Laupäev, 2. aprill 2022

Pirita ja kas sealse suuna bussiliiklus on vaid kesikute käkk?

 

 
Kuidas saada Viimsi Taluturule? 
 
 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse liikmed on:
 
.... Viimsi vallavalitsus, .... jt.
 

 
Et päike paistab ja ei saa lasta laiskusel enda üle võimust võtta, otsustasin ennast kasvõi vägisi välja vedada. Esimene katse (nagu polaaruurijatel vanasti) ei õnnestunud. Sest ilmastik polnud sobiv või teisisõnu, olin liiga optimistlik ja kevadine riietus sundis mu mõne sammu järel tagasi pöörduma. Talvises riietus hoopis teine tubakas.
Aga ega ma õieti teadnuki, kuhu lähen. Mõte oli mere äärde kindlasti minna, huvi pärast proovisin alustada trammist ja kuskil ümber istuda. Kõige lihtsam, mõne sammukesega, tundub see olema L. Koidula peatuses.



 
Pealegi, siin hea vaade. Linnaliiklus sel suunal oli ülitihe ja nii võib jääda mulje, et paremini ei saagi.  Bussid kihutavad üksteise järel Pirita poole, imelik, et autodele veel ruumi jääb! Ometi on ka autoliikluses pidev vool. Miks? Sest bussiliiklus vilets?




 
Mis siin kiita? Ehk seda, et kenasti puhas oli? Aga miks ootepaviljonid isegi siin, kus on ruumi maa ja ilm, on samasugused mittesobivad putkad? Ruumi neis olal ei ole, istumiskohti vähe, päikeselõõsa, tuule ega vihma eest ei kaitse, sõiduplaanide viisakas stend paviljonis puudub jne. On need rajatised reklaamfirmade huvides, kes saavad pärast reklaamiraha klientide rahakotist nagunii tagasi?
Sildil aga näha vaid osa peatuvaid busse (Lasnamäe suuna omad eraldi), see aga just olulisem hetkel, sest tegu Pirita suunaga.


 
Ühistranspordi kasutajate arv polevat aastaid kasvanud. Riik ja linn räägivad eesmärkidest tuua rohkem inimesi ÜT, nüüd lisandunud ka rohepööre. Aga milles siis probleem? 

Esimene probleem.
 
Tegelikult on liinivõrgu vigade leidmine üpris lihtne, piisab vaid mõne aja mööduvaid busse jälgida. Linnaliinidest ei sõida kesklinnast mitte ükski kaugemale, justnagu sooviks kõik inimesed vaid sinnani sõita. Logistikutel (või poliitikutel?) ei tule pähegi, et kõik need sõitjad ei lähe Kaubamajja või Viru keskusesse (tööle), suur osa liiguvad EDASI! Ja olgu ümberistumised nende arvates nii mugavad kui tahes, siis tegelikult ei soodusta need ühistranspordi kasutamist. Muidugi pole asi vaid viimsilastes, kesklinnast teisele poole jäävate ükskõik milliste piirkondade jaoks ei ole ühtegi liini, millega saaks otse isegi Lauluväljakule, kaugematest kohtadest rääkimata. On vaid mõned maakonnaliinid, nagu 114, 115, 172, 174, aga nendegi kaugeim peatus on Balti Jaam. Kui logistikud sõidaks ise ka vahel bussidega või veel parem, poliitikud, siis torkaks ehk silma, et kesklinnas lähevad needki bussid sisuliselt tühjaks. Võib olla peaks iga LOV kontori viima mõnda teise linnaossa ja keelama igasugused hüvitised töötajatele autosõidu puhul? 
Ehk et hea võimalus saada otse Balti jaama, on olemas, aga tegelikult ei ole see halva liinivõrgu tõttu kuidagi majanduslikult maksumaksjale otstarbekas, tema aga just reisija ongi. Ehk siis ka ei linnale ega maakonnale. Tühjade busside asemel tuleb lähtuda liini 180E näitest ehk et need liinid on vaja mingite teiste liinide kokku panna. Kui vaadata inimeste liikumisi kasvõi enda soovide järgi linnas ja linnalähialal, siis otsebussid on igal juhul mõttekad ja seepärast polnud ka ime, et 114, millega tagasi tulin, oli üsna täis.

Kuidas neid busse "jagada", on ....

Teine probleem.

Need maakonnaliinid on nii häbematult hõreda graafikuga, et karju appi! Sellise graafikuga pole mingi ime, et liikumiseks teisele poole Viimsit eelistatakse autot. Analüüsida tuleks nende üksteise järel möödavupsavate linnaliinide peatuste kasutamist ja asendada osa neist maakonnaliinidega (mis peatuvad siis vaid enimkasutatavates peatustes, osa aga liita teiste linnaliinidega, olgu siis Koplisse, Stroomi, Mustamäele, Õismäele vm. Peatusi enim vahele jätta saab just Reisidi tee piirkonnas, kuni Hobujaamani, sest seal on ju ka linnaliinid, milledele saab ümber istuda, aga see ei tähenda, et väga pikki vahesid saab teha.
Kuna maakonnaliine on siin sisuliselt 4, siis saab nende puhul pakkuda edasiliikumist vähemalt neljas suunas. 114 läbiks endiselt Balti jaama ja võiks liikuda Koplisse, teised liinid aga valida sihtpunktid Tabasalu, Harku, Saue, Saku suundade vahel.

Aga ka siis ei teki kooskõla, sest 

kolmandaks probleemiks on...

Piletisüsteem! Kuigi äsja avaldati uudis, et loodud on uus TOODE ehk ühispiletid Tallinn-Harjumaa, ei tähenda see praktiliselt mingit kasutegurit. Iga euro, mida sõitjad kuus piletitele kulutavad, vähendab ühistranspordi kasutamist ja seda ka seetõttu, et perede puhul on kasutajaid rohkem kui üks, raha aga tuleb ühisest rahakotist. Muidugi, kõik see, k.a. linna ja maakonna koostöös toimiv süsteem, tähendab, et panustama peab nii riik kui omavalitsused. Mil moel rahasid liigutada, on juba teine küsimus. Kuniks sõidu eest nõutakse raha, reisijate arv oluliselt ei kasva.

Tallinnas võimutseb pikka aega Keskerakond (sotsid täna on nagu alati vaid kohatäide), aga et riigi tasandil on "juhirollis" olnud igasuguseid erakondi, ongi tegematajätmiste süü kõigil. Olgugi, et just Keskerakond on olnud ehk suurim pidur, oma eraldumise ja ka linnasisese piletipoliitikaga, ei saa teised vaid temale näpuga näidata ja kindlasti mitte Viimsi Reformierakond, kes ühtsena oma "emajõududega" ühistranspordi arengutele vastu seisab. Soovimatus tegeleda muuga kui raha kühveldamisega igasugustele analüüsidele ja uuringutele muudab ka selle kühveldamise veel enam mõttetuks. Võiks öelda, et lausa kuritegelikuks.

Igatahes pole ei ÜTK, MKM, Pirita linnaosa ega Viimsi vald püüdnud midagi muuta, tänaseni ja muutusi ei paista niipeagi. Kuigi just minu ideede suunas tüüriv uus uuring on käimas ja kui keegi teine sellest kasu ei saa, siis mõne poliitikust uuringufirma sõber ikka, leib võiga laual ja sink ka peal...

 
Kui nii vaadata, siis võiks ju osa liine sõidutada maa poolt ainult piritani või trammi algpeatuseni? Pigem siiski mõttekas ümberistumisi vähendada, peasuundadela ja kui õnnestub, siis Hobujaamani võimalikult palju peatusi vahele jätta.


 
Kui tahaks aga kulutustest laiemalt rääkida, siis üks teema oleks ka väärastunud "kunstimeel", mis riivab silma kõikjal ja mille likvideerimine on vägagi kulukas. Teema lõpupoole on näha mobiilikampaania reklaam, kas peaks ka sel teemal reklaame üles panema? Reklaamifirmad teeniks igal juhul, maksumaksja aga saaks tühikampaaniate eest taas vastu pükse... 
Aga see on nii inetu ja vastik, et seda teemat ma pikemalt puudutama ei hakkagi. Seda enam, et mida edasi Pirita poole, seda ilusamaid hetki ette tuli.



 
Nii jääb mulje, nagu oleks tegu omaaegse Berliiniga, kus linn poolitati. Meil on sama ühistranspordis.


 
Tallink ei ole aga Vikingule takkaperra sisse põrutanud, hakkab hoopis väljuma. Endiselt lihtsan ka bussi aknast hetki tabada ja vahel ei jäägi pilt väga vildakas või mõni post ette.

 
 
 
Ühel hetkel lõin käega ja loobusin taluturule mineku mõttest. Aga eks seegi ole osa sellest, kuidas ostjate arv on väiksem kui võiks ja nagu teada, võib KOHALEJÕUDNU veelgi rohkem panustada, minnes muuseumisse või söögikohta ja sealgi panustada!? Kes kohale ei jõua, selle panus on 0!

Muidugi, nüüdseks, kui ka ajutiselt represseeritud söögikohtadesse saavad, on erinevatel põhjustel hinnatase kõvasti kasvanud. Mõtlesin omale joogi kaasa võtta ja sisse astudes tekkis mõte isegi midagi näksida. Aga hinnad ehmatasid ära. Kui ikka kiluvõileib või sõrmkübarajagu mingit pudingit nii palju maksab (veel keskkonda reostav topsik prügisse), siis on mõttekam mitte osta. Nii võtsingi kerge hot dogi Olerexist.



 
Luikesid ja jääkosklaid oli muidugi näha. Pildil olevad pingid pole aga siiski avaliku ranna osa, ei soovi kuidagi kedagi eksitada.


 
Üks jupike mereäärt pole kõige paremini läbitav, aga elab üle. Ilus vaade ju ja päris äpu ei saa ka olla. Kui lähitulevikus aga meri siit maanteed ampsama võib hakata?

 
Kuulsin kedagi kõlavalt häälitsevalt mööda lendamas ja tegin pildi kaugelt umbes sellest kohast, kuhu ta maandus. Linnuhäälte koha pealt olen ju eriti vilets määraja. Oligi merisk (paremal pool).

 
Kõik hetked ja vaated aga hingekosutavad.


 
Merevee seis madal ja nii sai käia ka mööda "merepõhja".


 
Mere ääres muudavad vaateid erilisemaks kõik asjad, sh laevad. 

 
Isegi ühe kivistise otsa koperdasin.


 
Nagu Marsile oleks jõudnud! Või vähemalt kosmosest pildistanud. Nii kaugele siiski ühistransport ei vii... On see nagu mikrokosmos?



 
Loomulikult oli olemist nautimas vägagi palju inimesi. Pirita on ses mõttes üks tänuväärne koht ja seni pole ka metsaveert ning teeäärseidki suudetud täielikult ära rikkuda. Mida rohkem linnas on rohelust, seda elamisväärsem linn, betoon ja asfalt on möödaniku eluviis.

 
Vahepeal läksin vaatama ka metsateed.

 
Igatahes autode müra siin olles on üpris nõrgalt kuulda ja see on kõva pluss.

 
Ja ka istepinke on üpris palju, suveks ehk ka metsa ja ranna piirile neid paigaldatakse lisaks. Ka minu enda poolt selle eest tänusõnad, kuigi olen vaid üks tuhandetest. Nii pika jalutuskäigu saingi teha vaid tänu vahepealsetele istumisvõimalustele.
Tänavu need pingid immutatakse ka üle?

 
Kauguses paistab ka Paljassaare ära.
 
Kilukarbi siluett muidugi ilusam kui tornhoonete oma.



 
Veerisevalle on rannal aga mitu.


 
Ja ennäe, alanud on ka viitade ülespanek! Näpuga pole küll kena näidata, aga vähemalt olemas. Mida ja kuhu viitab, täpselt ei tea!


 
See teema muidugi pidevalt õhus. Seda enam, et alati võib uneledes ennast unustada, aga üldjuhul peaks inimesed suutma üksteisega siiski läbi saama.
Mingid koerte keelumärgid olid küll ka, aga milles keeld täpselt seisneb ei tea. Ilma rihmata ringijooksvad kutsud muidugi suuremad ohutekitajad, kuid mõistan väga hästi, kui oluline see igale koerale, et saab ka ennast veidi "inimlikumalt" tunda.

 
Muidugi oli ka einestajaid rohkem kui ühe korra näha. Mõnus ju, vabas õhus. Kahekesi eriti. Laste jaoks sageli veelgi põnevam.



 
Teiste liiklejatega arvestamise puhul on siin parem muidugi omada maastikuratast, saab sahinal veidi kõrvale tõmmata? Ega siinkandis vist korralikku maastikurada pole? 

Aga kui aus olla, siis mul oli raske nendega "arvestada". Tahavaatepeeglit pole, kuulda tulekut pole, aga loodetavasti oli ka neile endile põnev metsaalust mööda kihutada. Iseasi, kuidas see metsaalusele mõjub.

 
See peaks olema vist Mähe oja. Ilus selge vesi, vähemalt väikese sügavuse tõttu nii tundub.





 
Ohoo, saab vetsu minna ja joogivett pudelisse ning isegi midagi osta? Muidugi, täna vist mitte....

 
Suvehooajani läheb veel veidi aega.



 
Kohati on aga metsa alustaimestik liivikute männikutele omaselt üpris olematu.

 
Kuid mets, oma väiksusest hoolimata, on siin igati teretulnud asi. Korraks tundus isegi, et musträhn lendas mööda, aga kindel ma pole, sest kadus kaugele.

 
Muidugi saab siin igasuguseid vaateid pildistada ja see on alati mõtteid reaalelust mõneks hetkeks kõrvaleviiv.


 
 
Vist on see Teesuuoja. Vett rohkem ja seetõttu tundus ka läbipaistmatum.

 
Vaid tänu tihedatele pinkidele saavad ka vanahärrad ja -prouad jalutada. Kujutan ette kui hea tunne see nende jaoks.


 
Kui aga pinkide paigaldamisel mõeldud ka vaadetele, siis mõel pingil võiks väga kaua istuda? Muidugi on vaade, tabatuna fotokasilmas, alati "raamis" ja siiski, ka istudes ning kaugusesse vaadates saab pilku ehk "fokuseerida". Mulle need kaks fotot igatahes meeldivad.

 
Muidugi leidub ka väärastunud tegude tagajärgi ja see ei meeldi üldse. Eriti seepärast, et see aina "levib ja paljuneb" ning näitab, et oleme pigem teel mööda allakäigutreppi oma evolutsioonis.
Kas Pirita linnaosas pakutakse noortele ka maalimiskursustel õppimise võimalust?





 
Hm, tondiloss?

 
Ei, siiski midagi muud. Minu viga.










 






 
Mõnus koht istumiseks. Kuigi vist suurema osa päevast päikese käes vaid?





 
Neid firmasid, kes toetavad selget ületootmist, mina küll ei toetaks. Ilu on oluline, aga kui selleks vorbitakse sadu tuhandeid tooteid, on asi normaalsusest kaugel.



 
Vasakul vägagi hea kohvi, bussi oodates oli see esimese tassina täna päris mõnus.


 
Siin see hõredus on. Kui istuda Pirital, siis tundub justkui tihe, aga kui vaadata Viimsi-taguste kantide järgi, siis asi enam kasutuskõlbulik nii väga ei tundu. Seda muidugi ka nädalavahetustel külaliste vaatenurgast. Päris mõttetu on see aga kesklinnast teisele poole jäävate inimeste ja ka sinnasõitmise jaoks. Üldse rääkimata sellest, et viimsilane saaks bussidega sõita, jätkamaks sõitu kaugemale rongidega. Pikad ümbersitumisajad vaevalt et kellelegi meeldivad.
Ning ehk ikka mõtleks, kas dubleerivad liinid on sellises mahus vajalikud vaid seepärast, et Tallinna linn soovib kulutada nii palju bussiliiklusele?





 
Odav? Vahet ei ole, ebamugav, aeganõudev ja tüütu.

 
Vahel aga sõidavad bussid lausa kõrvuti!


 
Kas elu on ilus? Mis teeb teid õnnelikuks? Kardan, et kui seda küsivad jehhoovalased, siis rahakotile mõjub see kindlasti...
Aga nii see sõit otsa sai!

Keskerakonnal pole ainusüüd, küll aga on neil suurepärane võimalus oma mainet taastada!

*******************
 
Möödunud kuudel sai siia toodus üle kõik 3. osa lood. Millegi leidmiseks saab kasutada ni paremal pool näha olevaid silte, nt Pirita, mis toob järjest esile seotud teemad.

Aga ka iga kuu viimane postitus on selle kuu postituste pealkirjade kogumik linkidena.


 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar