AMETNIK JA RAHVAS 16 - RAHVA VAJADUSED

Raplas nurisevad bussijuhid selle üle, et plats projekteeritud eluvõõralt ja suurema bussiga pane aga üle kivide-kändude. Mina kui reisija nurisen aga selle üle, et Rapla Maavalitsus otsustab oma suva järgi, millised bussid peavad sõitma jaama, milliste puhul inimesed peavad mitusada meetrit kõmpima, ka suurte kottidega ja talvel. Mille järgi otsustatakse "vajadus"?

Jõgeval paigaldati enne uute platvormide ehitamist juba uued foorid. Enne ülekäiku. Tagajärjeks ühe rongi hilinemisel (mis hetke sõiduplaanide puhul paratamatu) teise ootamine eemal ja reisijate kannatuse proovilepanek. Kuidas lahendatakse olukord kui platvormid ehitatakse veelgi kaugemale, jääb minule arusaamatuks. Või ehk siiski tuuakse need bussijaamale lähemale? Kui bussijaama ehitusel ei osatud tabada vajadust arvestada rongidega, siis nüüd peaks juba oskama!?

Mida aeg edasi, seda sagedamini selgub, et ooteplatvormide asukoha otsustamisel (koos siis minu poolt loomulikuks peetavate "lisanditega") on nii mõnigi omavalitsus jätkuvalt ükskõikne. Miks? Kas tõesti arvatakse, et inimene (omavalitsuse elanik või külaline) ei pea oluliseks, kas peab ta peatusesse kõmpima pool kilomeetrit või sada meetrit? Või et kas omavalitsustel raha küll, et hooldada mitut kohta ühe asemel või maksta rohkem elektrikulu eest kui oleks optimaalne?

Info, kirjavahetus, ettepanekud, arvamused - need ei levi millegipärast ametnike vahel! Ehk blokeerib need arvuti spämmiblokeerija?

Keegi kuskil teeb küsitluse või saadab kirja, paludes omapoolselt arvamust. Keegi kuskil teeb projekti  valmis ja siis küsib arvamust. Kas Tapa-Narva liini ooteplatvormide eelprojekteerimine tähendab seda, et eelnevalt , s.t. veelgi varem kui muidu, alustatakse uuringuid? Kus ja kelle poolt tehakse neid uuringuid? Hea, et MKM tõesti tegeleb eeltööga ja suhtleb Jõhviga või Vaivaraga. Kas aga "eeluurimine" jõuab ka Kiviõlli ja Kohtla-Järvele, kelle alla kuulub Oru peatus? Ning Kabalasse ja mujale? Ning miks siis keegi kurdab, et neilt pole ikka mitte mingit arvamust küsitud? Või hoolimata varasest probleemi tõstatamisest teeb keegi ikka kõike vanaviisi?
Vahemärkusena: otsin ikka ühte viidet, aga leidsin taas põneva artikli.
http://www.paide.ee/index.php?article_id=460&page=312&action=article&
 Seal selline tore lause:

"Linnarahval on õigus saada paremat informatsiooni Paide linna arengust ja linnavalitsuse tööst. Samuti peab Paide linna nimi hakkama paremini kõlama nii Järvamaal kui üle riigi," selgitas linnapea. 

 Tegemist siis suhtekorraldajaga või Pressiesindajaga.
Leidsingi selle tsitaadi. Milline ning millal toimub koostöö? Sest kohalikul omavalitsusel ehk rahval on õigus saada paremat informatsiooni ...arengust ja platvormide ehitustööst. Samuti peaks ... nimi hakkama kõlama paremini nii rongis kui üle riigi...

Urmas Glase selgitusel teeb AS Eesti Raudtee koostööd kõikide omavalitsustega, kes raudtee ääres paiknevad ning nendega kooskõlastatakse platvormide ümberehitamine. Samuti on omavalitsustel õigus avaldada arvamust ja teha ettepanekuid.
Ootan pikisilmi lubatud täiendavat infot Kadrinast ja Jõhvist.

Minu jaoks parim koht peale seda kõverat, kus on pikk sirge (mida mittetegemise ühe põhjusena ka nimetatud kõveraks, kuigi tee kohe täitsa sirge...... Siis saaks kaotada ka selle ohtliku ülekäigu, ehk veidigi kaugemale nihutada, et ohutumaks muuta inimeste liikumine.

Siiani ei midagi, kuigi lubadusi nagu lugenud kirjadest. Kusjuures polegi ühtegi konstruktiivset arvamust või vastuväidet antud teemal ma ka ükskõik millise ettepaneku EVR-lt saanud. Isegi siis kui tegemist olulise ideega EVR-i raha kokkuhoiul. Veelgi rohkem, riigi raha kokkuhoiul. Pole üldse vastuseid saanud. Aga mina pole muidugi ka KOV ega rahvaesindaja. Ja ehk ongi ka Pressiesindaja ülesanne ajad peent kägu. Millest ei saaks kinni haarata aga ega ka erilist kindlustunnet, et asjad just nii ongi.

Muidugi on põnev ka oodata KOV-lt arvamusi ja ettepanekuid, eriti kui neile pole isegi teatatud, et toimub eelprojekteerimine...

Jõhvi üks indikaator. Kas peatus tuleb sinna, kus bussijaam ja inimesed, kontserdimaja ja kaubanduskeskus, promenaad ja kortermajad? Või sinna, kus kinnilöödud akendega lagunev jaamahoone ja malts, üksikud inimtühjad asutuselaadsed moodustised ja pääsu puudumine teisele poole raudteed?

Sellistel juhtudel peaks ehk kõrged ametnikud hoopistükkis seisma vastu igasugusele ükskõiksusele ja katsetele jätta kõik "vanaviisi". Kellegi bussimaffiale nagu plärajad arvanud Paala rongipeatuse puhul või isiklikule huvile, vältimaks "peatuva rongi lärmi" mõju ümbritsevatele inimestele. Tegema või selgitustööd, et peatus tuleks sinna kuhu vaja! No ei ole mingit põhjust jätta inimesed mugavast sõiduvõimalusest ilma! See, et mõned aastad rongid puudusid ja inimesed rongisõidust võõrdunud, pole mitte nende inimeste süü, vaid ikka mõne Ametniku lühinägelikkus!

Olen aastakümneid sõltunud ümberistumistest ja aastakümneid kuulnud-näinud reisijate soove-vajadusi. Remargi korras, ärge nüüd neid aastakümneid kokku liitke, osa neist ikkagi kattuvad! Olen näinud-kuulnud ka bussijuhtide erinevaid arvamusi, nii mõnigi aastakümneid reisijaid vedanud  ei suuda ometigi ära tabad reisijate soove ja vajadusi. No ei oska lihtsalt asja näha reisija nurga alt, vaid mingist oma vaatevinklist. Jätan sellised lühinägelikud arvamused lihtsalt kõrvale ja nii peaks tegema ka Ametnikud.

Muidugi saaks ka Jõhvis asja lahendada nii, et reisijate juurdevedu bussijaamast ja prii küüt bussijaama  toimuks dresiinidega!? Ehk see võimalus panna kirja arengukavasse? Igatahes parem lahendus kui velorikshad...

Ikkagi loodan parimatele lahendustele! Ilma dresiinideta, rikshadeta ja tuisuvaaludes sumpamiseta...

TARKUSEPÄEV LÕUNA-EESTIS ON HOMME

Mis ühendab neid pilte?
Raudtee.
Milline on erinevus?
Esimesel pildil reisirong.
Homme siis nii tore päev, et hommikul ootavad rahvamassid Koidulas reisirongi. Või vastupidi.
Muidugi seda mitme sobiva asjaolu kokkulangemisel. Kui ikka Lõuna-Eestis peale rongiliikluse sulgemist veel inimesi alles. Kui bussipeatus Koidulas parklasse üle viidud. Kui Obimitsas ja Vastseliinas info üleval, et olemas parkla autode jaama juurde jätmiseks. Kui bussiliinid pikendatud Koidulani ja ajaliselt sobivad. Kui, kui, kui...Ei tea, kas paar päeva hiljem pidulikule avamisele sõitvas rongis ka hr Jürgenson ja hr Kukk? Mis tunne võiks olla, kui sõidad rongiga seal, kus kunagi rongid käigust ära võtsid? Kas tarkust juurde tulnud või tunduvad kõik minevikuteod ikka õiged, eesti rahva hüvanguks tehtud? Muidugi kui kiirrongiga tulles üldse osatakse märgata, et rongid juba Tartu-tagusel maastikul ja midagi muutunud! Lumi, millele kruusa veeti, ammu sulanud. Ja paljud inimesed ära kolinud ning majad tühjad. Bussiliinid, mis pandi ronge asendama, käigust ära võetud. Töötajad kohale sõitmas kaugelt taksoga.  Platvormid kohati inimestest kaugele ehitatud. Kiirrong sõitmas Oraval mööda peateed, kui rahvarong loksunud kõrvalteel.

Ja ei tea, kas kohalik rahvas ka pidulikule avamisele oodatud? Oleks olnud põnev, kui samal ajal mööda jaamast kulgeks rahvatantsijate teatetants! tekiks visuaalne mulje, et peale kaubarongide-Koidula olemas ka reisijate-Koidula.

Erinevus nende piltide puhul on see, et Valgas ja Koidulas olemas rongiliiklus. Vahepealsete piltide kohal ka. Aga vahepeal vaid kaubarongid. See, et aastaid kohalikel rongiliiklus puudunud (nagu tänagi kirjutas mulle üks Võrumaa inimene), ei tähenda seda, et rongiliikluse käivitamisega peaks venitama kuni uute rahade saabumiseni ja kapitaalehituslike tegemisteni. Oleks (mis teha, jälle oleksoloogia) ju ometigi inimestel väga tähtis kui kasvõi paar korda päevas sõidaks seal reisirong. kasvõi viletsakeste platvormidega peatuses. Kas peame rohkem näitama Euroopale, et olulisem uhke platvorm või olulisem inimestele mõtlemine?

Milline mulje meist jääb? Oleneb, mis nurga alt vaadata. Hoolitseme ohutuse eest ja see on tore. Jätame inimesed unarusse ja see pole tore. Sest ka lähiaastatel tahaksid kohalikud osagi sõite teha rongiga. Neile see olulisem kui kaugelt pealinnast paistab. Ning osagi kaliist loodusvara ehk kütust saaks säästetud. Ning osagi kohalikke inimesi saaks veidigi rohkem teenida, et rohkem jätkuks raha. Kasvõi laste tudeerima saatmiseks, et tarkust omandada. Et tagada kvalifitseeritud tööjõudu, selle asemel, et seda sisse vedada.

Loll mulje jääb natuke. Kui me nii aina venitame. See minu arvamus. Seda enam, et ajutinegi rongiliiklus "sunnitud aegadel", s.t. päise päeva ajal ja hilisõhtusel, varahommikusel ajal, oleks parem igasugustest seminaridest ja planeeringutest, näitamaks ära, kas uute rongide puhul ikka oleks sõitjaid. Piisavalt. Millistes peatuste veel olemas reisijaid. Piisavalt. Rohkem kui Kõnnus ja Pikaantsus. Räsiks neid tublisti sõitnud Riia Vagunitehase ronge veel kuis jaksaks.

Paganama tore oleks kui pidulikul avamisel pakutaks külalistele Nopri sõira ja Obinitsa kompotti. Kukeseenekastet ja mustikakooki. Ning iga külaline ostaks ühe asjagi kohalikust käsitööst, olgu selleks siis Piusa meistrite keraamika või  sarapuust pliiatsihoidja. kust saaks siis võtta pliiatsi, et reisirongiliikluse taastamiseotsusele alla kirjutada.

Ja näh, lõpetasin kirjutamise, lõin lasti postimehe ning mis seal kirjutasse...

Mõtleme täna ka sellele, mida me oma igapäevaste tööde ja tegemiste kõrvalt võiksime sel aastal õppida ja paremini osata. Õppimine hoiab vaimu erksa ning aitab muutuda koos muutuva maailmaga.

http://www.postimees.ee/548450/president-1-september-on-kui-vaimne-pooripaev/

RONGIDISAIN

 

Nii ühiskonna peegel kui inimeste maitsemeel on avaliku ruumi tunnus. Tänavakunstnikud, kellel kunstianne on olemas ehk 0,1 %-l , kaitsevad raevukalt oma "kultuuriruumi". Tuli see mulle täna lihtsalt meelde, seoses paljude selleteemaliste artiklitega, millest ka eesrool kirjutanud. Päris mitmed sodimise õigustajad on kirjutanud laadis "see vana rauakolu ongi ilusam, kui katta kunstiga..." jah, kunstiga kattes ehk küll, mitte aga haige sodimisega pimeduse varjus.

Rongide kujundus praegusel ajal küll kahjuks väga üheülbaline, ehk oleks võinud praegune disain küll olla üks ja ainus, kuid miks mitte erinevates värvitoonides?

Läbi aegade on rongidisain ( ja ka bussid, trammid, trollid...) olnud erinev. Sai neid ka ise värvitud ja paar tõsisemat vedurimeest tegid ka oma disaini. See oli õnneks lubatud ja tehti muidugi hingega. Vabast ajast. ja tasuta. Nagu ka viimane Haapsalu diisel, mida sai värvitud veel teel remondist Vilniusest.

TÜÜPILISED PETISED

Vaskuss on ja jääb vaskussiks.

http://www.tarbija24.ee/547304/eestisse-joudnud-uudisjaatis-korjati-latis-muugilt/

Sõin seda jäätist, päris maitsev. Aga millegipärast armastatakse panna tõepoolest toodetele, kus pole piimast lõhnagi, lehma pilte ja piimajõgesid, konservvorstile rasvane siga või lihakäntsakas, kui pole liha isegi mitte killu jagu...
Või kui hakklihasegu on "kodune", siis kindlasti pole see puhas hakkliha, vaid sojajahuga (tavaliselt 30 %.

Ka mitmed muud tooted (s.h. konservid), millel nimi "talu" või talupilt peal jms, kutsuvad ettevaatusele. Kindlasti, mida ilusam talu, seda kaugemal Eestist tehtud!

Targad keskpärased tootearendajad tabavad õige tera, kuid pole neil au ega häbi!

Võtke Päikeselaenu, olete nagu paradiisipäikese kuumuses, kui röögatuid protsente maksate! Eriti hea ongi üleskutse selle eest puhkama sõita, siis võid olla kindel, et niipea puhata rohkem ei saa, pead lihtsalt tööd rabama, et seda "päikest" tagasi maksma. Kaua ja mõnuga.

Nii et mida uhkem reklaam, seda ettevaatlikum olge!

PALK, PALGA, PALKA...

http://www.e24.ee/545802/reaalpalk-jatkas-kaks-ja-pool-aastat-kestnud-langust

Ega palgad on ikka aastast 2000 kõvasti tõusnud. Aastast 1991 veelgi rohkem. Nõuka ja kliki ajast rääkimata. Reaalne elu ja tegemised polegi oluline, nagu tavaliselt igas asjas selgub...

http://www.e24.ee/547250/mone-too-tegijate-reaalpalgad-ei-hakkagi-eestis-kasvama/
Rong Tallinn-Timbuktu?

Ega siin eriti pole mõtet lootusi heietada küll...

 

**********************

01.09. 10224

http://www.jt.ee/545848/ettevotjad-ei-leia-lihttoodeks-toojoudu/

Ettevõtja

30.08.2011 11:48

Töötud kes kirjutavad kuidas välismaal makstakse lihttöölisele minge siis sinna välismaale.Mina maksumaksjana ei ole nõus teile maksma kõikvõimalike toetusi.Ärge rääkige sellest ,vaid minge ,ja minge kohe.
Mida vähem ma pean maksma makse teiesuguste laiskade toetuseks seda kohkem jääb raha palkadeks neile kes tahavad tööd teha. Head teed teile.
Laevad väljuvad sadamast ja lennukid lennujaamast.Kellel piletiraha pole nendele on ettenähtud sms-päikselaen mille saad tagasi maksta esimesest megapalgast. 

 

On see irvitamine?

Loomulikult ei tule keegi tööle, kui mkstakse sandikopikaid!

Selle artikli plärajate arv juba üle 300. See näitab, et hädine riik tekitab masendust! ja inimeste usk sellesse riiki kaob. Süüdistada saab vaid juhte ja selliseid ettevõtjaid.

Muide, päikeselaenu sinusuguse ettevõtja palgast tõesti tagasi maksta ei suudaks...

MA ÜTSIN, ET REGIONAALMINISTER OLEMAS!

Kus on jalgrattatee algus...

http://www.tartupostimees.ee/546356/priit-lomp-poliitmangud-kaivad-ka-jalgrattateedega/

KUS UUED RONGID TUDUVAD?

Tean, et rongid tuduvad depoos ja rongijuhid sealsamas. Vahel ka lõppjaamas.

Kus hakkavad aga tuduma uued rongid?

Siiani on elektrirongide depoo Pääskülas ja diiselrongidel Tallinn-Väikses.

Kui aga uued diiselrongid ei hakka seisma ei ühes ega teises? Hõpoteetiliselt on võimalusi palju. Kui isegi tuleviku depoo peaks olema pääskülas, vajame väga palju ruumi juurde. Sama Tallinn-Väikses. Kas on ka alternatiivseid variante?

Sahinaid on olnud ja erinevad inimesed arvanud erinevalt. Võiks ju
1. Kopli depoos - ütleme kohe ära, et pole paha variant! Vähem hõivavad raudteed sõiduks algjaama ehk Balti jaama (või sadamasse!?). Ruumi on. Raudtee on ja lausa kolmurgasVabandust, tahtsin kirjutada "kolmnurgas"! Kuigi praegu ehk tõesti urgas...

2. Muugal.
Pole kursis kohalike oludega, aga mitte vist parim variant.

Nii võiks ju loetelu jätkata. Ometi kummitab üks mõte, mis tundub hea, kuid tooks kaasa kogu süsteemi ümberkorraldused suures ulatuses kuni Rohuküla raudtee valmimiseni välja...
Püüan järjekorras selgitada.
Üks eeldus oleks selline, et hetkel Aegviiduni sõitvad elektrirongid ja olemasoleva kontaktvõrgu ülalpidamine pole just odav! Ma ei oska kuskilt andmeid välja tuua, aga vanast ajast on mul meelde jäänud, et KONTAKTVÕRK ehk elektrivedu on tasuv siis kui liinil on ööpäevas erinevatel andmetel 60 - 120 rongi. Meil siis hetkel kümne ringis. Isegi kui kulutada meeletu raha kontaktvõrgu remondiks ja pikendamiseks (Tapani, Rakvereni, Narvani, Koidulani?), siis jääb rongidest ikkagi puudu + tuleb osta hulgi elektriveolisi kaubavedureid, mis omakorda veelgi röögatult kallim. Vaid poolele maale pikendamine pole aga otstarbekas! Pole ju nii palju sõitjaid, et panna elektrironge sõitma Rakverre ja Tamsallu iga tunni aja tagant ja loomulikult segaks see tugevalt kaubaliiklust.
Muide, summad ulatuks vist nii kõrgele, et erinevate variantide puhul võiks ehitada hoopis liini Riisipere-Haapsalu-Virtsu-Pärnu-Abja - Paluoja-Valga ja ehk veel Koidulast piki Peipsi järve Narvani!?

Kui aga ehitada lähitulevikus elektrifitseeritud raudtee Rohukülani, saaksid Aegviidu liinile mõeldud rongid sõita hoopiski Rohukülani (kaugemaleulatuvalt miks mitte Virtsuni?). See tähendaks, et vajaksime asendusronge Aegviidu liinile!

Ülilihtne! Eeldades, et Aegviiduni sõitjaid vähem, põhimass Kehrani, siis jääbki PARIMAKS ASUKOHAKS KEHRA! N.ö. algjaama Balti jaama peaks siis rongid sõitma depoost ehk Kehrast ja sellega need asendaksidki elektrironge!

Sellega tabaks mitu kärbest!

1. Kaoks ära vajadus kulukaks kontaktvõrgu remondiks.

2. Tiheneks rongiliiklus Kehra-Tallinna vahel. Tagaks rongiliikluse sageduse vastavalt Harjumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneeringule ja veel rohkemgi. Samas vähem koormab raudteed kui muidu liikluse tihendamine liinil.

3. Paindlikum sõiduplaani koostamine ja parem kiirrongide osakaal (seotuna näit ümberistumistega aeglasematele rongidele Kehras).

Mis on selle variandi puuduseks? Ei oskagi kohe öelda!
Pealegi võiks see sobida ümbersõidutee ehitusega kaubarongidele, kulgegu see siis Paldiskisse Kehrast, Lagedilt või Ülemistelt. Või kuidas?

Depoo asukohaks kõlbab lage maa Kehrast Tallinna poole koos juurdesõidutee ehitusega.

Olen ka varem koostanud sõiduplaani varianti, kus antud liinil sõidaks vaid diiselrongid ja seda isegi peaaegu praeguste koosseisude arvu järgi, mis kasutuses.

Aegviidu inimestel pole samuti põhjust rongiliikluse hõrenemise pärast muretsemiseks, pigem vastupidi. Vajadusel sab koosseis sõita Kehrast ka Aegviitu ja alustada sõitu sealt. Mis veelgi parem, koosseisud ei peagi soovi korral seisma mitmes pöördepunktis (Tapa, Rakvere, Tamsalu) vaid võib ka sinna sõita otse depoost, kuna vahemaa pole suur. Nii kaoks ära ka mure mitmes pöördepunktis seisvate koosseisude valve pärast! See oleks juba omakorda kokkuhoid, rääkimata teede hõivatusest mitmetes jaamades.

 

Põhimõtteliselt oleks olukord sarnane Tallinn - Pääsküla liiniga!

KÜLALISED 9

31. MYANMAR - Birma!

32. Gruusia - Georgia!

Tere tulemast!

ÜHISPEATUSED 23 - EVR IKKA VANAS VAIMUS?

Väidetavalt tegeleb EVR aktiivselt ooteplatvormide eelprojekteerimisega Tapa-Narva liinil ja ka Maanteeamet on teinud küsitlust bussi- ja rongipeatuste ühildamise kohta. Ometi tundub, et mitmed omavalitsused pole sellest kuulnudki!?

Kas tõesti toimub tüüpiline venitamine, kuni omavalitsustele topitakse taas nina alla valmis projektid ning küsitakse "arvamust", millega ei pruugita üldse arvestada?

Mis siis ikka. Suvi lõppemas ja paras aeg alustada aktiivset pommitamist kirjadega. Muud vist üle ei jää. Tegin ka ettepaneku leidmaks võimalusi kõigi osapoolte kohtumiseks peatustes koos "kaugemalt tulijate" rongisõiduga, aga tundub, et seda loota oleks naiivne. Kuigi koostöös pidavat peituma jõud...

HEADE MÕTETE LINNA VANA VAKSAL 12

Emajõe Ateena peale tagahoovist!?

Mina sõidan Tartusse bussiga
RAINER KERGE
President, palju rännanud ja muidu tark mees, naasis kodumaale ja võttis ajakirjanikud vastu lennujaama käimlas. Press oli kenasti kella täis: «Oh, issand!» ja «Ai, pagan!» - kumma nurga alt ohkaja parajasti presidendi käitumist vaagida mõistis.
Oma tahtmise riigipea igatahes sai. Remonti läks see lennuväli - uks Eestisse, kui kujundeid kasutada. Ja nüüd on meil sealpool kuuldavasti kenakene eeskoda.
Mida siit järeldada? Aga seda, et Meri võiks korraks Tartusse tulla. Kuid mitte vapistatud limusiinis, vaid bussiga. Hakatuseks. Ning kui vana etnograaf ja rännumees Venemaa avarusi meenutada tahab, siis võib pärastpoole rongiga ka tulla. Aga kõigepealt ikkagi kiire ja mugava ekspressbussiga.
Kujutage nüüd ette. Astub Meri Tallinnas bussi ning hakkab ülikoolilinna sõitma. Ees ja taga istuvad turvamehed, kõrvalreas käsundusohvitser. Bussi eskordivad politseiautod. Tartusse jõutakse graafikukohaselt - kahe tunni ja kahekümne minutiga.
Meri, vana krutskimees, võib muidugi katoliku kiriku juures maha ronida ja mõnele professorite linnaosas elavale sõbrale külla minna. Aga oletame, et ei roni ega lähe, sõidab plaanipäraselt bussijaama.
Hirmuäratav linnavärav Bussijaam, mõistagi, lipuehtes. Ansip, Tulviste ja pool linnavalitsust kenasti rivis, reporterid, operaatorid, helimehed ja kaablivedajad niikuinii. Ja siis. Astub Meri bussist välja, naeratab, surub rael kätt ja kutsub kõiki bussijaama söögikohta korraks keha kosutama - teil siin ilm nii vilu, joome õige tassikese teed!

Kujutate ette? Ei kujuta, pakun ma.
Miks kuradi pärast peab bussijaam - linna värav, kui nüüd jälle sümboleid kasutada - nii hirmuäratavalt kole olema? Sellest mõttest ei saa ma lahti juba mitu aastat.
Korraks tekkis lootus. Siis kui Plaskut ehitati ja selle taustaks kenasti kella löödi. Et tuleb ümberkujundamisele ja uueksehitamisele. Ei tea, võibolla lüüakse juba paari kuu pärast puur asfalti ja kellu mörti. Võibolla, ja annaks taevas.
Aga miskipärast eriti ei usu. Saati veel siis, kui õhtuti kanistriga sarnaneva hoone hõredalt valgustatud aknaid vaadata.
Tagauks vaestele Mida see jaam meil meenutab? Kõike muud, aga mitte eeskoda, kus külalisi vastu võtta. Kui just ei arvata, et vastuvõtmist väärivad külalised sõidavad autoga mööda maanteid ja tänavaid otse treppi. Ja bussijaam on tagauks vaeste ning viletsate ärasaatmiseks. Tagahoov, kui täpsem olla.

Kohati nii tagahoovilik tagahoov, et ehk peaks kogu kupatuse hoopis konserveerima ja muuseumiks muutma. Elusate eksponaatidega: maaleminejad, linnatulijad, mustlased, politseinikud, igasugused sotsiaalid ja nii edasi. Sagiksid seal ringi, seisaksid järjekorras, sööksid jäätist, käiksid aeg-ajalt kemmergus (kas pole kena sõna peldiku kohta) ja nii tagasi. Peaeksponaat oleks muidugi puhvet.
Jah, kallid kaaslinlased, kes veel ei tea, saagu nüüd valgustatud: bussijaamas on puhvet! Puhvet selle sõna igiklassikalises mõttes. Saab sinna niimoodi. Paremat kätt jääb pakihoid, pahemat gaseeritud vee automaat. Just-just, lugesite õigesti: vurtsuga vesi viiskümmend senti, vurtsuga värviline vesi sada senti. Hea küll, niikuinii jääb suure juhi aegne vanake teist puutumata, nii et minge edasi. Nüüd jääb vasemat kätt lett, mille tagant ulatatakse teile tavapärase ja möödapääsmatu maiuse kõrval ka pikkpoissi, kotlette ja kuivanud viinereid - gastronom, nazõvajetsa.
Ja nüüd, usute või mitte, olete kohal. Puhvetis. Seljanka maksab 8.50, kotlet 5 krooni, sooja vett, kui ilusti küsida, saaks ilmselt tasuta. Õhus lõhn, mida te uskusite enam mitte iialgi tundvat, seintel pragunenud krohv ning kunstlilled, taldrikul söök.
Söök, mis minust on jäänud viimasel seitsmel aastal puutumata. Mitte et ma näljane ei oleks. Mitte et toit halb oleks, jeesuke, seda ei julge ma küll väita. Mitte et ma ei tahaks viieka eest kotletti ja kahekümne eest praadi. Püha müristus, terve linn võiks selliseid söögikohti täis olla! Aga ei müü see paik, sest kole on. Vana Kole ise oma õudust tekitavas alastuses on kohal...
Eeskoda eeskujulikuks Tegelikult ei taha ma, et president oma niigi nappi aega bussiga sõitmise peale kulutaks. Omaenese mõistusega peaks oluliste asjade peale tulema.

Tartusse saab autoga, bussiga ja võimaluse korral - kui algpunktis juhtub rööpaid olema - ka rongiga. Tahaks ka bussi ja rongiga linna tulles sattuda eeskotta, mitte tagahoovi.

---

See siis kirjeldus aastatetagusest ajast!
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/16/tartu/arvamus.htm

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3720/new_eri_artiklid_372005

Kui aga Moskva rong hakkab liikuma Petseri kaudu?

TORIST JA PULLIST SOOMAALE

Tori ja Pulli platvormid valmis, reisijate arv kasvab. Kus on aga parklad ja Soomaa bussiliin? Eriti kidakeelne on aga Tori vallavalitsus - ei ühtki kippu ega kõppu!

Senini pole midagi kuulda ka bussiliinidest Pulli ega Tammistesse rongipeatuse kaotamisest tulenevalt.

EHITUSMEESTE MEELITAMISEKS KÕLBAB PRÄÄNIK.

Kuigi suitsupääsukesi meil tänavu vähem, siis vaevalt, et põhjuseks paremad olud-palgad Soomes. Ehitatakse siin ikka tavapärasel moel...

http://www.e24.ee/544350/oskustooliste-poud-raskendab-ehitustahtaegadest-kinni-pidamist/

Hea präänik maksab aga palju! Nii et saladus polegi nii lihtne. Küll aga on mureks seitsme astme alltöövõtjad. Kui suure hanke võidab Litsmetsa Mats & Pojad, siis tegelikkuses puuduvad tal üldse töötajad (oma küla mehed siis Soomes jm), tellitakse allhanked paljudelt firmadelt, kellest paljudel pole ka kindlalt ametimehed 100 %-liselt täidetud, kasutatakse omakorda alltöövõtjaid jne... Kohati on see mõistetav, eriti väga spetsiifiliste ametimeeste puhul.
Kui Litsmetsa Mats viitsik veidigi rohkem laiemalt spetsialiseeruda, siis peab ta ehituspauside puhul tagama töö meestele mingil muul alal. Loomulikult see ülimalt keeruline ja nõuab tõsist vaevanägemist!.
Maal põllumajandusega tegelenud mees oskas väga hästi jagada tööd, enamus traktoriste tegeles talvel lumetõrjega kaugemal oma tegutsemiskohast. Mastaabid muidugi erinevad, kuid kindluse tagamise näiteks kõlbab see küll.
Muidugi peaks ehk ehitusettevõtte mehed olema nn "laia profiiliga". Ehk leidma samuti mehhanismide juhtidele võimaluse tegeleda talvel lumetõrjega, kui ehitustöid vähem. Või metsatööstuses. Veel kord võin lisada, et loomulikult on selliste erinevate asjade ühildamine vägagi kerukas, kuid tõenäoliselt paremat võimalust pole.

Kui palga vahe on umbes kolmekordne, siis tuleks see vähendada kasvõi nui neljaks minimaalselt kahekordseks! Sel juhul paljudki head tegijad nii lihtsalt pere juurest minema ei läheks. Ning saavutatud taset peab lihtsalt hoidma, meil kipub olema pigem oskust mingi pisiasja puhul taas kokkuhoidu üritada, väikseimgi tunne töömehel, et tema pealt üritatakse kokku hoida, tähendab aga usalduse langust ja juttude levikut. Nii ei tulegi peale hiljem häid uusi mehi, vaid viinaveaga tühikargajaid.

Seitsme alltööettevõtja puhul kaobki puuduolev palganumber erinevate firmade kasumisse ära! Pole meil siin kerge kellelgi...

Õnneks on minul lihtsam, tean töömeest, kes teeb hea hinnaga ( hea hind tähendab, et rahul nii teme kui mina) vajalikud tööd ära. Ja kui mul tellimiseks raha vähevõitu, siis tellin vähem tööd. Nii ka riik peaks tagama pigem vähem objekte, kuid see eest kvaliteetselt ja õiglase hinnaga (maksumusega), mitte püüdma teha võimalikult palju.

Muide, seda suhtumist eriti hästi näha teedeehituses. Oleme küll sellel alal 20 aasta jooksul paljutki unarusse jätnud, kuid ei tohiks sellepärast veel uisapäisa tormata laial rindel rabama. Nii teeme küll kümnetel kilomeetritel teede remonti, jalgrattateid selle kõrval tehakse aga vaid küünemusta võrra.
Linnatänavatel on aga silma torganud üks nüanss. Tänava suurremondi puhul jääb enamasti kõik samaks, kui ennegi. Ometi on üks nõrk koht - kanalisatsiooniluugid! Need tihti hiljem kipuvad vajuma, uuesti asfalteerimisel aastate pärast vaja tõsta jne. Ehk oleks loogilisem veidigi rohkem kulutada ja võimaluse korral kanalisatsioonikaev viia tänavalt "välja"? On ju võimalik vihmavee äravool tänavalt kanalisatsiooni teha äärekivide "alt", seega oleks tänav ilma luukideta?
Seda on eriti märgata, sõites Lillekülast piki Tehnika tänavat. Kümned lääbakil kaevud teekattes, kusjuures eriti ohtlikud muidugi jalgratturitele!

Ka raudteel võib eeldada, et töödega venitamine läheb tunduvalt kallimaks. Balti jaams tehtav teede remont tänavu ja platvormide ehitus koos kontaktvõrgu tegemisega tuleval aastal tähendab eelkõige suuri ebamugavusi reisijatele. Ehk olnuks lihtsam kasvõi pool jaama kapitaalselt liikluseks sulgeda, teha mõne kuu jooksul kõik tööd, suve teises pooles siis teine pool? Ei tea, eks rolli mängib nii rahaeraldus kuimuud asjaolud.

Platvormide ehitus venib kohati. Üks firma võitnud kümmekonna platvormi hanke, kuid eri spetsialiste (elektrikuid, trepi ja käsipuude paigaldajaid jt) jätkub vist vaid korraga ühele platvormile. Või hoopis on tööriistu firmal vähe?

Enim kahju on sellest, et Ühispeatuste ehitamine nii hiljaks jäi. Nüüd tuleb kõike teha eraldi, aga teisest küljest see hea. Saab järgida vanasõna "Seitse korda mõõda, üks kord lõika".

KUREPESAD JA EESTI ENERGIA

Olen Eesti Energia klient ja pöördun murega nende poole, Nemad aga saadavad mu, ei mitte päris pikalt, aga natuke, Eleringi poole. Kuigi vastata võiks täiesti ise! Ime, et veel elektrijaama ei saada...

http://www.jt.ee/543890/elektrikatkestuse-pohjustasid-linnud/

Muidugi põhjustavad vahel linnud. Ja vahel puud, mis liinidele kukuvad. Miks aga EE nii nadilt probleemiga tegeleb?

Teemas "Kilplased" on minulgi mõned pildid.
Aga mis sai toonekurgede pesaaluste projektist?

http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-energia-paigaldab-kurgedele-pesaaluseid.d?id=50929776

Nüüdseks pesitsevate paaride arv minu teada juba üle 5000. Kui palju siis EE on aastast 2002 paigaldanud pesaaluseid?

http://tartu.postimees.ee/070708/tartu_postimees/339472.php

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/elektrikud-kindlustavad-toonekurgede-pesapaiku.d?id=23968281

Mõnedele küsimustele on kergem vastuseid leida kui teistele. Sest kes ütleks, miks EE pani vaid neid aluseid, mis kinni maksti? Ometi tõstetakse pidevalt elektri hinda. Kas liiga vähe, et ei jätku pesaaluste jaoks vaid piisab vaevalt ametnikele oma pesakese loomiseks?
Muidugi võib pesa kurgedele mitte meeldida. Nii võiks ehk täpsustada, milles probleem ja leida ehk võimaluse aluse paigaldamiseks sama posti otsa? Vähem kokkupuudet traatidega ja lihtsam traate isoleerida!? Või eksin?
Igal juhul võib eeldada, et Eestile tüüpiliselt sellised "pisikesed" probleemid lahendatakse väga vaevaliselt! Olgu siis tegemist Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna linna või kellega tahes. Nii on näiteks raudteel Kiltsi-Rakke vahel juba aastaid kiirusepiirang 40 km/h. Võttis aega, mis võttis, aga ytänavu tehti korda. Ainult, et rongid hilinevad ikka! Päevast päeva! Kas sellepärast, et ei suudeta muuta paberil ära põhikiirused? Nagu Tapa jaama 2. teel? Kui maanteel püsiks apsaka tõttu kiirusepiirangumärk 30 aasta aega, oleks vist kisa taevani!? Rongid ja reisijate hilinemine või elanike voolukatkestused ei paista ka sisuliselt kedagi eriliselt huvitavat! Omalgi selle koha pealt EE-ga kogemusi olnud. Ja enamasti mitte just eriti häid...

Miks siis võtab puude mahavõtmine või traatide isoleerimine või üldse korralik töö tegemine nii koledasti aega?

KUI ANDA TÖÖD, POLE MAKSE VAJA MAKSTA?

Kes elab villas, kes autos...

Kuigi see auto reisimiseks ja väga põnev sellisega kohtuda! Aga siiski...

http://www.postimees.ee/544090/juhtkiri-superkomisjon-ja-huperrikkad/

Hea juhtkiri!

http://www.e24.ee/543940/kallas-makse-pole-vaja-tosta/

«Ega selliseid rikkaid, nagu kirjutab Warren Buffett oma artiklis, Eestis ei olegi. On need, kes on ehk pisut paremini hakkama saanud ja kelle suhtes ei peaks tundma kadedust, vaid pigem uhkust kaasmaalase üle,» arvas Kallas. «Niimoodi on lootust, et kasvab ka jõukate ühiskonnaliikmete sotsiaalne vastutus.»

No ma ei tea. Mis on paremini hakkama saamine? Kas peaksid siis kõik inimesed üritama, veri ninast väljas, firmasid luua, et võidelda pankuritega, marketikettide omanikega jne? "Paremini" saavad ju hakkama enamasti tööandjad, mitte töötajad. Kui aga töötaja suhtes on "sotsiaalne vastutus" ülimadal, kas peaks töötaja olema siis uhke "paremini hakkama saava" kaasmaalase üle, kes palka igal juhul vähendab, kasvõi läbi tütar- või varifirmade? Ma ei pea silmas siin astmelist tulumaksu, vaid üksikisiku tulumaksu taastamist 26 % juures ning dividendide maksustamist.

Kallase hinnangul tasuks maksusüsteemi juures kaaluda hoopis tööjõumaksude alandamist.

Eelnevale mõeldes suureneb "edukamate" tulu veelgi ning tänu tulumaksu vähendamisele, on nende rahaline võit veelgi suurem. Erinevalt väisepalgalisest, tänu kellele "edukus" aina kasvab!?
Töötajate pigistamine viib aga demonstratsioonide ja mässuni. Mille tagajärjel lõhutakse inimeste vara, see aga toob kaasa uute asjade muretsemise, millest kaotab keskkond ja taas võidab omanik...

http://www.e24.ee/543936/ossinovski-rikkaid-tuleb-veenda-korgemate-maksude-vajalikkuses/

Teine argument, mida rikaste veenmiseks Ossinovski väitel tuleb kasutada, on see, et ka nende enda sissetulekud sõltuvad teistest inimestest ja teiste inimeste panusest, kompetentsusest ja oskustest.

Eks ma seda silmas pidasingi! Mitte, et kadeduseuss hirmsasti näriks...

«See on täiesti koherentne vaade ja ma ei ütle, et see on vale. Tegelikult ei olegi sellises arutelus õiget ja valet. Mõlemal poolel on oma argumendid,» nentis ta.
Nii ta vist on...

http://www.e24.ee/543932/tamming-tulu-maksustamine-on-taiesti-vale/

Mina pole üldse veendunud, et riik kasutab raha õigetel eesmärkidel. Kui raha kasutataks riigi huvides, siis oleksin ka valmis rohkem maksma,» selgitas ta. «Üldiselt on aga nii, et need, kes raha kulutada ning jagada tahavad, ei ole seda raha ise teeninud. Ja need, kes pole ise teeninud, ei ole tavaliselt eriti head rahajagajad.»

Ega seegi vale ole. kas just vara maksustada, aga...
Samas on muidugi täiskapitalistlik lähenemine kohati mäda lähenemine. Näiteks ühistranspordis, kus peaks olema siiski vaid üks Riiklik Ühistranspordikompanii. Riigil jääks oluliselt rohkem raha alles. Aga mis teha, kui lihtsam on raha jaotada vasakule-paremale, selle asemel, et ise tööd teha. Mitte et ametnikud tööd ei teeks. Lihtsalt raha antakse väga lihtsalt käest ära rikaste kasu suurenemiseks.

Kas saab "paremini" hakkama saamiseks pidada näiteks meie kaupluste paljusust? Konkurents pidi olema edasiviiv jõud, kuid kas see on alati nii? Kaine mõistuse vastane on marketite süsteei võitlus - kui ehitada oma market, siis ikka teise kõrvale! See on ju loogikavastane!? Aastaid tagasi, kui ostsime Järlepa Kalkunikasvatusest head ja paremat, et neid töökaaslastele viia (vaheltkasuta muide, lihtsalt abivalmidusest), siis mõnel päeval oli meie Audis rohkema kaupa kui mõne hüpermarketi tellimuses. Nii ongi nüüdki marketite vaga soov pakkuda maksimaalset kaubavalikut, mis omakorda tõstab marketi kulusid. Eriti kui tellimused koosnevad a la "kaks pakki perenaise säästuviinereid" jne. Lisaks võetakse üksteiselt lihtsalt kliente ära ja üksiti hoitakse hindu kõrgel. Kui ikka kõrvuti Market 1 ja Market2 jagavad kliendid pooleks, on poole väiksem ka käive.
Nii ongi ka palgad marketis väiksemad. Ja riigi maksutulud samuti.

Et mul pildistamistuhin suurem, noh, umbes nagu vanasti, siis otsustasin fotopoodi külastada. Küllaga kuulnud tehnikakaupade poole odavamatest hindades läänes ja netis. Kui aga lähed Kristiine keskusesse ja jalutad mööda pea peotäiest fotokaupade poest, kus igaühes mõnikümmend erinevat fotokat a paar tükki...
No mis käivet on sellistel poodidel oodata? Peavadki lootma lihtsalt mõnele lollile, kellel iha või vajadus osta mõni jubin. Ning nii, pisitillukeste kaubatellimuste juures (mis omakorda tõstab asjade hinda) ei jäägi muud üle, kui juurdehindlusega lajatada. Ikka täie rauaga.
Ja siis nuriseme, et rahva ostujõud on väike ja kinnisvaraturg ei taha kohe mitte kasvada. Ei saagi olla midagi paremat, kui hinnad laes!
Või mõni firma kaebab, et kahjum mitukümmend miljonit...
Ei maksaks ikka bluffida! sellise iga-aastase kahjumi juures oleks omanikud juba ammu vee ja leiva peal. Mitte kinnimajas vaid, raha muu ostmiseks lihtsalt ei oleks...
Näe, perearstidki valjuhäälselt nurisevad raske elu üle, aga dividende jagavad lahkesti...