Blogiarhiiv

teisipäev, 1. märts 2022

Minister Aas naerab vuntsi maameeste kirumise peale ja Tallinna ringtee bussiliin. Aug 2020

 

Kolmapäev, 19. august 2020

Tallinna ringtee bussiliin.


Viimastel aastatel on võetud suundumus, mille järgi bussiliiklus peab olema tõmbekeskuse keskne. Osalt see ka tõene, kuid aeg on näidanud, et see suundumus mureneb üpris kõvasti. Bussid võivad sõita Balti jaama või Viruni ja osalt see vast ka õige. Missuguses ulatuses, on raske öelda, aga pigem oleks lõpp-peatusi kesklinnas võimalikult vähe, vaid kesklinn ja Balti jaam ikka LÄBITAKSE!.

Ometi tundub, et suurim murenemine kahelt poolt. Esiteks soovitakse päris palju mingeid peasuundi pidi neist kohtadest ka "teisele poole" bussijaama sõita. Teiseks on Tallinna ümbrus bussiliiklusest peaaegu katmata.  Kui otsida argumente poolt ja vastu, siis on väga naljakas lugeda selliseid, kus ollakse üsna kindlad, et näiteks Koselt Keilasse sõitjaid poleks päevas palju rohkem kui 1 ja küllap ÜTK ka teab seda. Esiteks, ÜTK ei tea suurt mitte midagi. Isegi hoolimata sellest, et uus juht on lausa sealtkandist! Teiseks pole üldse esmatähtis palju on sõitjaid Koselt Keilasse! Sellise seose peale saab tulla vaid täielik võhik!

Küll aga tekitavad isegi võhikud vahel harva õigeid küsimusi. Mismoodi mõjuks sõitjate arvule see, kui buss pööraks sisse Saku, Saue, Lagedi, Jüri jt asulatesse. Muide, mainiti ka Luiget, aga seal ei lähe maantee sugugi "asulast" mööda. Sest see ju tähendaks väga pikka sõiduaega! Tõsi tõesti! Kui Viimsi - Keila lõigul võtaks sõit kaua aega, siis mõju sellel autoliiklusele oleks? Kui võhiku pilgu läbi vaadata, siis oleks see mõju üpriski väike?

Tegelikult nii ja naa! Kui jääda kinni kahe asula nimedesse ja mitte näha rohkemat, siis on asja seletamine keeruline. Kuid vaatame veidi liini Kose - Keila.  Balti jaama kaudu rongiga minnes oleks sõiduaeg ca 1.40 - 2.00. Kui tuua välja võrdlusena 20 rongi päevas, siis see polegi nii suur number kui võhikutele paistab! Tegelikult võiks teada sedagi, et normaalse sõiduplaani puhul siiski ronge rohkem! Aga see selleks. Küll aga ei ole ümberistumine sugugi mitte ühe malli järgi, et astudes bussist maha, saad kohe rongile!
Sõitjaid ei pruugi tõesti palju olla ja iseenesest polegi see liin ehk kõige lootustandvam sest otsetee puhul on suur osa liinile jäävast piirkonnast  suhteliselt inimtühi. Point on hoopis muus! Kogu võimaliku liini ulatuses on vähem või rohkem kohalikke-, valla- ja õpilasliine sõitmas. Hea õnne korral neist osa lihtsalt asendatakse uue liiniga! Mis siis omakorda pakub sõiduvõimalusi nende kohtadegi vahel, kus täna mitte midagi ei ole. Võtame liini lühikeste lõikudena kokku - Kose - Oru - Pahkla - Kohila - Hageri - Tagametsa - Ääsmäe - Keila. Just selline "jupitamine" näitab tõelist pilti ja liini mõttekus kasvab oluliselt! Olgu siis võimalikud sõitjad Kose - Kohila vm lõikudel. Lisaks võimalikud ümberistujad Kohila jaamas Sakust, Raplast vm. Mitu bussi sõidab Koselt Viljandisse?

Hoopis olulisem on Viimsi - Keila

Ka siin ei saa vaadata vaid nende kahe peatuse vahet sõitjaid, sest Viimsist võib Keilasse sõit olla Balti jaama kaudu vägagi mõttekam. Kui jagame sõidu taas lõikudeks. Viimsi - Lasnamäe - Lagedi Jaam - Jüri - Luige - Saku - Saue - Jaam - Tutermaa - Keila? Pole kahtlustki, et igal lõigul oleks palju sõitjaid. 

Esmalt ärgem unustagem, et Lagedilt Jürile on liini 125 sõiduplaan ääretult nadi. Samal ajal kui Rae vald alustas Tallinnast trammiliini trassi määramiseks uuringuid, ei ole Lagedi jaamast rongidelt mingisuguseid võimalusi Jürisse saamiseks. Sinna, kuhu ettevõtted tikutulega töötajaid otsivad ja oma liine käivitavad. Teiseks, Jüri - Saku - Saue lõigul puudub igasugune bussiliiklus. Kolmandaks, ka Sauelt Keilasse pole busse! Neljandaks Maardu - Loo - Lagedi Jaam. Need on olulisimad punktid.

Kas liin toimiks? Kindlasti, aga... Siin ongi kaks suurt aga. Kui buss sõidab veidigi ringi Jüris, Sakus ja Sauel, tehes igas kohas 2 või rohkem peatust, kipub sõiduaeg tõepoolest venima. Seepärast ei saa sõitma panna vaid neid "tunne oma kodurajooni busse". Vaja on nende kõrvale ka võimalikult kiireid, väheste peatustega otseliini! Sissepõiked kuhugi peavad olema vägagi põhjendatud. Nii peaks liin kulgema nt Lagedi Jaam - Jüri - Luige - Saku - Keila Jaam. Sisse põigata võiks ainult Sakku! Peatused Lagedi Jaam, paar peatust Jüris, Luige, paar peatust Sakus, Kanama viadukti juures, Sauel (Tõkke ja Vana-Keila mnt sissesõidul) ja Keilas paar peatust. Kas see Lagedilt ka kaugemale ja kuhu peaks ulatuma, on teine küsimus. Ehk ikkagi kesklinnast läbi Ülemiste jaama? Lasnamäelt?

Hiljem saab ju näha, millised peatused on aeglasemal liinil kõige populaarsemad ja selle järel mõelda, kuidas peaks kiirliini muutma neile võimalikke peatusi lisades. Loomulikult peavad bussid sõitma MÕLEMAL LIINIL igal nädalapäeval, tööpäeviti vähemalt 15 korda, puhkepäeviti mitte vähem kui 10 korda! Vaid sel juhul saab loota, et liinid hakkavad toimima.

Miks mõlemad liinid? Üks toidab teatud mõttes teist ja teiseks saab vaid nii aimu, mida reisijad vajavad. Muidugi peab ka uurima neilt, kes sõitma ei tule, aga oleksid potentsiaalsed sõitjad! Kuid siin ei saa olla mingit kahtluseraasu ka, et sõitajte arv oleks märkimisväärne.

Raha? Neljarealiste arvelt saab ühistransporti kordades kasvatada ja jääks toobiga veel ülegi. Olgu selleks siis Mäo - Tartu lõik või mõni muu. Seda enam, et nende ehitamiseks läheb kokku aastakümneid, vajadus ühistranspordi järele on aga tee, mis vajab kiiret tegemist. Seda enam, et väidetavalt Eesti tegutsebki keskkonna nimel?

Paar aastat tagasi samal teemal:


Muidugi, Põhja-Eesti ÜTK teataks jälle, et asjad pole nii lihtsad, see poleks õigustatud ja põhjendatud ning kõrgestiaustatud vabahärrad ei näe põhjust.....
 
 

Neljapäev, 27. august 2020

Minister Aas naerab vuntsi ja maamehed kiruvad....


Balti jaama R-Kiosk on ses mõttes hea, et seal müüakse ka mõnda maakonnalehte, nt Lõunaleht. Seni pole küll Vooremaad, Raplamaa Sõnumeid jm, aga ehk jõutakse kunagi ka nendeni. Nii siis ostsingi koos Maalehega ka Lõunalehe,s est selles on sageli (mulle) olulisi ja ka häid artikleid. Muidugi võiks olla veel paremaid, aga ajakirjanike tase määrab.


(Kahe nädala pärast veebis täies ulatuses loetav, eetiline ajaleht, mitte nagu Postimees ja Delhvi)

Urmas Paidre küsis ja kohe võib öelda, et jättis olulised asjad küsimata. hea on populismi teed minna ja kui loo pealkiri on "Kui liikumisvõimalus on vilets, siis kolitaksegi pealinnale lähemale", siis ootakski, et räägitakse liikumisvõimalustest, mitte vaid neljarealistest maanteedest!? Siinsel pildil on peaminister just nimelt esimeses pidulikus Turba rongis, mitte Põlva omas! 



Aas ise? Turba Kultuurimajas näiteks, peale uue lõigu tubli teo ehk rongiliikluse avamist. Artiklis kõõlub Aas aga Võru keskväljakul, mitte raudteejaamas. Ometi ei küsinud ajakirjanik ühegi sõnaga Põlva ja Võru raudtee kohta ja see meenutab justkui lapseõhinat liivakastis!

Mis siis loos teemaks oli? Ikka see, et ammu võinuks laenu võtta ja neljarealised valmis teha! Nõustun, et osaliselt see õige mõte! Samas saab loost aimu, et igal juhul ehitamine võtab kaua aega. Ometi pidanuks küsima, kui jutt AASTAKÜMNETEST, et miks üleüldse ei ole analüüsitud ja püütud vähendada tühi- ja mõttetuid sõite? Arvatavasti sellesama asja pärast, millest räägib ka Aas - ta näeb vaid seda, et KUI TEE ON VALMIS, SIIS TULEB SINNA AUTOSID JUURDE! Oot-oot, kas ise ikka saad aru, mida räägid? Kuidas see loodussäästlikuma eluviisiga klapib? Ning kui sinna tuleb juurde, siis siin ja seal tuleb jälle linnapääse laiendada jne? Ise kaevame endale auke?

Loo lõpus muide siiski rongidest juttu ja hea, et Paidre siiski küsis. Nimelt Tartu - Riia rongiliiklusest. Aas siinkohal kuidagi ei muhelenud enam valjuhäälselt vist vunsi sisse, sest vastus oli selline, mis näitab, et ta päris adekvaatselt asja ei jaga. Nõunikud ka ei jaga? Ah et meil on nagu huvi suurem kui lätlastel? Nojah, ju siis on tegelikkuses lätlased sama tühmad? Kui meil on mingi eesmärk vähemalt, et 3 tunniga maakonnast Tallinna, siis tegelikkuses ju nii Võru - Tartu, Põlva - Tartu kui lätlastel Valmiera - Riia on sama sisuga? On ju loogiline, et kui loos juttu ongi liikumisvõimalustest, siis oleks kahtlemata neist kõigil väga oluline KIIRE liikumisvõimalus ikka MITU korda päevas? Meie äpud lasevad aga rongil Koidulas seista, selle asemel, et 5x päevas Tartu - Põlva suunal minimaalselt sõita!? Samamoodi pole kahtlustki, et Cesis ja Valmiera vajavad kiiret ühendust Riiaga?

RB puhul pole muidugi imestada, et sellise taseme mõtlemise puhul see teerull edasi läheb. Kas minister ei saa aru, et sama raha eest saaks Eestis raudteedel MITU korda rohkem ära teha või ta saab, aga nõrk selgroog ei lase jätta ära rahavoogusid Euroopa suurettevõtetele ja hiljem meile taagaks pealekauba?

Mida loos veel? Üldiselt saab sellistest intervjuudest üpris palju arusaamadest aimu ja Taavi Aasa puhul see pilt väga ei rõõmusta. Paidre küsib ka selle kohta,et "nüüd Pärnu ja Narva pärast peavad Tartu piirkonna inimesed vast veel kauem ootama"! Aas mainibki Pärnu suuna rekauputust ja arvab, et "võimalik, et pärast RB valmimist see koormus mõnevõrra väheneb"! Võimalik? Mõnevõrra? Mis põhjus siis nii kallist projekti kasutada? Ja kaunissaarte-jaeskide jutt on seega ikkagi vale?
Ja rongiga RB-l pidavat saama kiiremini sõita? Kas Aas saab kunagi ka aru, et kiirem sõit suurema raha eest ei tähenda, et kiiremini kohale saab? Peale Ülemiste?

Loo lõpus jutt ka sellest, et poliitik peab ikkagi vastusteks aega leidma. Samas Aas ei vasta nt FB-s, kus ta ometi ise palju postitab. Miks? Kui ei saa vastatud, ära tegele ka enesekiitmisega!?

Aga omalt poolt jätan lõpetuseks lõigu, kus Aas räägib sellest, et elupaiga valikul on liikumisvõimalused olulised. Ja toob näiteks Riisipere - Turba raudteelõigu avamise, mis tõstnud kinnisvarahindu ehk asi on positiivne. Ja siit küsimus minister Aasale: Miks siis ei eelistata meil neljarealiste asemel häid liiklemisvõimalusi Võru, Põlva, Haapsalu jt suundadel? Äkki ei olegi vaja nii palju raisata maanteedesse?

Samal ajal:



Rein Sikk pikemas loos alustab õigesti. Et õigus on nii neil, kes kiidavad, et kiirtee toob elu kui neil, kes teatavad, et kaasneb surm...

Viitna - keegi julgeb esimest korda last üle tee saata, teine on mures, et bussiliiklus hääbunud. Pood kinni.
Haljalasse loobusid enamus busse sissesõitmast, kiirtee ääres asuv bussipeatus jääb aga kaugele. Mäo reisiterminali ei armasta ei bussid ega reisijad, küll aga armastab ja kiidab seda Järva ÜTK. Kose inimestel kulub kuid enne kui saab valmis Kuivajõe bussipeatus (Mäo2?), et saaks Koselt sinna ümberistumiseks? Mitu ümberistumist Tallinna sõiduks on need "head", mis inimesi autodest ühistransporti meelitab? Maanteeamet ei tea, sest ega nad bussiga sõida. Kül aga peaks teadma eesmärki - suurem %teedelt ühistransporti? Ardust tule bussile rattaga, mitte jala. Tõenäoliselt väheneb vana maantee lume-ja libedusetõrje kvaliteet. Aaspere pood läheb vist kinni.

Nüansse on tegelikult hoopis rohkemgi ja kui Rein Sikk pöördub rahvasaadikute poole, et lahendusi otsitaks, siis kahjuks pole aega. Autorool higistes pihkudes, silmad ainiti maanteelinti puurimas, sõidavad rahvasaadikud kimades oma teed. Majandusminister teiste hulgas. Mis tal neist madalatest majadest?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar