September on tarkusekuu? See kordub meil igal aastal, aga tarkust antakse juurde vaid näpuotsaga? Vähemalt riigi valitsuse puhul on küll nii, kuigi just valitsus peaks olema juhtiv vedur, kes talitab vajaduspõhiselt ja ratsionaalselt. Aga millegipärast on vastupidi.
Tänavu täitub 30 aastat Haapsalu viimase rongi sõidust. Kohe-kohe on käes ka valimised. Tõsi küll, kohalikud, mis ei saa otseselt panna alust raudtee ehituse jätkamisele, küll aga on see teenäitaja valijale. Ei ole tegelikult tähtsaimat eesmärki Läänemaa, Hiiumaa ja osaliselt ka Saaremaa arengu jaoks, kui Rohuküla rongiliiklus. Ja mitte ainult liiklus, vaid tihe sõiduplaan ja bussitranspordi seotus.
Paraku on nii, et astaid tagasi olid ka kohalikud poliitikud aktiivsemadki, see teema tuli jutuks väga sageli ja raudteed seostati paljudel puhkudel turismi, tööhõive, kooliprogrammide ja palju muuga. Nüüdseks on osa poliitikuid nagu maa alla vajunud ja vaikivad, mis näitab, et südames ei vaevuta nii olulist pidevalt meelde tuletama, selle asemel räägitakse ehk mingist mänguväljakust, kõnnitee jupist või muust.
Lääne Elus äsja ilmunud loos https://online.le.ee/2025/09/02/gert-kaaramees-alustatud-projekt-tuleb-viia-ka-lopuni/ võetakse teema aga üles. Gert Kääramees ütleb: Tallinna äärelinna Nõmme elanikuna asub Laagri raudteejaam minu kodust mõnesajameetrise jalutuskäigu kaugusel. Peatus, kust ülima tõenäosusega hakkaks sõitma läbi ka Haapsalu rong...". Tegelikult peaks siinkohal sõnadega mängima, sest Nõmme on peatus kust rong mitte ainult läbi ei sõida vaid lausa peatub! Vaid ekspressid ei pruugi seda teha, aga neile saab istuda ümber nt Tondil või Keilas. Ja mõistliku sõiduplaanilahenduse juures oleks ca 15 Haapsalu/Rohuküla rongist peatus Nõmmel vähemalt kümnel.
Ja mul on hea meel, et sellise loo kirjutas just nõmmekas, sest otse loomulikult pole see raudtee vaid paari maakonna asi. Haapsalu/Rohuküla rong tähendaks võimalust pea terve Eesti elanikkonnal kasutada parimat võimalust neisse kohtadesse jõuda. Sest ka Tartu oleks sellise "ringiga sõitmise" puhul parimal juhul umbes 3 tunni sõiduaja kaugusel, rääkimata Rakverest jt kohtadest.
Siiski, on ka rõõmustavamat, kui vaadata Lääne-Eesti poole. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on teemat aeg-ajalt üleval hoidnud. Päev enne valitsusest lahkumist eraldas regionaalminister Piret Hartman 15 miljonit , mille kohta petiste erakonnast Jürgen Ligi teatas, et "minister on püüdnud kõrvaldada 15 miljonit...." Muidugi me teame, et Hartmani liigutus oli populistlik, sest valitsusse minnes ei seatud selle raudtee ehitamist kaalukeeleks. Aga vähemalt demonstratiivselt sellise otsuse tegemine näitab toetust
Keskerakond peale Karilaidi jt lahkumist ei ole enam nii aktiivselt vedanud, Ratas oli aga üldse tühi koht. Turba esimese rongi puhul oli ta küll kohal, aga oma olemusega näitas kohe, et ehituse kohese jätkamise asemel, on tal kiire pehkupanemisega. Kindlasti saame aga tollase kolmikvalitsuse tehtule tänulikud olla. Kas Isamaa jätkuvalt toetab? Nüüd Isamaa kohalikud poliitikud Läänemaal nii väidavad, kuigi aus olles, pole ma neid aastaid näinud ühtegi sõna poetamas, kasvõi sotsiaalmeedia grupis Haapsalu Raudteejaam Tagasi. See, et enne valimisi mõni piuks tehakse, pole ju piisav, uskumaks nende tegelikku huvisse selle rongiliikluse vastu. Jah, tean neist siiski isiklikult mõnda inimest, kes iga kell toetavad, aga ikkagi, miks olla vait?
EKRE kohalikud poliitikud on ka selgelt seda raudteed toetanud, kuid ka ollakse vait. Kuigi nad oskavad ju mõnda trummi pidevalt taguda, miks siis selle trummi juures pulgad põõsasse visatud ehk ollakse vait?
Kääramees: Taristuministri sõnul maksaks raudtee ehitamine Haapsaluni ja sealt edasi Rohukülla ligi 180 miljonit eurot. Riigi eelarvestrateegias aastani 2025 oli Haapsalu raudteele eraldatud 34 miljonit eurot, mille riik lootis saada Euroopa taasterahastust. Sellega oleks tehtud järgmine etapp Ristini. Kuhu see summa on tänaseks kadunud, seda ei tea keegi peale poliitikute endi.
Praeguste ministrite puhul on ju teada, et need on kas petiste erakonnast või läbikukkunute omast. Seega ei saa päris kindlalt ka nende öeldud numbreis uskuda. Ometi, kui oleks jätkatud ehitusega kohe Turba lõigu valmimise järel, oleks see raudtee juba valmis ja kindlasti vähem kui 100 miljoniga. Nii et taristuminister Leis (petiste erakond) võtku suu vett täis - just tema erakonna süül on see läinud just nii. Ning olen seda alati öelnud, ütlen tänagi - RB peale on raisatud juba mitu korda sadu miljoneid ja raisatakse veelgi rohkem, hävitades Eestimaad. Projektile, mis on 100% ehk kõiges valesti koostatud ja mille täismahu peale kuluks lausa miljardeid Eesti osas. Juba tänaseks kulutatud raha eest oleks käimas rongiliiklus Võrru ja Rohukülla ning saaks sõita ka Pärnu kaudu piirini. Selle raha eest, mis RB-le kulutatud ja selle asemel, et tollele projektile pidureid panna ning minna üle Keilast Pärnusse kulgeva raudtee ehitamisele.
Majanduslikult ei tohiks raudteed pidada isegi mitte miinusega projektiks... Tegelikkuses ta seda enam polegi, sest tuletame meelde, omaaegses tasuvusarvestuses unustati isegi ürituste külalistega arvestama, aga neid on aastas piirkonnas lausa sadu tuhendeid.
Ühes kohas Kääramees aga eksib ja see on tegelikult "meeldiv" eksitus: Rongiga Haapsallu sõitmise ajakulu oleks autosõidust tõenäoliselt veidi suurem, kuid võit ohutuses peaks selle kulu iga kell üle mängima. Kuna Haapsalu/Rohuküla rongid valdavalt teeks vaid kuni 15 peatust ehk kõik Läänemaal ja suuremad Harjumaal ning Tallinnas, oleks nende sõiduaeg 1,5 tundi. Veelgi enam, 4-5x peaks saama käivitada ekspressrongi, mis sarnaselt Tartu omadele, peatuks vaid 3-4 peatusesk ja sõiduajaks oleks ca 1 tund. Selline valearusaam näitab aga kujundlikult, kui valesti võib kõrvalvaataja asju teada.
Kääramees kirjutab veel, et : Taristu on olemas, kuigi tõenäoliselt tuleb kogu raudtee elektrifitseerida, sest praegu liiguvad Tallinnast lääne suunas elektrirongid. Tegelikult ei tule. Ta mainib ka Leisi uusi hinnanumbreid raudtee ehitamiseks, 180 miljonit ja märgib, et nii neid "rahaauke" ajaga tekitatakse. Aga Leisi Reformierakonna arvates ongi ju majanduse edu võti teha mittevajalikus mahus asju ja kulutada võimalikult palju? Elektrifitseerimiseks oleks vaja 30-40 rongipaari ööpäevas, aga Turba ja Rohuküla vahel sellist olukorda oodata ei ole, seega võib südamerahus ehitada raudtee ilma kontaktvõrguta ja osta hoopis paar diiselrongi juurde. Ja kui ükskord peaks rongiliiklus väga sagedaseks muutuma, saab ka elektrifitseerida.
Lisaks ei ole ka Haapsalu linnavalitsus eriti aktiivne riiki tagant utsitama... Tegelikult on vaid Sukles olnud pidevalt teemat ülalhoidev, neid ei ole olnud Lääne-Nigula vallas (Riisalu jt), ega ka Saue vallas, Keilas ning ... Nõmmel (Gaspar Shabad hoopis ütleb, et projekt pole tasuv, kuid tõestust ei too). Veel halvem on lugu Hiiumaaga! Räägitakse praamipiletitest, lisapraamist jm, aga mitte sõnagi raudteest ühegi hiidlase suust. Ainult Reili Rand on seda üleval hoidnud, Hiiu mehed on aga kuhugi pakku pugenud? Nad pole suutnud siiani ka bussiliikluses 4x päevas Hiiumaa ringliini tekitada. Tarkust ei jagu?
Jääb mulje, et rongi pikalt oodanud Lääne-Eesti inimestega lihtsalt mängitakse....Haapsalu väärib raudteed, aga see, kuidas sellega teemaga mängitakse, ei ole väärikas. Ausam oleks öelda, et irvitatakse lausa inimeste üle. Reformierakond (kelle poliitikud lubasid jälle valimisprogrammi lülitada VALE ehk jätkata raudtee toetamisega), Eesti 200 ja nende kõikumalöönud jalgealust nügida püüdvad parempoolsed. Oodata neilt väärikust on ülim naiivsus!
Pealinn ja Haapsalu peaksid selles küsimuses kokku hoidma. Uskuge mind – ka tallinlased tahavad rongiga Haapsallu saada sama palju kui haapsallased Tallinna. Mõelge 19. oktoobril valides siiralt, kes on see naine või mees, kes võib tulla esimesena Haapsallu saabuvast rongist välja, öeldes: „Tänu mulle on rong tulnud, et jääda.”
22. septembril peaks kogunema mitte ainult Haapsalu jaama rongi ootama, vaid ka Tallinna, Nõmmele, Sauele ja mujale. Huvitav, kas neis kohtades leiduks mõni selgrooga poliitik, kes seda teeks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar