Euromündid ja nipet-näpet muud.

pühapäev, 19. märts 2023

Euromündid ja nipet-näpet muud.

Muutsin "suundumust", muudan ka nüüd siin postitust (13.03.24). Kuna euromündid suures osas maha müüdud või ära antud, siis väike näide neist, mis mulle rohkemgi meeldivad.

Aga enne näiteid eurovoldikutest, mis iseenesest on müügis. Hinnad vägagi kaubeldavad.

ANDORRA 2015 voldik 40.-

BELGIA 2013 BU voldik 55.-

BELGIA 2014 voldik 35.-

35 BENELUX 2005 - Belgia, Holland ja Luksemburg aastakäigud (Lux 2005 a 2-eurose asemel mälestusmünt) + hõbedast mälestusmedal 50 aastat Beneluxi parlamenti. 60.-

35 BENELUX 2003 - kolme riigi müntide aastakäigud. 60.-

35 BENELUX 2009 - " " " (Lux 2009 a 2-eurose asemel mälestusmünt) + hõbedast mälestusmedal. = 60.-

22 HOLLAND 2004 - Baby + medal = 30.-

7 HOLLAND 2007 - voldik = 20.-

13 HOLLAND 2008 - voldik + hõbemünt = 35.-

22 HOLLAND 2010 - voldik + meenemünt = 25.-

7 HOLLAND 2011 - voldik + meenemünt = 20.-

13 Holland 2016 - Uus kuningas = 18.-

30 KÜPROS 2012 - Amazonia = 35.-

30 KÜPROS 2013 - = 35.--

32 MALTA 2023 - Nicolaus Copernicus 550. Tiraazh 10 000 = 50.-

28 PORTUGAL 2011 - kaart = 35.-

26 PORTUGAL 2012 - kaart = /35.-

32 SAN MARINO 2023 - Tiraazh 10 000 = 40.-

30 SOOME 2021 - Häid Jõule! 45.-

30 SOOME 2022 - Tiraazh 1 500 = 40.-

34 SOOME 2023 - Looduskaitseseadus. Tiraazh 2 000 = 50.- (koos 2023 pühendusmündiga)

Mida osta?

5 eurot Küpros 2024, tiraazh 2 000 = 52.- ?
1 dollar Austraalia 2024, Hiina müüdid, 20 000 = 59.- ?
25 euro Austria, nioobium = 69.- ??

Näiteid muust:

1 rida:

1. 5 eurot Malta rist 2023 - Malta, hõbe 999, BU, 31,1 gr, 38 mm
2. 50 amafaranga 2021 okaapi - Rwanda, hõbe 999, 31 gr,
3. 20 francs 2020 plesiosaurus - Kongo Vabariik, 31 gr, hõbe 999, 38,6 mm
4. 500 franki 2023 Hõbegorilla - Kongo Vabariik, hõbe 999, BU, 31,1 gr, 39 mm, 75 tuh

2. rida:

1. 1 dollar 2023 Keiserpingviin - Austraalia, hõbe 999, BU, 31,1 gr, 40 mm, 25 tuh
2. 1 dollar 1986 Ellis island - USA, hõbe 900, 26,7 gr,
3. 1 dollar Kookaburra 2014 - Austraalia, hõbe 999, 31,1 gr, 40,6 mm, BU
4. 10 hryven/grivnat 2004 - Ukraina, hõbe 925, 33,63 gr, 38,61 mm, 50 000

3 rida:

1. 1 dollar 2022 krokodill/hai - Niue, hõbe 999, 31,1 gr, 39 mm
2. 1 dollar 2022 lõvi/hüään - Niue, hõbe 999, 31,1 gr, 39 mm
3. 1 dollar 2022 komodo varaan/tiiger - Niue, hõbe 999, 31,1 gr, 39 mm
4. 1 dollar 2022 karu/puuma - Niue, hõbe 999, 31,1 gr, 39 mm

2 sahtel:

1. RIDA:

1. 2 naela 2017 - SB, hõbe 999, 31,1 gr, 38,6 mm, BU,
2. 2 naela 2018 - SB, hõbe 999, 31,1 gr, 38,6 mm, BU,
3. 2 naela 2019 - SB, hõbe 999, 31,1 gr, 38,6 mm, BU,
4. 20 dollarit 1985 - British Virgin Islands, hõbe 925, 19,09 gr, 38 mm

https://colnect.com/en/coins/coin/74605-1_Crown_21st_Century_-_Tri-Colour-1988~2015-_Elizabeth_II_3rd_Portrait_Numismatic_Product-Gibraltar

4. SAHTEL:

1. RIDA:

1. Medal 2012 - Ajaloopärand, Vanemuine, pronks, kaetud hõbe/kuld, 28 gr, 39 mm, 10 000, kiri
2. Medal 2015 - Toompea 2-kroonise koopia, vask, kullatud, 18 gr, 33 mm, 10 000, sert/kiri
3. Medal 2014 - Üldlaulupidu, 1-kroonise koopia, pronks, hõbe/kullatud, 28 gr, 39 mm, 10 000, sert/kiri
4. Medal 2013 - Kalevipoeg, pronks, hõbetatud/kullatud, 28 gr, 39 mm, 10 000, sert/kiri,

2. RIDA:

1. Medal 2013 - Lydia Koidula, pronks, hõbetatud/kullatud, 28 gr, 39 mm, 10 000, sert/kiri
2. Medal 2014 - Tantsupidu, pronks, hõbetatud/kullatud, 28 gr, 39 mm, 10 000, sert/kiri
3. Medal 2014 - Johan Laidoner, pronks, hõbetatud/kullatud, 26,1 g, 39 mm, 10 000, sert/kiri
4. Medal 2014 - 70 a rahu Euroopas, pronks, hõbetatud/kullatud, 26,1 g, 39 mm, 10000, sert/kiri

3. RIDA:

1. Medal ..... - Barack Obama, pronks, hõbetatud/kullatud
2. 500 tugriks 1998 - Mongoolia, Tiigri aasta, hõbe 925, 31,47 gr, 38,61 mm,
3. 25 rupees 1975 - Mauritius, Sinine pääsusaba, hõbe 925, 28,28 gr,
4. 2000 pesetas 1994 - Hispaania, hõbe 925, Donana RP, 27 gr, 40 mm, 6 555

***********************

5. KOHVER kapslites ja ilma, kaasaeg, 1-8 suurus.

2-5. RIDA:

Küpros 10, 11, 14 =

KÜPROS (BU voldikutes, muu sahtlites)

1 - 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17,

2 - 08, 10, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18,

5 - 08, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18,

10 -08, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18,

20 - 08, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18,

50 - 08, 10, 11, 12. 13, 14, 15, 16, 17, 18,

1 - 08, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18,

2 - 08, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18,

Ringlusesse lastud igal aastal, 2010 kuni 2017 enamuse tiraazhid väikesed.

2-4. RIDA:

KÜPROS 2018, 15, 16, 17.

1 kopikas

1900, 04, 06, 08, 11, 13, 14, 15,

2 kopikat

1899, 1906, 08, 09, 10, 12, 13, 14,

3 kopikat

1896, 1901, 02, 03, 05, 11, 12, 13,

5 kopikat

10 kopikat

1902, 03, 05, 06, 07, 09, 12, 13, 15,

15 kopikat

1905, 09, 14, 15,

20 kopikat

1869, 70, 79, 93, 1907, 09, 10, 11, 12, 13, 14, 15,

50 kopikat

1895, 1900,

6. KOHVER Venemaa/NSVL kopikad

1 kopikas

1924, 28,
1931, 33, 34, 36, 38,
1940, 41, 45, 46, 48, 49,
1951, 52, 53, 54, 55, 56, 57,

1962, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69,

1970, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79,
1980, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91*,

2 kopikat:

1924, 26, 28 29,
1930, 31, 35, 37,
1940, 41, 45, 46, 49,
1950, 52, 53, 54, 55, 56, 57,
1961, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69,
70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79,
80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90,

3 kopikat:

1926, 28, 29,
1930, 31, 32, 35, 36, 38, 39,
1940, 41, 43, 46, 48, 49,
1950, 52, 53, 54, 56, 57,
1961, 62, 65, 66, 67, 68, 69,
70, 71, 72, 73, 74, 76, 77, 78, 79,
80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91,

5 kopikat:

1924, 26, 28, 29,
1930, 31, 39,
1940, 43, 46, 48, 49,
1950, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57
1961, 62,
73, 74, 75, 76, 77, 78, 79,
80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91,

10 kopikat: 1922, 25, 27,
31, 32, 33, 35, 36, 39,
1940, 41, 45, 46, 48, 49,
1952, 53, 54, 55, 56, 57,
61, 62, 69,
70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79,
80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90,

15 kopikat:
1921, 22, 23, 24, 25, 27,
1930, 31, 32, 35, 37, 38, 39,
1940, 41, 43, 44, 45, 46, 48, 49
1950, 52, 53, 54, 55, 56, 57,
61, 62,
76, 77, 78, 79,
80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90,

20 kopikat:
1922, 23, 24, 25, 28, 29
1930, 31, 32, 33, 35, 36, 37, 38, 39,
1940, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 48, 49,
1950, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57,
61, 62, 69,
77, 78, 79,
80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91,

50 kopikat:
1922, 24, 25, 26,
1961, 64, 65, 66, 68, 69,
73, 74, 76, 77, 78, 79,
80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88,

kuni 1927 hõbe!

1 rubla

1964, 85, 87, 89,

1 rublastest haruldaseim: 1965. Vähem liigub ka 1966,1970,1980,1981,1982,1983.
50 kop haruldased: 1970,1971,1975. Vähem liigub ka 1967,1972,1973,1976
20 kop haruldased: 1970,1973,1976. Vähem liigub ka 1965,1966,1967,1968,1969,1971,1972, 1974,1975
15 kop haruldased: 1970,1971,1972,1973. Vähem liigub ka 1965,1966,1967,1968,1969,1974,1975
10 kop haruldased:1965,1966,1967. Vähem liigub ka 1968.
5 kop haruldased: 1965,1966,1967,1968,1969,1970,1971,1972. Vähem liigub ka 1973
3 kop haruldased: 1965. Vähem liigub ka 1962,1966
2 kop haruldane 1964
1 kop haruldane 1964,

Albumites DUUBEL: MÜÜGIKS!

Albumites DUUBEL:

1 kopikas: 1933, 35st, 36, 40, 45, 46, 49, 51, 54, 55, 56, 57, 61, 62, 63, 65, 66, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 90, 91

2 kopikat: 1926, 35, 40, 46, 49, 52, 53, 55, 56, 57, 61, 62, 63, 64, 65, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90,

3 kopikat: 1926, 28, 29, 31, 32, 35st, 36, 40, 43, 46, 48, 49, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 61, 62, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91L,

5 kopikat 1930, 31, 40, 46, 49, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 61, 62, 74, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 88, 89, 90, 91m,

10 kopikat: 1932, 46, 48, 49, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 61, 62, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89,

15 kopikat: 1931, 32, 33, 43, 45, 46, 48, 49, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 61, 62, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90,

20 kopikat: 1922, 28, 31, 32, 33, 36,40, 41, 43, 45, 46, 48, 49, 51, 52, 53, 54, 55, 57, 61, 62, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89,

VENEMAA ALATES 1991:

1 KOPIKAS: 1997, 98, 2000, 01, 04, 08,

5 KOPIKAT: 1997, 98, 07, 08,

10 KOPIKAT: 1991, 98, 99, 00, 07, 08, 09, 18,

50 KOPIKAT: 1997, 02, 05, 07, 14,

1 RUBLA: 1991, 2005, 07, 18,

2 RUBLA: 1997, 98, 07, 08, 09, 13,

5 RUBLA: 1991, 92, 97, 98, 09, 12,

10 RUBLA: 1991, 92, 93, 09. 11, 12, 13, 18,

20 RUBLA: 1992,

50 RUBLA: 1992, 93,

ENNE 1917

1 kop - 1900, 04, 06, 08, 11, 13, 14, 15,

2 kop - 1899, 1906, 08, 09, 10, 12, 13, 14,

3 kop - 1896, 1901, 02, 03, 05, 11, 12, 13,

5 kop -

10 kop - 1902, 03, 05, 06, 07, 09, 12, 13, 15,

15 kop - 1905, 09, 14, 15,

20 kop - 1869, 70, 79, 93, 1907, 09, 10, 11, 12, 13, 14, 15,

1. 3 RUBLA 1990 - NSVL, SIS Köningsberg, vask-nikkel, 14,35 gr, 33 mm, 200 000 proof
2. 3 rubla 1995 - NSVL, SIS Jaapani kapituleerumine, vask-nikkel, 14,35 gr, 33 mm, 200 000
3. 3 rubla 1992 - NSVL, SIS Põhjamere konvoi, vask-nikkel, 14,35 gr, 33 mm, 200 000
4. 3 rubla 1992 - NSVL, Jäälahing, 400 000
5. 3 rubla 1992 - NSVL, kosmose aasta, 300 000

2. RIDA:

1. 3 rubla 1987 - NSVL, 70 a SSOR, 14,35 gr, 33 mm, 2,5 milj
2. 3 rubla 1989 - Armeenia maavärisemine
3. 3 rubla 1992 - NSVL, Jäälahing, 400 000 =

4. RIDA:

1. 5 rubla 1988 - NSVL, Sofia kirik, 19,8 gr, 35 mm, 2 milj
2. 5 rubla 1990 - NSVL, Petrodvorets
3. 5 rubla 1988 - NSVL, 1000-aastat Venemaad ausammas, Novgorod, 2 milj
4. 1983 - Moskva, Uspenski katedraal

3. SAHTEL: 31 mm.

1. RIDA: (kapslites)

1. 1 rubla 1989 - Venemaa, Mussorgski,
2. 1 rubla 1987 - Venemaa, Borodino, Kutuzovi obelisk,
3. 1 rubla 1987 - Venemaa, Borodino, Kutuzovi obelisk,
4. 1 rubla 1987 - Venemaa, 70 a revolutsioonist
5. 1 rubla 1987 - Venemaa, Sevtshenko

2. RIDA:

1. 1 rubla 1983 - Venemaa, Valentina Tereshkova
2. 1 rubla 1987 - Venemaa, Borodino, Kutuzovi obelisk,
1 rubla 1991 - NSVL Peter Lebedev, 3.-/6.-

******************************************************************

1. 1965 - 20 aastat võidust fashistliku Saksamaa üle
2. 1967 - 50 a Nõukogude võimu, Lenin
3. 1970 - Vladimir Iljitsh Lenini 100 sünniaastapäev
4. 1975 - 30 a SIS võidupäevast, 15 milj,
5. 1977 - 60 aastat Nõukogude Liitu
6. 1977 - 60 aastat SSOR, Lenin, Aurora, aatom , 5 milj,

2. Rida:

1. 1977 - Moskva OM 1980 olümpiaembleem
2. 1978 - Moskva OM 80, Kreml, 6,4 milj,
3. 1979 - Moskva OM 80, 4,66 milj,
4. 1979 - Moskva OM 1980, orbitaaljaam Saljut, 4,66 milj/mõnikümmend tuh proof,
5. 1980 - Moskva OM 1980, tõrvik, 4,49 milj,
6. 1980 - Moskva OM, Juri Dolgorukii monument, 4,5 milj

3. RIDA:

1. 1981 - 20 aastat esimesest kosmoselennust, Juri Gagarin, 4 milj,
2. 1981 - NSVL-Bulgaaria lipud.
3. 82 - Lenin
4. 1983 - 16-19. 06 1963, Valentina Tereshkova.

4. RIDA:

1.                       84 - Mendeleejev
2.                        84 - Popov
3.                      84 - Pushkin

4. 1985 - Lenin
5.
6. 1985 - Antiimperialistliku solidaarsuse, rahu ja sõpruse eest

5. Rida:

1. 1986 - Rahvusvaheline Rahu Päev
2. 1986 - Mihhail Lomonossov, 2 milj sh 35 000 proof,
3. 1987 - 175 a Borodino lahingust, Kutuzovi obelisk, 4 milj, sh 220 000 proof?,
4. 1987 - 150 a Borodino lahingust,
5. 1987 - Kontstantin Tsiolkovski 130 sünniaastapäev, 4 000 000
6. 1987 - 70 aastat SSOR (lipud, Aurora) = 3.-

8. SAHTEL:

1. RIDA:

1. 1988 - Maksim Gorki 120 sünniaastapäev, 4 milj sh 225 000 proof,
2. 1988 - Lev Tolstoi 160 sünniaastapäev
3. 89 - Shevchenko
4. 1989 - Mihhail Lermontov, 3 milj, sh 300 000 proof,
5. 1989 - Modest Mussorgski 150 sünniaastapäev
6. 89 - Nijazi

2. RIDA:

1..           80 - Eminescu
2. 1990 - Anton Tshehhovi 130 sünniaastapäev 3 milj/400 000,
3.                   90 - Tshaikovsky
4.                     90 - Zhukov.
5. 1990 - Frantsisk Skorina/Frantsõsk Skarõna 500 sünniaastapäev, 3 milj/400 tuh,
6.                          90 - Janis Rainis

3. Rida:

1.                     91- Alisher Navoi
2                          91 - Pjotr Lebedev
3.                         91 - Sergei Prokofjev
4.               91 - Makhtumkuli
5.                      91 - Konstantin Ivanov
6. ( Gagarin- topelt münt ja lõpp! Edasi on vaid proof kvaliteedis Barcelona OM )

Kopikad kuni 1958

http://www.ru-coin.ru/index.php/price/582-ussr1921-1958.html

Alates 1961

http://www.ru-coin.ru/index.php/price/583-ussr1961-1991.html

MÜNDID, MIDA OSTA!

Eks vaatama peab nii müntide temaatika populaarsust kui ka tiraazhi.

Kamerun merineitsid 10 000
Somaalia värv elevant, 999, 5 000
Niue, Edison, 999, 10 000
Kambodzha, pantrik, 999, 10 000
Kamerun, mandrill, 999, 10 000

EESTI hõbemündid pangapoes

Päts, 925, 5 000 = 55.-
Pariisi olümpia, 925, 4 000 = 60.-
Rio de Janeiro = 48.80

Grenada 2 dollarit 2023 - 47?

MÜNDIKAARDID

Olemas:

Eritrea
Uus-Kaledoonia
Bhutan
Botsvaana
Djibuuti
Jersey
Trinidad & Tobago
Tonga

Osta?

Seishellid - 2 - 15
Cabo Verde - 4 - 20
Fidzhi - 1 - 15
Ida-Timor - 2 - 15 otsas
Saalomoni saared - 4 - 15 otsas
Malawi - 5 - 15
Kaimanisaared - 2 - 15
Samoa - 6 - 15
Vanuatu - 8 - 15
Maldiivid - 5 - 15

Sierra Leone - 4 - 20
Guajaana - 8 - 15?
Haiti 4 - 15
Honduuras - 6- 15
Jamaika - 4 - 15
Ida- Kariibi 3- 15
Bermuda - 6 - 15
Belize 3- 15
Barbados - 5 - 15

9. KOHVER: 27-33 mm

1. SAHTEL:

1-20. 1,5 eurot 2021 - Hispaania, Raudtee ajalugu - 20 münti, 15 gr, 33 mm värvilised UNC, emailitud melchior, 7000, kaasa spetsiaalne album infovoldikuga (praegu kapslites)

2. SAHTEL:

1. RIDA:

1. 3 eurot 2008 - Sloveenia EL eesistuja
2. 3 eurot 2009 - Sloveenia, esimene lend
3. 3 eurot 2010 - Sloveenia, Maailma raamatupealinn Ljubljana

4. 3 euro 2011 - Iseseisvus
5. 3 euro 2012 - esimene olümpia medal

2. rida:

1. 3 euro 2013 - Tolmini ülestõus
2. 3 euro 2014 - Janez Puhar
3. 3 euro 2015 - trükitekst
4. 3 euro 2016 - Punane rist
5. 3 eurot 2017 - Sloveenia, 100 let maijniska deklaracija

3. RIDA:

1. 3 eurot 2018 - Sloveenia 100 a I Maailmasõjast
2. 3 eurot 2019 - Sloveenia, Deka lublene Slovenske matere
3. 3 eurot 2020 - Sloveenia, 30 let samostojna drzava
4. 3 eurot 2021 - Sloveenia, Shkofja Loka Passion
5. 3 eurot 2022 - Sloveenia, Matija Jama

4. RIDA:

1. 3 eurot 2023/1 - Sloveenia Boris Pahor
2. Sloveenia sport
3. 3 eurot 2024 - Rudolf Maister
4.
5.

3. SAHTEL

1. RIDA:

1. 1/4 euro 2022 - Prantsusmaa, hiina kalender tiiger, sulam, 15,8 gr, 34 mm
2. 1/4 eurot 2023 - Prantsusmaa, hiina kalender küülik, sulam, 15,8 gr, 34 mm
3. 1/4 eurot 2024 - Prantsusmaa, hiina kalender draakon, sulam, 15,8 gr, 34 mm
4. 1/4 eurot 2025 - Prantsusmaa, hiina kalender madu, sulam, 15,8 gr, 34 mm
5.

2. RIDA:

1.
2.
3.
4.
5.

3. RIDA:

1. 5 eurot 2021 - Slovakkia, Hunt,
2. 5 eurot 2021 - Slovakkia, mesilased
3. 5 eurot 2022 - Slovakkia, kits
4. 5 eurot 2022 - Slovakkia, ilves
5. 5 eurot 2023 - Slovakkia, karu

4. RIDA:

1. 5 eurot 2023 - Slovakkia, must-toonekurg
2. 5 eurot 2021 - Slovakkia, piison
3. 5 eurot 2024 - Slovakkia, metsis
4. lõhe
5. 5 eurot 2025 - Slovakkia, kotkas.

4. SAHTEL:

1. RIDA: 28 mm

1. 5 eurot 2022 - Saksamaa, Putukad *, intro,
2. 5 eurot 2023 - Seitsetäpp-lepatriinu, Saksamaa
3. 5 eurot 2023 - Pääsusabaliblikad, Saksamaa
4. 5 eurot 2023 - Müürimesilane, Saksamaa
5. 5 eurot 2023 - Kiilid, Saksamaa
6. 5 eurot 2024 - Saksamaa, Putukad, tirtsud

* Sari Putukad koosneb 9 mündist.

2. rida:

1. 5 eurot 2024 - Saksamaa, Putukad, mesilased
2. 5 eurot 2024 - Saksamaa, kivikimalane
3. 5 eurot 2024 - Saksamaa, Põderpõrnikas
4. 2,5 eurot 2009 - Portugal, Belem
5. 2,5 eurot 2009 - Portugal, Jeronimos
6. 2,5 eurot 2010 - Portugal, Piazzo Tereiro do Paso

Saksamaa sari Putukad on värvilised ja koosneb 9 mündist. Sari 100% olemas.

3. RIDA:

1. 22 rott
2. 10 eurot 2022 - San Marino, Hiina kalender, Härg, CuNi
3. 10 eurot 2022 - San Marino, Hiina kalender tiiger, CuNi, 20 000,
4. 10 eurot 2023 - San Marino, Hiina kalender madu, CuNi, 20 000,
5. 10 eurot 2023 - San Marino, Hiina kalender draakon, CuNi, 20 000,
6. 10 eurot 2023 - San Marino, Hiina kalender küülik, CuNi, 20 000,

4. RIDA:

1. 10 eurot 2024 - San Marino. Hiina kalender, ahv
2. 10 eurot 2024 - San Marino, Hiina kalender, kits
3. 10 eurot 2024 - San Marino, Hiina kalender, hobune
4.
5.

1. rida

1. 5 eurot 2016 - Saksamaa, Planeet Maa, F
2. 5 eurot 2017 - Saksamaa, Kliimavööndid, troopikavöönd
3. 5 eurot 2019 - Saksamaa, Kliimatsoonid, subtroopikavöönd
4. 5 eurot 2019 - Saksamaa, Kliimatsoonid *, vahevöönd
5. 5 eurot 2020 - Saksamaa, Kliimatsoonid, lähipolaarvöönd
6. 5 eurot 2021 - Saksamaa, Kliimatsoonid, polaarvöönd

* Münt koosneb 3 komponendist: välimine rõngas, vask-niklisulamist sisemine ketas ja oranž valgust juhtiv polümeerrõngas.

67.50/108.-

2. rida: (Leedu 1,5 eurot seeria)

1. 1,5 eurot 2017 - Leedu Loodus *
2. 1,5 eurot 2017 - Kaziuko Muge
3. 1,5 eurot 2018 - Vilniuse Ülikool
4. 1,5 eurot 2018 - Jaanipäev
5. 1,5 eurot 2019 - Kalastus
6. 1,5 eurot 2019 -Vastlad

45.40/66.-

3. RIDA:

1. 1,5 eurot 2020 - Mesindus
2. 1,5 eurot 2020 - Lootus
3. 1,5 eurot 2021 - Klaipeda merefestival
4. 1,5 eurot 2021 - Madude kuninganna Egle
5. 1,5 eurot 2022 - Muinasjutt Zuikis-Puikis
6. 1,5 eurot 2022 - Leedu Pank 100

56.80/ 78.-

4. RIDA:

1. 1,5 eurot 2024 - Rahvajutt "12 venda, 12 musta varest"
2. BRON
3. "
4. "
5. "
6. "

*************************************************

Pudi-padi:

Natuke on ka muud igalt poolt, aga ei midagi erilist ega väärtuslikku. Põnevust on ikka! Sest lihtsalt tead ja näed, kui erinevaid münte on olemas.

Müntide kvaliteediastmed

Kollektsionäärid soovivad olla kindlad, et nende kogud sisaldavad ehtsaid kvaliteetseid münte. Selleks võivad nad kasutada asjatundjate teenuseid, kes tegelevad müntide hindamisega. Müntide väärtust mõjutav võtmetegur on nende säilivuse seisukord.

Professionaalide tehtavat müntide kvaliteedi hindamist nimetatakse inglise keeles grading'uks. Hindamine toimub ametlike rahvusvaheliste kriteeriumide järgi, mis määravad ära numismaatide säilivusastme. Hindamise eesmärk on näidata, kui märkimisväärselt erineb mündi praegune seisukord sellest seisukorrast, mil münt valukojast väljus. Sel viisil hinnatakse nii kaasajal vermitud münte kui ka vanaaegseid münte.

Millest sõltub mündi kvaliteet

Kõrgeima kvaliteediastme mündid on sellised, millel puuduvad pärast mündivalukojast väljalaskmist vähimadki kahjustused. Hindamise käigus märgitakse ära kõik kriimud ja muud mehaanilised kahjustused mündi pealispinnal ja külgedel. Soovitatav ei ole ka tuhmuv läige ja määrdumine. Samuti kontrollitakse mündi ehtsust ning puhastamise ajal saadud võimalikke kahjustusi – puhastamisega ei saa mündi säilivuse seisukorda parandada, vaid see võib seda hoopis märgatavalt halvendada.

Milles seisneb hindamine

Hindamisega tegelevad pikaajalise kogemusega numismaatikud. Kollektsionääridele kvaliteedi hindamise teenuseid osutavad ettevõtted on maailmaturgudel tegutsenud alates 1970. aastatest. Need tegutsevad ka Eestis. Hindamise käigus kõrvaldatakse roostetanud ja võltsmündid ning keemiliselt puhastatud mündid. Seejärel hinnatakse nende säilivuse seisukorda. Professionaalne hindamine lõpeb kvaliteedisertifikaadi väljastamise ja mündi pakendamisega eripakendisse – mündikarpi. Tänu sellele on münt tulevikus kaitstud kahjuliku keskkonnamõju eest.

Müntide säilivuse seisukorra skaala

Suurimad gradueerimisettevõtted kasutavad Sheldoni skaalat, mille 1949. aastal mõtles välja Ameerika numismaatik dr William Herbert Sheldon. Skaala koosneb 70-pallisest hindamissüsteemist, kus 1 tähendab, et münt on täielikult kulunud (hõõrdunud), ja 70 tähendab, et mündi säilivusaste on ideaalne. See skaala sai aluseks kogu maailmas kasutusel olevale sarnasele gradueerimisele.

Müntide säilivusastme hindamise põhiterminid
Brilliant Uncirculated (BU) – peegelläige. Mündid on parendatud kvaliteediga, ei ole olnud ringluses, ideaalse kvaliteediga (pärast vermimist teiste mündite hulgast välja valitud ja eraldatud).
Uncirculated (UNC) – münt ei ole olnud ringluses. Hea kvaliteediga, ainult lähemal vaatlemisel võib leida mikrokriimustusi, mis on tekkinud kokkupuutest teiste müntidega.
Extremely fine (XF) – mündi säilivusaste on eriti hea.
Very fine (VF) – mündi säilivusaste on väga hea.
Fine (FI) – mündi säilivusaste on hea.
Very good (VG) – mündi säilivusaste on peaaegu hea.
Good (G) – mündi säilivusaste on rahuldav.
Fair (FA) – mündi säilivusaste on halb.
Poor (P) – mündi säilivusaste on väga halb.

https://www.myndiari.ee/kollektsionaari-juht/muntide-kvaliteediastmed

*******************************

TORGU KUNINGRIIGI MÜNDID

* Üliväike tiraazh

** Ostsin vist viimased...?

*** Mõlemat?

Täna on Torgu Kuningriik imaginaarne mikroriik Sõrve poolsaare lõunatipus, Eesti Vabariigi haldusterritooriumil. Kuningriik kuulutati kohalike elanike huvide kaitsmiseks välja 18. augustil 1992. Põhjuseks oli 30. juulil 1992. toonase Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, mille kohaselt see osa Eesti territooriumist (endine Torgu vald) ei kuulunud enam de jure Eesti Vabariigi haldusterritooriumi koosseisu (vt pikemalt pealkirja "Ajalugu" alt).

Kuningriigi toel suudeti hiljem taastada nii Torgu kuulumine Eesti Vabariiki kui kohalike elanike kodanikuõigused. Kuid kuna vahepeal oli juba jõutud luua kõik riiklikud atribuudid (oma lipp ja vapp, oma valuuta mis käibib kohapeal euroga paralleelselt, omad postmargid jms), siis jätkas Torgu Kuningriik oma tegevust.

Mul olemas:

2020 -Torgu taaler Kolmjalg

1.
2.
3. 60613b - Saaremaa 3 päeva jooks, Hõbetatud messing - emit 2021

4. 60163c - Saaremaa 3 päeva jooks, kullatud messing

5. 60613d - Saaremaa 3 päeva jooks, varjunditega pronks *

2. rida;

1.
2.
3.
4. 50714 - Ohessaare pank, hõbetatud messing, ca 20 gr, 35 mm
5. 50714a - Ohessaare pank, kullatud messing - emit 2022 *

3, rida:

1.
2. 50815 - Kirilli kuningavapp, Messing, ca 17 gr, 35 mm - emit 2022
3. 50815a - Kirilli kuningavapp, hõbetatud messing - emit 2022
4. 50815b - Kirilli kuningavapp, kullatud messing - emit 2022
5. 50815c - Kirilli kuningavapp, oksüdeeritud varjunditega pronks - emit 2022

4. Rida:

1. 60916 - Kristian I, Pronks - emit 2022

2. 60916a - Kristian I, Hõbetatud messing, 17 gr, 35 mm - emit 2023
3.
4. 60916e - Kristian I, kullatud messing
5. 60916d - Kristian I, Oksüdeeritud varjunditega pronks - emit 2023 *

2. SAHTEL:

1. rida:

1. 70919 - Kristian I, varjunditega pronks, 35 mm, emit 2024 **
2. 70919b - Kristian I, kullatud messing, 35 mm, emit 2024 **
3. 70919a - Kristian I, hõbetatud messing, 35 mm, emit 2024 **
4. 71220 - Torgu Kuningriik, Jämaja kirik, oksüdeeritud varjunditega pronks, 35 mm, 17 gr - 2024 ****/*
5. 71220a - Torgu Kuningriik, Jämaja kirik, hõbetatud messing, 35 mm, 17 gr****

** (2024 aasta maikuust) uus variant Kristian I mündist (VII). Selle mündi esialgse (2022 aasta) matriitsi tehnilise rikke tõttu tuli valmistada uus, kuid nii aversi kui reversi kujutised said esimesest pisut erinevad.
**** Aversil kuningriigi kaart,
vapp, tekst „TORGU KUNINGRIIK“. Reversil Jämaja kirik, tekst „JÄMAJA*1449*1864“: (emiteeritud 2024 aastal Jämaja kirikuhoone renoveerimise (1864) 160. aastapäeva tähistamiseks 01.06.2024.
Ühtlasi märgib 575 aasta möödumist esmakordsest Jämaja alalise kirikuõpetaja mainimisest (1449))

2. Rida:

1. 71220b - Torgu Kuningriik, Jämaja kirik, kullatud messing, 35 mm, 17 gr ****/*
2. 71321 - Torgu kuningriik, Bulla maja, hõbetatud messing, 17 gr, 36 mm =
3. 71321a - Torgu kuningriik,71321a, Bulla maja, oksüdeeritud pronks, 17 gr, 36 mm
4. 71422 - Torgu Kuningriik, Tigulohe labürint, hõbetatud messing, 17 g, 36mm
5. 71422a - Torgu Kuningriik, Tigulohe labürint, kullatud messing, 17 g, 36mm *

3, Rida:

1. 71422b - Torgu Kuningriik, Tigulohe labürint, oksüdeeritud pronks, 17 g, 36mm *
2.
3.
4.
5.

3, SAHTEL:

1.
2.
3.
4. 10102b - Kirill I, varjunditega pronks, 14 gr, 32 mm */**
5. 10102c, hõbetatud messing (I mündi koopia) */**

2. Rida:

1. 10102d - kullatud messing (I mündi koopia) *
2.
3.
4.
5. 10103c - Kirill I, 1998, Torgu Kuningriik, hõbetatud messing, 32 mm = **/*

* Üliväike tiraazh või üksikeksemplarid

** Kirill I esialgsete variantide koopiad, reversil kõrgendatud serv.

4. SAHTEL: 36 mm

1. RIDA:

1.
2.
3.
4.
5.

2. RIDA:

1. 10309b - Kirill 2017 "65", hõbetatud messing, (reversil 2017)
2. 10309c - Kirill 2017 "65", kullatud messing,
3.
4. "Oo, Sõrvemaa", 10512a Torgu kuningriik, kullatud messing, 12 gr, 32 mm = 13.-/20.-
5. "Oo, Sõrvemaa", 10512b Torgu kuningriik, hõbetatud messing, 12 gr, 32 mm = 13.-/20.-
-

3. Rida:

1. "Oo, Sõrvemaa", 10512c Torgu kuningriik, oksüdeeritud pronks,12 gr,32 mm = 13.-/20.-
2.
3. "Oo, Sõrvemaa", 10512e Torgu kuningriik, varjunditega messing, 12 gr, 32 mm (emit 2022)
4. 11017 - Sääre tulepaak, Torgu kuningriik, pronks, 13 gr, 32 mm
5. 11017a - Torgu kuningriik, hõbetatud messing, 13 gr, 32 mm = 13.-/20.-

4. Rida:

1. 11017b - Torgu kuningriik, kullatud messing, 13 gr, 32 mm
2.
3. 11118 - Tigulohe, Torgu kuningriik, hõbetatud messing,
4. 11118a - Tigulohe, Torgu kuningriik, kullatud messing, 13 gr, 32 mm
5.

5. SAHTEL:

1. Rida:

1. 11118c - Tigulohe, oksüd. varjunditega pronks, 13 gr, 32 mm
2.
3.
4.
5. 70919c - Kristian 2024, HÕBE 925, ca 20 gr, = 39.-/50.- *

Nimekirja järgi vasakult paremale.

Uuedki käes:

Vt. https://torgukuningriik.com/442761904/

Infoks:
Eestis pakub meenemünte (telefonibisness) ka Eesti Mündiäri. Nende tooteid müüakse aga 2-3 korda ülepakutud hinnaga, sama lugu muide ka nende pakutud 2-euroste eriväljaannetega, millede müügihinnaks vastavalt 1 meenemündi ja 3-e euromündi puhul keskmiselt 35 eurot + saatekulu. Müümisel aga teenite nende eest enamasti kuskil 10 euro ringis!

**********

Aga otsite infot?

Mingit infot saab vermimiste, tiraazhide jm kohta siit:

https://www.euro-coins.tv/

https://www.euro-coins.tv/valuable-euro-coins.php#google_vignette

Maailma müntide kataloog:

https://colnect.com/et/coins

Müürivahe ja Nunne tänava Coin24

https://coin24.ee/

*******************

UNC kvaliteediga münte pole väga mõtet poest osta, pean just aastakäike silmas, sest hinnad algavad pmst 12.- aastakäigu kohta. Kes käib välismaal ja on koguja, sel tasub pigem keskpanka sisse astuda, seal enamasti mingeid vist müüakse. BU on aga teatud määral paratamatus, sest näiteks Belgia on teinud kavalalt, suuremal osal aastakäikudest on mõni sendine või eurone antud välja vaid komplekti jaoks selles kvaliteedis. Ja nii algavad hinnad poes ehk alates 30.- aastakäigu kohta. Mul siiski eesmärki pole, et ma peakski kõik euromündid enda koguse saama, mõne küll. E-Bays on aga sama aastakäigu müntide hinnaklass ühekaupa hinnatuna ja seejärel kokku rehkendatuna 50.- ringis. Olgu ka keeruline hiljem müüa, kui kasumit tahaks, kuid vähemalt alla poehinna ei pea müüma.

UNC juubelimündid tavalisematest riikidest on aga teatud üllatusena odavamaks läinud. Kui euro algaastatel olid need alates 7.-, siis nüüd on poes al 4-5.-

SOOME

Presidentide mündikaardid koos eriümbrikuga + postmark.

K. J. Stahlberg - 10 penniä 1921 ja 5 eurot 2016

Lauri Kristian Relander - 25 penniä 1928 ja 5 eurot 2016
Pehr Evind Svinhufvud - 1 mark 1937 ja 5 eurot 2016
Kyösti Kallio - 5 markka 1937 ja 5 eurot 2016

Risto Ryti - 5 penniä 1941 ja 5 marka 2017

C. G. E. Mannerheim - 5 markkaa 1946 ja 5 eurot 2017

Juho Kusti Paasikivi - 50 markkaa 1956 ja 5 eurot 2017

Urho Kekkonen - 5 markkaa 1974 ja 5 eurot 2017

Mauno Koivisto - 5 penniä (kullatis) 1991 ja 5 eurot 2018

Ümbrike tiraazh 3000, nummerdatud.

**************************************

Eesti MEENEMÜNDID

"Hõbedased":

Estonian Heritage:

Tallinn - Hansa City
Lennusadam/Seaplane Harbour
Lennusadam/Seaplane Harbour
Lauluväljak
Teletorn

100 AASTAT EESTI VABARIIKI sari:
(n.ö. "kuldsed"):

Tartu Ülikool 1632
Toomkirik, Tartu Ülikooli muuseum.
1 artig (koopia) Johannes I Viffhusen ( 14. saj)
Vabaõhumuuseum
Vabaõhumuuseum
Vabaõhumuuseum
Hiiumaa, Suuremõisa loss

MÜNDIÄRI

Eesti esimene piibel, kullatud
Konstantin Päts - kullatud
Konstantin Päts - kullatud, variant 2
Laulupidu - kullatud
Iseseisvuspäev 24 veebr - hõbetatud
Lydia Koidula - kullatud
Tantsupidu 80 - kullatud
70 years peace in Europe - kullatud
Barac Obama - kullatud
Kalevipoeg - kullatud
Balti kett 25 - kullatud, värviline
Kristjan Raud - kullatud
Johan Laidoner - kullatud
Johan Laidoner - kullatud
Georg Ots - kullatud
Eesti Vabadussõda - kullatud
Tartu Ülikool 2 krooni - kullatud
Kristjan Raud - hõbetatud
Konstatntin Päts - hõbetatud
Laulev Revolutsioon - kullatud
Eestimaa Päästekomitee - hõbetatud
Värvilised, kullatud:
Rakvere linnus,
Kõpu tuletorn,
Koluvere linnus
Eesti taasiseseisvumine 25 - kullatud
Miina Härma - kullatud
10 markka - hõbetatud
Karl Ernst von Baer - hõbetatud
Eesti taasiseseisvumine - hõbetatud
Paavst Franciscuse külaskäik - kullatud
Teater Estonia - kullatud
Eesti 100 - kullatud, värviline
Üldlaulupidu 1 kroon - kullatud
Laena kannelt, Vanemuine - kullatud
Laena kannelt, Vanemuine - kullatud

Kalevipoeg - hõbetatud.
Toompea 2 krooni - kullatud
Üldlaulupidu 1 kroon - kullatud

Ajaloopärand - Balti kett, kullatud
Ajaloopärand - küüditamine, kullatud
Ajaloopärand - Jüriöö ülestõus
Ajaloopärand - Vabadussõda

**********************************************

2. KOHVER

1. sahtel

1. rida
1. 1/4 ööri 1641 kuninganna Christina Vasa 1632 - 54
2. 1/2 penny ? 1775 - kuningas Georg III 1760 - 1820
3. 10 cash (Yunnan province) 1906
4. 2 lati (Läti) 1925 - hõbe
5. 20 franki 1949 - Belgia, (hõbe), 8 gr, 27 mm, 835/1000 Silver 0.2148 oz. ASW
6.

2. rida
1. 3 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsiooniraha
2. 3 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsiooniraha
3. 3 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsiooniraha
4. 3 kopikat 1908 - Venemaa, vask
5.
6.

2. sahtel
Kapslites

1. rida:
1. 1 quattrino 1844 - Itaalia, Tuscany
2. 1 mark (1641-48) - Rootsi, kuninganna Christina Vasa (Kristina) 1632-54, hõbe.
3. 1 pfennig 1868 - ?
4. 2 pfennig 1851 - Saksamaa kuningas John 1854 - 73
5. 1 kreuzer 1859 - Austria Suurhertsog Frederic I (tiraazh teadmata)
6. 1/24 thaler? - Riga? ca 16... (hõbe)
7. ... - Riga, 16..? (hõbe)
8. 5 pfennig 1866 - Saksimaa kuningas John 1854 - 73

2. rida:
1. 1/2 neu-groschen 1856 ?
2. 1 mark (1641-48) - Rootsi, kuninganna Christina Vasa (Kristina) 1632-54 (hõbe).
3. 1 schwaren 1858 - Saksamaa, Oldenburg, suurhertsog Peter II 1853-1900
4. II pfennig 1852 - ?
5.
6. 1/24 thaler? - Riga? ca 16..
7. 20 kopikat 1912 - Venemaa (hõbe)
8, ? ööri 1673 - =

3. rida:
1. 1 sechsling 1855 - Hamburg, vaba- ja hansalinnad (veerand hõbe)
2. 1/48 thaler 1771 - Prussia kuningas Frederick II 1740-86, (hõbe)
3. 1 heller 1860 - Saksa, Frankfurt/Main, 1815-67, vabalinn
4. 2 pfennig 1864 - Saksamaa, kuningas John 1854-73
5.
6. 2 kopikat 1898 - Venemaa = 2.-/3.-
7.
8. ? ööri 1666 =

4. rida:
1. 1/2 neu-groschen 1843 ?
2. 1 öör 1666 - Rootsi, Karl XI 1660-97 (hõbe)
3.
4. 1 pfennig 1848 - ?
5.
6.
7.
8. 1/24 thaler 16...? - Riga? (hõbe)

5. rida:
1. 1 sent 1929 - Eesti
2. 1 dime (0.10 D) 1917 - (hõbe)
3. 2 senti 1934 - Eesti
4. 1 cent (väike) 1860 - USA (indiaanlase pea)
5.
6.
7.
8. 1/24 thaler 16...? - Riga? (hõbe)

Armini käes: Artig s.d. - Reval, W. von Brüggenei 1389-1401***

EDASINE EI KUULU AVALIKUSTAMISELE!

Eelnev lihtsalt näide, mis alguses olemas, kollektsioon täieneb.

**********************************************************************************

MUUD MÜNDID

USA

1 sent (täheta)

1960, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 71, 72, 73, 75, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 89, 90, 92, 93, 95, 96, 97, 98, 99, 00, 01, 02, 03, 04, 05, 06, 07, 08, 12, 13, 15, 16, 21,

(D tähega)

60, 61, 62, 63, 64, 58, 69, 70, 72, 73, 75, 77, 78, 80, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 92, 93, 94, 95, 96, 99, 00, 01, 04, 05, 06, 08, 12,

ONE DIME:

1966, 67, 69D,
197
1980 P, 84P, 85D, 86D, 88D,
1990P, 91D, 95P, 96D,
2000P, 02P, 05P, 06P, 08D
2011P, 13P, 14P,
202

1/4 dollar:

1965,
1971D, 73, 75D,
1986P,
1990P, 94P, 96P, 98P,

1 dollar

Põlisrahvaste seeria - Sacagawea(***), loomulikult UNC:

2001, 02, 03, 04, 05, 06.

2007, 08, ????

2009 - Kolme õe talupidamine
2010 - Suur rahupuu
2011 - Wampanoagi leping Plymouthis
2012 -
2013 - Delaware leping 1778
2014 - Lewise ja Clarki külalislahkus
2015 - Mohawk hõim (irokeesid)
2016 -
2017 - pealik Sequojah
2018 - Jim Thorpe
2019 -
2020 - Elizabeth Peratrovitsh
2021 - sõjaväeteenistus
2022 - Ely Parker
2023 - Maria Tallchief
2024 - 1924. a indiaanlaste kodakondsusseadus
2025 - Mary Kawena Pukui

OSARIIGID 1 dollar (ka need UNC):

Intromünt
2019 - Georgia
2019 - New Jersey
2019 - Pennsylvania - Poliomüeliidi vaktsiin
2019 - Delaware - Annie Jump Cannon
2020 - South Carolina - Septima Clark
2020 - Maryland - Kosmoseteleskoop Hubble
2020 - Massachusetts
2020 - Connecticut - Gerberi skaala
2021 - North Carolina - Esimene osariigi ülikool
2021 - New York - Erie kanal
2021 - Virginia - Chesapeake lahe tunnel
2021 - New Hampshire - Esimene kodumängukonsool
2022 - Tennessee - Tennesse Valley Authority
2022 - Kentucky
2022 - Vermont - Lumelauasõit
2022 - Rhode Island - Nathanael Herreshoffi jaht Reliance
2023 - Mississipi - Esimene kopsusiirdamine
2023 - Louisiana - Higginsi paat
2023 - Ohio - Maa-alune raudtee
2023 - Indiana - Autotööstus
2024 - Missouri
2024 - Maine - Defibrillaator
2024 - Alabama - rakett Saturn V
2024 - Illinois - Terasader
2025 - Arkansas

Album USA Innovatsioonid (osariigi müntidele)

INFO:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_commemorative_coins_of_the_Soviet_Union

VÄRVILISED RUBLAD

https://monetagrad.ru/goods/Nabor-monet-22-ShTUKI-10-RUBLeJ-2013-GODA-NOVYJ-GOD-2019-CVeTNAya-JeMAL-GRAVIROVKA-2

UNC mündikaardid:

Uus-Kaledoonia (Melaneesia):
Esiküljel Rooma jumalanna Minerva
Tagaküljel
1, 2 ja 5 franki - lennuvõimetu lind kagu.
10 franki - kanuu ehk piroog
20 franki - 3 seebut
50 ja 100 franki - kanaka onn.

Eritrea (Aafrika):
Nakfa ja sendid
Esiküljel sõdurid lippu heiskamas ja iseseisvusõja lõppaasta 1991.
Tagaküljel:
1 sent - gasell
5 senti - leopard
10 senti - jaanalind
20 senti - sebra
50 senti - kudu
100 senti - aafrika elevant

*********************************
On veel sellised maailma müntide kogud UNC.

Riigi mündikomplekt kaardil koos lisainfoga.

Olemas:

Bhutan

Botsvaana

Djibuuti

Eritrea
Jersey
Trinidad & Tobago

Uus-Kaledoonia
Tonga

Osta?

Seishellid - 2 - 15
Cabo Verde - 3 - 20
Fidzhi - 3 - 15
Tokelau - 4 - 20e
Saalomoni saared - 4 - 15
Malawi - 5 - 15
Kaimanisaared - 6 - 15
Samoa - 7 - 15
Vanuatu - 8 - 15
Paapua Uus-Ginea - 2 - 15

**************************************

Bi-metall

2. 10 yuan 2020 - Hiina, roti aasta
3. 10 yuan 2021 - Hiina, sea aasta
4. 10 yuan 2022 - Hiina, tiigri aasta
5. 10 yuan 2023 - Hiina, jänese aasta
6. 10 yuan 2024 - Hiina, draakoni aasta

4. RIDA:

1. 10 yuan 2025 - Hiina, mao aasta
2.
3. 10 yuan 2023 - Hiina, rahvuspargid, Panda rahvuspark
4. 10 yuan 2023 - Hiina, rahvuspargid, Sanjiangyuani rahvuspark, antiloop
5. 10 yuan 2024 - Hiina, rahvuspargid, Kirde Tiigri rahvuspark

*******************

Mündid - hariv ja ajaloovääriline.

Hoiatan ette - ma ei ole mingi spets numismaatika ega muu kogutava alal! Siin kirjutan lihtsalt, mida tunnen kogudes.

1 schiling ehk solidus ehk silins. Hõbemünt Liivimaalt, ajal kui Riia oli Rootsi võimu all ja kuningannaks Christina (Kristina) 1632-54. Vermitud arvatavasti 1644 aasta paiku. Kaal 1 gr, läbimõõt 15,4 mm. Mündile hinda määrata on keeruline see sõltub puhtusastmest,
Kirjeldus Colnecti lehelt:

Avers: Crowned C in the middle of "Lily"; CHRISTINA DGDRS (Dei Gratia Designata Regina Svecie)
Revers: In the center of Riga's coat of arms (two crossed keys and the cross over them), in the legend label SOLIDUS G RIGENSIS: 40 Kuupäev

Münte puhastada üldiselt ei soovitata, ükskõik millise vahendiga tegu. Paatina on lihtsalt paratamatu osa ajaloost. Ma pole mingilgi moel ekspert, sp ei oska küll öelda, kui palju puhastamine võib hinda alandada, aga kahtlemata see mõjutab, eriti päris asjatundjate juures.

Kuidas münte koguda? On neid, kes investeerivad müntidesse, eriti hõbe- ja kuldmündid, aga ma vaatan seda külge siiski vaid osaliselt. Pigem peab olema rõõmu ja põnevust ning natuke ka hasarti. Kui ise oled õnnelik, vaatad ja sorteerid, siis on kõik hästi. Ja küll leiate ka haruldasemaid/väärtuslikumaid münte!

Teksti olen püüdnud koostada võimalikult adekvaatsete andmete põhjal, aga vabandan ette võimalike vigade eest! Ma pole siiski spetsialist vaid ainult huviline. Kommentaarid aga kindlasti oodatud!

2 lati. Läti I vabariigi münt, vermiti 1925-26, hõbe (835/1000 Silver 0,2684 oz. ASW 165/1000 vask), 10 gr, 27 mm. Tiraazh 7,5 milj.
Rahapajad: Royal Mint, Tower Hill Site, London (1809-1967)

Kuigi visuaalselt mustus häirib, on see paraku müntide loomulik osa. Ning osalt seepärast ma panen vähegi erilisemad mündid kapslitesse, seda enam, et see on soliidsem kui kilelehtedega albumis. Vaata, et sama hinnaga seejuures. Ja ega kiled pole ka igavesed, muutuvad rabedaks jne. Kapslites on aga mündid üldiselt välisõhu mõjude eest kaitstud.

Münte saab hoida siis albumites kilelehtedes, vastavates sahtlitega kastides ja muul moel, aga ka kohvrites vastavates sahtlites lahtiselt või kapslites.

Ülemine rida vasakult (loodan, et ma vigu ei tee, nimed võetud erinevatest andmebaasidest ja nii võib näiteks sakslase nimi olla inglispäraselt vm):

1 heller 1860 - Saksa, Frankfurt/Main, 1815-67, vabalinn
2 pfennig 1864 - Saksamaa, kuningas Johann 1854-73
20 rappen coin 1850 - Helvetia, Shveits (15% hõbe)

Alumine rida:
1 schiling 1535-49 - Liivimaa, master Herman von Bruggeney (alumistel piltidel suuremalt)
1 pfennig 1848 - ?
3 mariengroschen 1820 - Hannover, George III

Hõbedasisaldusega on muidugi vaja ka arvestada, väga paljudes vanades müntides on hõbeda osa üsna väike, läbi ajaloo on ju ka valitsejad püüdnud raha kokku hoida. Kindlasti on aga põnev ette kujutada, kuidas ja kelle kätest mündid läbi käisid, eriti väga vanadel ja hallidel aegadel. Või on need olnud hoopis ordurüütel Clingensteini suus? Ja loomulikult annavad need ka teadmisi ajaloost, seda rohkem, mida rohkem on viitsimist taustainfot otsida.

Münte on muidugi erinevaid, osa kuuluvad meenemedalite vm nimede alla ja pole pärismündid ehk maksevahendid. Aga kui Torgu kuningriigi müntidega saab maksta kohalikus poes? Muide, FB-s on ühes grupis kasutatud ka väljendid "muud vuhvlid", kuid minu jaoks on see kohati üliilusate ja ka ajalooliste müntide kohta solvav. Pigem näitab see "tituleerija" taset!
Torgu Kuningriigi münte on erinevaid - pronks, messing, kullatud ja hõbetatud jms. Minu jaoks on nad pigem kollektsiooni pärliteks, seda enam, et tegu sageli üliväikese tiraazhiga! Samuti on Torgu Kuningriigilgi nagu ka Kuningriiklaste parteil, Torgu esimesel kuningal Kirill I Teiteril osa meie ajaloos.

Mündikohvrite puhul on lisavarustust seinast seina, seega saab ka väga erinevate suurustega münte igast ajastust hoiustada kapslites, nende läbimõõdud ulatuvad vist isegi üle 50 mm. Nii kavatsen hoiustada ka vanemaid münte - turvalisem ja soliidsem.

Muidugi on mündimaailm ka suur äri, sp vermitakse värvilisi münte, kinnitatakse neile pärleid ja kalliskive jpm. Pildil on Saksamaa 5-euroste sari "Putukad".

Mündikaardid ja -voldikud on veel üks võimalus, nendegi valik on tohutu. Siiski tasub näit euromüntide puhul vaadata kaardi või voldiku tiraazhi, müntide kvaliteeti jm. Näiteks meie ettevõte Mündiäri on just äri, sest kui enamasti on voldikutes BU kvaliteediga mündid, siis need, ülehinnatud kaardid sisaldavad UNC münte. Tõsi, aja jooksul nii mõnegi mündi väärtus kasvab, aga vähemalt osa numismaatikuid pigem lõhuvad need kaardid! Kaart ise sisuliselt väärtust juurde ei anna, ehk vaid mõnes eksootilises riigis võib sellist omada ja hinnata vaid üksikud numismaatikud, mõnedki muulaadsed kaardid/voldikud on aga siiski väärtuslikud.
Kaarte tellitakse vahel ka teiste poolt spetsiifiliselt. Allpool on näha mündipoe Coin 24 (e-pood ja valuutavahetuspoed Tallinnas) tellitud kaarte erinevate riikide käibemüntide jaoks. Tegu ka UNC kvaliteediga müntidega, aga kaardid on selgelt kõrgema tasemega (ka kõrgema poehinnaga siiski). Tagaküljel on müntidest juttu ka pikemalt.

Üks huvitavamaid münte on NSVL/USA desaremeerimislepingu puhul väidetavalt rakettide metallist valmistatud münt. Kas maailmas äkki ainuke dollar-rubla?

Siin siis nii eurosid kui "vuhvleid". Olgugi tegu suveniiridega, minu jaoks on nad ajalugu aga ka mündidisainerite töö.

Ülemises reas arvatavasti nikkelsulamist Tallinna suveniirmündid.
Teises reas Slovakkia 5-eurosed, sarjast Floora ja Fauna. Tegu messingiga, läbimõõt 34 mm ja kaal 19,1 gr. Tiraazh 45 000.

Kolmandas Sloveenia 3-eurosed. Siseosa vask-nikkel, välisosa messing, 32 mm, 25 gr. Tiraazh erinev olenevalt aastast, aga pigem suur. Kuigi tahaks osta pigem väikese tiraazhiga, meeldivad mulle bi-metall üldiselt ja ka see Sloveenia sari.

Värviline münt Ukrainast, 5 grivnat.

Nõukaaja inimestest paljud vast mäletavad sedagi münti, kuigi üldiselt seda poodides väga ei liikunud. Tegu siis 3-rublasega.

Näited mõningatest kullatud meenemüntidest. Enamasti tegu Mündiari pakutavaga hinnavahemikus 29-49 eurot, paraku netikeskkonnas on sul hästi läinud kui hiljem 10 eurotki tagasi teenid. Nii et hoiatus - POLE PÕHJUST NENDE PEALE TORMI JOOSTA, kui hind kõrge, olgu siis mesijutt nii magus kui tahes.

Shveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, sp kasutatakse sageli riigi nimena ladinakeelset Confoederatio Helvetica. Ka eesti keeles on kasutatud Helvetia/Helveetia nimetust.

5-frangine käibemünt aastast 2009.

Mõned voldikud.

Mitmed riigid on aastati lasknud 1 sendist kuni 2 euroni vermida erineva tiraazhiga, osadel aastatel isegi mõningaid münte ei vermitud, aga kasutati ka lahendust, kus igal aastal on mõned mündid ainult BU või Proof kvaliteedis spetsiaalselt voldikute ehk komplektide jaoks.
Siin siis Eesti piirivalve auks tehtud voldik 2022 aasta müntidega. Neist 2, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 eurot vermitud ainult selle voldiku jaoks, tiraazh 7 500. Võrdluseks, 10-sendised 2,8 ja 1-sendiseid sel aastal 10 miljonit. Aastate järgi kogujaid on muidugi vähe ja see ka euromüntide puhul lõpuke väga kulukas. Ometi on need väga ilusad ja põnevad kogumisobjektid.

Andorra 2015. aasta voldik.

Kui koguda euromünte aastakäikudena, siis tasub silma peal hoida säästlikumatel variantidel. Nii on kolmel Euroopa riigil välja antud ka ühiseid voldikuid - Beneluxi maade voldikud sisaldavad Belgia, Luksemburgi ja Hollandi münte. Tõsi, võib juhtuda, et osadel voldikutel puudub Luksemburgi 2-eurone käibemünt, see-eest on aga lisatud hõbe suveniirmünt.

Siin aga taas tegemist siis keskajast pärit müntidega. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu. Tegu siis taas hõbemüntidega. Muidugi on vanemate müntide hulgas ka sulamist valmistatuid, kus sees hõbedat mingi %, nagu juba eespool kirjutasin. Puhtast hõbedast vermiti harva.

1/24 thaler 16...? - Riga? Kristina 1632-54? (hõbe)
Raske 100% kindel olla, aga nii tundub. Igatahes Liivimaa ja Riia mündiks on see määratud.

Veidi ka hilisemaid ja tavapärasemaid münte. Usutavasti on väga paljudel kodus mõni sarnane olnud. Metalliks siis valdavalt vask. Erilist väärtust ei oma, kui tegu pole just väga hea seisukorra ja erilise aastaga.

Tavapärased Tsaari-Venemaa hõbekopikad. Mida suurem ja puhtam, seda väärtuslikum, aga ka siin oleneb paljutki aastast ning osaliselt võivad kallimaks osutuda hoopis 5-kopikalised. Tolle aja hõberublasid pole ma taga ajanud, rääkimata kuldrubladest, need on juba pigem jõukamate ja fanaatilisemate kogujate pärusmaa. Antud 20-kopikalise mündi puhtusklass on muidugi hea, ma pakuks VF, aga kui soodsa hinnaga saab, tasub osta ka halvema kvaliteediga münte.

Eesti Vabariik sarjas väljaantud messingist meenemünte. Müügil siis Suuremõisa lossis, Vabaõhumuuseumis, Tartu Ülikooli muuseumis jm. Läbimõõt 29 mm. "Kuldrahad" ikkagi!

Omamoodi kurioosumeid on aga veelgi? Briti Neitsisaarte 1 dollar, aga mündi on tellinud Novosibirski loomaaed? Vasknikkel münt, diameeter 39 mm. Ilus igatahes ja heameelega oman sellist. Eksootiliste riikide nime all igasuguseid huvitavaid münte leidub! Muidugi, neid mida reklaamlehtedes sageli reklaamib, pole nii lihtne osta, sest hinnad ulatuvad sageli (hõbemüntidel, värvilistel, pärlitega jne) üle 100 euro ja seda raha nende eest vaevalt müües tagasi saab. Nii ongi vahel mõttekam mõni tavalisem münt osta.

Münte tuvastada aga polegi algajal nii lihtne. Kui leiab mingigi tuttava tähe ja õnnestub sõna kokku veerida, siis saab Colnecti kataloogist lihtsamini abi. Samas ongi see mõnus ajaviide, treening ja annab ka teadmisi. Hea on kindlasti ka Numista või UCoin lehel.

Vasakul: 1 rupee ehk ruupia Sri Lankalt. Muide, kui google abil tõlkida, siis reeded edge saab olema röstitud serv, tegelikult siis rihveldatud. Väljalaskeaastad 1982-94, vask-nikkel, 7,13 gr ja 25,4 mm. Tiraazh 128 000 000. Ilus münt!
Paremal: Uuem, 2005-13, messinguga kaetud teras, 3,65 gr ja 20 mm. Elu on kallinenud ehk raha odavnenud, vermiti 445 milj.

Siin aga väga ilus käibel olev mälestusmünt, kujutatud Bowatenna paisjärve. Vask-nikkel, 8,9 gr, 28,9 mm. Tiraazh 45 milj. Aastakümneid on Sri Lanka münte verminud Roual Mint rahapada, Walesis.
Iseenesest ju tavalised käibemündid, aga siinkohal tegemist vägagi hea kvaliteediga, kulumist pole peaaegu märgatagi. Hinda see oluliselt ei kergita, aga kelle huvi ulatub kogu rahalisest väärtusest kaugemale, võib nii ilusaid münte pidada üheks parimateks.

Huvitavam avastus tekkis aga hoopis Etioopia mündiga - 25 santim. Colnect andmeil on käibemünte välja antud sarnase kujundiga kahe rahapaja vermingus - Royal Mint Wales ja Berlin State Mint. Eristab neid see, et lõvil vasakult 3. ja 4. vurrukarv on pikemad kui Saksa rahapaja vermitul. Nii ka minu mündil, kuid ... vurrude all oleva kiri peaks Colnect andmeil koosnema 5 tähest, minu mündil on neid tähekujusid vaid 3!

Peale pikemat madistamist sattusin kataloogis samalaadse 10 santimi otsa ja kui käibemünte on vermitud 242 000 000, siis seda erivarianti arvatavasti mõlema santimi puhul vaid 11 724! Nii et tegu haruldase mündiga. Tänu tuttavale sain teada, et siiski müüakse odavalt, sest tegu ongi odava mündiga, minu jaoks aga ikkagi haruldane leid.

Kanada värvilised veeranddollarilised ehk siis 25 senti, aastatest 2006, 2008, 2011 ja 2015. Tegemist siis ringluses olevate mälestusmüntidega. Nikliga kaetud teras.

Ülalt vasakult:

Fauna - Pistrik

Vaherahu
Fauna - Mõõkvaal

Kanada lipu 50. aastapäev

Võitlus rinnavähiga
Tiraaz 6 + miljonit.

Möödunud sajandi algusaegade paberrahad on huvitavad! Peab mainima, et täna on nad ka mõnevõrra hinnas. Nende piltide järgi aga saate aimu, kuivõrd kunstvalguses mobiiliga pildistatu moonutab.

100-rublasel on pildil tuntuim naine Venemaa troonil, Katariina Suur.
Kindlasti mõjutab hinda nii rahatähe terviklikkus, murdekohtade puudumine jpm. On veelgi peenemaid nüansse, näiteks allkirjad. Minu 100-rublasel on: 100 rublei 1910 - Venemaa, Katariina II, Ivan P. Shipov, Jakov F. Metz, 0,5% kogutiraazhist, LO091470. 0,5% tähendab nende allkirjadega rahatähtede osakaalu teistega võrreldes ja kuna heas seisus on neil hinnad üsna kõrged võib siin hind küündida mitmekümne euroni (Numista kataloog).

1912. a. 500-rublasel on siis tsaar Peeter Suure pilt. Tollal olid rahatähtedel juba olemas ka vesimärgid.

1919. a oli Venemaal kodusõda ja siin on näha Judenitshi n.ö. välipanga ehk rinderaha. Tegu siis Loodearmeega ning sama armee osales ka Eesti Vabadussõjas. Armeed juhtis Nikolai Judenitsh, kes oli üksiti ka bolshevike vastase Loode-Venemaa valitsuse sõjaminister. Valitsust juhtis Aleksander Koltshak, ajaloost huvitatutele on need nimed loomulikult tuttavad.

Paljud riigi lasevad aeg-ajalt uue kujundusega paberrahasid käibele, nii turvakaalutlustel, inflatsiooni, võimuvahetuse kui muu tõttu. Näide mõnedest Hongkongi rahadest. Kuna ma keeli ei oska, siis andmebaasidest teen sageli google tõlkeid, mis võivad ka veidi metsa juhatada, aga põhiinfo saab kätte

1. 10 dollars 1.07.2002 - värviline graafiline disain JX992137, 138x69,
2. 20 dollars 1.01.2010 - aversil lõvi, reversil lapsed kesksügisfestivali jaoks laternaid valmistamas, 2010-16, BF046131, 143x71,5
3. 20 dollars 1.01.2009 - Trami mäelt vaade linnamäele, 2003-09, DG703250, P#207f, 143x71,5 =
4. 20 dollars 1.06.2003 - Standard Chartered Bank, aversil müütiline kala, reversil gravüüril vaade linnale u 1850, FR313501, 144x72, = 0.50/2.50

Põnev on selliseid igal juhul korjata, eriti eksootilisemaid maid ja seda hoolimata sellest, et sageli ei ole need rahalises mõttes eriti väärtuslikud, need siin ehk 1-2 euro vahel. Ka paberrahadel kehtib seisukorra hindamine ja on olemas UNC.

Hispaania peseetasid on vermitud palju, aga veidi põnevust tekitab nende hulgas erinevate mälestusmüntide olemasolu. Üks saadud peseeta on aga kas vermimisveaga või selliselt kulunud, ei oskagi öelda.

Hea "saak" on aga Gibraltari 1 crown ehk pound - tegu plaatina, kulla ja hõbeda kombinatsiooniga ning tiraazh vaid 999 tk. Tõsi, münt on korrosiooni vm jälgedega, aga siiski peaks hind olema väga kõrge!

Et olla aus ja täpne, siis tegu hoopis hõbemündiga ja kullatud osaliselt, plaatinast pole lõhnagi eelnevalt kirjapandud andmed käivad just algse, kolmemetalli mündi kohta. Kuid tiraazh vaid 2001 tk, seega küünib hind ikkagi müües 100 euroni, kuigi veatuna müüdud ka üle 160 euro eest.
https://colnect.com/en/coins/coin/74605-1_Crown_21st_Century_-_Tri-Colour-1988~2015-_Elizabeth_II_3rd_Portrait_Numismatic_Product-Gibraltar

Kogujate hulgas on ka rohkem või vähem populaarsed "mitteformaalsed" eurod, nagu neid nalja pärast nimetan. Ehk et on 1/4, 1,5-, 3-, 5- ja10-euroseid münte. Need toimivad maksevahendina vaid väljaantud riigis, kuid makseväärtus ongi pelgalt number, mis kirjas. Paljude hinnad aga hoopis kõrgemad, nii et põhiline just numismaatiline väärtus. Neid tasub ehk koguda, kui on huvi, aga kindlasti peab püüdma leida allahindlusega võrreldes poehindadega.
Minul on Raudteede Ajalugu, Hispaania 20 mündist koosnev sari. Ma ei ole väga suur nende emailitud müntide fänn, aga väikese tiraazhi ja minu elukutse tõttu, siiski olen "kohustatud" seda omama ja sain need ikkagi väga soodsalt. Paigutasin kapslitega kohvrisse, aga kaasas on ka ehtne ja korralik erialbum nende jaoks. Neil veel mõni sari, aga ma kahtlen, kas teisi kunagi ostan.

Vahel on hea kogeda, kuidas osta.ee portaalis mõni müüja näeb rohkem vaeva ja näiteks seda münti iseloomustab nii:

Fantastilise spordiajalooga seotud proof hõbemünt Kanadalt. 25. aastat SUPERSEERIA (SUMMIT SERIES) toimumisest ja Kanada võidust. See on kogu lugu mündi kohta, aga spordiajalugu on väärt, et seda veidi meenutada, mis siis ikkagi toimus tähtsat, et isegi 25 aastat hiljem hõbemünt numismaatikutele/kollektsionääridele välja lasti. 1972. aastal toimus superseeria jäähokis, milles oli kokku 8 mängu. Kanada võitis 6-5 kaheksanda ja üksiti ka otsustava mängu, mis peeti pealegi veel "karukoopas" Moskvas. Võiduvärava viskas/heitis/lükkas, Tretjakist mööda või isegi tema jalgade vahelt, Paul Henderson alles "viimasel sekundil" ehk 34 sekundit enne mängu lõppu. Tretjak oli igatahes värava järel lapiti jääl pikali maas ning oleks tahtnud ilmselt kindlasti ka sellest jääst läbi vajuda ning kuskile soojemasse kohta teleporteeruda (ma ei mäleta enam, kas kodus oleks seda mängu ka vaadata saanud või äkki isegi vaatasin, kes seda enam oskab öelda. Minu aju on lukus selle koha pealt. Pealegi oli televiisori ekraan nii väike, et tuli piiluda nagu läbi lukuaugu seda virelevat ja värelevat pilti "maailmas" toimuvast).

Nüüd aga üks huvitav võrdlus, kus keskendun veidi hindadele. Väärtus ehk hinnad on muidugi subjektiivsed., aga otsustasin need Kogujate gruppi postitada.

https://www.facebook.com/groups/310621005258321

Esiteks, piltide järgi võib jääda mulje, et mündid üsna määrdunud ja mobiiliga suumi abil tehtud pildid, eriti kunstlikus valguses sageli moonutavadki nii et sellega arvestage, kui te plaanite midagi osta FB postituste vm põhjal. Ehk et pildid võivad esile tuua ka kriime jm, mida tegelikult pole. Aga siin samas ka on.

Soome 2-eurone münt Põhiseadus, on käibelt, tiraazh 500 000.

Läti 2019 münt Vapp Päike on UNC, tiraazh 307 000.

Nõukogude 3-rublased on kirjade järgi vist proof, kui õigesti mäletan (tegelikult üsna määrdunud), tiraazh on 200 000.

Kuidas neid nüüd hinnata? Eesti tingimustes lood nii:

Soomlaste mälestusmünt on nende omadest ühena väikseima tiraazhiga ja otsitud nii et isegi käibelt saaduna võite selle üsna vabalt müüa 10-euroga, UNC hind on üle 20.- ja võib küündida ehk isegi 30 euroni.
Lätlaste münt on aga müügil ka UNC kvaliteedis pigem alla 10 euro, käibelt tulnuna ei maksa peaaegu midagi. Ometi jätsin oma kollektsioonis alles just lätlaste UNC, sest hinnapotentsiaal on neil ikkagi palju kõrgem tulevikku silmas pidades. Mitmete teiste riikide mündid aga müüsin maha.
Nõukogude UNC mündid (rublad) on erinevate portaalide hinnagul väärtusega 10 - 40 euro vahel. Isiklikult oleksin üllatunud, kui keegi müüks neid nt 12 euroga, aga nii pakub näiteks Numista portaal. Mina ei müüks neid mingil juhul alla 25 euro, seda enam, et tegu maailma jaoks tuntud teemadega, erinevalt mainitud 2-eurostest ning nõukaaja metallrublad võivad oma hindade poolest veelgi kõrgemale küündida! Muidugi, nagu osta.ee puhul, on vahel tegu selgelt ülehindamisega, nt püütakse proof kvaliteediga 1-rublaseid Timirjazevi, Vernadski vm münte (tiraazhid nt 400 000 ümber) müüa hinnaga 20 euro ümber. Ärge te keegi ligilähedalti sellisena neid ostke, pigem tasub nende eest maksta 7-10 euro ümber, et jätta ka endale kasumilootust!

Münte puhastada ei soovitata kunagi, vahel on see aga siis mõttekas. Muidugi tasub katsetada vaid odavate müntidega ja ainult siis, kui teate, mida teete.

Ilusa kujundusega mündid on muidugi pärlid, eriti kui selliseid on ilmas vähe!

Aga hinnajutu iseloomustamiseks lisan veel ühe mündi. Tegu siis Mündiäri tootega (teine külg kullatud Meie Eesti kujundusega, selline sari on olnud. Paljud numismaatikud nimetavad neid vuhvliteks, kuigi tegu kohati ülikõrge kvaliteediga. Klassikalise mündidefinitsiooniga see loomulikult ei klapi, nii et võtke asju pigem oma tunde järgi, minu jaoks on need mündid. Aga parem on neid Mündiärist MITTE OSTA! Sageli suudetakse eriti vanemaid inimesi ära petta ja määrida neile pähe sellise hinnaga kümnete viisi! Hoiatage oma lähedasi!

Teine asi on Mündiäri kui ettevõtte eetilisus, sest meil müügipakkumiste puhul hind pea kunagi üle 10 euro ei tõuse, Mündiäri aga müüs sarnaseid 29, 39 või veelgi kallimalt + saatekulu. Vaat seda peab küll hukka mõistma! Ja kui tiraazh on nt 7500, siis võib neid mingis mõttes hoopis hinnalisemateks pidada ho9olimata nende eest pakutavast madalast hinnast, võrreldes eelnevatega?

Mulle meeldib ka see USA 1-dollariliste sari, mis siis pühendatud igale osariigile eraldi koos neisse puutuvate leiutiste vm. On ju iseenesest ka USA osariikide nimedki midagi erilist, meeldiva kõlaga, olgu siis Illinois, Ohio, Missouri vm. Kujundus on sümpaatne nagu ka ühel teisel, Põliselanike sarja omadel.

Kui vanade müntide puhul on kvaliteet ülihea, siis tekivad ka kahtlused. Ehk on tegu võltsingutega? Mingi aliexpress jt ju tegelevad koopiate valmistamisega? Muidugi võiks karta ka puhastamist, kuid siin pole tegu vaid ülima puhtusega, ka reljeefsus on üliterav! Ilusad on need igal juhul ja kui ikka tegu originaalidega, siis on selliste hind ka valdava enamuse tsaaririigi kopikatega võrreldes kõrge. Hoolimata sellestki, et antud juhul osta.ee oksjonil hinnad jäid 3 ja 4 euro vahele. Sel juhul tasub kindlasti omale soetada, tulevikus võib väärtus olla 2 või rohkemgi korda kõrgem.

Münte liigitatakse ka investeerimismüntideks, aga hõbemündid on seda siiski erineval moel. Pigem kuuluvad nende hulka võimalikult soodsa hinnaga 999 hõbedasisaldusega mündid, aga numismaatilises mõttes vermitakse ka palju hõbe 925 münte. Läbi ajaloogi on erinevate riikide hõbemündid olnud erineva hõbedasisaldusega ja kujukaks näiteks on meie tuntud tegelase apteeker Melchiori raamatud, kus kurdetakse, et mõned kuningad on lasknud müntides hõbedasisaldust vähendada.

Siin aga üks näide 2-untsisest hõbemündist. Kollektsioonis võiks neid ka rohkemgi olla, küsimus on sageli aga hinnas. Mida soodsamalt (hõbeda hinna mõistes) õnnestub neid saada, seda tulusam see on. Kuigi kui tahaks ikka arvuliselt rohkem münte, siis enamasti saab ju 2-untsise hinna eest kaks 1-untsist münti? Aga rohkem või vähem mängib (vähemalt minu puhul) rolli ka kujundus - mis ikka meeldib, see rohkem rahuldust ka pakub! Eks kõigile meile meeldib miski rohkem, näiteks loomad või lossid vm.

Enne olid mul mobiiliga kunstvalguses tehtud pildid, nüüd tegin ümber. Väga palju sõltub valgusnurgast nii et eks praegusedki pildid jätavad erineva mulje.

Oluline on ka teada, et kuigi tegu mingite riikide müntidega, siis vermitakse neid siiski tunnustatud rahapadades ja selge, et Naurul vm väikeriigil oma rahapada polegi. Meil ju ka pole. Ning Niue müntidel on tegelikult New Zealand ehk Uus Meremaa rahaühikud.

Vahel on hõbemündid ka mati pealispinnaga ning puhtusastmed on UNC, BU või Proof. Valgevene on ka hõbemünte üksjagu verminud (või lasknud vermida), antud mündi vermis Kazakhstan Mint. Kaal on 33,63 ja tiraazh vaid 5 000. Tegu sulamiga ehk hõbe 925, toonilt on võrreldes 999-ga väga väike erinevus, rolli mängibki kujundustehnika.

Kommertseesmärkidel antakse sageli välja ka meenemünte, meil siis juba mainitud Eesti Mündiäri. NB! Kordan, sageli on tegu väga tugevalt ülehinnatud müntidega, nii võib öelda, et Mündiäri poolt pakutavad kullatud ja hõbetatud mündid on umbes 3x üle hinnatud! Aga tegu on tihti imeilusate müntidega, seega on mõttekas neid võimalusel ka kollektsioneerida, aga ikka turuhinnaga. Meie meenemüntide puhul siis vahemikus 5-10 eurot! HOIATAGE OMA LÄHEDASI, ERITI VANEMAID INIMESI, TELEFONI TEEL PAKKUMISTE EEST! Nii võidakse lõksu langedes neid aina jätkuvalt tellida ja maksta 29 -49 eurot tükist! Välismaised on aga meie jaoks mingis mõttes eksootika, kuigi ka nende hinnad jäävad alla 10 euro.

Oma ajalooline tähendus neil müntidel aga kahtlemata jääb. Ning kui mulle meeldivad näiteks heliloojad, siis miks mitte omada Mozartile pühendatud münti? Eesti ajaloost rääkimata.

Tugrikud (Mongoolia) on tänapäeval kohati nagu naljaetaloniks kui juttu tuleb väärtusetutest rahadest. Umbes nagu lepalehed. Tegelikkuses on see muidugi nali, kuigi 1 euro hetkel võrdubki 3707 tugrikuga. Selle mündi nimiväärtus oleks siis hetkel 15 eurosenti. Sellise hinnaga ostaks küll...

Väärtuslikumaid münte tasub kindlasti hoida kapslites, vastasel juhul (sõltub muidugi ka kvaliteedist) tekivad oksüdeerimislaigud, kriimustused jm, mis tunduvalt võivad müntide väärtust vähendada. Tegu ei ole vanade ajalooliste müntide paatinaga, mis on hoopis teine asi. Enne ükskõik millise mündi puhastamist tasub sügavalt kaaluda, kas ja miks seda teha ning millised on kõige vähem münte kahjustavad võimalused.

Lõuna-Aafrika krugerrandid, hõbe 999 ehk tegu puhta hõbedaga. Rohkem teatakse krugerrande (Krugeri rand) kui kuldmünte, aga sama väärtusühik siiski ka hõbemüntide puhul kasutusel. Rand on ka tänapäeva rahaühik LAV-is ning hõbemündil on nimiväärtus 1 rand. Kujutis üle võetud kuldmündilt. Kui kuldmündid nagu sovrin, omasid nimiväärtust, siis krugerrandid olid esimesed, mille väärtus oli vastavalt kulla hinnale ning nende kaal oli üks unts ehk 31,103 gr prooviga 916,7.
Tavid müüb hetkel neid hõbemünte hinnaga 37,49, tagasiostuhind on aga vaid 23,71, nii et igal juhul tasub neid pigem säilitada, kuna hõbeda hind üldises pildis on ainult tõusuteel.

Hõbemüntide tiraazhid muidugi erinevad ja seegi mõjutab väärtust. Mulle eriti meeldivad aga väikeriikide mündid ja eriti Okeaania saareriikide omad. Naurut teavad paljud ja ehk on sellestki kuulnud, et seal oli vahepeal koledal kombel rikkust, kui aga fosforiit ära kaevatud ja saar auke täis.... Eesti tulevik on sama, kui parseldame maha fosforiidi, muldmetallid, ehitame tuumajaama jne?

Cooki saared on muidugi oma ajaloos olnud suure tähtsusega meresõitjate jaoks ja pole ime, et nad on ka maadeuurijatele pühendatud münte välja andnud. See aga mu lemmikvaldkond nii et muudab mündid veelgi väärtuslikumaks just mu enda jaoks. Tegu on 2/3-untsiste müntidega. Ja kuigi olen (eesti keeles enamasti ja vahel harva vene keeles) lugenud üksjagu maadeuurijatest, siis nii mõnigi nimi on minu jaoks tundmatu. Muidugi mitte Vasco da Gama.

Kes ei viitsi lugeda, võib vahele jätta muidugi. Aga et endalgi siit hea leida, siis Eesti Entsoklüpeedia annab vast lühikesi kuid konkreetseid ülevaateid.

Vasco da Gama (umbes 1469 Sines, Portugal – 24. XII 1524 Cochin, India), Portugali meresõitja, avastas 1497–98 ümber Aafrika Indiasse viiva meretee.

Saadeti 1497 otsima mereteed Indiasse. Väljus 8. juulil 4 laevaga Lissaboni sadamast ja purjetas piki Aafrika läänerannikut lõunasse, pööras Roheneemesaarte juurest läände ning jõudis peaaegu Brasiilia rannikuni, kuid pöördus siis tagasi Aafrika suunas. Aafrika rannikuni jõuti lõunatipu (Hea Lootuse neeme) lähedal 22. novembril ning edasi liiguti piki Aafrika idarannikut kuni Somaali poolsaareni, kust araabia loots A. Ibn Madžid juhtis laevad India läänerannikule Kalikutti, kuhu jõuti 20. V 1489. Tagasi kodumaale (koos hinnalise vürtsilaadungiga) jõudis Gama 1499. aasta hilissuvel. Selle reisiga avastas Gama purjekatele kõige sobivama meretee Euroopast Indiasse, seda kasutati purjekate ajastu lõpuni, ühtlasi pani ta aluse regulaarsele laevaühendusele Euroopa ja India vahel. Kuningas tõstis ta aadliseisusesse ja andis aunimetuse “India admiral”. 1502–03 saadeti Gama terve laevastikuga taas Indiasse. Teel avastas ta Amirandid ning rajas Aafrika idarannikule ja Indiasse mitu Portugali tugipunkti, näidates pärismaalaste suhtes üles harukordset julmust. Selle reisiga pani Gama aluse Portugali ülevõimule India ookeanil ning koloniaalvaldustele Indias (sai aastast 1524 India asekuningaks). Ta põrm toodi kodukohta, kuid 1880 maeti ümber Santa Maria de Belemi katedraali Lissabonis.

Ja kuigi ajastu oli selline, kus ka löödi ja hävitati, nagu me tänapäevalgi teeme, oli tegu igal juuhul suurte meresõitjatega. Minu lemmikud on siiski Cook, Krusenstern, La Perouse, d`Urville jt.

Vasco Núñez de Balboa [-βoa] (umbes 1475–1519, Panama), Hispaania konkistadoor, nimetatud ka Vaikse ookeani avastajaks. Võttis 1500 osa Kariibi mere edelarannikule korraldatud ekspeditsioonist, oli Haitil plantaator. Põgenes 1510 võlausaldajate eest vaadis laevale, mis kuulus Alonso de Ojeda (umbes1466–1515) juhitud ekspeditsioonile, mis otsis sobivat asukohta Lõuna-Ameerika mandrile rajatavale Hispaania kolooniale. Võeti ekspeditsiooni koosseisu ja paistis silma tubli sõdurina. Tema algatusel rajati Panama maakitsusele Dariéni koloonia (1513). Septembris 1513 asus Balboa otsima läänes olevat rikast maad (Peruud), millest oli kuulnud indiaanlastelt. Läbinud idast läände Panama maakitsuse, jõudis ta 29. IX 1513 eurooplastest esimesena Vaikse ookeani rannikule (nimetas selle Lõunamereks) ning kuulutas selle Hispaania krooni valduseks. Jaanuaris 1519 süüdistati teda riigireetmises ja hukati.

Balboa nime kannab linn Panama kanali tsoonis ja tema järgi nimetatakse balboaks Panama Vabariigis käibivat USA dollarit. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/balboa_vasco_n%C3%BA%C3%B1ez_de

Leif Eiriksson (ingl Erikson või Ericson, hüüdnimi Õnnelik; umbes 975 – umbes 1020), Norra viiking, Eirikr Rauði (umbes 940 – umbes 1010) poeg. Arvatavalt esimene eurooplane, kes enne Kolumbust jõudis Ameerikasse (maabus arvatavasti 1004 Põhja-Ameerika kirderannikul).

Tema retkest on Islandi saagades mitu versiooni, kuid kindel on, et arvatavasti kevadel 1000 suundus ta Norrast ühe laeva ja 35 laevamehega otsima tundmatut maad (või kaldus sõidul Gröönimaale kursist kõrvale). Teel päästnud ta laevahukkudest meremehi (sellest ka tema hüüdnimi). Purjetades piki tundmatu maa rannikut, andis avastatud aladele iseloomulikke nimetusi: Helluland (’klibumaa’), Markland (’metsamaa’) ja Vinland (’viinamaa’, võimalik tõlge ka ’rohumaa’); kahte esimest on peetud Baffini saareks ja Labradoriks, kolmandat Newfoundlandiks. Paljud teadlased arvavad, et Vinland oli siiski rohkem lõuna pool, kuid Newfoundlandi põhjatipus on 1960. aastail välja kaevatud muistne viikingite asulakoht (L’Anse aux Meadows) ning on teada, et veel 1130 elasid Vinlandis viikingid. Bostonis asub üks Leif Eirikssonile pühendatud mälestussambaid.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kansas

Samuel de Champlain [šaⁿplätⁿ] (umbes1567–25. XII 1635), prantsuse maadeavastaja, Prantsuse koloniaalprovintsi rajaja Kanadas. Korraldas aastast 1603 arvukaid retki mööda Saint Lawrence'i jõge Suure järvistuni (avastas Huroni järve) ja rajas 1608 Québeci linna. Kanada kubernerina aastast 1620 püüdis tugevdada maa sõjalist kaitsevõimet inglaste vastu; sõlmis liidu huroonidega. (huroonid üks Ameerika indiaanihõimudest, need tuntud ka filmist Viimane mohikaanlane.

Ameerika mandri, eriti just P-Ameerika uurijatest on eesti keeles vähem kirjutatud.

René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle või Robert de LaSalle (21. november 1643 – 19. märts 1687) oli prantsuse maadeavastaja.

Ta uuris praegusel USA ja Kanada piiril asuvat Suure järvistu piirkonda, Mississippi jõge ja Mehhiko lahte. La Salle kuulutas Mississippi jõe jõgikonna Prantsusmaa asumaaks nimega Louisiana.

Richard Evelyn Byrd (25. oktoober 1888 – 11. märts 1957) oli USA sõjaväelane, mereväeohvitser kontradmiral, polaaruurija ja esimene USA lennunduspioneer lendur, kes lendas põhja- ja lõnapooluse kohal. Ta korraldas lennuretki Antarktikas. (Vikipeedia).

Müntidele võidaks lisada ka meravaigu, kulla jm tükikesi, pärleid jm.

Omaette teema on värvilised mündid. Minu jaoks on siin loomulik loomulikkus, ehk et värvid (email, käsitsi maalimine jm) ei tohiks jätta muljet pläraki pealavajutatud kleepsust. Igaüks saab ise vaadata (poes eelkõige), kas ja millised talle meeldivad, siis juba uurida hinda. Ja ikka jällegi ka tiraazhi!
Muidugi loodan ma, et nt looduskaitseteemaliste müntide ostusummast midagigi jõuab ka looduse kaitsesse.

Eesti Pank kutsus üles tegema ettepanekuid väljaantavate müntide kohta. Tegin:

Aeg oleks alustada untsiste hõbemüntide seeriaga (aastas 3-4 münti), mis oleks pühendatud meie looduseuurijatele ja teadlastele?

Fred Jüssi,

Adam Johann von Krusenstern,

Fabian Gottlieb von Bellingshausen,

Aleksander Theodor von Middendorf,

Eduard Gustav Toll,

Ernst Julius Öpik,

Bernhard Schmidt,

Fredrich Benjamin Lütke,

Ferdinand von Weangell,

Otto von Kotzebue,

Karl Orviku,

Erast Parmasto,

Eerik Kumari,

Georg Friedrich Parrot

****************************************

II osa! MEDALID.

Ei hakka tegema eraldi postitust medalite kohta, aga kuhugi tahaks andmeid talletada, mida leian. Eestiga seotud erinevad medalid - meene-, mälestus-, spordivõistluste- jm medalid on tegelikult meil alaväärtustatud. Ka need, mis antud välja põlastusväärsel nõukaajal ja kindlasti plaanin ma neid pigem "üleväärtustada" oma kollektsioonis.

Raske on muidugi leida ka infot - kes kujundas medali, kes need mingitel "kolkavõistlustel" võitnud, aga INIMESED on kõik selle taga!

Viimsi valla MV koroonas 200, paarismäng, III koht.

Eesti NSV meistrivõistlused võistlustantsus, standardtantsud, E. Ulm 02.04.78, pronksmedal?, 50 mm = 1.25/5.-

Tartu Ülikooli Juubelispartakiaad, 1802-1952, VSÜ "Kalev" Kesknõukogu, III koht.

"Noorus" Suvespartakiaad 1980, lauatennis.

Medal, kergejõustik, aeg teadmata. Taga märk JT - Juveelitehase Spartakiaad?

Spordiveteranide meistrivõistlused 1990, II koht, diam 38 mm.

Eesti Ujumise MV 1998, 200 m vabalt, III koht.
Enn Lepik - tänud lisainfo eest!
III koha omanikud olid meestest Ermo Aver , naistest Kret Kaasik.

VI Kuldne Litter, 1971, Tallinn. 60 mm.

Eesti NSV meistrivõistlused, pronks, ala ja aeg teadmata, 60 mm.

Eesti NSV meenemedal, pronks, tagaküljel kiri "Elbi 1969.a", 60 mm,

Mälestusmedal, pronks, 1944-84, 40 a Eesti NSV vabastamisestfashistlikest anastajatest, 60 mm.

Eesti Merelaevandus, Tallinn, pronks, II vabariik, 60 mm

Medal - Laulupidu, hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas ja seisa kaljuna me kodumaa, pronks, 60 mm, "proof/BU".
Hiljem püüan siia lisada teise pildi samast medalist, mis ei ole selline omapärane läikiv isend vaid tavapärane pronksmedal. Igal juhul on Laulupeo suveniirid sageli väga olulised ja kenad, hoolimata, kas seal peale "vale hümni" tekst või muu. Ja medaleid ma kavatsen koguda, hoolimata nende madalast hinnast, sest eesmärk ei saa olla vaid kasumi teenimine, olulisemat on rohkemgi. Tõsi, seda n.ö. proofvarianti ma odavalt ei müüks, sest tegu on tõeliselt omapärase tehnikaga.