Kolmapäev, 19. august 2020
Tallinna ringtee bussiliin.
Viimastel aastatel on võetud suundumus, mille järgi bussiliiklus peab
olema tõmbekeskuse keskne. Osalt see ka tõene, kuid aeg on näidanud, et
see suundumus mureneb üpris kõvasti. Bussid võivad sõita Balti jaama või
Viruni ja osalt see vast ka õige. Missuguses ulatuses, on raske öelda, aga pigem oleks lõpp-peatusi kesklinnas võimalikult vähe, vaid kesklinn ja Balti jaam ikka LÄBITAKSE!.
Ometi tundub, et suurim murenemine kahelt poolt. Esiteks soovitakse päris palju mingeid peasuundi pidi neist kohtadest ka "teisele poole" bussijaama sõita. Teiseks on Tallinna ümbrus bussiliiklusest peaaegu katmata. Kui otsida argumente poolt ja vastu, siis on väga naljakas lugeda selliseid, kus ollakse üsna kindlad, et näiteks Koselt Keilasse sõitjaid poleks päevas palju rohkem kui 1 ja küllap ÜTK ka teab seda. Esiteks, ÜTK ei tea suurt mitte midagi. Isegi hoolimata sellest, et uus juht on lausa sealtkandist! Teiseks pole üldse esmatähtis palju on sõitjaid Koselt Keilasse! Sellise seose peale saab tulla vaid täielik võhik!
Küll aga tekitavad isegi võhikud vahel harva õigeid küsimusi. Mismoodi mõjuks sõitjate arvule see, kui buss pööraks sisse Saku, Saue, Lagedi, Jüri jt asulatesse. Muide, mainiti ka Luiget, aga seal ei lähe maantee sugugi "asulast" mööda. Sest see ju tähendaks väga pikka sõiduaega! Tõsi tõesti! Kui Viimsi - Keila lõigul võtaks sõit kaua aega, siis mõju sellel autoliiklusele oleks? Kui võhiku pilgu läbi vaadata, siis oleks see mõju üpriski väike?
Tegelikult nii ja naa! Kui jääda kinni kahe asula nimedesse ja mitte näha rohkemat, siis on asja seletamine keeruline. Kuid vaatame veidi liini Kose - Keila. Balti jaama kaudu rongiga minnes oleks sõiduaeg ca 1.40 - 2.00. Kui tuua välja võrdlusena 20 rongi päevas, siis see polegi nii suur number kui võhikutele paistab! Tegelikult võiks teada sedagi, et normaalse sõiduplaani puhul siiski ronge rohkem! Aga see selleks. Küll aga ei ole ümberistumine sugugi mitte ühe malli järgi, et astudes bussist maha, saad kohe rongile!
Sõitjaid ei pruugi tõesti palju olla ja iseenesest polegi see liin ehk
kõige lootustandvam sest otsetee puhul on suur osa liinile jäävast
piirkonnast suhteliselt inimtühi. Point on hoopis muus! Kogu võimaliku
liini ulatuses on vähem või rohkem kohalikke-, valla- ja õpilasliine
sõitmas. Hea õnne korral neist osa lihtsalt asendatakse uue liiniga! Mis
siis omakorda pakub sõiduvõimalusi nende kohtadegi vahel, kus täna
mitte midagi ei ole. Võtame liini lühikeste lõikudena kokku - Kose - Oru
- Pahkla - Kohila - Hageri - Tagametsa - Ääsmäe - Keila. Just selline
"jupitamine" näitab tõelist pilti ja liini mõttekus kasvab oluliselt!
Olgu siis võimalikud sõitjad Kose - Kohila vm lõikudel. Lisaks
võimalikud ümberistujad Kohila jaamas Sakust, Raplast vm. Mitu bussi
sõidab Koselt Viljandisse?
Hoopis olulisem on Viimsi - Keila.
Ka siin ei saa vaadata vaid nende kahe peatuse vahet sõitjaid, sest
Viimsist võib Keilasse sõit olla Balti jaama kaudu vägagi mõttekam. Kui
jagame sõidu taas lõikudeks. Viimsi - Lasnamäe - Lagedi Jaam - Jüri -
Luige - Saku - Saue - Jaam - Tutermaa - Keila? Pole kahtlustki, et igal
lõigul oleks palju sõitjaid.
Esmalt ärgem unustagem, et Lagedilt Jürile on liini 125 sõiduplaan
ääretult nadi. Samal ajal kui Rae vald alustas Tallinnast trammiliini
trassi määramiseks uuringuid, ei ole Lagedi jaamast rongidelt
mingisuguseid võimalusi Jürisse saamiseks. Sinna, kuhu ettevõtted
tikutulega töötajaid otsivad ja oma liine käivitavad. Teiseks, Jüri -
Saku - Saue lõigul puudub igasugune bussiliiklus. Kolmandaks, ka Sauelt
Keilasse pole busse! Neljandaks Maardu - Loo - Lagedi Jaam. Need on olulisimad punktid.
Kas liin toimiks? Kindlasti, aga... Siin ongi kaks suurt aga. Kui buss
sõidab veidigi ringi Jüris, Sakus ja Sauel, tehes igas kohas 2 või
rohkem peatust, kipub sõiduaeg tõepoolest venima. Seepärast ei saa
sõitma panna vaid neid "tunne oma kodurajooni busse". Vaja on nende
kõrvale ka võimalikult kiireid, väheste peatustega otseliini!
Sissepõiked kuhugi peavad olema vägagi põhjendatud. Nii peaks liin
kulgema nt Lagedi Jaam - Jüri - Luige - Saku - Keila Jaam. Sisse põigata
võiks ainult Sakku! Peatused Lagedi Jaam, paar peatust Jüris, Luige,
paar peatust Sakus, Kanama viadukti juures, Sauel (Tõkke ja Vana-Keila
mnt sissesõidul) ja Keilas paar peatust. Kas see Lagedilt ka kaugemale
ja kuhu peaks ulatuma, on teine küsimus. Ehk ikkagi kesklinnast läbi
Ülemiste jaama? Lasnamäelt?
Hiljem saab ju näha, millised peatused on aeglasemal liinil kõige
populaarsemad ja selle järel mõelda, kuidas peaks kiirliini muutma neile
võimalikke peatusi lisades. Loomulikult peavad bussid sõitma MÕLEMAL
LIINIL igal nädalapäeval, tööpäeviti vähemalt 15 korda, puhkepäeviti
mitte vähem kui 10 korda! Vaid sel juhul saab loota, et liinid hakkavad
toimima.
Miks mõlemad liinid? Üks toidab teatud mõttes teist ja teiseks saab vaid
nii aimu, mida reisijad vajavad. Muidugi peab ka uurima neilt, kes
sõitma ei tule, aga oleksid potentsiaalsed sõitjad! Kuid siin ei saa
olla mingit kahtluseraasu ka, et sõitajte arv oleks märkimisväärne.
Raha? Neljarealiste arvelt saab ühistransporti kordades kasvatada ja
jääks toobiga veel ülegi. Olgu selleks siis Mäo - Tartu lõik või mõni
muu. Seda enam, et nende ehitamiseks läheb kokku aastakümneid, vajadus
ühistranspordi järele on aga tee, mis vajab kiiret tegemist. Seda enam,
et väidetavalt Eesti tegutsebki keskkonna nimel?
Paar aastat tagasi samal teemal:
Muidugi, Põhja-Eesti ÜTK teataks jälle, et asjad pole nii lihtsad, see
poleks õigustatud ja põhjendatud ning kõrgestiaustatud vabahärrad ei näe
põhjust.....
Neljapäev, 27. august 2020
Minister Aas naerab vuntsi ja maamehed kiruvad....
Balti jaama R-Kiosk on ses mõttes hea, et seal müüakse ka mõnda
maakonnalehte, nt Lõunaleht. Seni pole küll Vooremaad, Raplamaa Sõnumeid
jm, aga ehk jõutakse kunagi ka nendeni. Nii siis ostsingi koos
Maalehega ka Lõunalehe,s est selles on sageli (mulle) olulisi ja ka häid
artikleid. Muidugi võiks olla veel paremaid, aga ajakirjanike tase
määrab.
(Kahe nädala pärast veebis täies ulatuses loetav, eetiline ajaleht, mitte nagu Postimees ja Delhvi)
Urmas Paidre küsis ja kohe võib öelda, et jättis olulised asjad
küsimata. hea on populismi teed minna ja kui loo pealkiri on "Kui
liikumisvõimalus on vilets, siis kolitaksegi pealinnale lähemale", siis
ootakski, et räägitakse liikumisvõimalustest, mitte vaid neljarealistest
maanteedest!? Siinsel pildil on peaminister just nimelt esimeses
pidulikus Turba rongis, mitte Põlva omas!
Aas ise? Turba Kultuurimajas näiteks, peale uue lõigu tubli teo ehk
rongiliikluse avamist. Artiklis kõõlub Aas aga Võru keskväljakul, mitte
raudteejaamas. Ometi ei küsinud ajakirjanik ühegi sõnaga Põlva ja Võru
raudtee kohta ja see meenutab justkui lapseõhinat liivakastis!
Mis siis loos teemaks oli? Ikka see, et ammu võinuks laenu võtta ja
neljarealised valmis teha! Nõustun, et osaliselt see õige mõte! Samas
saab loost aimu, et igal juhul ehitamine võtab kaua aega. Ometi pidanuks
küsima, kui jutt AASTAKÜMNETEST, et miks üleüldse ei ole analüüsitud ja
püütud vähendada tühi- ja mõttetuid sõite? Arvatavasti sellesama asja
pärast, millest räägib ka Aas - ta näeb vaid seda, et KUI TEE ON VALMIS,
SIIS TULEB SINNA AUTOSID JUURDE! Oot-oot, kas ise ikka saad aru, mida
räägid? Kuidas see loodussäästlikuma eluviisiga klapib? Ning kui sinna
tuleb juurde, siis siin ja seal tuleb jälle linnapääse laiendada jne?
Ise kaevame endale auke?
Loo lõpus muide siiski rongidest juttu ja hea, et Paidre siiski küsis.
Nimelt Tartu - Riia rongiliiklusest. Aas siinkohal kuidagi ei muhelenud
enam valjuhäälselt vist vunsi sisse, sest vastus oli selline, mis
näitab, et ta päris adekvaatselt asja ei jaga. Nõunikud ka ei jaga? Ah
et meil on nagu huvi suurem kui lätlastel? Nojah, ju siis on
tegelikkuses lätlased sama tühmad? Kui meil on mingi eesmärk vähemalt,
et 3 tunniga maakonnast Tallinna, siis tegelikkuses ju nii Võru - Tartu,
Põlva - Tartu kui lätlastel Valmiera - Riia on sama sisuga? On ju
loogiline, et kui loos juttu ongi liikumisvõimalustest, siis oleks
kahtlemata neist kõigil väga oluline KIIRE liikumisvõimalus ikka MITU
korda päevas? Meie äpud lasevad aga rongil Koidulas seista, selle
asemel, et 5x päevas Tartu - Põlva suunal minimaalselt sõita!? Samamoodi
pole kahtlustki, et Cesis ja Valmiera vajavad kiiret ühendust Riiaga?
RB puhul pole muidugi imestada, et sellise taseme mõtlemise puhul see teerull edasi läheb. Kas minister ei saa aru, et sama raha eest saaks Eestis raudteedel MITU korda rohkem ära teha või ta saab, aga nõrk selgroog ei lase jätta ära rahavoogusid Euroopa suurettevõtetele ja hiljem meile taagaks pealekauba?
Mida loos veel? Üldiselt saab sellistest intervjuudest üpris palju
arusaamadest aimu ja Taavi Aasa puhul see pilt väga ei rõõmusta. Paidre
küsib ka selle kohta,et "nüüd Pärnu ja Narva pärast peavad Tartu
piirkonna inimesed vast veel kauem ootama"! Aas mainibki Pärnu suuna
rekauputust ja arvab, et "võimalik, et pärast RB valmimist see koormus
mõnevõrra väheneb"! Võimalik? Mõnevõrra? Mis põhjus siis nii kallist
projekti kasutada? Ja kaunissaarte-jaeskide jutt on seega ikkagi vale?
Ja rongiga RB-l pidavat saama kiiremini sõita? Kas Aas saab kunagi ka
aru, et kiirem sõit suurema raha eest ei tähenda, et kiiremini kohale
saab? Peale Ülemiste?
Loo lõpus jutt ka sellest, et poliitik peab ikkagi vastusteks aega
leidma. Samas Aas ei vasta nt FB-s, kus ta ometi ise palju postitab.
Miks? Kui ei saa vastatud, ära tegele ka enesekiitmisega!?
Aga omalt poolt jätan lõpetuseks lõigu, kus Aas räägib sellest, et elupaiga valikul on liikumisvõimalused olulised. Ja toob näiteks Riisipere - Turba raudteelõigu avamise, mis tõstnud kinnisvarahindu ehk asi on positiivne. Ja siit küsimus minister Aasale: Miks siis ei eelistata meil neljarealiste asemel häid liiklemisvõimalusi Võru, Põlva, Haapsalu jt suundadel? Äkki ei olegi vaja nii palju raisata maanteedesse?
Samal ajal:
Rein Sikk pikemas loos alustab õigesti. Et õigus on nii neil, kes
kiidavad, et kiirtee toob elu kui neil, kes teatavad, et kaasneb surm...
Viitna - keegi julgeb esimest korda last üle tee saata, teine on mures, et bussiliiklus hääbunud. Pood kinni.
Haljalasse loobusid enamus busse sissesõitmast, kiirtee ääres asuv
bussipeatus jääb aga kaugele. Mäo reisiterminali ei armasta ei bussid
ega reisijad, küll aga armastab ja kiidab seda Järva ÜTK. Kose inimestel
kulub kuid enne kui saab valmis Kuivajõe bussipeatus (Mäo2?), et saaks
Koselt sinna ümberistumiseks? Mitu ümberistumist Tallinna sõiduks on
need "head", mis inimesi autodest ühistransporti meelitab? Maanteeamet
ei tea, sest ega nad bussiga sõida. Kül aga peaks teadma eesmärki -
suurem %teedelt ühistransporti? Ardust tule bussile rattaga, mitte jala.
Tõenäoliselt väheneb vana maantee lume-ja libedusetõrje kvaliteet.
Aaspere pood läheb vist kinni.
Nüansse on tegelikult hoopis rohkemgi ja kui Rein Sikk pöördub
rahvasaadikute poole, et lahendusi otsitaks, siis kahjuks pole aega.
Autorool higistes pihkudes, silmad ainiti maanteelinti puurimas,
sõidavad rahvasaadikud kimades oma teed. Majandusminister teiste hulgas.
Mis tal neist madalatest majadest?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar