ja aina rohkem, kindlasti oleks tore, kui panustataks ka vigade parandusse. Kuid loodus püüab ka ise võtta oma.


Vahel püüavad kasvuruumi leida ka liigid, mis nii edukalt kruusasel pinnasel ei kasva ja nii võitlevad koos nii mänd kui kuusk.


Leida võib muudki huvitavat.




Aga määrama ma ei hakka, sest olen Liivimaa viletsaim määraja. Kui keegi muretseb, et tunneb vähe taimi või muud, siis teadku, et on veel hullemaid määrajaid. Pildistada on aga huvitav ikkagi.



Aga ka sellistes karjäärides tekib kohati märjemaid kohti, nii et iial ei tea, kes endale siin "kodu leiab"










Aastaid on siinkandis mitmeid käpalisi kasvamas nähtud, praegu veel vast vara ja kuiv, seega vaid üksikud.


Kuna koogutamisega raskusi, siis püüan ikkagi midagi lähemalt pildistada, ekraanilt aga ei näe ära, kas terav või udune. Las ta olla pealegi.




Osa järvest on kasutusele võetud veemoto vm puhkevõimaluste jaoks, aga tegu vist eramaaga. Või eraveega.




Tore, et mõned rajad niidetud, nii on hea loodusehuvilistel siin ka liikuda.


Karjäärijärve keskel on ka saar, mida hõivavad kajakad.



Väljavool karjäärist viib vee Angerja ojja. Järves peaks leiduma haugi, latikat (?) ja linaskit.











Tegu muidugi populaarse ujumiskohaga.






Kas siin ikka on mõtet võrguga püüda? Kui palju on nii järelkasvule lootust?





Igal juhul on tore, kui karjäärialast osa on tehnikaspordi jaoks, siis ometi on ka loodusele midagi jäetud.












Väike ring tehtud, seadsin sammud bussipeatuse poole.



Külmadest ilmadest hoolimata näha ka vaksikuid ja teisi liblikaid, aga vähe. Nagu ka sumisejaid.



















Loodus ootab sooja kevadvihma, et "plahvatada".